Tallinna Tehnikaülikool

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut

Sisukord

Sotsiaalmajanduslikud väljakutsed globaalsete ebakindluste tingimustes: mikrotasandi uuringud (GLOBAL2MICRO)

Baltic Research Programme Logo
  • European Economic Area (EEA) Financial Mechanism 2014-2021, Baltic Research Programme Project No S-BMT-21-8 (LT08-2-LMT-K-01-073)
  • 01.01.2021-31.12.2023
  • Konsortsium: Vilniuse Ülikool (koordinaator), Tallinna Tehnikaülikool, BI Norwegian Business School, Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskus (BICEPS), Tartu Ülikool ja Hong Kong University of Science and Technology
  • TalTechi projektimeeskond: professorid Kadri Männasoo (projektijuht) ja Aaro Hazak ning doktorant-nooremteadurid Vladislav Fjodorov, Heili Hein, Miina Hõbenael, Artjom Saia (PhD, 2024), Triinu Tapver (PhD, 2022) ja Helery Tasane (PhD, 2023)

Protsessid ja sündmused, nagu USA poliitika suurem keskendumine siseküsimustele ja konkurentsile rahvusvahelises kaubanduses, Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ning Hiina globaalse poliitilise ja majandusliku võimu kasv, samuti pandeemia ja globaalsed transiiditõrked, nõuavad sügavamat arusaamist sellest, kuidas ühiskonnad ja majandused kohanduvad ebakindlas ja muutlikus keskkonnas. Projekt käsitleb laiaulatuslikke sotsiaal-majanduslikke väljakutseid, analüüsides üksikasjalikult seda, kuidas ettevõtted kohanevad muutustega rahvusvahelises kaubanduses, tööturul, inimkapitali ja tehnoloogia arengus. Teadustöö uurib seda, kuidas ettevõtete tootmisfunktsioonide põhitegurid - tööjõud ja tehnoloogia - reageerivad suurenevale globaalsele ebakindlusele, eriti deglobaliseerumise ja globaalse kaubanduse sidemete killustumise tingimustes. Empiirilised uuringud eeltoodud küsimustes aitavad luua teoreetilist raamistikku mõistmaks seoseid tööjõu ja kapitali, samuti tööjõu ja tehnoloogia (automatiseerimise) vahel ning tööturu kohandumise seoste ja protsesside kohta. Andmepõhistes uuringutes keskendub projekt mahukatele registriandmetele ja teistele mikroandmestikele rakendades kaasaegseid struktuurse ökonomeetria meetodeid. 

ETIS

Loe muljeid Balti teaduskoostöö programmi lõpukonverentsist siit

Teaduspublikatsioonid

2024

Männasoo, K., Hõbenael, M., & Ridala, S. (2024). Language skills and unemployment: Post-Soviet bilingualism in Latvia. Post-Communist Economies, 36(2), 222–261. https://doi.org/10.1080/14631377.2023.2263215

2023

Männasoo, K., Kristian Pareliussen, J., & Saia, A. (2023). Digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-COVID-19 Europe. Telematics and Informatics, 83, 102024. https://doi.org/10.1016/j.tele.2023.102024

Saia, A. (2023). Digitalization and CO2 emissions: Dynamics under R&D and technology innovation regimes. Technology in Society, 74, 102323. https://doi.org/10.1016/j.techsoc.2023.102323

Ferraro, S., Männasoo, K., & Tasane, H. (2023). How the EU Cohesion Policy targeted at R&D and innovation impacts the productivity, employment and exports of SMEs in Estonia. Evaluation and Program Planning, 97, 102221. https://doi.org/10.1016/j.evalprogplan.2022.102221

Tasane, H., & Srun, S. (2023). The institutional environment, human capital development, and productivity-enhancing factors: Evidence from ASEAN countries. TRaNS: Trans-Regional and -National Studies of Southeast Asia, 11(2), 159–174. https://doi.org/10.1017/trn.2022.13

Tapver, T. (2023). Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Eastern Europe. Managerial Finance, 49(4), 597−619. https://doi.org/10.1108/MF-01-2022-0051

2022

Männasoo, K. (2022). Working hours and gender wage differentials: Evidence from the American Working Conditions Survey. Labour Economics, 76, 102148. https://doi.org/10.1016/j.labeco.2022.102148

Saia, A., Neshumayev, D., Hazak, A., Sander, P., Järvik, O., & Konist, A. (2022). Techno-economic assessment of CO2 capture possibilities for oil shale power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 169, 112938. https://doi.org/10.1016/j.rser.2022.112938

2021

Kepp, K., & Männasoo, K. (2021). Investment irreversibility and cyclical adversity: Implications for the financial performance of European manufacturing companies. Managerial and Decision Economics, 42(7), 1665–1678. https://doi.org/10.1002/mde.3334

Ettekanded teaduskonverentsidel ja -seminaridel

2024

BEC 2024, Tallinn, 27.-28. juuni 2024. Kaido Kepp ja Kadri Männasoo. „Explaining switching behaviour: Consumer attention and choice in car insurance market”.

2023

BEC 2023, Riia, 19.-20. juuli 2023. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-COVID-19 Europe“.

ECEE 2023, Tallinn, 8.-9. juuli 2023. Kaido Kepp ja Kadri Männasoo. „Consumer inattention and inertia in car insurance choices”.

8th European User Conference for EU-Microdata, Mannheim, 16.-17. märts 2023. Kadri Männasoo, Miina Hõbenael ja Svetlana Ridala. „Big language minority and small language majority: Language skills and unemployment in Latvia”.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Rakvere, 26.-27. jaanuar 2023. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-COVID-19 Europe“.

2022

11th Annual Lithuanian Conference on Economic Research, Vilnius, 28. detsember 2022. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Individuals’ digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-Covid-19 Europe“.

11th Annual Lithuanian Conference on Economic Research, Vilnius, 28. detsember 2022. Heili Hein. „R&D efficiency and business sector spending in European regions: Conditional efficiency approach”.

IBEP/DEF teadusseminar, Tallinn, 5. oktoober 2022. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Individuals’ digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-Covid-19 Europe“.

EACES, Napoli, 15.-17. september 2022. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Individuals’ digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-Covid-19 Europe“.

11th Nordic Econometric Network meeting, Sandbjerg, 10.-13. september 2022. Helery Tasane. „Regional economic impacts of the Øresund cross-border fixed link: Cui bono?“.

BEC 2022, Kaunas, 27.-28. juuni 2022. Simona Ferraro, Kadri Männasoo ja Helery Tasane. „How the EU Cohesion Policy targeted at R&D and innovation impacts the productivity, employment and exports of SMEs in Estonia“.

BEC 2022, Kaunas, 27.-28. juuni 2022. Kadri Männasoo ja Svetlana Ridala. „Big language minority and small language majority: language skills and unemployment in Latvia“.

DRUID22, Kopenhaagen, 13.-15. juuni 2022. Heili Hein. „R&D efficiency in European regions: the effect of business sector spending“.

ECEE 2022, Tallinn, 12.-14. juuni 2022. Kadri Männasoo ja Svetlana Ridala. „Big language minority and small language majority: language skills and unemployment in Latvia“.

ECEE 2022, Tallinn, 12.-14. juuni 2022. Artjom Saia. „R&D varying CO2 emissions regime shift: A panel smooth transition regression analysis“.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Pärnu, 21. jaanuar 2022. Kadri Männasoo ja Svetlana Ridala. „Big language minority and small language majority: language skills and unemployment in Latvia“.

2021

ECEE 2021, Tallinn, 16.-17. august 2021. Simona Ferraro, Kadri Männasoo ja Helery Tasane. „How the EU Cohesion Policy targeted at R&D and innovation impacts the productivity, employment and exports of SMEs in Estonia“.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Narva-Jõesuu, 30. juuni -1. juuli 2021. Marit Rebane, Aaro Hazak ja Kadri Männasoo. „COVID-19 and self-reported health indicators among the Estonian labour market segments“.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Narva-Jõesuu, 30. juuni -1. juuli 2021. Kadri Männasoo, Jon Pareliussen ja Artjom Saia. „Individuals' digital capacity and labour market outcomes: Comparative evidence from Europe“.

BEC 2021, Tartu ja veebis, 7.-8. juuni 2021. Kadri Männasoo. „Working hours and gender wage differentials: Evidence from the American Working Conditions Survey“.

Kaitstud doktoritööd

2022-2024

  • 9. mail 2024 kaitses Artjom Saia oma doktoritöö „Rohe-digipöörde majanduslikud perspektiivid: Madala süsinikheitega tootmine ja kaasav digitaliseerimine“. LINK
  • 21. detsembril 2023 kaitses Helery Tasane oma doktoritöö „Institutsioonid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsioonivõimekus“. LINK
  • 20. detsembril 2022 kaitses Triinu Tapver oma doktoritöö „Uurimused pankade valitsemisest ja investeerimisfondide tulemuslikkusest“. LINK