Tallinna Tehnikaülikool

Eesti teadusprojektid

Projekti juht: Siim Veski

Kestus: 01.01.2024−31.12.2028

Lisainfo ETISes.

Globaalne soojenemine, muutused biosfääri koostises ja toimimises, ning ohtlike keskkonnanihete kaskaadini viivate murdepunktide võimalikkus, nõuavad Maa kui süsteemi toimimise paremat mõistmist nii mineviku, oleviku kui tuleviku aspektides. Projekt uurib interdistsiplinaarselt ja ülidetailse ajalise resolutsiooniga pärastjääaja kiirete kliimamuutuste perioodide setetest bioloogilisi ning geokeemilisi parameetreid ning taastuletab nende põhjal pärastjääaegsed kliimamuutused, maastike ja veekogude arengu, maakasutuse mõju maastike muutumisele ja veekogude seisundile. Määrame kindlaks paleoökosüsteemide reageerimismustrid kliimastressile ja inimmõjule, keskendudes võimalikele vastureaktsioonidele nagu säilenõtkus, degradeerumine ja taastumine ning režiimimuutus. Dünaamilise ökosüsteemi mudeliga loome prognoosid ökosüsteemi jätkusuutlikkuse kohta ja võimalikud stsenaariumid tuleviku kliimamuutustele ning määrame kindlaks ökosüsteemi inimmõju eelse looduslähedase lähtetaseme.

Projekti juht: Olle Hints

Kestus: 01.01.2023–31.12.2027

Lisainfo ETISes.

Mineviku kliimarekonstruktsioonid aitavad mõista Maa süsteemide toimimist ning hinnata kliimamuutuste mõju biosfäärile. Antud projekti eesmärgiks on selgitada, kuidas toimus Ordoviitsiumi ajastul (443-487 mln a tagasi) üleminek kuumast kasvuhoonekliimast jääaega ja kuidas see mõjutas paleoelurikkuse dünaamikat Baltika paleokontinendil. Paleotemperatuuri rekonstrueerimiseks kasutame Baltikumi kivimites unikaalselt säilunud hapniku isotoopkoostist fosfaatsetes konodontides ning karbonaatsetes mineraalides, nn klombitud isotoop-termomeetrit ja sedimentoloogilisi tunnuseid. Kombineerides paleotemperatuuri trende muutustega süsiniku aineringes ning paleoelurikkuse andmetega valitud fossiilirühmade (kitiinikud, konodondid, ostrakoodid, skolekodondid) kohta saame tuvastada kliima ja elustiku arengu vahelised seosed erinevates ökoloogilistes niššides. Projekt edendab settekivimite komponendipõhist analüüsimetoodikat ning annab uusi teadmisi Eesti maapõueressursside kohta.

Projekti juht: Urmas Lips, geoloogia instituudi poolne koordinaator: Atko Heinsalu

Kestus: 22.06.2023–10.06.2025

Lisainfo ETISes.

Töö eesmärk on hinnata toitainete (eelkõige fosforiühendite) eraldumist merepõhja setetest veesambasse ning põhjasetetest eralduva toitainevoogude (sisekoormuse) osakaalu Eesti mereala ja selle alambasseinide toitainete bilansis. Selleks hinnatakse toitainete eraldumise intensiivsust erinevates tingimustes (nii hüdrograafiliselt ja füüsikalis-keemilistelt tingimustelt kui ka erinevate settetüüpide puhul); hinnatakse toitainete (N-üld, P-üld) lubatud maksimaalseid kogukoormusi rannikuveekogumite kaupa eesmärgiga määrata maksimaalsed inimtekkelised koormustasemed; tuuakse välja maksimaalsed inimtekkelised toitainete koormuste hulgad, mille juures on võimalik saavutada rannikuveekogumites toitainete suhtes hea keskkonnaseisund ning hoida ära seisundiklassi halvenemine; pakutakse välja sisekoormuse ohjamiseks meetmed või tegevused, kus see tehniliselt ja majanduslikult võimalikuks osutub ning asjakohane on. Saadud tulemused on aluseks Eesti mereala reostuskoormuste ohjamiseks ning meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks kõige olulisemate koormusallikate suhtes.

Projekti juht: Ursula Toom

Kestus: 01.05.2022–30.04.2024

Lisainfo ETISes.

Jäljekivistised ehk ihnofossiilid on sageli ainsaks tõendiks väljasurnud organismidest ja nende eluviisist, moodustades osa paleo-elurikkusest ning olles väga olulised kauge mineviku keskkonnatingimuste rekonstrueerimisel. Bioerosioon on organismide võime lagundada mineraalseid substraate ning selle kaudu elukeskkonda ümber kujundada. Enim on bioerodeerivad organismid mõjutanud madalaveeliste karbonaatkivimite teket ja omadusi. Seniste uuringute alusel oli Baltika paleokontinent arvatavasti bioerosiooni välja arenemise kohaks. Samuti on teada, et sellise võime omandanud organismide kooslus Balti regioonis on tunduvalt mitmekesisem kui seni kirjeldatud. Antud projekti eesmärgiks on dokumenteerida ja analüüsida bioerosiooni arengut, levikut ja ulatust ning selgitada seosed kehafossiilide leviku ning keskkonnamuutustega Vara-Paleosoikumis. Projektis kasutatakse Eesti ulatuslikke geoloogilisi kollektsioone ja arendatakse erinevaid uurimismetoodikaid, sh 3D röntgen-kompuutertomograafiat.

Euroopa projektid

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 19.10.2023–18.10.2027

Lisainfo ETISes.

Maapõuest mineraalide ja metallide ammutamine on sama vana kui inimkond. Kaevanduse sulgemise ja sulgemise järgsele juhtimisele pööratakse üha enam tähelepanu, sest nii Euroopas kui kogu maailmas mõjutavad paljusid piirkondi keskkonda jäänud jäägid, nagu rikastamisjäägid, kõrvalkivimite jäägid, maapinna vajumised, saastunud vesi, mis on tingitud kaevandalade ebarahuldavast keskkonnakaitsetegevustest minevikus. Kõik Euroopa riigid seisavad silmitsi nende probleemidega ning paljudel neist riikidest napib rahalisi vahendeid ja suutlikkust nende vanade kaevandamisalade haldamiseks. Cost Action REMINDNET võrgustikku kuulub 74 teadlast ja praktikut enam kui 60 organisatsioonist 28 ELi riigist. Võrgustik keskendub seadusandlusele, selle pärandi juhtimisele ja haldamisele, rahastamisele ning taastamis- ja seiretehnikatele, et parandada kaasaegsete meetodite rakendamist, et minimeerida sulgemisjärgus kaevanduspärandi mõju looduskeskkonnale. REMINDNET loob Euroopa kaevanduspärandi andmebaasi, kus saab võrrelda praegust õigusraamistikku, juhtimisstruktuure ja juhtimisviise, antakse kaevanduspiirkondadele, reguleerivatele asutustele ja finantsasutustele sisend kaevanduspärandi sotsiaalse tasakaalustatud ja keskkonnasõbraliku haldamise kohta, näidatakse parimad praktikad, standardid ja saadud õppetunnid.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 01.01.2024-31.12.2026

Lisainfo ETISes.

"EPICENTRE" õppeplatvorm LCA/LCC edendab jätkusuutlikke tavasid toorainesektoris, et toetada EU Green Deal'i. LCA/LCC teadmisi rakendatakse kõikehõlmava ja dünaamilise haridusplatvormi kaudu, mis ühendab e-õppe, simulatsioonid ja töötoad, et pakkuda tööstuse ja akadeemiliste ringkondade kandidaatidele uuenduslikku ja kaasahaaravat õppimiskogemust.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 01.01.2023–31.12.2025

Lisainfo ETISes.

ADMA3-ga edendatakse ülikoolis ja tööstuses tegutsevate doktorantide koolitamist maavarade säästva uurimise, kaevandamise ja tarnimise valdkonnas. ADMA3 projektis loodavad kursused aitavad lahendada mäetööstuse väljakutseid, nt energiaüleminek ja kliimamuutuste leevendamine. ADMA3 koolitab eksperte mäetööstusele ja akadeemilistele ringkondadele, annab teadmisi ja oskusi ettevõtete asutamiseks ning aitab edendada jätkusuutlikku arengut ja ettevõtteid, mõtlema välja uuendusi ja tegelema eetikaga seotud probleemide lahendamisega.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 06.03.2023-31.12.2025

Lisainfo ETISes.

EIT RawMaterials RIS Hub Baltic peamised partnerid on Riia Tehnikaülikool (Läti), Kaunase Tehnikaülikool (Leedu) ja Tallinna Tehnikaülikool (Eesti), kes viivad ellu võrgustiku tegevusi. Tegevustesse kaasatakse toormaterjalide valdkonnaga seotud idufirmasi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, tööstusettevõtteid ning teadusasutusi.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 01.08.2022–31.07.2025

Lisainfo ETISes.

Uued keskkonnaalased, majanduslikud ja ühiskondlikud nõuded ELi üleminekul vähese CO2-heitega ja digitaalsele majandusele nõuavad uuenduslike meetodite, tehnoloogiate ja tehnikate väljatöötamist ja rakendamist maavarade otsingutel ning uurimisel. Kriitiliste toormete (CRM) potentsiaali vabastamiseks Euroopas viib AGEMERA läbi kohalikke tipptasemel geoloogilisi ja geofüüsikalisi uuringuid kokku ~4700 km2 ulatuses, et kaardistada üksikasjalikult CRM-i ressursid kuues ELi riigis ja ühes kolmandas riigis (Sambia). Geofüüsikalised välikatseuuringud demonstreerivad kolme uudset uuringumeetodit (kuni TRL5), mis põhinevad kaugseirel ja sellega seotud andmete analüüsil: 1) passiivsed seismilised meetodid, 2) mitme sensoriga droonisüsteem, mis ühendab magnetilise, radiomeetrilise ja elektromagnetilise tuvastuse ja 3) müüonil põhinev multidetektori tiheduse tuvastamise süsteem. AGEMERA kasutab avatud juurdepääsuga andmebaaside (nt Euroopa geoloogiliste andmete infrastruktuur, EGDI) andmeid, projekti geoteadlaste kogutud andmeid ning erinevaid geofüüsikalisi uuringumeetodeid, et täpsustada ja täiustada erinevate maardlatüüpide maavarade süsteeme, mis teadaolevalt sisaldavad liitiumi, koobaltit, molübdeeni, vanaadiumi, PGM-e, nioobiumi, tantaali, boksiidi ja REE-d. Projektiga tutvustatakse partnerriikidele olemasolevaid juhendeid UNFC maavarade rakendamiseks sidusrühmade, ülikooli kursuste ja avalike ürituste kaudu. Projekti raames küsitletakse projekti riikide kodanikke, luuakse koolidele ja ülikoolidele suunatud CRM-i hariduspakett, avaldatakse veebipõhine CRM-i arvutimäng, korraldatakse avalikke üritusi, aga ka online-uudiste vooge eesmärgiga jõuda 2030. aastaks 5 000 000 kodanikuni. AGEMERA loob vaba juurdepääsuga SoftGIS analüüsi ja andmebaasi inimestele kaevandamise ja maavarade uurimisega seotud sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonna- ja majanduse mudelite koha.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 01.01.2023–30.06.2025

Lisainfo ETISes.

Viimased tendentsid akadeemilistes ringkondades näitavad, et edukaks doktorandiks olemine ei ole alati seotud publitseerimisega. Kogu kraadiõppe jooksul on oluline arvestada mitte ainult teadustöö ja saadud tulemuste kasvava tähtsusega, vaid ka kaasaegse ühiskonna vajaduste väljaselgitamist ning lõputöö projekti praktilise kasutamise ja kommertsialiseerimise aspekti elluviimist. Projekt “PhD BalticTeach” korraldab tegevusi, kus doktorandid täiendavad oma teadmisi ja kogemusi, parandavad oma kontakte akadeemiliste valdkondade ja tööstuse vahel, õpivad, kuidas tuua uurimistulemusi turule ning teha oma doktoriprojekti kommertsialiseerimist ja laiendamist. PhD BalticTeach avaldab otsest mõju RIS piirkondadele, parandades doktorantide akadeemilist tipptaset, karjäärivõimalusi ja kvalifikatsiooni, kasutades koostöös tööstuspartneritega süsteemset mõtlemist ja väljakutsetel põhinevat õppimist.

Projekti juht: Alla Šogenova

Kestus: 01.09.2022–28.02.2025

Lisainfo ETISes

CCUS ZENi üldeesmärk on CCUS-i kiirendatud kasutuselevõtt kogu Euroopas, mis saavutatakse:

• teadmiste jagamisega ja huvirühmade jaoks olulise teabe levitamisega CCUS-i puudutavate teadlike otsuste tegemiseks;

• konkreetsete ja teostatavate plaanide väljatöötamisega CCUS-i väärtusahelate arendamiseks.

Kuna CCUS-i arendused Põhjamere (PM) piirkonnas on suhteliselt küpsed, kasutab CCUS ZEN neid arenguid parimate tavadena uute CCUS-i väärtusahelate väljatöötamiseks praegu vähearenenud Läänemere (LM) ja Vahemere (VM) piirkondades. Kuigi CCUS-i väärtusahelad, st kogu tee süsinikdioksiidi kogumisest transpordini, selle lõpliku ladustamise või kasutamiseni on tänapäeval teostatavad, on see tööstus alles lapsekingades ja vajaliku kiire kasutuselevõtu saavutamiseks tuleb lahendada palju probleeme.

Konsortsium, mis koosneb 15 partnerist, sealhulgas kahest ühendusest, millel on kokku üle 400 liikme, koondab üksusi, kellel on juhtivad teadmised CCUS-i väärtusahelate kõigi aspektide kohta. 40 organisatsiooni, kes esindavad tööstust, piirkondlikke organisatsioone, assotsiatsioone, klastreid, sadamaid ja omavalitsusi, kes on seotud CCUS-i väärtusahelate arendamise ja kasutuselevõtuga, panustavad oma teadmistega võrgustikupartneritena. Alustades LM ja VM piirkondade tehnilise ja mittetehnilise olukorra analüüsist, valib CCUS ZEN välja vähemalt kaheksa väärtusahelat (igas piirkonnas neli) üksikasjalikuks uurimiseks ja võrdlemiseks NS edukate väärtusahelatega PM piirkonnast. Seejärel valitakse igast analüüsitud piirkonnast üks väärtusahel kõige lootustandvamaks koos üksikasjaliku edasiarenduse plaaniga.

CCUS ZEN loob oma teadmiste jagamise ja PM-i piirkonna parimate tavade edastamise kaudu teabebaasi tulevaste CCUS-i väärtusahelate jaoks, sealhulgas poliitikasoovitusi ja CCUS-i väärtusahela arendamise kavandi, sealhulgas hõlpsasti juurdepääsetavat tehnoloogiat ja CO2 allikate kaardistamist, üldiseid tehnilisi raamistikke ja äriplaani mudeleid.

Projekti juht: Veiko Karu

Kestus: 01.01.2022-31.12.2024

Lisainfo ETISes.

Projekti üldine eesmärk on rakendada säästlikku ja struktureeritud RIS-i praktikaprogrammi Ida-Euroopa (RIS) ja EIT-RM-märgisega magistriõppe üliõpilastele, suurendades sellega üliõpilaste ettevõtlus- ja ärialaseid oskusi, laiendades ülikooli-ärisektori koostöötegevusi RIS piirkonnas, tõstes RM lõpetanute tööhõivet majutavates organisatsioonides ja tasakaalustades piirkondlikku ajude äravoolu.

RIS-i praktikaprogramm toimib heakskiidetud EIT RM KAVA projektina 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta lõpuni. Territoriaalne hõlmatus hõlmab esialgset katsepiirkonda (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Sloveenia) ja uusi Ida-Euroopa RIS-i riike: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Muud RIS-i riigid, nagu Hispaania, Portugal, Itaalia (lõunaosa), Ukraina, Türgi ja Küpros, on samuti abikõlblikud. Projektist lähemalt: https://www.ris-internship.eu/

EU-PolarNet

Projekti juht: Rein Vaikmäe

Kestus: 01.10.2020−31.12.2024

Lisainfo ETISes ja projekti kodulehel.

Projektikonsortsiumi  koordineerib Alfred Wegeneri nim. Polaar- ja Mereuuringute Instituut Saksamaal.  EU-PolarNet2 konsortsium koosneb 25 partnerist, kes esindavad kõiki polaaruuringute strateegiaid omavaid ja/või polaaruuringutega tegelevaid Euroopa Liidu liikmeid ning assotsieerunud riike. See võimaldab EU-PolarNet2-il oluliselt parandada Euroopa polaaruuringute koordineerimist ja projektide koosarendamist ning anda  poliitikutele ja majandusringkondadele tõenduspõhist nõu kogu Euroopa polaaruuringute kogukonna nimel. TTÜ osalejad panustavad põhiliselt polaaruuringute prioritiseerimise-optimeerimise, poliitilise nõustamise ja tulemuste levitamise ning kommunikeerimise töörühmadesse.

Geoloogia instituudist osalevad projektis Rein Vaikmäe ja Enn Kaup.

Rakendusprojektid

Projekti juht: Sergei Preis (Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut), geoloogia instituudi poolne koordinaator: Veiko Karu.

Kestus: 01.04.2023−31.03.2026

Lisainfo ETISes

Iga Läänemere riigi jaoks on Läänemere kvaliteet fundamentaalne majanduslik, keskkonnaalane ja meelelahutuslik tähtsus. Saastunud sademevesi tekkis nii Läänemere rannikualadel. Meri ja sisevetest leostumine toovad kaasa ohu, mis ei tohiks jääda märkamata. Siiski on

sageli ikka tähelepanuta jäetud ja lahendusi vajav. Samal ajal lammutatakse Baltikumis vanu hooneid linnades, tekitades tohutul hulgal ehitus- ja lammutusjäätmeid (CDW), mida on raske tekitada ringlusse võtta ja satub sageli prügilasse. CDW-d võib siiski kasutada sademevee filtreerimismaterjalina,väga madalate kuludega.StoPWa projekt arendab ja testib mitmekihilisi sademevee filtreerimissüsteeme CDW abil.

Filtrid tehakse jäätmefraktsioonidest, mis vastavad ideaalselt sademevee puhastamise kriteeriumidele. Filtreerimissüsteem saab olema otstarbekas, kuluefektiivne ja jätkusuutlik. Filtreid testitakse mõlemas laborikeskkondades ja välikatsetes, kus ehitatakse täismahus sademeveefiltrid Lahtis (Soomes) ja Harjumaal (Eestis). StoPWa projekti tulemuseks on testitud lahendus CDW kasutamiseks sademeveefiltrites. Seda tüüpi filtrit pole varem rakendatud, seega on mõtteviis ja lahendus uudsed. Uus filter tuleb kasuks

VKEd piiriüleselt äriidee ja võimaluste loomisel, samuti linnade ja omavalitsused uudse, kliimasõbraliku lahendusega sademevee puhastamiseks. Et olla reprodutseeritav erinevates linnades kohalikust CDW-st, jäätmepõhised filtrid oma disainis ja rakendamiseks on vaja piiriülest koostööd omavalitsuste ja teadlaste vahel Läänemere piirkond. Projekti partnerlus on: Lahti linn, LUT Ülikool, Helsingi Ülikool,

Tallinna Tehnikaülikool, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Smiltene linn.

Projekti juht: Erik Väli

Kestus: 17.06.2022-17.06.2024

Lisainfo ETISes

Riik ja piirkonna arendaja otsivad võimalusi altkaevandatud alade taaskasutuselevõtuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks laiemas mõttes. Kaevandamise jäätmete ringmajanduslik kasutusvaldkonna areng ja keskkonnamõju vähendamine on samuti olulised. Varasematel aastakümnetel kaevandamisega tekitatud kvaasistabiilsete alade ohutus ja taaskasutusvõimaluste leidmine on oluline riigile keskkonnakasutuse alases tegevuses. Käesolev projekt on valdkondliku teabe süstematiseerimiseks ja ajakohastamiseks.