Struktuur
Missioon ja eesmärgid
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži missioon
Pakkuda paindlikku kõrgharidus-, ümber- ja täiendõpet lähtuvalt regiooni vajadustest ning panustada ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse.
TalTech Virumaa liikmeskond on ettevõtlik, motiveeritud ja koostööle orienteeritud.
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži visioon
TalTech Virumaa kolledž on aastaks 2025 tunnustatud regionaalne innovatsioonikeskus koos seda toetava rahvusvahelise hariduskeskkonnaga, mis toetab nii riiklike kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide teadusvõimekuse kasvu.
Väärtused
Arengukava
Virumaa kolledži eesmärgiks on õpetada lahendama päriselu probleeme ning et rakendused ja õpe põhineksid kõrgetasemelisel teadusel. Panustame jätkuvalt majandusse ja ühiskonda ning soovime olla jätkusuutlik ja kaasav ülikool.
Tutvu lähemalt TalTechi inseneriteaduskonna Virumaa kolledži arenguplaanidega 2021 - 2025
Ajalugu
TalTech Virumaa kolledži ajaloost
1959.a alustas tööd tolleaegse keemia-mäetehnikumi (praegu Kohtla-Järve Polütehnikum) ruumides TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Kohtla-Järve konsultatsioonipunkt, kus töötas ka mõned aastad TPI mäekateeder. Konsultatsioonipunkti juhatajaks määrati tehnikumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Aleksei Varkki. 1962.a valiti A.Varkki Kohtla-Järve parteikomitee teiseks sekretäriks ja konsultatsioonipunkti hakkas juhatama Ellen Pupp.
Üldtehnilise teaduskonna loomise mõte tekkis 1960.a tollasel uuel rektoril Agu Aarnal, kes saatis Kohtla-Järvele seda mõtet arendama füüsika kateedri dotsendi Kaljo Schultsi. Esialgseks plaaniks oli õpperuumide ja laborite rajamine tehnikumi ühiselamusse kolmandale ja neljandale korrusele. Ühiselamu viletsa seisunditõttu jäi see projekt siiski teostamata ja rektor otsustas ehitada uue õppehoone, mille projekteeris "Estonprojekt".
1969.a alustas tööd uues hoones TPI üldtehniline teaduskond dotsent A. Varkki juhtimisel. Õhtuse õppevormi esimesele kursusele võeti 210 üliõpilast, kusjuures soovijaid oli üle 400. Peale selle kanti üle õhtusesse õppevormi konsultatsioonipunkti 279 üliõpilast. Õppetöö toimus järgmistel erialadel: automaatika ja telemehaanika; elektrijaamad ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja instrumendid; soojuselektrijaamad; keemiline tehnoloogia; masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine; tööstuse planeerimine ja raamatupidamine. Õhtused üliõpilased õppisid Kohtla-Järvel kolm kursust ja läksid siis arvele TPI Tallinna kaugõppesse. Üliõpilasi oli teaduskonnas ligikaudu 500.
Teaduskonnas loodi kaks kateedrit: marksismi-leninismi (A.Varkki) ja üldtehniline (K.Schults).
1969.a alustas tööd päevane osakond, kuhu võeti vastu üks õpperühm 25 kursuslasega. Järgmisel aastal oli õpperühmi kaks, alates 1982.a töötasid aga nii päevane kui õhtune rühm. Peale selle oli võimalik õppida tasulistel ettevalmistuskursustel, mida kogu tegutsemisaja vältel on juhatanud E.Pupp.
1971. aastast hakati õpetama kaht päevast eriala - maardlate allmaakaevandamise tehnoloogiat ning kompleksset mehhaniseerimist ja masinaehituse ökonoomikat ja organiseerimist. Kahel esimesel kursusel toimus töö Kohtla-Järvel, seejärel jätkati Tallinnas. 1978.a viidi teisena nimetatud eriala Tallinna ja asemele toodi kaks keemiateaduskonna rühma, mille erialad vaheldusid üle aasta: õmblustoodete tehnoloogia, kangakudumine, nahatoodete tehnoloogia ning naturaalse ja keemilise kiu ketrus. Pärast teist kursust jätkati õppimist Kaunase Polütehnilise Instituudi kergetööstuse teaduskonnas.
Õhtuõppe erialasid oli 1980. aastate keskel neli: elektriajamid ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja -instrumendid; tööstus- ja tsiviilehitus; tööstuse planeerimine.
1986.a peeti TPI 50 aasta (arvestusega, et TPI Ioodi 1936 aastal, praegu on algusaastaks 1918) juubelit, mille puhul oli Jõhvi kultuurimajas teaduskonna aktus, millest võtsid osa TPI rektoraat, rajooni tööstuse esindajad ning saalitäis tudengeid ja vilistlasi. Need olid teaduskonna kõrghetked. Aastail 1970 - 1985 oli TPI Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna õhtuse osakonna lõpetanud ligi 900 ja päevase osakonna 800 üliõpilast. Ettevalmistusosakonna oli lõpetanud 450 noort.
1989.a loobus K.Schults dekaani kohustustest ja dekaaniks valiti dotsent Heino Türkson.
01. juunist 1992.a likvideeriti üldtehniline teaduskond ja asendati see iseseisva, rakendusliku suunaga Virumaa Kõrgkooliga. Rektoriks jäi Heino Türkson. Erialadeks jäid põhikooli matemaatika, füüsika ja informaatika õpetaja (eesti ja vene rühm); eesti keele õpetaja vene põhikoolidele ja tehnika valdkonna rühmad (1 eesti ja 2 venerühma). Viimased olid loodud lepingu alusel TTÜ-ga (Tallinna Tehnikaülikool). Eestlased õppisid ühe aasta ja venelased 2 aastat (üks aasta kulus eesti keele õppimisele) ning jätkasid õpinguid TTÜ-s.
01.09.2000.a likvideeriti Virumaa Kõrgkool ja tekkis TTÜ Virumaa Kolledž, mille direktoriks sai Ants Soon. Erialadeks olid tootmistehnika ja tööstusettevõtlus ning tehnika valdkond. 2001. aastal likvideeriti tehnika valdkond ja avati informaatika õppekava.
Seoses kõrghariduse reformimisega ühendati 2005.a kolledžiga endise Kohtla-Järve Polütehnikumi rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ning kolledž kolis uutesse ruumidesse. Õppida sai 6 erialal: tootmistehnika ja tööstusettevõtlus; informaatika; ehitustehnika; energiatehnika; kütuste tehnoloogia; tootmise automatiseerimine. 2005. a valitakse kolledži direktoriks Viktor Andrejev.
 VIKTOR ANDREJEV |
27. augustil 2019. a toimunud TalTechi nõukogu istungil nimetati Virumaa kolledži uueks direktoriks Mare Roosileht. TalTechi Virumaa kolledžis seni arendusdirektorina töötanud Mare Roosileht on töötanud kolledžis ja selle eelkäijates ühtekokku 26 aastat. Ta on olnud matemaatika ja informaatika õppejõud, reaalkeskuse juhataja ning alates 2007. aastast arendusdirektor. Tema poolt kirjutatud ja suures osas juhitud projektide kaudu on investeeritud kolledži ning üldisemalt Ida-Virumaa arendusse üle 7 miljoni euro EL struktuurfondide toetust. 2018. aastal omistati Mare Roosilehele Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärk ning TTÜ 100 teenetemedal Virumaa kolledži mitmekülgse arendamise ja potentsiaali rakendamise eest.
Vastuvõtustatistika
| Õppekava | Vastuvõetud |
|---|---|
| Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia | 43 |
| Keemiatehnoloogia | 27 |
| Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine | 24 |
| Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad | 7 |
| Rohelised energiatehnoloogiad | 42 |
| Äriinfotehnoloogia | 16 |
| Kokku | 159 |
| Õppekava | Vastuvõetud |
|---|---|
| Telemaatika ja arukad süsteemid | 12 |
| Keemiatehnoloogia | 10 |
| Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine | 23 |
| Kokku | 44 |
| Õppekava | Vastuvõetud |
|---|---|
| Telemaatika ja arukad süsteemid | 34 |
| Keemiatehnoloogia | 25 |
| Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine | 33 |
| Kokku | 92 |
| Eriala | Avaldused | Vastuvõetud |
|---|---|---|
| Telemaatika ja arukad süsteemid | 79 | 44 |
| Keemiatehnoloogia | 66 | 23 |
| Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine | 77 | 33 |
| Kokku | 222 | 100 |
| Eriala | Avaldused | Vastuvõetud |
|---|---|---|
| Telemaatika ja arukad süsteemid | 221 | 69 |
| Keemiatehnoloogia | 57 | 29 |
| Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine | 106 | 51 |
| Kütuste keemia ja tehnoloogia | 16 | 12 |
| Kokku | 384 | 161 |
| Eriala | Avaldused | Vastuvõetud |
|---|---|---|
| Tootmise automatiseerimine | 100 | 64 |
| Telemaatika ja arukad süsteemid | 87 | 57 |
| Keemiatehnoloogia | 55 | 22 |
| Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine | 103 | 67 |
| Kütuste keemia ja tehnoloogia | 23 | 19 |
| Kokku | 368 | 229 |
| Eriala | Kohti | Avaldused | Konkurss | Min kh |
|---|---|---|---|---|
| Tootmise automatiseerimine RDDR | 20 | 31 | 1.55 | 3.6 |
| Hoonete ehitus RDBR | 20 | 44 | 2.20 | 3.6 |
| Rakendusinfotehnoloogia RDIR | 40 | 83 | 2.08 | 3.6 |
| Kütuste tehnoloogia RDKR | 20 | 20 | 1.00 | |
| Masinaehitustehnoloogia RDER | 20 | 39 | 1.95 | 3.6 |
| Energiatehnika RDPR | 20 | 43 | 2.15 | 3.6 |
| Kokku | 140 | 260 |
| Eriala | Kohti | Avaldused | Konkurss | Min kh |
|---|---|---|---|---|
| Rakendusinfotehnoloogia RDIR | 38 | 72 | 1.89 | 3.5 |
| Tootmise automatiseerimine RDDR | 34 | 70 | 2.06 | 3.52 |
| Energiatehnika RDPR | 21 | 45 | 2.14 | 3.5 |
| Masinaehitustehnoloogia RDER | 30 | 49 | 1.63 | 3.5 |
| Kütuste tehnoloogia RDKR | 45 | 78 | 1.73 | 3.5 |
| Hoonete ehitus RDBR | 40 | 74 | 1.85 | 3.53 |
| Kokku | 208 | 388 |
| Eriala | Kohti | Avaldused | Konkurss | Min kh (kkh) |
|---|---|---|---|---|
| Rakendusinfotehnoloogia RDIR | 49 | 128 | 2.56 | 3.94 |
| Tootmise automatiseerimine RDDR | 20 | 43 | 2.15 | 3.8 |
| Energiatehnika RDPR | 29 | 93 | 3.10 | 3.96 |
| Masinaehitustehnoloogia RDER | 30 | 78 | 2.60 | 3.87 |
| Kütuste tehnoloogia RDKR | 21 | 43 | 2.15 | 3.65 |
| Hoonete ehitus RDBR | 26 | 36 | 1.8 | 3.53 |
| Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM | 18 | 24 | 1.41 | 54.50 |
| Kokku | 193 | 445 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Tootmise automatiseerimine | 16 | 3.00 | 3.633 |
| Hoonete ehitus | 32 | 2.44 | 3.833 |
| Rakendusinfotehnoloogia | 36 | 1.97 | 3.667 |
| Kütuste tehnoloogia | 49 | 2.29 | 3.829 |
| Masinaehitustehnoloogia | 15 | 2.00 | 3.5 |
| Energiatehnika | 16 | 2.29 | 3.526 |
| Kütuste keemia ja tehnoloogia | 20 | 1.05 | 57.383 |
| Kokku | 184 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Energiatehnika (vene, kaugope) | 23 | 5.26 | 4.30 |
| Hoonete ehitus (eesti) | 9 | 1.565 | 3.52 |
| Hoonete ehitus (vene+eesti) | 14 | 2.14 | 3.90 |
| Kutuste tehnoloogia (vene) | 20 | 2.15 | 3.65 |
| Masinaehitustehnoloogia (vene, kaugope) | 22 | 2.82 | 3.63 |
| Rakendusinfotehnoloogia (eesti) | 9 | 2.78 | 3.00 |
| Rakendusinfotehnoloogia (vene, kaugope) | 11 | 6.82 | 4.50 |
| Rakendusinfotehnoloogia (vene+eesti) | 20 | 2.90 | 3.56 |
| Tootmise automatiseerimine (vene) | 22 | 1.18 | 3.29 |
| Kutuste keemia ja tehnoloogia (magistrioppekava) | 17 | 1.82 | 66.1 |
| Kokku | 167 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Energiatehnika (eesti) | 15 | 2 | 3,56 |
| Hoonete ehitus (vene, kaugope) | 15 | 4,07 | 3,96 |
| Informatika (eesti) | 15 | 2,07 | 3,37 |
| Informatika (vene) | 25 | 3,24 | 4,06 |
| Kutuste tehnoloogia (vene) | 25 | 2,00 | 3,17 |
| Kutuste tehnoloogia (vene, kaugope) | 15 | 3,33 | 4,05 |
| Tootmise automatiseerimine (vene) | 30 | 2,47 | 3,64 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus (eesti) | 15 | 1,33 | 3,33 |
| Kokku | 155 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Ehitustehnika | 15 | 1,73 | 3,59 |
| Eneregiatehnika | 15 | 2,2 | 3,65 |
| Informatika (eesti) | 15 | 1,8 | 3,24 |
| Informatika (vene) | 20 | 4,6 | 4,09 |
| Informatika (kaugope) | 10 | 4,33 | 4,50 |
| Kutuste tehnoloogia | 20 | 3,65 | 3,67 |
| Tootmise automatiseerimine | 30 | 3,1 | 3,75 |
| Tootmise automatiseerimine (kaugope) | 10 | 6,5 | 4,31 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 15 | 1,87 | 3,39 |
| Kokku | 150 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Ehitustehnika | 15 | 2,1 | 3,48 |
| Eneregiatehnika | 15 | 2,3 | 3,53 |
| Informatika (eesti) | 20 | 1,6 | 3,22 |
| Informatika (vene) | 25 | 3,8 | 3,43 |
| Kutuste tehnoloogia | 20 | 3,4 | 3,5 |
| Kutuste tehnoloogia (kaugope) | 10 | 3,3 | 4,24 |
| Tootmise automatiseerimine | 35 | 3,1 | 3,62 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 20 | 1,8 | 3,56 |
| Kokku | 160 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Ehitustehnika | 30 | 1,2 | 3,30 |
| Eneregiatehnika | 20 | 1,2 | 3,35 |
| Eneregiatehnika kaugope | 10 | 4,6 | 3,47 |
| Informatika (eesti) | 15 | 1,5 | 3,35 |
| Informatika (vene) | 15 | 4,7 | 4,01 |
| Kutuste tehnoloogia | 25 | 2,5 | 3,47 |
| Tootmise automatiseerimine | 25 | 2,6 | 3,78 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 20 | 1,5 | 3,5 |
| Kokku | 160 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Automaatikasusteemid | 30 | 2,8 | |
| Ehitustehnika | 30 | 2,2 | |
| Eneregiatehnika | 25 | 1,5 | |
| Informatika (eesti) | 15 | 1,7 | |
| Informatika (vene) | 15 | 5,1 | |
| Kutuste tehnoloogia | 25 | 2,0 | |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 20 | 2,2 | |
| Kokku | 160 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Automaatikasusteemid | 30 | 1,1 | 3,43 |
| Ehitustehnika | 35 | 2,5 | 4,17 |
| Informaatika (eesti) | 10 | 2,3 | 4,27 |
| Informaatika (vene) | 20 | 4,7 | 4,48 |
| Kutuste tehnoloogia | 25 | 2,3 | 4,16 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 30 | 1,8 | 4,2 |
| Kokku | 150 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Automaatikasusteemid | 30 | 2,37 | 17,9 |
| Informaatika (eesti ja vene) | 25+25 | 2,2 | 14,2 |
| Kutuste tehnoloogia | 20 | 3,1 | 17,0 |
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 40 | 1,87 | 14,9 |
| Kokku | 140 | 2,27 | 14,2 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 35 | 2,14 | 14,8 |
| Informaatika | 30 | 2,37 | 15,7 |
| Kokku | 65 | 2,25 | 14,8 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 25 | 3,12 | 19,6 |
| Informaatika | 25 | 2,28 | 19,2 |
| Kokku | 50 | 2,7 | 19,2 |
| Eriala | Kohti | Konkurss | Min. konkursipall |
|---|---|---|---|
| Tootmistehnika ja toostusettevotlus | 25 | 2,96 | 22,2 |
| Informaatika | 25 | 3,56 | 24,5 |
| Kokku | 50 | 3,26 | 22,2 |