Tallinna Tehnikaülikool

Virumaa Kolledž

Sisukord

Struktuur

VK_struktuur_est2022

Missioon ja eesmärgid

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži missioon

Pakkuda paindlikku kõrgharidus-, ümber- ja täiendõpet lähtuvalt regiooni vajadustest ning panustada ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse.
TalTech Virumaa liikmeskond on ettevõtlik, motiveeritud ja koostööle orienteeritud.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži visioon

TalTech Virumaa kolledž on aastaks 2025 tunnustatud regionaalne innovatsioonikeskus koos seda toetava rahvusvahelise hariduskeskkonnaga, mis toetab nii riiklike kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide teadusvõimekuse kasvu.

Väärtused

VK_vaartused2020

Ajalugu

TalTech Virumaa kolledži ajaloost

1959.a alustas tööd tolleaegse keemia-mäetehnikumi (praegu Kohtla-Järve Polütehnikum) ruumides TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Kohtla-Järve konsultatsioonipunkt, kus töötas ka mõned aastad TPI mäekateeder. Konsultatsioonipunkti juhatajaks määrati tehnikumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Aleksei Varkki. 1962.a valiti A.Varkki Kohtla-Järve parteikomitee teiseks sekretäriks ja konsultatsioonipunkti hakkas juhatama Ellen Pupp.

VK_aja6

Üldtehnilise teaduskonna loomise mõte tekkis 1960.a tollasel uuel rektoril Agu Aarnal, kes saatis Kohtla-Järvele seda mõtet arendama füüsika kateedri dotsendi Kaljo Schultsi. Esialgseks plaaniks oli õpperuumide ja laborite rajamine tehnikumi ühiselamusse kolmandale ja neljandale korrusele. Ühiselamu viletsa seisunditõttu jäi see projekt siiski teostamata ja rektor otsustas ehitada uue õppehoone, mille projekteeris "Estonprojekt".

VK_aja1

1969.a alustas tööd uues hoones TPI üldtehniline teaduskond dotsent A. Varkki juhtimisel. Õhtuse õppevormi esimesele kursusele võeti 210 üliõpilast, kusjuures soovijaid oli üle 400. Peale selle kanti üle õhtusesse õppevormi konsultatsioonipunkti 279 üliõpilast. Õppetöö toimus järgmistel erialadel: automaatika ja telemehaanika; elektrijaamad ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja instrumendid; soojuselektrijaamad; keemiline tehnoloogia; masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine; tööstuse planeerimine ja raamatupidamine. Õhtused üliõpilased õppisid Kohtla-Järvel kolm kursust ja läksid siis arvele TPI Tallinna kaugõppesse. Üliõpilasi oli teaduskonnas ligikaudu 500.

VK_aja5

Teaduskonnas loodi kaks kateedrit: marksismi-leninismi (A.Varkki) ja üldtehniline (K.Schults).

1969.a alustas tööd päevane osakond, kuhu võeti vastu üks õpperühm 25 kursuslasega. Järgmisel aastal oli õpperühmi kaks, alates 1982.a töötasid aga nii päevane kui õhtune rühm. Peale selle oli võimalik õppida tasulistel ettevalmistuskursustel, mida kogu tegutsemisaja vältel on juhatanud E.Pupp.

VK_aja7

1971. aastast hakati õpetama kaht päevast eriala - maardlate allmaakaevandamise tehnoloogiat ning kompleksset mehhaniseerimist ja masinaehituse ökonoomikat ja organiseerimist. Kahel esimesel kursusel toimus töö Kohtla-Järvel, seejärel jätkati Tallinnas. 1978.a viidi teisena nimetatud eriala Tallinna ja asemele toodi kaks keemiateaduskonna rühma, mille erialad vaheldusid üle aasta: õmblustoodete tehnoloogia, kangakudumine, nahatoodete tehnoloogia ning naturaalse ja keemilise kiu ketrus. Pärast teist kursust jätkati õppimist Kaunase Polütehnilise Instituudi kergetööstuse teaduskonnas.

Õhtuõppe erialasid oli 1980. aastate keskel neli: elektriajamid ja tööstusseadmete automatiseerimine; masinaehitustehnoloogia, metallilõikepingid ja -instrumendid; tööstus- ja tsiviilehitus; tööstuse planeerimine.

VK_aja2

1986.a peeti TPI 50 aasta (arvestusega, et TPI Ioodi 1936 aastal, praegu on algusaastaks 1918) juubelit, mille puhul oli Jõhvi kultuurimajas teaduskonna aktus, millest võtsid osa TPI rektoraat, rajooni tööstuse esindajad ning saalitäis tudengeid ja vilistlasi. Need olid teaduskonna kõrghetked. Aastail 1970 - 1985 oli TPI Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna õhtuse osakonna lõpetanud ligi 900 ja päevase osakonna 800 üliõpilast. Ettevalmistusosakonna oli lõpetanud 450 noort.

1989.a loobus K.Schults dekaani kohustustest ja dekaaniks valiti dotsent Heino Türkson.

VK_aja3

01. juunist 1992.a likvideeriti üldtehniline teaduskond ja asendati see iseseisva, rakendusliku suunaga Virumaa Kõrgkooliga. Rektoriks jäi Heino Türkson. Erialadeks jäid põhikooli matemaatika, füüsika ja informaatika õpetaja (eesti ja vene rühm); eesti keele õpetaja vene põhikoolidele ja tehnika valdkonna rühmad (1 eesti ja 2 venerühma). Viimased olid loodud lepingu alusel TTÜ-ga (Tallinna Tehnikaülikool). Eestlased õppisid ühe aasta ja venelased 2 aastat (üks aasta kulus eesti keele õppimisele) ning jätkasid õpinguid TTÜ-s.

01.09.2000.a likvideeriti Virumaa Kõrgkool ja tekkis TTÜ Virumaa Kolledž, mille direktoriks sai Ants Soon. Erialadeks olid tootmistehnika ja tööstusettevõtlus ning tehnika valdkond. 2001. aastal likvideeriti tehnika valdkond ja avati informaatika õppekava.

VK_aja4

Seoses kõrghariduse reformimisega ühendati 2005.a kolledžiga endise Kohtla-Järve Polütehnikumi rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ning kolledž kolis uutesse ruumidesse. Õppida sai 6 erialal: tootmistehnika ja tööstusettevõtlus; informaatika; ehitustehnika; energiatehnika; kütuste tehnoloogia; tootmise automatiseerimine. 2005. a valitakse kolledži direktoriks Viktor Andrejev.

Viktor.Andrejev_0_0

 
 

VIKTOR ANDREJEV
TTÜ Virumaa kolledži direktor 2005-2019

27. augustil 2019. a toimunud TalTechi nõukogu istungil nimetati Virumaa kolledži uueks direktoriks Mare Roosileht. TalTechi Virumaa kolledžis seni arendusdirektorina töötanud Mare Roosileht on töötanud kolledžis ja selle eelkäijates ühtekokku 26 aastat. Ta on olnud matemaatika ja informaatika õppejõud, reaalkeskuse juhataja ning alates 2007. aastast arendusdirektor. Tema poolt kirjutatud ja suures osas juhitud projektide kaudu on investeeritud kolledži ning üldisemalt Ida-Virumaa arendusse üle 7 miljoni euro EL struktuurfondide toetust. 2018. aastal omistati Mare Roosilehele Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärk ning TTÜ 100 teenetemedal Virumaa kolledži mitmekülgse arendamise ja potentsiaali rakendamise eest.

Vastuvõtustatistika

Õppekava Vastuvõetud
Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia 27
Keemiatehnoloogia 27
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine 37
Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus 11
Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad 5
Rohelised energiatehnoloogiad 25
Jätkusuutlik tööstus 28
Kokku 160

Õppekava Vastuvõetud
Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia 43
Keemiatehnoloogia 27
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine 24
Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad 7
Rohelised energiatehnoloogiad 42
Äriinfotehnoloogia 16
Kokku 159

Õppekava Vastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid 12
Keemiatehnoloogia 10
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine 23
Kokku 44

Õppekava Vastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid 34
Keemiatehnoloogia 25
Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine 33
Kokku 92

Eriala Avaldused Vastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid 79 44
Keemiatehnoloogia 66 23
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine 77 33
Kokku 222  100

Eriala Avaldused Vastuvõetud
Telemaatika ja arukad süsteemid 221 69
Keemiatehnoloogia 57 29
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine 106 51
Kütuste keemia ja tehnoloogia 16 12
Kokku 384 161

Eriala Avaldused Vastuvõetud
Tootmise automatiseerimine 100 64
Telemaatika ja arukad süsteemid 87 57
Keemiatehnoloogia 55 22
Masinaehitus- ja energiatehnika protsesside juhtimine 103 67
Kütuste keemia ja tehnoloogia 23 19
Kokku 368 229

Eriala Kohti Avaldused Konkurss Min kh
Tootmise automatiseerimine RDDR 20 31 1.55 3.6
Hoonete ehitus RDBR 20 44 2.20 3.6
Rakendusinfotehnoloogia RDIR 40 83 2.08 3.6
Kütuste tehnoloogia RDKR 20 20 1.00
Masinaehitustehnoloogia RDER 20 39 1.95 3.6
Energiatehnika RDPR 20 43 2.15 3.6
Kokku 140 260

Eriala Kohti Avaldused Konkurss Min kh
Rakendusinfotehnoloogia RDIR 38 72 1.89 3.5
Tootmise automatiseerimine RDDR 34 70 2.06 3.52
Energiatehnika RDPR 21 45 2.14 3.5
Masinaehitustehnoloogia RDER 30 49 1.63 3.5
Kütuste tehnoloogia RDKR 45 78 1.73 3.5
Hoonete ehitus RDBR 40 74 1.85 3.53
Kokku 208 388

Eriala  Kohti Avaldused Konkurss Min kh (kkh)
Rakendusinfotehnoloogia RDIR 49 128 2.56 3.94
Tootmise automatiseerimine RDDR 20 43 2.15 3.8
Energiatehnika RDPR 29 93 3.10 3.96
Masinaehitustehnoloogia RDER 30 78 2.60 3.87
Kütuste tehnoloogia RDKR 21 43 2.15 3.65
Hoonete ehitus RDBR   26 36 1.8 3.53
Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM 18 24 1.41 54.50
Kokku 193 445

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Tootmise automatiseerimine 16 3.00 3.633
Hoonete ehitus 32 2.44 3.833
Rakendusinfotehnoloogia 36 1.97 3.667
Kütuste tehnoloogia 49 2.29 3.829
Masinaehitustehnoloogia 15 2.00 3.5
Energiatehnika 16 2.29 3.526
Kütuste keemia ja tehnoloogia 20 1.05 57.383
Kokku 184

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Energiatehnika (vene, kaugope) 23 5.26 4.30
Hoonete ehitus (eesti) 9 1.565 3.52
Hoonete ehitus (vene+eesti) 14 2.14 3.90
Kutuste tehnoloogia (vene) 20 2.15 3.65
Masinaehitustehnoloogia (vene, kaugope) 22 2.82 3.63
Rakendusinfotehnoloogia (eesti) 9 2.78 3.00
Rakendusinfotehnoloogia (vene, kaugope) 11 6.82 4.50
Rakendusinfotehnoloogia (vene+eesti) 20 2.90 3.56
Tootmise automatiseerimine (vene) 22 1.18 3.29
Kutuste keemia ja tehnoloogia (magistrioppekava) 17 1.82 66.1
Kokku 167

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Energiatehnika (eesti) 15 2 3,56
Hoonete ehitus (vene, kaugope) 15 4,07 3,96
Informatika (eesti) 15 2,07 3,37
Informatika (vene) 25 3,24 4,06
Kutuste tehnoloogia (vene) 25 2,00 3,17
Kutuste tehnoloogia (vene, kaugope) 15 3,33 4,05
Tootmise automatiseerimine (vene) 30 2,47 3,64
Tootmistehnika ja toostusettevotlus (eesti) 15 1,33 3,33
Kokku 155

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Ehitustehnika 15 1,73 3,59
Eneregiatehnika 15 2,2 3,65
Informatika (eesti) 15 1,8 3,24
Informatika (vene) 20 4,6 4,09
Informatika (kaugope) 10 4,33 4,50
Kutuste tehnoloogia 20 3,65 3,67
Tootmise automatiseerimine 30 3,1 3,75
Tootmise automatiseerimine (kaugope) 10 6,5 4,31
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 15 1,87 3,39
Kokku 150

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Ehitustehnika 15 2,1 3,48
Eneregiatehnika 15 2,3 3,53
Informatika (eesti) 20 1,6 3,22
Informatika (vene) 25 3,8 3,43
Kutuste tehnoloogia 20 3,4 3,5
Kutuste tehnoloogia (kaugope) 10 3,3 4,24
Tootmise automatiseerimine 35 3,1 3,62
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 20 1,8 3,56
Kokku 160

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Ehitustehnika 30 1,2 3,30
Eneregiatehnika 20 1,2 3,35
Eneregiatehnika kaugope 10 4,6 3,47
Informatika (eesti) 15 1,5 3,35
Informatika (vene) 15 4,7 4,01
Kutuste tehnoloogia 25 2,5 3,47
Tootmise automatiseerimine 25 2,6 3,78
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 20 1,5 3,5
Kokku 160

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Automaatikasusteemid 30 2,8
Ehitustehnika 30 2,2
Eneregiatehnika 25 1,5
Informatika (eesti) 15 1,7
Informatika (vene) 15 5,1
Kutuste tehnoloogia 25 2,0
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 20 2,2
Kokku 160

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Automaatikasusteemid 30 1,1 3,43
Ehitustehnika 35 2,5 4,17
Informaatika (eesti) 10 2,3 4,27
Informaatika (vene) 20 4,7 4,48
Kutuste tehnoloogia 25 2,3 4,16
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 30 1,8 4,2
Kokku 150

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Automaatikasusteemid 30 2,37 17,9
Informaatika (eesti ja vene) 25+25 2,2 14,2
Kutuste tehnoloogia 20 3,1 17,0
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 40 1,87 14,9
Kokku 140 2,27 14,2

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 35 2,14 14,8
Informaatika 30 2,37 15,7
Kokku 65 2,25 14,8

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 25 3,12 19,6
Informaatika 25 2,28 19,2
Kokku 50 2,7 19,2

Eriala Kohti Konkurss Min. konkursipall
Tootmistehnika ja toostusettevotlus 25 2,96 22,2
Informaatika 25 3,56 24,5
Kokku 50 3,26 22,2