Keskkonnatehnoloogia teaduslabor
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi Keskkonnatehnoloogia teaduslabor moodustati Tallinna Tehnikaülikooli 2016-17.a struktuurireformi käigus endise Keemiatehnika instituudi Keskkonnakaitse- ja keemiatehnoloogia õppetooli baasil. Nimetatud õppetooli loogilise õigusjärglasena tegeleb teaduslabor peamiselt vee, õhu ja pinnase puhastamisega, põhirõhuga süvaoksüdatsiooniprotsessidel, pakub õppijatele nendel aladel bakalaureuse-, magistri ja ka doktoritööde teemasid, ning omades kaasaegset analüütilist varustust on alati avatud koostööle teiste asutuste ja eraettevõtetega. Lisaks sellele on teaduslabori personal on tihedalt kaasatud ka õppetöösse.
Kontakt:
professor Sergei Preis
Tel 620 3365
sergei.preis@taltech.ee
Teadustöö põhisuunad
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris tegeletakse õhu, vee ja pinnase puhastamisega enamasti nn süvaoksüdatsiooniprotsessidega. See mõiste hõlmab mitu erinevat oksüdatiivset tehnoloogiat, mille ühiseks jooneks on väga võimsa oksüdandi – hüdroksüülradikaali (HO•) – tekkimine nende käigus. Järgnevalt tutvustame lühidalt labori töös põhiliselt kasutatavaid protsesse.
Fentoni protsessis tekitatakse hüdroksüülradikaale vesinikperoksiidi lagundamisel raud(II)ioonide abil happelises keskkonnas. Lisaks sellele on olemas palju nn Fentoni sarnaseid protsesse, kus kasutatakse elementaarse raua või raudoksiidide osakesi, teisi metalle, neutraalset keskkonda või koguni teisi radikaalide allikaid, nagu nt persulfaat-ioon. Fentoni protsessi ja selle modifikatsioone kasutatakse vee ja pinnase puhastamisel.
Fotokatalüüsi võib defineerida kui valguse toimel kulgevat (fotokeemilise) oksüdatsiooni võimendamist katalüsaatoriga. Fotokatalüsaatoritena kasutatakse suures osas metalloksiide, kõige tõhusamat toimet ja stabiilsust omab titaandioksiid ja selle baasil sünteesitud materjalid. Valgustatud fotokatalüsaatori pind saab toota erinevaid oksüdante, sh ka hüdroksüülradikaale. Fotokatalüüsiga saab puhastada vett ja õhku; samas, hapnikuvabadest lahustest saab toota ka rohelist kütust – vesinikku ning madalmolekulaarseid süsivesinikke.
Osoonimise töö põhineb küll osoonil, kuid sellegipoolest on veepuhastuses reeglina palju olulisemad just osooni lagunemisel vees tekkivad hüdroksüülradikaalid.
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris uuritakse samuti ka nimetatud protsesside kombineerimist, nii omavahel kui ka bioloogilise oksüdatsiooniga, eesmärgiga tagada mitte ainult maksimaalne puhastusefekt, vaid ka selle saavutamine minimaalsete kuludega.
Saasteained, mille lagundamiseks laboris mainitud meetodeid ja nende kombinatsioone rakendatakse, kuuluvad kas nn prioriteetsete saasteainete (õlid, kütuste komponendid ja lisandid) või esilekerkivate mikrosaastainete (enamasti ravimid) hulka; gaasifaasis tegeletakse nn lenduvate orgaaniliste ühenditega.
Labori liikmed
Seadmed ja teenused
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris on olemas kogu vajalik kaasaegne taristu vee- ja õhu analüüsimiseks: vedelikkromatograaf dioodrividetektori ja mass-spektromeetriga (HPLC-PDA-MS), vedelikkromatograaf UV-VIS detektoriga (HPLC-UV-VIS), gaaskromatograaf leekionisatsioonidetektoriga (GC-ID), gaaskromatograaf mass-spektromeetriga (GC-MS), ioonkromatograaf (IC), luminomeeter, Fourier teisendusega infrapunaspetromeeter (FTIR), elektrokeemiline ja infrapuna-gaasanalüsaator, orgaanilise süsiniku määramise seade (TOC-analüsaator), spektrofotomeetrid jpm, rääkimata tavapärasematest vahenditest nagu automaatpipetid, kaalud, pH-meetrid, lahustunud hapniku mõõtmise elektroodid jt.
Laboris teostatakse hulganisti analüüse, mida vahetult rakendatakse keskkonnatehnoloogias: keemiline hapnikutarve (KHT), biokeemiline hapnikutarve (BHT), orgaaniline süsinik (TOC), lämmastiku üldsisaldus (TN) ja selle erinevad vormid, vees lahustunud anioonid ja katioonid, karedus, individualsed saasteained ja nende rühmad, erinevad lenduvad orgaanilised ühendid jpm.
Õppija saab oma õpingute ja diplomitöö teostamise ajal tutvuda kõigi mainitud seadmete tööga ning teostada nendel ka vastavaid analüüse, saades seega praktilist töökogemust kaasaegsel analüütilisel aparatuuril.
Kaitstud tööd
2022, Priit Tikker. Optimization of Aqueous Media Treatment with Pulsed Corona Discharge: Hydrodynamics and Kinetics Conformed with the Discharge Parameters and Energy Efficiency (Impulss koroona elektrilahenduse optimeerimine vesikeskkonna töötlemiseks: hüdrodünaamika ja kineetika lähtuvalt elektrilahenduse parameetritest ning energia efektiivsusest). Juhendaja: Sergei Preis.
2022, Liina Onga. Combination of advanced oxidation methods for the energy-efficient abatement of aqueous and gaseous hazardous pollutants (Orgaaniliste molekulide oksüdeerimine gaasifaasilise koroona-impulss elektrilahendusega: töörežiimi parameetrite mõju). Juhendaja: Sergei Preis.
2021, Maarja Kask. Combination of advanced oxidation methods for the energy-efficient abatement of aqueous and gaseous hazardous pollutants (Süvaoksüdatsiooniprotsesside kombineerimine ohtlike saasteainete energiatõhusaks lagundamiseks vees ja õhus). Juhendajad: Juri Bolobajev, Marina Kritševskaja.
2020, Balpreet Kaur. Development of photo-induced persulfate-based processes for efficient application in water treatment (Foto-indutseeritud persulfaadi-põhiste protsesside väljatöötamine efektiivseks rakendamiseks vee puhastamisel). Juhendaja: Niina Dulova.
2018, Eneliis Kattel. Application of Activated Persulfate Processes for the Treatment of Water and High-Strength Wastewater (Aktiveeritud persulfaadi protsesside kasutamine vee ja raskesti saastatud reovee puhastamiseks). Juhendajad: Niina Dulova, Marina Trapido.
2017, Natalja Pronina. Degradation of Persistent Micropollutants in Suspended-Bed Reactor by Photocatalytic Oxidation and Combination of Biological Treatment with Photocatalysis (Püsivate mikrosaasteainete lagundamine keevkihtreaktoris fotokatalüütilise oksüdatsiooniga ning bioloogilise oksüdatsiooni kombineerimine fotokatalüüsiga). Juhendaja. Marina Kritševskaja.
2017, Liina Kanarbik. Ecotoxicological Evaluation of Shale Fuel Oils, Metal-Based Nanoparticles and Glyphosate Formulations (Põlevkivikütteõlide, metalliliste nanoosakeste ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide ökotoksikoloogilised uuringud). Juhendajad: Marina Trapido, Irina Blinova.
2016, Juri Bolobajev. Effects of organic reducing agents on the Fenton-like degradation of contaminants in water with a ferric sludge reuse (Orgaaniliste redutseerijate mõju rauasette taaskasutamisega Fenton-tüüpi protsessile reovees sisalduvate saasteainete lagundamisel). Juhendajad: Anna Goi, Marina Trapido.
2015, Irina Epold. Degradation of pharmaceuticals by advanced oxidation technologies in aqueous matrices (Ravimite lagundamine vesikeskkonnas süvaoksüdatsioonitehnoloogiatega). Juhendajad: Marina Trapido, Niina Dulova.
2014, Marika Viisimaa. Peroxygen Compounds and New Integrated Processes for Chlorinated Hydrocarbons Degradation in Contaminated Soil (Peroksü-ühendite ja uute integreeritud protsesside kasutamine kloorsüsivesinike lagundamiseks saastatud pinnases). Juhendaja: Anna Goi.
2014, Olga Budarnaja. Visible-light-sensitive Photocatalysts for Oxidation of Organic Pollutants and Hydrogen Generation (Fotokatalüsaatorid orgaaniliste saasteainete fotokatalüütiliseks oksüdatsiooniks ja vesiniku tootmiseks nähtavas valguses). Juhendaja: Deniss Klauson.
2012, Aleksandr Dulov. Advanced oxidation processes for the treatment of water and wastewater contaminated with refractory organic compounds (Süvaoksüdatsiooni protsessid raskesti lagundatavate orgaaniliste ainetega saastatud vee ja heitvee töötlemiseks). Juhendaja: Marina Trapido.
2012, Svetlana Jõks. Gas-Phase Photocatalytic Oxidation of Organic Air Pollutants (Orgaaniliste õhu saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon gaasifaasis). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2010, Deniss Klauson. Aqueous photocatalytic oxidation of non-biodegradable pollutants (Bioloogiliselt mittelagunevate saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon vesifaasis). Juhendaja: Sergei Preis.
2009, Elina Portjanskaja. Photocatalytic oxidation of natural polymers in aqueous solution (Looduslike polümeeridefotokatalüütiline oksüdatsioon vesilahustes). Juhendaja: Sergei Preis.
2008, Niina Kulik. The Application of Fenton-Based Processes for Wastewater and Soil Treatment (Fentoni protsesside rakendamine reovete ja pinnaste töötlemiseks). Juhendaja: Marina Trapido.
2005, Anna Goi. Advanced oxidation processes for water purification and soil remediation (Süvaoksüdatsiooni protsessid vee puhastamiseks ja pinnase remediatsiooniks) Juhendajad: Rein Munter, Marina Trapido.
2003, Marina Kritševskaja. Photocatalytic Oxidation of Organic Pollutants in Aqueous and Gaseous Phases (Orgaaniliste ainete fotokatalüütiline oksüdatsioon vee- ja gaasifaasis). Juhendaja: Sergei Preis.
2022, Helina Prükk. 1-etüül-3-metüülimidasooliumkloriidi lagundamine vesilahuses süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of 1-ethyl-3-methylimidazolium chloride in aqueous solution by advanced oxidation processes). Juhendajad: Niina Dulova, Dmitri Nikitin.
2022, Roman Fadejev. Metformiini lagundamine süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of metformin by advanced oxidation processes). Juhendajad: Niina Dulova, Dmitri Nikitin.
2022, Arina Borissenko. Tolueeni oksüdeerimine koroona-impulss elektrilahendusega vee- ja õhusegudes koos õhuheite fotokatalüütilise puhastusega (Oxidation of toluene by pulsed corona discharge in air-water mixtures followed by photocatalytic exhaust air purification). Juhendajad: Juri Bolobajev, Maarja Kask.
2021, Kätlin Eeron. Tramadooli lagundamine süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of tramadol by advanced oxidation processes). Juhendaja: Niina Dulova.
2021, Jaana Ehiloo. Removal of iron, manganese, ammonium, and radionuclides from drinking water using HMO-technology - a pilot study (Raua, mangaani, ammooniumi ja radionukliidide eemaldamine joogiveest kasutades HMO tehnoloogiat - pilootuuring). Juhendajad: Juri Bolobajev, Siiri Salupere.
2021, Heleene Hollas. Vesinikperoksiidi aktiveerimismeetodite uuring desinfitseerimisvahendite arenduse eesmärgil (Study on hydrogen peroxide activation methods for the development of disinfectants). Juhendajad: Juri Bolobajev, Siimu Rom.
2021, Marten Jaanimets. Vedeliku tiheduse tugietaloni loomine hüdrostaatilise kaalumise meetodiga Eesti Metroloogia Keskasutuses AS Metrosert (Development of liquid density measurement standard by hydrostatic weighing method at National Metrology Institute of Estonia AS Metrosert). Juhendajad: Marina Kritševskaja, Kristjan Tammik.
2021, Glory Adedotun Oladele. Photochemical oxidation of vancomycin in aqueous solution (Vankomütsiini fotokeemiline oksüdatsioon vesilahuses). Juhendaja: Niina Dulova.
2021, Sofia Pereskoka. Application of ferrocene aerogel and iron-doped organic aerogel in Fenton-like and photolytic processes for oxidation of N-nitrosodiethylamine and trimethoprim in water - a comparative study (Ferrotseenaerogeeli ja rauaga legeeritud orgaanilise aerogeeli rakendamine Fenton-tüüpi ja fotolüütilistes protsessides N-nitrosodietüülamiini ja trimetoprimi lagundamiseks vees - võrdlev uuring). Juhendajad: Maarja Kask, Juri Bolobajev.
2021, Kristel Sepp. Ohtlike vedeljäätmete käitlusalternatiivide analüüs Eestis (Analysis of treatment alternatives for hazardous liquid wastes in Estonia). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2021, Julia Vinogradova. Kaasaegsed õhu desinfitseerimise tehnoloogiad (Modern technologies for air disinfection). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2021, Anne Mari Kääp. Oksalaadi lagundamine vees impulss koroona elektrilahenduse ja vesinikperoksiidi kombinatsiooniga (Degradation of oxalate in water by pulsed corona discharge and hydrogen peroxide combination). Juhendajad: Priit Tikker, Niina Dulova.
2021, Eteri Libe. Nanomaterials application in environmental technology and related environmental problems (Nanomaterjalide kasutamine keskkonnatehnoloogias ning sellega seotud probleemid). Juhendaja: Marina Trapido.
2021, Kaja Markin. Osooni mittetraditsioonilised kasutusalad (Non-traditional applications of ozone). Juhendaja: Marina Trapido.
2020, Chika Constance Ogumka. Oxidation of Acid Orange 7 and Indigotetrasulfonate Textile dyes with Pulsed Corona Doscharge: Impact of Treatment Conditions (Tekstiilvärvide happeoranž 7 ning indigotetrasulfonaadi oksüdeerimine impulss-koroona elektrilahendusega: töötlemise tingimuste mõju). Juhendajad: Sergei Preis, Liina Onga.
2020, Dmitri Nikitin. Oxidation of bisphenol A by pulsed corona discharge: impacts of plasma-liquid contact surface and a surfactant radical scavenger (Bisfenool A oksüdeerumine impulss-koroona elektrilahenduse toimel: plasma-vedelik kontaktpinna ja pindaktiivse radikaalpüüdja mõju). Juhendajad: Sergei Preis, Priit Tikker.
2020, Daniil Gornov. Degradation of herbicide alachlor using pulsed corona discharge (Alakloor herbitsiidi lagundamine koroona impulsslahenduse abil). Juhendajad: Sergei Preis, Juri Bolobajev.
2020, Aleksandra Kuznetsova. Raskmetallide eemaldamise tehnoloogiad veest ja reoveest (Heavy metal removal technologies from water and wastewater). Juhendaja: Eneliis Kattel-Salusoo.
2020, Mirjam Lätt. Oksaalhappe lagundamine vees impulss-koroona elektrilahenduse ja persulfaadi kombinatsiooniga (Degradation of oxalic acid in water by pulsed corona discharge in combination with persulfate). Juhendajad: Niina Dulova, Priit Tikker.
2020, Ave Jalakas. Antibiootikumide lagundamine vesilahuses osoonipõhiste protsessidega (Degradation of antibiotics in aqueous solution by ozone-based processes). Juhendaja: Niina Dulova.
2020, Kaie Eha. Photochemical oxidation of losartan in aqueous solution (Losartaani fotokeemiline oksüdatsioon vesilahuses). Juhendajad: Niina Dulova, Balpreet Kaur.
2020, Dmitri Ivanov. Pihustuspürolüüsiga sünteesitud ja atsetüülatsetooni suurendatud kogusega modifitseeritud TiO2 õhukeste kilede fotokatalüütiline aktiivsus gaasifaasis (Gas-phase photocatalytic activity of spray-pyrolysis-synthesized TiO2 thin films modified by increased amount of acetylacetone in precursor solution). Juhendajad: Marina Kritševskaja, Jekaterina Spiridonova.
2020, Anna Setskaja. Mass transfer of ozone and its decay in semi-continuous reactor: a case study (Osooni massitransport ja lagunemine poolperioodilises reaktoris). Juhendaja: Juri Bolobajev.
2020, Marko Jaaksaar. Osoneerimise, fotolüüsi ja O3/H2O2 kombinatsiooni kasutamine N-nitrosodimetüülamiini ja N-nitrosodietüülamiini oksüdeerimiseks vees - võrdlev uuring (Application of ozonation, photolysis and O3/H2O2 combination for the oxidation of N-nitrosodimethylamine and N-nitrosodiethylamine - a comparative study). Juhendajad: Juri Bolobajev, Maarja Kask.
2020, Lisett Kiudorv. Veeproovides nitrosodimetüülamiini ja nitrosodietüülamiini sisalduse määramine kasutades tahkefaasekstraktsiooni ja gaasikromatograafiat-massispektromeetriat (Determination of nitrosodimethylamine and nitrosodiethylamine in water samples using solid phase extraction combined with gas chromatography-mass spectrometry). Juhendaja: Juri Bolobajev.
2019, Kristen Altof. Biogaasi väärindamistehnoloogiate võrdlus protsessis kasutatavate tehnoloogiliste seadmete tööparameetrite alusel (Comparison of Biogas Upgrading Methods Based on the Operating Parameters of Refining Technologies). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2019, Jevgenia Eichmann. Tolueeni ja atseetaldehüüdi fotokatalüütiline oksüdatsioon õhus pihustuspürolüüsiga sünteesitud TiO2 õhukesel kilel (Photocatalytic oxidation of toluene and acetaldehyde on TiO2 thin films synthesized by spray-pyrolysis). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2019, Jüri Kristjan Käen. Mikrosaasteaine dibutüülftalaadi lagundamine vees osooni ja ultraviolettkiirguse kombinatsioonil (Degradation of micropollutant dibutyl phthalate in water by combination of ozone and ultraviolet irradiation). Juhendaja: Juri Bolobajev.
2019, Natalja Matskevitš. Pihustuspürolüüsiga sünteesitud TiO2 õhukeste kilede fotokatalüütilise aktiivsuse karakteriseerimine atsetooni ja heptaani oksüdatsioonil õhus (Characterization of gas-phase photocatalytic activity of spray pyrolysis-synthesized TiO2 thin films coatings by oxidation of acetone and heptane). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2019, Irina Petrotšenko. Osooni mõju atsetooniauru fotokatalüütilisele oksüdeerimisele P25 TiO2 katetega (Effect of ozone on photocatalytic degradation of acetone vapour on P25 TiO2 coating). Juhendajad: Marina Kritševskaja, Maarja Kask.
2019, Svetlana Puustusmaa. Endokriinsüsteemi häiriva ühendi fotokeemiline oksüdatsioon kunstlikus ja looduslikus vesikeskkonnas (Photochemical oxidation of endocrine disrupting compound in artificial and natural water matrix). Juhendajad: Niina Dulova, Balpreet Kaur.
2019, Tatjana Rein. Piimatööstuste reovete puhastamise tehnoloogiad (Technologies for dairy wastewater treatment). Juhendaja Marina Trapido.
Teadusprojektid
ERA-MIN3 Joint Call 2021 projekt (01.02.2022−31.01.2025)
Koostööpartnerid: Bowmen Consulting, s. r. o., United Energy, a. s., Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s., AV EKO Color, s. r. o., ja University of Chemistry and Technology Prague (Tšehhi Vabariik); ETI Aluminyum, Arslan Aluminyum, Yeditepe University ja Istanbul Technical University (Türgi); KTH Royal Institute of Technology (Rootsi); Public University of Navarra (Hispaania).
ABtomat projekti eesmärk on alumiiniumtoodete arendamine, mis on tuletatud alumiiniumi sisaldavatest jäätmetest - kaevanduse ja tootmise "sabadest". Sageli mitte puhta metalli ekstraheerimiseks mõeldud taaskasutusmeetoditega on võimalik toota kasulikke ja teostatavaid alumiiniumi sisaldavaid koostisi, nagu koagulandid, alumiiniumsilikaat- ja tseoliitkatalüsaatorikandjad ja adsorbendid, mille katsetamine toimub Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnoloogia laboris. Katsetamine on kavandatud vee-/reoveepuhastusrakendustes, samuti õhu puhastamiseks mõeldud fotokatalüütilistes süsteemides.
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (01.01.2020−31.03.2021)
Impulss-koroona elektrilahenduse kombineerimine katalüütiliste/fotokatalüütiliste protsessidega võimaldab eemaldada raskesti lagunevaid saasteaineid kasutades maksimaalset energiaefektiivsust. Ühe tõhusaima puhastustehnoloogia väljatöötamisel on eesmärgiks veest, õhust ja jääkmudast ärastada püsivaid inimtegevusest pärinevaid mikrosaasteaineid, kantserogeenseid nitroso-ühendeid ning lenduvaid ühendeid. Eksperimentaalse uurimistöö käigus, mis hõlmab koroonalahenduse kombinatsioone Fenton-tüüpi oksüdatsiooniga ja fotokatalüüsiga gaasifaasis, analüüsitakse protsessi efektiivsust, reaktsiooni kulgu ja võimalikke piiranguid. Selle tulemusena leitakse sobivaimad protsessi tingimused. Nimetatud tehnoloogia rakendamise ja parema ohutuse tagamise eelduseks on selle erinevate saasteainete lagundamisel väga efektiivse protsessi parameetrite kvantatiivne hindamine. Antud lähenemisviis on oluline läbimurre energiasäästliku ja inimsõbraliku tehnoloogia kasutamisel veepuhastuses ja keskkonnakaitses.
ELi LIFE programmi projekt (02.10.2017−30.09.2021)
Projekti partnerid on Fundación CARTIF - Applied Research Centre (Hispaania), CIESOL - Research Centre (Hispaania), DIPALME - Diputaciόn de Almeria (Hispaania), Tartu Ülikool (Eesti), Viimsi Vesi AS (Eesti).
Projekt on suunatud lahenduse leidmisele käesoleva aja ühele väljakutsuvaimale veega seonduvale probleemile ‒ looduslik radioaktiivsus. Teadmised antud probleemi lahendamiseks ei ole aga piisavad ning ühtlasi võib väita, et vaatamata kehtivatele õigusaktidele (direktiiv 2013/51/Euratom) ei kontrollita radioaktiivsust Euroopa tasandil süstemaatiliselt. Antud keskkonnaprobleemi lahendamine tekkekohas ei ole võimalik, kuna see tuleneb radioaktiivseid isotoope, peamiselt uraani (U), raadiumi (Ra) ja tooriumi (Th), sisaldavate mineraalide lahustumisest põhjavette. Käesoleva projekti peamised eesmärgid on: (1) demonstreerida filtratsiooni (HMO-protsessiga) tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust; antud töötlusmeetodeid optimeeritakse radioaktiivsuse eemaldamiseks veest ja looduslikult levivate radioaktiivsete jäätmete (NORM) tekke minimeerimiseks, mis uuritakse kolmel Hispaania ja ühel Eesti pilootseadmel; (2) rakendada projekti lahendusi veel viie Euroopa riigi (sh Itaalia, Poola ja Soome) veepuhastusjaamades; (3) täita direktiivi 2013/51/Euratom.
Interreg Läänemere piirkonna programmi 2014-2020 projekt (01.03.2016−28.02.2019)
Koostööpartnerid: Luonnonvarakeskus Luke, Suomen ympäristöopisto SYKLI, Länsi-Uudenmaan vesi- ja ympäristö ry (LUVY) ja Novago Yrityskehitys Oy (Soome); Latvijas Universitate ja Salacgrīvas novads (Läti); Aleksandro Stulginskio Universitetas ja Šilutės rajono savivaldybė (Leedu); Instytut Technologiczno – Przyrodniczy ja Urząd Gminy Sokoły (Poola); Kuusalu vallavalitsus ja Kuusalu Soojus OÜ (Eesti).
Projekti eesmärgiks on Interreg BSR programmi raames kulutõhusate ja keskkonnasõbralike reovee puhastamise lahenduste välja töötamine toitainete koormuse vähendamiseks hajaasustusalade majapidamistest Läänemere piirkonnas. Projekti käigus kogutakse andmeid erinevate tehnoloogiate puhastusefektiivsuse ning rakendamise otstarbekuse kohta valitud uuritavalt aladelt ning analüüsitakse saadud tulemusi, et leida optimaalseimad lahendused Läänemere piirkonna külapiirkondadest tulevate reovete puhastamiseks. Töö tulemusena luuakse interaktiivne kasutajasõbralik veebipõhine tööriist mahuka andmebaasiga, mis lihtsustab edaspidist üksikute majapidamiste ning väikeste külade sobiva ja ökonoomse reoveepuhastussüsteemi valikut ning aitab neil rakendada uusi piirkonna tingimustel kohandatud puhastustehnoloogiad, et vähendada Läänemere reostuskoormust ning viia heitvee kvaliteet vastavusse EL ja Eesti veealaste õigusaktide poolt sätestatud nõuetele.
Institutsionaalne uurimistoetus (01.01.2013−31.12.2018)
Üheks Euroopa Liidus kiiret lahendust nõudvaks probleemiks on mikrosaasteainete sisaldus veekogudes, reovees ja põhjavees. Mikrosaasteainete levikut hüdrosfääri on võimalik vältida ainult reovee süvapuhastusega, milleks sobivad kõige paremini süvaoksüdatsiooniprotsessid (AOP), mille peamine eelis on saasteainete kiire keemiline oksüdatsioon. Projekti eesmärgiks on laiendada AOP-de rakendusi keskkonna kaitses prioriteetsete ja uute esilekerkivate mikrosaasteainete eest. Antud projekti raames töötatakse välja tehnoloogiad nende ainete kõrvaldamiseks veest/reoveest ja pinnasest. Samuti parandatakse erinevate protsesside efektiivsust saasteainete eemaldamisel uute oksüdeerijate ja katalüsaatorite kasutuselevõtuga ja taastuvate energiaallikate (päikesekiirguse) kasutamisega energiaallikana kasutades protsesside optimeerimisel keemiatehnikapõhist lähenemisviisi. Uuringute tulemused on teoreetiliseks aluseks nende tehnoloogiate juurutamisel mikrosaasteainete kõrvaldamiseks.