Tallinna Tehnikaülikool

Virumaa Kolledž

Sisukord

Struktuur

VK_struktuur_est2022

Missioon ja eesmärgid

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži missioon

Pakkuda paindlikku kõrgharidus-, ümber- ja täiendõpet lähtuvalt regiooni vajadustest ning panustada ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse.
TalTech Virumaa liikmeskond on ettevõtlik, motiveeritud ja koostööle orienteeritud.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži visioon

TalTech Virumaa kolledž on aastaks 2025 tunnustatud regionaalne innovatsioonikeskus koos seda toetava rahvusvahelise hariduskeskkonnaga, mis toetab nii riiklike kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide teadusvõimekuse kasvu.

Väärtused

VK_vaartused2020

Ajalugu

TalTech Virumaa kolledži ajaloost

1959.a alustas tööd tolleaegse keemia-mäetehnikumi (praegu Kohtla-Järve Polütehnikum) ruumides TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Kohtla-Järve konsultatsioonipunkt, kus töötas ka mõned aastad TPI mäekateeder. Konsultatsioonipunkti juhatajaks määrati tehnikumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Aleksei Varkki. 1962.a valiti A.Varkki Kohtla-Järve parteikomitee teiseks sekretäriks ja konsultatsioonipunkti hakkas juhatama Ellen Pupp.

VK_aja6

Üldtehnilise teaduskonna loomise mõte tekkis 1960.a tollasel uuel rektoril Agu Aarnal, kes saatis Kohtla-Järvele seda mõtet arendama füüsika kateedri dotsendi Kaljo Schultsi. Esialgseks plaaniks oli õpperuumide ja laborite rajamine tehnikumi ühiselamusse kolmandale ja neljandale korrusele. Ühiselamu viletsa seisunditõttu jäi see projekt siiski teostamata ja rektor otsustas ehitada uue õppehoone, mille projekteeris "Estonprojekt".

VK_aja1

1969.a alustas tööd uues hoones TPI üldtehniline teaduskond dotsent A. Varkki juhtimisel. Õhtuse õppevormi esimesele kursusele võeti 210 üliõpilast, kusjuures soovijaid oli üle 400. Peale selle kanti üle õhtusesse õppevormi konsultatsioonipunkti 279 üliõpilast. Õppetöö toimus järgmistel erialadel: automaatika ja telemehaanika; elektrijaamad ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja instrumendid; soojuselektrijaamad; keemiline tehnoloogia; masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine; tööstuse planeerimine ja raamatupidamine. Õhtused üliõpilased õppisid Kohtla-Järvel kolm kursust ja läksid siis arvele TPI Tallinna kaugõppesse. Üliõpilasi oli teaduskonnas ligikaudu 500.

VK_aja5

Teaduskonnas loodi kaks kateedrit: marksismi-leninismi (A.Varkki) ja üldtehniline (K.Schults).

1969.a alustas tööd päevane osakond, kuhu võeti vastu üks õpperühm 25 kursuslasega. Järgmisel aastal oli õpperühmi kaks, alates 1982.a töötasid aga nii päevane kui õhtune rühm. Peale selle oli võimalik õppida tasulistel ettevalmistuskursustel, mida kogu tegutsemisaja vältel on juhatanud E.Pupp.

VK_aja7

1971. aastast hakati õpetama kaht päevast eriala - maardlate allmaakaevandamise tehnoloogiat ning kompleksset mehhaniseerimist ja masinaehituse ökonoomikat ja organiseerimist. Kahel esimesel kursusel toimus töö Kohtla-Järvel, seejärel jätkati Tallinnas. 1978.a viidi teisena nimetatud eriala Tallinna ja asemele toodi kaks keemiateaduskonna rühma, mille erialad vaheldusid üle aasta: õmblustoodete tehnoloogia, kangakudumine, nahatoodete tehnoloogia ning naturaalse ja keemilise kiu ketrus. Pärast teist kursust jätkati õppimist Kaunase Polütehnilise Instituudi kergetööstuse teaduskonnas.

Õhtuõppe erialasid oli 1980. aastate keskel neli: elektriajamid ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja -instrumendid; tööstus- ja tsiviilehitus; tööstuse planeerimine.

VK_aja2

1986.a peeti TPI 50 aasta (arvestusega, et TPI Ioodi 1936 aastal, praegu on algusaastaks 1918) juubelit, mille puhul oli Jõhvi kultuurimajas teaduskonna aktus, millest võtsid osa TPI rektoraat, rajooni tööstuse esindajad ning saalitäis tudengeid ja vilistlasi. Need olid teaduskonna kõrghetked. Aastail 1970 - 1985 oli TPI Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna õhtuse osakonna lõpetanud ligi 900 ja päevase osakonna 800 üliõpilast. Ettevalmistusosakonna oli lõpetanud 450 noort.

1989.a loobus K.Schults dekaani kohustustest ja dekaaniks valiti dotsent Heino Türkson.

VK_aja3

01. juunist 1992.a likvideeriti üldtehniline teaduskond ja asendati see iseseisva, rakendusliku suunaga Virumaa Kõrgkooliga. Rektoriks jäi Heino Türkson. Erialadeks jäid põhikooli matemaatika, füüsika ja informaatika õpetaja (eesti ja vene rühm); eesti keele õpetaja vene põhikoolidele ja tehnika valdkonna rühmad (1 eesti ja 2 venerühma). Viimased olid loodud lepingu alusel TTÜ-ga (Tallinna Tehnikaülikool). Eestlased õppisid ühe aasta ja venelased 2 aastat (üks aasta kulus eesti keele õppimisele) ning jätkasid õpinguid TTÜ-s.

01.09.2000.a likvideeriti Virumaa Kõrgkool ja tekkis TTÜ Virumaa Kolledž, mille direktoriks sai Ants Soon. Erialadeks olid tootmistehnika ja tööstusettevõtlus ning tehnika valdkond. 2001. aastal likvideeriti tehnika valdkond ja avati informaatika õppekava.

VK_aja4

Seoses kõrghariduse reformimisega ühendati 2005.a kolledžiga endise Kohtla-Järve Polütehnikumi rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ning kolledž kolis uutesse ruumidesse. Õppida sai 6 erialal: tootmistehnika ja tööstusettevõtlus; informaatika; ehitustehnika; energiatehnika; kütuste tehnoloogia; tootmise automatiseerimine. 2005. a valitakse kolledži direktoriks Viktor Andrejev.

Viktor.Andrejev_0_0

 
 

VIKTOR ANDREJEV
TTÜ Virumaa kolledži direktor 2005-2019

27. augustil 2019. a toimunud TalTechi nõukogu istungil nimetati Virumaa kolledži uueks direktoriks Mare Roosileht. TalTechi Virumaa kolledžis seni arendusdirektorina töötanud Mare Roosileht on töötanud kolledžis ja selle eelkäijates ühtekokku 26 aastat. Ta on olnud matemaatika ja informaatika õppejõud, reaalkeskuse juhataja ning alates 2007. aastast arendusdirektor. Tema poolt kirjutatud ja suures osas juhitud projektide kaudu on investeeritud kolledži ning üldisemalt Ida-Virumaa arendusse üle 7 miljoni euro EL struktuurfondide toetust. 2018. aastal omistati Mare Roosilehele Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärk ning TTÜ 100 teenetemedal Virumaa kolledži mitmekülgse arendamise ja potentsiaali rakendamise eest.

Vastuvõtustatistika

ÕppekavaVastuvõetud
Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia41
Keemiatehnoloogia25
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine51
Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus13
Säästvad keemiatehnoloogiad9
Rohelised energiatehnoloogiad19
Jätkusuutlik tööstus25
Kokku183

ÕppekavaVastuvõetud
Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia27
Keemiatehnoloogia27
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine37
Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus11
Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad5
Rohelised energiatehnoloogiad25
Jätkusuutlik tööstus28
Kokku160

ÕppekavaVastuvõetud
Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia43
Keemiatehnoloogia27
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine24
Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad7
Rohelised energiatehnoloogiad42
Äriinfotehnoloogia16
Kokku159

ÕppekavaVastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid12
Keemiatehnoloogia10
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine23
Kokku44

ÕppekavaVastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid34
Keemiatehnoloogia25
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine33
Kokku92

ErialaAvaldusedVastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid7944
Keemiatehnoloogia6623
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine7733
Kokku222 100

ErialaAvaldusedVastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid22169
Keemiatehnoloogia5729
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine10651
Kütuste keemia ja tehnoloogia1612
Kokku384161

ErialaAvaldusedVastuvõetud
Tootmise automatiseerimine10064
Telemaatika ja arukad süsteemid8757
Keemiatehnoloogia5522
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine10367
Kütuste keemia ja tehnoloogia2319
Kokku368229

ErialaKohtiAvaldusedKonkurssMin kh
Tootmise automatiseerimine RDDR20311.553.6
Hoonete ehitus RDBR20442.203.6
Rakendusinfotehnoloogia RDIR40832.083.6
Kütuste tehnoloogia RDKR20201.00 
Masinaehitustehnoloogia RDER20391.953.6
Energiatehnika RDPR20432.153.6
Kokku140260  

ErialaKohtiAvaldusedKonkurssMin kh
Rakendusinfotehnoloogia RDIR38721.893.5
Tootmise automatiseerimine RDDR34702.063.52
Energiatehnika RDPR21452.143.5
Masinaehitustehnoloogia RDER30491.633.5
Kütuste tehnoloogia RDKR45781.733.5
Hoonete ehitus RDBR40741.853.53
Kokku208388  

Eriala KohtiAvaldusedKonkurssMin kh (kkh)
Rakendusinfotehnoloogia RDIR491282.563.94
Tootmise automatiseerimine RDDR20432.153.8
Energiatehnika RDPR29933.103.96
Masinaehitustehnoloogia RDER30782.603.87
Kütuste tehnoloogia RDKR21432.153.65
Hoonete ehitus RDBR  26361.83.53
Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM18241.4154.50
Kokku193445  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Tootmise automatiseerimine163.003.633
Hoonete ehitus322.443.833
Rakendusinfotehnoloogia361.973.667
Kütuste tehnoloogia492.293.829
Masinaehitustehnoloogia152.003.5
Energiatehnika162.293.526
Kütuste keemia ja tehnoloogia201.0557.383
Kokku184  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Energiatehnika (vene, kaugope)235.264.30
Hoonete ehitus (eesti)91.5653.52
Hoonete ehitus (vene+eesti)142.143.90
Kutuste tehnoloogia (vene)202.153.65
Masinaehitustehnoloogia (vene, kaugope)222.823.63
Rakendusinfotehnoloogia (eesti)92.783.00
Rakendusinfotehnoloogia (vene, kaugope)116.824.50
Rakendusinfotehnoloogia (vene+eesti)202.903.56
Tootmise automatiseerimine (vene)221.183.29
Kutuste keemia ja tehnoloogia (magistrioppekava)171.8266.1
Kokku167  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Energiatehnika (eesti)1523,56
Hoonete ehitus (vene, kaugope)154,073,96
Informatika (eesti)152,073,37
Informatika (vene)253,244,06
Kutuste tehnoloogia (vene)252,003,17
Kutuste tehnoloogia (vene, kaugope)153,334,05
Tootmise automatiseerimine (vene)302,473,64
Tootmistehnika ja toostusettevotlus (eesti)151,333,33
Kokku155  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Ehitustehnika151,733,59
Eneregiatehnika152,23,65
Informatika (eesti)151,83,24
Informatika (vene)204,64,09
Informatika (kaugope)104,334,50
Kutuste tehnoloogia203,653,67
Tootmise automatiseerimine303,13,75
Tootmise automatiseerimine (kaugope)106,54,31
Tootmistehnika ja toostusettevotlus151,873,39
Kokku150  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Ehitustehnika152,13,48
Eneregiatehnika152,33,53
Informatika (eesti)201,63,22
Informatika (vene)253,83,43
Kutuste tehnoloogia203,43,5
Kutuste tehnoloogia (kaugope)103,34,24
Tootmise automatiseerimine353,13,62
Tootmistehnika ja toostusettevotlus201,83,56
Kokku160  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Ehitustehnika301,23,30
Eneregiatehnika201,23,35
Eneregiatehnika kaugope104,63,47
Informatika (eesti)151,53,35
Informatika (vene)154,74,01
Kutuste tehnoloogia252,53,47
Tootmise automatiseerimine252,63,78
Tootmistehnika ja toostusettevotlus201,53,5
Kokku160  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Automaatikasusteemid302,8 
Ehitustehnika302,2 
Eneregiatehnika251,5 
Informatika (eesti)151,7 
Informatika (vene)155,1 
Kutuste tehnoloogia252,0 
Tootmistehnika ja toostusettevotlus202,2 
Kokku160  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Automaatikasusteemid301,13,43
Ehitustehnika352,54,17
Informaatika (eesti)102,34,27
Informaatika (vene)204,74,48
Kutuste tehnoloogia252,34,16
Tootmistehnika ja toostusettevotlus301,84,2
Kokku150  

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Automaatikasusteemid302,3717,9
Informaatika (eesti ja vene)25+252,214,2
Kutuste tehnoloogia203,117,0
Tootmistehnika ja toostusettevotlus401,8714,9
Kokku1402,2714,2

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus352,1414,8
Informaatika302,3715,7
Kokku652,2514,8

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus253,1219,6
Informaatika252,2819,2
Kokku502,719,2

ErialaKohtiKonkurssMin. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus252,9622,2
Informaatika253,5624,5
Kokku503,2622,2