Eesti teadusprojektid
Projekti juht: Siim Veski
Kestus: 01.01.2024−31.12.2030
Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste sünergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisisõnu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes. Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. EJT uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. EJT teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, sünteesib EJT detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.
Projekti juht: Andres Trikkel, geoloogia instituudi poolne koordinaator: Rutt Hints
Kestus: 01.01.2024–31.12.2030
Tippkeskuse eesmärk on edendada innovatsiooni ringmajanduses, keskkonnasõbralikku ja kohalikku ressurssi vajavate tehnoloogiate uurimise ning ühiskonna teadlikkuse tõstmise kaudu. Neljas töörühmas on järgmised uurimissuunad. Strateegilise mineraalse toorme rühm kaardistab kriitilisi materjale ja sekundaarseid ressursse jäätmevoogudes, et neid eraldada ja taaskasutada, minimeerides kahjulike jäätmete hulka. Süsiniku-põhise toorme töörühm arendab rohekeemial põhinevaid meetodeid võtme-kemikaalide ja taaskasutatavate plastide jaoks, hinnates ka nende keskkonnamõju. Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm fokusseerub skaleerimist võimaldavatele tehnoloogiatele vähendades jäätmeid ja edendades ringlussevõttu, käsitledes ka veepuhastust. Ringmajanduse ärirakenduste ning modelleerimise analüüsi rühm analüüsib jätkusuutlikke ärirakendusi ning toormete väärtusahelaid. Tippkeskuse interdistsiplinaarsus aitab luua Eestile ja Euroopale vajalikke ringmajanduslikke lahendusi.
Projekti juht: Riina Aav, geoloogia instituudi poolne koordinaator: Rutt Hints
Kestus: 01.10.2023–31.03.2029
Projekti fookuses on Eestisse tarnitavate, ja potentsiaalselt tarnitavatest, maakide rikastamise vaheproduktidest ja kasutatud magnetitest kasulike komponentide eraldamise tehnoloogiate arendamine ning saadud produktide väärindamine. Eraldamistehnoloogiate välja töötamisel lähtutakse parimatest võimalikest toorainete, vaheühendite ning produktide iseloomustamise meetoditest, muuhulgas suunatakse separeerimist metall-organiliste kompleksite selektiivse tekke kaudu vedelik-assisteeritud mehhanokeemilisi protsesse eelistades ning ring- ja rohekeemia põhimõtteid järgides.
Projekti eesmärkideks on a) maakide ja nende rikastatud vaheproduktide ning magnetite taaskasutusest tekkivate ja metalle sisaldavate proovide analüüs; b) Haruldaste muldmetallide separeerimistehnoloogiate arendamine ja nende väärindamine: mehhanokeemiliste meetodite ja metall-orgaaniliste komplekside rakendamine; c) väljatöötatavate protsesside jätkusuutlikkuse hindamine rohelise keemia meetrika abil.
Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis
Projekti juht: Erik Väli
Kestus: 01.06.2024-31.12.2028
Prognoosid näitavad, et vajadus ehitustoormete järele lähiaastatel suureneb, kuid samal ajal kasvab surve kaevandamise keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude vähendamiseks, piirkonniti on tekkimas ehitustoorme puudus ning mitmesugused jäätmed ootavad taaskasutust. Projekti eesmärkideks on leida uusi lahendusi ehitusmaavarade kestlikumaks kaevandamiseks, primaartoormete parimaks väärindamiseks ja jääkide tekke vähendamiseks, selgitada mineraalsete sekundaartoormete erinevaid kasutusvõimalusi ning panustada alternatiivsete, kohalikel toormetel põhinevate ehitusmaterjalide väljatöötamisse.
Projekt baseerub valdkonnaülesel lähenemisel ning tihedal koostööl erialaliitude ja ettevõtetega. Projekti oodatavateks tulemusteks on Eesti kaevandussektori kestlikumaks ja ressursitõhusamaks muutumine, ESG printsiipide juurutamine, ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja vähendamine läbi mineraalsete sekundaartoormete ringse väärindamise ning valdkonna akadeemilise järelkasvu tagamine.
Projekti juht: Atko Heinsalu
Kestus: 01.02.2025−31.12.2028
Lisainfo ETISes.
Rohepöörde tehnoloogiate plahvatuslikult suureneva kasutuselevõtu tõttu kasvab maailmaturul kiiresti nõudlus kõrgtehnoloogiliste metallide järele, seetõttu on üha enam vaja pöörata tähelepanu kohalike maavarade olukorrale, nende kättesaadavusele ja kvaliteedile. Eesti merealal, eriti Soome lahe keskosas, kus settimine puudub, katavad merepõhja raua-mangaani konkretsioonid. Läänemere konkretsioone iseloomustab kõrge raua, mangaani ja fosfori sisaldus, samuti on neil potentsiaal kriitilise tähtsusega aku- ja elektroonikaelementide ning haruldaste jälgelementide kontsentreerimiseks. Projekti eesmärgiks on välja selgitada Fe-Mn konkretsioonide leviku seaduspärasused ava- ning rannikumeres, tekkemehhanism ja seostus lähtesetenditega. Samuti on oluline kindlaks teha Fe-Mn konkretsioonide kasulike komponentide sisaldus ja selle põhjal hinnata Eesti merepõhja Fe-Mn konkretsioonide majanduslikku potentsiaali aga ka seost Läänemere keskkonnaseisundiga.
Projekti juht: Rutt Hints
Kestus: 01.06.2024–31.10.2028
Fosforiidiga kaasnevad kompleksid sisaldavad energiatehnoloogiates kriitilisi ja kestlikus põllumajanduses olulisi toormeid nagu vanaadium graptoliitargilliidis ja kaaliumirikkad mineraalid glaukoniitliivakivis. Samas sõltub fosforiiditootmise käivitamine suutlikkusest leida teed jäätmetekke vältimiseks kaevandamisel, kaasa arvatud isesüttivuse riskiga NORM jäätmete osas. Projekt arendab perspektiivseid tehnoloogiaid graptoliitargillliidi ja glaukoniitliivakivi väärindamiseks keskendudes Toolse ja Aseri maardlatele. Eelnenud uuringute baasil arendatakse graptoliitargilliidi hüdrometallurgilist väärindamist, sh kõrgrõhu happeleostamist, rikastunud metallide eraldumiseks. Teiseks testitakse glaukoniidi innovatiivse mehhanokeemilise väärindamise perspektiivikust roheliste agrokemikaalide tootmiseks. Geoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste karakteristikute alusel luuakse mudelid väheuuritud galukoniitliivakivi omaduste prognoosimiseks, et toetada tööstuslikku kasutuselevõttu.
Projekti juht: Siim Veski
Kestus: 01.01.2024−31.12.2028
Globaalne soojenemine, muutused biosfääri koostises ja toimimises, ning ohtlike keskkonnanihete kaskaadini viivate murdepunktide võimalikkus, nõuavad Maa kui süsteemi toimimise paremat mõistmist nii mineviku, oleviku kui tuleviku aspektides. Projekt uurib interdistsiplinaarselt ja ülidetailse ajalise resolutsiooniga pärastjääaja kiirete kliimamuutuste perioodide setetest bioloogilisi ning geokeemilisi parameetreid ning taastuletab nende põhjal pärastjääaegsed kliimamuutused, maastike ja veekogude arengu, maakasutuse mõju maastike muutumisele ja veekogude seisundile. Määrame kindlaks paleoökosüsteemide reageerimismustrid kliimastressile ja inimmõjule, keskendudes võimalikele vastureaktsioonidele nagu säilenõtkus, degradeerumine ja taastumine ning režiimimuutus. Dünaamilise ökosüsteemi mudeliga loome prognoosid ökosüsteemi jätkusuutlikkuse kohta ja võimalikud stsenaariumid tuleviku kliimamuutustele ning määrame kindlaks ökosüsteemi inimmõju eelse looduslähedase lähtetaseme.
Projekti juht: Olle Hints
Kestus: 01.01.2023–31.12.2027
Mineviku kliimarekonstruktsioonid aitavad mõista Maa süsteemide toimimist ning hinnata kliimamuutuste mõju biosfäärile. Antud projekti eesmärgiks on selgitada, kuidas toimus Ordoviitsiumi ajastul (443-487 mln a tagasi) üleminek kuumast kasvuhoonekliimast jääaega ja kuidas see mõjutas paleoelurikkuse dünaamikat Baltika paleokontinendil. Paleotemperatuuri rekonstrueerimiseks kasutame Baltikumi kivimites unikaalselt säilunud hapniku isotoopkoostist fosfaatsetes konodontides ning karbonaatsetes mineraalides, nn klombitud isotoop-termomeetrit ja sedimentoloogilisi tunnuseid. Kombineerides paleotemperatuuri trende muutustega süsiniku aineringes ning paleoelurikkuse andmetega valitud fossiilirühmade (kitiinikud, konodondid, ostrakoodid, skolekodondid) kohta saame tuvastada kliima ja elustiku arengu vahelised seosed erinevates ökoloogilistes niššides. Projekt edendab settekivimite komponendipõhist analüüsimetoodikat ning annab uusi teadmisi Eesti maapõueressursside kohta.
Projekti juht: Urmas Lips, geoloogia instituudi poolne koordinaator: Atko Heinsalu
Kestus: 22.06.2023–10.06.2025
Töö eesmärk on hinnata toitainete (eelkõige fosforiühendite) eraldumist merepõhja setetest veesambasse ning põhjasetetest eralduva toitainevoogude (sisekoormuse) osakaalu Eesti mereala ja selle alambasseinide toitainete bilansis. Selleks hinnatakse toitainete eraldumise intensiivsust erinevates tingimustes (nii hüdrograafiliselt ja füüsikalis-keemilistelt tingimustelt kui ka erinevate settetüüpide puhul); hinnatakse toitainete (N-üld, P-üld) lubatud maksimaalseid kogukoormusi rannikuveekogumite kaupa eesmärgiga määrata maksimaalsed inimtekkelised koormustasemed; tuuakse välja maksimaalsed inimtekkelised toitainete koormuste hulgad, mille juures on võimalik saavutada rannikuveekogumites toitainete suhtes hea keskkonnaseisund ning hoida ära seisundiklassi halvenemine; pakutakse välja sisekoormuse ohjamiseks meetmed või tegevused, kus see tehniliselt ja majanduslikult võimalikuks osutub ning asjakohane on. Saadud tulemused on aluseks Eesti mereala reostuskoormuste ohjamiseks ning meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks kõige olulisemate koormusallikate suhtes.
Euroopa projektid
Project Leader: Rutt Hints
Duration: 01.10.2024–30.09.2028
Additional information in ERIS.
REMHubi projek loob digitaalse innovatsioonikeskuse, mis edendab ELi tippteadmisi haruldaste muldmetallide (REE) ja magnetite alal. REMHub arendab ja katsetab uusi tehnoloogiaid haruldaste muldmetallide uurimiseks ja esmaseks tootmiseks ning nende taaskasutamiseks kõrvalvoogudest, et suurendada REEde varustuskindlust ELis. Lisaks arendatakse välja Re-X (ringlussevõtt, taaskasutus, renoveerimine ja ümberpaigutamine) tehnoloogiad haruldaste muldmetallide ja väärtuslike metallide jaoks kasutusea lõpus olevatest toodetest, samuti elektriseadmete disain, mis lihtsustab püsivate magnetite ringlussevõttu. Projekt tuvastab ja kaasab ka olulisi sidusrühmi, et arendada REE väärtusahelat ELis. Lisaks tagab innovatsioonikeskus, et projektis välja töötatud uued tehnoloogiad kommertsialiseeritakse ja pakutakse neid teenustena loodud digitaalsel platvormil. Projekt hõlmab teabe levitamist, mille eesmärk on kaasata laiemat avalikkust, et arendada usaldust ja teadlikkust REEdega seotud teemadel ning suurendada võimekust ELis. Keskus keskendub ütlasi REEde ja REE magnetite materjali hankimisele, sealhulgas jälgitavusele, digitaalsetele kaksikutele ja digitaalsele passile. Projekti partnerid hõlmavad kogu REE väärtusahelat alates maavarade uurimisest, maavarade töötlemisest ja rafineerimisest kuni metallide tootmise ja magnetite valmistamiseni ning ringlussevõtuni. Projekt hõlmab turvalise ja jätkusuutliku disaini raamistikku (SSbD), sealhulgas Re-X (ringlussevõtt, taaskasutus, renoveerimine, ümberpaigutamine) lähenemist, mis integreerib lihtsa demonteerimise ja ringluse printsiibid. REMHub parandab oluliselt REEde varustuskindlust ELis ning kiirendab digitaalse innovatsioonikeskuse abil märkimisväärselt tehnoloogiate ja teenuste arendamist, et saavutada kiirem ja lihtsam turule sisenemine.
Projekti juht: Tony Hand
Kestus: 01.10.2024−30.09.2027
DEXPLORE püüab Euroopas maavarade uurimist revolutsiooniliselt muuta, töötades välja uuenduslikke lähenemisviise maagimaardlate leiumäärade vähenemise vastu võitlemiseks, keskendudes sügavalt juurdunud maardlatele, mis on majanduse dekarboniseerimise jaoks kriitilised. Projekt keskendub avaliku ja sidusrühmade kaasamisele, innovatsiooni kombineerimisele erinevatel tasanditel ning tipptasemel tööriistade ja tehnoloogiate kasutamisele. DEXPLORE keskendub olulistele materjalidele suurtel geoloogilistel maastikel, pakkudes kõikehõlmavat innovatsioonipaketti, mis ühendab UAV-abiga mineraalide tuvastamise, täiustatud Maa vaatlustehnikad ja uudsed süvamaa geofüüsikalised tehnikad, et jõuda vähemalt 600 m sügavusele.
| DEXPLORE Recognizing European potential for hosting deep land primary CRM by combining new mineral models and advanced exploration and visualization techniques (Grant Agreement: 101178897) Call: HORIZON-CL4-2024-RESILIENCE-01 01/10/2024 – 30/09/2027 | 
|
Projekti juht: Veiko Karu, (kuni okt 2024), koordinaator Karin Robam
Kestus: 01.01.2024-31.12.2026
"EPICENTRE" õppeplatvorm LCA/LCC edendab jätkusuutlikke tavasid toorainesektoris, et toetada EU Green Deal'i. LCA/LCC teadmisi rakendatakse kõikehõlmava ja dünaamilise haridusplatvormi kaudu, mis ühendab e-õppe, simulatsioonid ja töötoad, et pakkuda tööstuse ja akadeemiliste ringkondade kandidaatidele uuenduslikku ja kaasahaaravat õppimiskogemust.
Projekti juht: Veiko Karu (kuni okt 2024), koordinaator Karin Käär
Kestus: 01.01.2023–31.12.2025
ADMA3-ga edendatakse ülikoolis ja tööstuses tegutsevate doktorantide koolitamist maavarade säästva uurimise, kaevandamise ja tarnimise valdkonnas. ADMA3 projektis loodavad kursused aitavad lahendada mäetööstuse väljakutseid, nt energiaüleminek ja kliimamuutuste leevendamine. ADMA3 koolitab eksperte mäetööstusele ja akadeemilistele ringkondadele, annab teadmisi ja oskusi ettevõtete asutamiseks ning aitab edendada jätkusuutlikku arengut ja ettevõtteid, mõtlema välja uuendusi ja tegelema eetikaga seotud probleemide lahendamisega.
Projekti juht: Veiko Karu (kuni okt 2024), koordinaator Karin Käär
Kestus: 06.03.2023-31.12.2025
Lisainfo ETISes.
EIT RawMaterials RIS Hub Baltic peamised partnerid on Riia Tehnikaülikool (Läti), Kaunase Tehnikaülikool (Leedu) ja Tallinna Tehnikaülikool (Eesti), kes viivad ellu võrgustiku tegevusi. Tegevustesse kaasatakse toormaterjalide valdkonnaga seotud idufirmasi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, tööstusettevõtteid ning teadusasutusi.
Projekti juht: Veiko Karu (kuni okt 2024), koordinaator Karin Käär
Kestus: 01.08.2022–31.07.2025
Uued keskkonnaalased, majanduslikud ja ühiskondlikud nõuded ELi üleminekul vähese CO2-heitega ja digitaalsele majandusele nõuavad uuenduslike meetodite, tehnoloogiate ja tehnikate väljatöötamist ja rakendamist maavarade otsingutel ning uurimisel. Kriitiliste toormete (CRM) potentsiaali vabastamiseks Euroopas viib AGEMERA läbi kohalikke tipptasemel geoloogilisi ja geofüüsikalisi uuringuid kokku ~4700 km2 ulatuses, et kaardistada üksikasjalikult CRM-i ressursid kuues ELi riigis ja ühes kolmandas riigis (Sambia). Geofüüsikalised välikatseuuringud demonstreerivad kolme uudset uuringumeetodit (kuni TRL5), mis põhinevad kaugseirel ja sellega seotud andmete analüüsil: 1) passiivsed seismilised meetodid, 2) mitme sensoriga droonisüsteem, mis ühendab magnetilise, radiomeetrilise ja elektromagnetilise tuvastuse ja 3) müüonil põhinev multidetektori tiheduse tuvastamise süsteem. AGEMERA kasutab avatud juurdepääsuga andmebaaside (nt Euroopa geoloogiliste andmete infrastruktuur, EGDI) andmeid, projekti geoteadlaste kogutud andmeid ning erinevaid geofüüsikalisi uuringumeetodeid, et täpsustada ja täiustada erinevate maardlatüüpide maavarade süsteeme, mis teadaolevalt sisaldavad liitiumi, koobaltit, molübdeeni, vanaadiumi, PGM-e, nioobiumi, tantaali, boksiidi ja REE-d. Projektiga tutvustatakse partnerriikidele olemasolevaid juhendeid UNFC maavarade rakendamiseks sidusrühmade, ülikooli kursuste ja avalike ürituste kaudu. Projekti raames küsitletakse projekti riikide kodanikke, luuakse koolidele ja ülikoolidele suunatud CRM-i hariduspakett, avaldatakse veebipõhine CRM-i arvutimäng, korraldatakse avalikke üritusi, aga ka online-uudiste vooge eesmärgiga jõuda 2030. aastaks 5 000 000 kodanikuni. AGEMERA loob vaba juurdepääsuga SoftGIS analüüsi ja andmebaasi inimestele kaevandamise ja maavarade uurimisega seotud sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonna- ja majanduse mudelite koha.
Projekti juht: Veiko Karu, (kuni okt 2024), koordinaator Olle Hints
Kestus: 01.01.2023–30.06.2025
Viimased tendentsid akadeemilistes ringkondades näitavad, et edukaks doktorandiks olemine ei ole alati seotud publitseerimisega. Kogu kraadiõppe jooksul on oluline arvestada mitte ainult teadustöö ja saadud tulemuste kasvava tähtsusega, vaid ka kaasaegse ühiskonna vajaduste väljaselgitamist ning lõputöö projekti praktilise kasutamise ja kommertsialiseerimise aspekti elluviimist. Projekt “PhD BalticTeach” korraldab tegevusi, kus doktorandid täiendavad oma teadmisi ja kogemusi, parandavad oma kontakte akadeemiliste valdkondade ja tööstuse vahel, õpivad, kuidas tuua uurimistulemusi turule ning teha oma doktoriprojekti kommertsialiseerimist ja laiendamist. PhD BalticTeach avaldab otsest mõju RIS piirkondadele, parandades doktorantide akadeemilist tipptaset, karjäärivõimalusi ja kvalifikatsiooni, kasutades koostöös tööstuspartneritega süsteemset mõtlemist ja väljakutsetel põhinevat õppimist.
Projekti juht: Alla Šogenova
Kestus: 01.09.2022–28.02.2025
CCUS ZENi üldeesmärk on CCUS-i kiirendatud kasutuselevõtt kogu Euroopas, mis saavutatakse:
• teadmiste jagamisega ja huvirühmade jaoks olulise teabe levitamisega CCUS-i puudutavate teadlike otsuste tegemiseks;
• konkreetsete ja teostatavate plaanide väljatöötamisega CCUS-i väärtusahelate arendamiseks.
Kuna CCUS-i arendused Põhjamere (PM) piirkonnas on suhteliselt küpsed, kasutab CCUS ZEN neid arenguid parimate tavadena uute CCUS-i väärtusahelate väljatöötamiseks praegu vähearenenud Läänemere (LM) ja Vahemere (VM) piirkondades. Kuigi CCUS-i väärtusahelad, st kogu tee süsinikdioksiidi kogumisest transpordini, selle lõpliku ladustamise või kasutamiseni on tänapäeval teostatavad, on see tööstus alles lapsekingades ja vajaliku kiire kasutuselevõtu saavutamiseks tuleb lahendada palju probleeme.
Konsortsium, mis koosneb 15 partnerist, sealhulgas kahest ühendusest, millel on kokku üle 400 liikme, koondab üksusi, kellel on juhtivad teadmised CCUS-i väärtusahelate kõigi aspektide kohta. 40 organisatsiooni, kes esindavad tööstust, piirkondlikke organisatsioone, assotsiatsioone, klastreid, sadamaid ja omavalitsusi, kes on seotud CCUS-i väärtusahelate arendamise ja kasutuselevõtuga, panustavad oma teadmistega võrgustikupartneritena. Alustades LM ja VM piirkondade tehnilise ja mittetehnilise olukorra analüüsist, valib CCUS ZEN välja vähemalt kaheksa väärtusahelat (igas piirkonnas neli) üksikasjalikuks uurimiseks ja võrdlemiseks NS edukate väärtusahelatega PM piirkonnast. Seejärel valitakse igast analüüsitud piirkonnast üks väärtusahel kõige lootustandvamaks koos üksikasjaliku edasiarenduse plaaniga.
CCUS ZEN loob oma teadmiste jagamise ja PM-i piirkonna parimate tavade edastamise kaudu teabebaasi tulevaste CCUS-i väärtusahelate jaoks, sealhulgas poliitikasoovitusi ja CCUS-i väärtusahela arendamise kavandi, sealhulgas hõlpsasti juurdepääsetavat tehnoloogiat ja CO2 allikate kaardistamist, üldiseid tehnilisi raamistikke ja äriplaani mudeleid.
Rakendusprojektid
Projekti juht: Sergei Preis (Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut), geoloogia instituudi poolne koordinaator: Veiko Karu (kuni okt 2024), Karin Robam
Kestus: 01.04.2023−31.03.2026
Iga Läänemere riigi jaoks on Läänemere kvaliteet fundamentaalne majanduslik, keskkonnaalane ja meelelahutuslik tähtsus. Saastunud sademevesi tekkis nii Läänemere rannikualadel. Meri ja sisevetest leostumine toovad kaasa ohu, mis ei tohiks jääda märkamata. Siiski on
sageli ikka tähelepanuta jäetud ja lahendusi vajav. Samal ajal lammutatakse Baltikumis vanu hooneid linnades, tekitades tohutul hulgal ehitus- ja lammutusjäätmeid (CDW), mida on raske tekitada ringlusse võtta ja satub sageli prügilasse. CDW-d võib siiski kasutada sademevee filtreerimismaterjalina,väga madalate kuludega.StoPWa projekt arendab ja testib mitmekihilisi sademevee filtreerimissüsteeme CDW abil.
Filtrid tehakse jäätmefraktsioonidest, mis vastavad ideaalselt sademevee puhastamise kriteeriumidele. Filtreerimissüsteem saab olema otstarbekas, kuluefektiivne ja jätkusuutlik. Filtreid testitakse mõlemas laborikeskkondades ja välikatsetes, kus ehitatakse täismahus sademeveefiltrid Lahtis (Soomes) ja Harjumaal (Eestis). StoPWa projekti tulemuseks on testitud lahendus CDW kasutamiseks sademeveefiltrites. Seda tüüpi filtrit pole varem rakendatud, seega on mõtteviis ja lahendus uudsed. Uus filter tuleb kasuks
VKEd piiriüleselt äriidee ja võimaluste loomisel, samuti linnade ja omavalitsused uudse, kliimasõbraliku lahendusega sademevee puhastamiseks. Et olla reprodutseeritav erinevates linnades kohalikust CDW-st, jäätmepõhised filtrid oma disainis ja rakendamiseks on vaja piiriülest koostööd omavalitsuste ja teadlaste vahel Läänemere piirkond. Projekti partnerlus on: Lahti linn, LUT Ülikool, Helsingi Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Smiltene linn.
Projekti juht: Leeli Amon
Kestus: 01.10.2024–30.06.2025
Eesti olulisest maavarast, turbast, toodetakse hetkel peamiselt kasvusubstraate, mida eksporditakse Euroopa põllumajandusele. Pakume lisaks tehnoloogilisi lahendusi turbatootmise kaas/jääkproduktidest kõrge lisandväärtusega materjalide tootmiseks. Uurime ja rakendame kahte erinevat eksperimentaalset keemilist turba väärindamissuunda. Esiteks, süsiniknanomaterjalide tootmine, mille lai kasutusvaldkond ulatub biomeditsiinitehnikast optika ja elektroonikakomponentideni. Teiseks, ligniinipõhiste polümeeride tootmine keemiatööstuse tooraineks, bioplastiks või filtermaterjaliks. Mõlemad saadavad tooted seovad pikemaajaliselt süsinikku ning aitavad vähendada turbatööstuse süsinikujalajälge.