Keskkonnatehnoloogia teaduslabor
Jälgi meid Facebookis ja LinkedInis
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi Keskkonnatehnoloogia teaduslabor moodustati Tallinna Tehnikaülikooli 2016-17.a struktuurireformi käigus endise Keemiatehnika instituudi Keskkonnakaitse- ja keemiatehnoloogia õppetooli baasil. Nimetatud õppetooli loogilise õigusjärglasena tegeleb teaduslabor peamiselt vee, õhu ja pinnase puhastamisega, põhirõhuga süvaoksüdatsiooniprotsessidel. Uurimisvaldkondade hulka kuulub ka jäätmekäitlus, sh tahkete tööstusjäätmete väärindamine, ringlussevõtt ja utiliseerimine, olelusringi hindamine (LCA) ning süsiniku jalajälje arvutamine. Labor pakub õppijatele nendel aladel bakalaureuse-, magistri ja ka doktoritööde teemasid, ning omades kaasaegset analüütilist varustust on alati avatud koostööle teiste asutuste ja eraettevõtetega. Lisaks sellele on teaduslabori personal on tihedalt kaasatud ka õppetöösse.
Kontakt:
professor Sergei Preis
Tel 620 3365
sergei.preis@taltech.ee
Teadustöö põhisuunad
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris tegeletakse õhu, vee ja pinnase puhastamisega enamasti nn süvaoksüdatsiooniprotsessidega. See mõiste hõlmab mitu erinevat oksüdatsioonitehnoloogiat, mille ühiseks jooneks on väga võimsa oksüdandi – hüdroksüülradikaali (HO•) – tekkimine nende käigus. Järgnevalt tutvustame lühidalt labori töös põhiliselt kasutatavaid protsesse.
Osoonimise töö põhineb küll osoonil, kuid sellegipoolest on veepuhastuses reeglina palju olulisemad just osooni lagunemisel vees tekkivad hüdroksüülradikaalid.
Gaasifaasiline koroona impulss-elektrilahendus, kus töödeldav vesi pihustatakse otse elektroodide vahele plasmatsooni, on võrreldes teiste puhastusprotsessidega kõrgem energiaefektiivsus. Erinevalt laialdaselt kasutatavast osoonimisest, osalevad selles protsessis saasteainete lagundamisreaktsioonides käigus genereeritud nii pika- (osoon) kui ka lühikese eluaega (nt hüdroksüülradikaalid) reaktiivsed hapnikuosakesed, muutes seetõttu elektrienergia kasutamise efektiivsemaks.
Fentoni protsessis tekitatakse hüdroksüülradikaale vesinikperoksiidi lagundamisel raud(II)ioonide abil happelises keskkonnas. Lisaks sellele on olemas palju nn Fentoni sarnaseid protsesse, kus kasutatakse elementaarse raua või raudoksiidide osakesi, teisi metalle, neutraalset keskkonda või koguni teisi radikaalide allikaid, nagu nt persulfaat-ioon. Fentoni protsessi ja selle modifikatsioone kasutatakse vee ja pinnase puhastamisel.
Fotokatalüüsi võib defineerida kui valguse toimel kulgevat (fotokeemilise) oksüdatsiooni võimendamist katalüsaatoriga. Fotokatalüsaatoritena kasutatakse suures osas metalloksiide, kõige tõhusamat toimet ja stabiilsust omab titaandioksiid ja selle baasil sünteesitud materjalid. Valgustatud fotokatalüsaatori pind saab toota erinevaid oksüdante, sh ka hüdroksüülradikaale. Fotokatalüüsiga saab puhastada vett ja õhku; samas, hapnikuvabadest lahustest saab toota ka rohelist kütust – vesinikku ning madalmolekulaarseid süsivesinikke.
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris uuritakse samuti ka nimetatud protsesside kombineerimist, nii omavahel kui ka bioloogilise oksüdatsiooniga, eesmärgiga tagada mitte ainult maksimaalne puhastusefekt, vaid ka selle saavutamine minimaalsete kuludega.
Saasteained, mille lagundamiseks laboris mainitud meetodeid ja nende kombinatsioone rakendatakse, kuuluvad kas nn prioriteetsete saasteainete (õlid, kütuste komponendid ja lisandid) või esilekerkivate mikrosaastainete (enamasti ravimid) hulka; gaasifaasis tegeletakse nn lenduvate orgaaniliste ühenditega.
Labori liikmed
Laeb infot...
Seadmed ja teenused
Keskkonnatehnoloogia teaduslaboris on olemas kogu vajalik kaasaegne taristu vee- ja õhu analüüsimiseks: vedelikkromatograaf dioodrividetektori ja mass-spektromeetriga (HPLC-PDA-MS), vedelikkromatograaf UV-VIS detektoriga (HPLC-UV-VIS), gaaskromatograaf leekionisatsioonidetektoriga (GC-ID), gaaskromatograaf mass-spektromeetriga (GC-MS), ioonkromatograaf (IC), luminomeeter, Fourier teisendusega infrapunaspetromeeter (FTIR), elektrokeemiline ja infrapuna-gaasanalüsaator, orgaanilise süsiniku määramise seade (TOC-analüsaator), spektrofotomeetrid jpm, rääkimata tavapärasematest vahenditest nagu automaatpipetid, kaalud, pH-meetrid, lahustunud hapniku mõõtmise elektroodid jt.
Laboris teostatakse hulganisti analüüse, mida vahetult rakendatakse keskkonnatehnoloogias: keemiline hapnikutarve (KHT), biokeemiline hapnikutarve (BHT), orgaaniline süsinik (TOC), lämmastiku üldsisaldus (TN) ja selle erinevad vormid, vees lahustunud anioonid ja katioonid, karedus, individualsed saasteained ja nende rühmad, erinevad lenduvad orgaanilised ühendid jpm.
Õppija saab oma õpingute ja diplomitöö teostamise ajal tutvuda kõigi mainitud seadmete tööga ning teostada nendel ka vastavaid analüüse, saades seega praktilist töökogemust kaasaegsel analüütilisel aparatuuril.
Kaitstud tööd
2024, Dmitri Nikitin. Development of oxidation technology in water treatment: pulsed corona discharge plasma combined with peroxocompounds ( Oksüdatsioonitehnoloogia arendamine veepuhastuses: peroksoühenditega kombineeritud impulss koroona elektrilahendus). Juhendajad: Niina Dulova, Sergei Preis.
2023, Jekaterina Sydorenko. Development of spray-pyrolysis-synthesised TiO2 thin films for photocatalytic degradation of volatile organic compounds in air (Pihustuspürolüüsiga sünteesitud TiO2 õhukeste kilede väljatöötamine lenduvate orgaaniliste ühendite fotokatalüütiliseks lagundamiseks õhus). Juhendajad: Ilona Oja Açik, Marina Kritševskaja.
2022, Priit Tikker. Optimization of Aqueous Media Treatment with Pulsed Corona Discharge: Hydrodynamics and Kinetics Conformed with the Discharge Parameters and Energy Efficiency (Impulss koroona elektrilahenduse optimeerimine vesikeskkonna töötlemiseks: hüdrodünaamika ja kineetika lähtuvalt elektrilahenduse parameetritest ning energia efektiivsusest). Juhendaja: Sergei Preis.
2022, Liina Onga. Combination of advanced oxidation methods for the energy-efficient abatement of aqueous and gaseous hazardous pollutants (Orgaaniliste molekulide oksüdeerimine gaasifaasilise koroona-impulss elektrilahendusega: töörežiimi parameetrite mõju). Juhendaja: Sergei Preis.
2021, Maarja Kask. Combination of advanced oxidation methods for the energy-efficient abatement of aqueous and gaseous hazardous pollutants (Süvaoksüdatsiooniprotsesside kombineerimine ohtlike saasteainete energiatõhusaks lagundamiseks vees ja õhus). Juhendajad: Juri Bolobajev, Marina Kritševskaja.
2020, Balpreet Kaur. Development of photo-induced persulfate-based processes for efficient application in water treatment (Foto-indutseeritud persulfaadi-põhiste protsesside väljatöötamine efektiivseks rakendamiseks vee puhastamisel). Juhendaja: Niina Dulova.
2018, Eneliis Kattel. Application of Activated Persulfate Processes for the Treatment of Water and High-Strength Wastewater (Aktiveeritud persulfaadi protsesside kasutamine vee ja raskesti saastatud reovee puhastamiseks). Juhendajad: Niina Dulova, Marina Trapido.
2017, Natalja Pronina. Degradation of Persistent Micropollutants in Suspended-Bed Reactor by Photocatalytic Oxidation and Combination of Biological Treatment with Photocatalysis (Püsivate mikrosaasteainete lagundamine keevkihtreaktoris fotokatalüütilise oksüdatsiooniga ning bioloogilise oksüdatsiooni kombineerimine fotokatalüüsiga). Juhendaja. Marina Kritševskaja.
2017, Liina Kanarbik. Ecotoxicological Evaluation of Shale Fuel Oils, Metal-Based Nanoparticles and Glyphosate Formulations (Põlevkivikütteõlide, metalliliste nanoosakeste ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide ökotoksikoloogilised uuringud). Juhendajad: Marina Trapido, Irina Blinova.
2016, Juri Bolobajev. Effects of organic reducing agents on the Fenton-like degradation of contaminants in water with a ferric sludge reuse (Orgaaniliste redutseerijate mõju rauasette taaskasutamisega Fenton-tüüpi protsessile reovees sisalduvate saasteainete lagundamisel). Juhendajad: Anna Goi, Marina Trapido.
2015, Irina Epold. Degradation of pharmaceuticals by advanced oxidation technologies in aqueous matrices (Ravimite lagundamine vesikeskkonnas süvaoksüdatsioonitehnoloogiatega). Juhendajad: Marina Trapido, Niina Dulova.
2014, Marika Viisimaa. Peroxygen Compounds and New Integrated Processes for Chlorinated Hydrocarbons Degradation in Contaminated Soil (Peroksü-ühendite ja uute integreeritud protsesside kasutamine kloorsüsivesinike lagundamiseks saastatud pinnases). Juhendaja: Anna Goi.
2014, Olga Budarnaja. Visible-light-sensitive Photocatalysts for Oxidation of Organic Pollutants and Hydrogen Generation (Fotokatalüsaatorid orgaaniliste saasteainete fotokatalüütiliseks oksüdatsiooniks ja vesiniku tootmiseks nähtavas valguses). Juhendaja: Deniss Klauson.
2012, Aleksandr Dulov. Advanced oxidation processes for the treatment of water and wastewater contaminated with refractory organic compounds (Süvaoksüdatsiooni protsessid raskesti lagundatavate orgaaniliste ainetega saastatud vee ja heitvee töötlemiseks). Juhendaja: Marina Trapido.
2012, Svetlana Jõks. Gas-Phase Photocatalytic Oxidation of Organic Air Pollutants (Orgaaniliste õhu saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon gaasifaasis). Juhendaja: Marina Kritševskaja.
2010, Deniss Klauson. Aqueous photocatalytic oxidation of non-biodegradable pollutants (Bioloogiliselt mittelagunevate saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon vesifaasis). Juhendaja: Sergei Preis.
2009, Elina Portjanskaja. Photocatalytic oxidation of natural polymers in aqueous solution (Looduslike polümeeridefotokatalüütiline oksüdatsioon vesilahustes). Juhendaja: Sergei Preis.
2008, Niina Kulik. The Application of Fenton-Based Processes for Wastewater and Soil Treatment (Fentoni protsesside rakendamine reovete ja pinnaste töötlemiseks). Juhendaja: Marina Trapido.
2005, Anna Goi. Advanced oxidation processes for water purification and soil remediation (Süvaoksüdatsiooni protsessid vee puhastamiseks ja pinnase remediatsiooniks) Juhendajad: Rein Munter, Marina Trapido.
2003, Marina Kritševskaja. Photocatalytic Oxidation of Organic Pollutants in Aqueous and Gaseous Phases (Orgaaniliste ainete fotokatalüütiline oksüdatsioon vee- ja gaasifaasis). Juhendaja: Sergei Preis.
2025, Ulugbek Mavlonov. Rational genetic engineering of non-conventional yeast to improve lipid production and composition towards cocoa butter (Mittekonventsionaalse pärmi ratsionaalne geneetiline modifitseerimine lipiidide tootmise ja koostise parandamiseks vastavusse kakaovõi omadustega). Juhendajad: Niina Dulova, Matthieu Jules.
2025, Ahsan Nasir. Simulation of hydrodynamics and contaminant transport in artificial wetlands for partial gravity applications (Hüdrodünaamika ja saasteainete transpordi simulatsioon tehismärgalades osalise raskusjõu tingimustes). Juhendajad: Niina Dulova, Aurore Richel.
2025, Peeter Hansen. Päikesepaneelide ümbertöötlemise võimalused Eestis (Solar Panels Recycling Opportunities in Estonia). Juhendajad: Niina Dulova, Maarja Grossberg-Kuusk.
2025, Justin Hein. VSME standardi rakendamise analüüs ettevõttes AS Chemi-Pharm (Analysis of the Implementation of the Voluntary ESG Reporting VSME Standard in AS Chemi-Pharm). Juhendaja: Niina Dulova.
2025, Kristjan Rikas. Ksüleeni lagundamine gaasifaasis koroona-impulss elektrilahendusega (Degradation of Xylene in Gaseous Phase by Pulsed Corona Discharge). Juhendajad: Juri Bolobajev, Kristen Altof.
2024, Evelin Kütt. Roofit.Solari NuClick ehitisintegreeritud päikesepaneelide elutsükli analüüs (Life Cycle Assessment of the Roofit.Solar NuClick Building Integrated Photovoltaic Panels). Juhendajad: Maarja Grossberg-Kuusk, Niina Dulova.
2024, Kristiina Tammik. Elutsükli analüüs viilkatusesse ja kivikatusesse integreeritud päikesepaneelidele (Life Cycle Assessment of Gable Roof and Tiled Roof Integrated Solar Panels). Juhendajad: Maarja Grossberg-Kuusk, Niina Dulova.
2024, Gabriel Pierre Andre Dauchot. The impact of eco-design practices on the carbon footprint of furniture: the case of a French furniture retailer (Ökodisaini praktikate mõju mööbli süsiniku jalajäljele: Prantsuse mööblimüüja juhtum). Juhendajad: Niina Dulova, Manon Genva.
2024, Hector Adiel Flores Nestor. Carbon dioxide removal biomass-based technologies as a green alternative for offsetting Orange's footprints (Süsinikdioksiidi eemaldamise biomassil põhinevad tehnoloogiad kui roheline alternatiiv Orange'i jalajälgede korvamiseks). Juhendajad: Niina Dulova, Benoit Gabrielle.
2024, Pedro Antonio Navarro Plaza. Application of synthetic wastewater as substrate for production of extracellular polymeric substances in bioreactors for their use as bio-flocculants (Sünteetilise reovee kasutamine substraadina ekstratsellulaarsete polümeersete ainete tootmiseks bioreaktorites nende kasutamiseks bioflokulantidena). Juhendajad: Niina Dulova, Manon Genva.
2024, Shery Rose Domingo Quieng. Determining greenhouse gas emissions hotspots and potential abatement strategies: the rice sector in India and the cacao beans sector in Ivory Coast (Kasvuhoonegaaside heitkoguste levialade ja võimalike vähendamise strateegiate kindlaksmääramine: India riisisektor ja Elevandiluuranniku kakaoubade sektor). Juhendajad: Niina Dulova, Manon Genva.
2024, Sudip Sharma. Techno-economic assessment and life cycle sustainability analysis of PANI catalyst for MEA production for PEMFCs (PANI katalüsaatori tehnomajanduslik hindamine ja olelusringi jätkusuutlikkuse analüüs MEA tootmiseks PEMFC-de jaoks). Juhendajad: Niina Dulova, Aurore Richel.
2024, Tom Maksimov. Ligniidi põletamisest tekkinud tuha kasutamine tseoliitide tootmises (The Use of Lignite Combustion Ash in the Production of Zeolites). Juhendaja: Juri Bolobajev.
2024, Juhan Heinma. Taimekaitsevahendite toimeainete metaboliitide prioriseerimine põhjavee seireks Eestis (Prioritisation of Active Substance Metabolites of Plant Protection Products for Groundwater Monitoring in Estonia). Juhendajad: Mariliis Sihtmäe, Marina Kritševskaja.
2024, Svetlana Ivanova. Bromiidi oksüdatsioon vesilahuste töötlusel koroona impulsselektrilahendusega (Oxidation of Bromide During the Treatment of Aqueous Solutions with Pulsed Corona Discharge). Juhendajad: Sergei Preis, Irina Petrotšenko.
2023, Alo Toom. Tuulikulabade jäätmete ja laskemoona kasutamisest tekkinud jäätmete käitlus Eestis (Management of waste from wind blades and from the use of ammunition in Estonia). Juhendajad: Helari Buht, Marina Kritševskaja.
2023, Erandy Correa Guillen. SCIP Implementation for Substitution of Hazardous Chemicals Towards a Safer Circular Economy (SCIP rakendamine ohtlike kemikaalide asendamiseks ohutuma ringmajanduse suunas). Juhendajad: Niina Dulova, Aurore Richel.
2023, Joonas Nurges. Imidasooliumil põhineva ioonse vedeliku lagundamine süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of imidazolium-based ionic liquid by advanced oxidation processes). Juhendajad: Niina Dulova; Dmitri Nikitin.
2023, Kevin Tegova. Pruunsöe põlemisel tekkiva lendtuha kasutamine õhu ja vee puhastamisel (Application of fly ash from the burning of lignite in air and water purification). Juhendajad: Niina Dulova; Marina Kritševskaja.
2022, Helina Prükk. 1-etüül-3-metüülimidasooliumkloriidi lagundamine vesilahuses süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of 1-ethyl-3-methylimidazolium chloride in aqueous solution by advanced oxidation processes). Juhendajad: Niina Dulova, Dmitri Nikitin.
2022, Roman Fadejev. Metformiini lagundamine süvaoksüdatsiooniprotsessidega (Degradation of metformin by advanced oxidation processes). Juhendajad: Niina Dulova, Dmitri Nikitin.
2022, Arina Borissenko. Tolueeni oksüdeerimine koroona-impulss elektrilahendusega vee- ja õhusegudes koos õhuheite fotokatalüütilise puhastusega (Oxidation of toluene by pulsed corona discharge in air-water mixtures followed by photocatalytic exhaust air purification). Juhendajad: Juri Bolobajev, Maarja Kask.
Teadusprojektid
Eesti teaduse tippkeskus (01.01.2024−31.12.2030)
Ringtehnoloogiate skaleerimine grupp (CTU)
Strateegiliste mineraalide ja süsinikupõhiste ressursside ringmajanduse tippkeskus (SOURCES) koondab Eesti teaduspotentsiaali, et suurendada ressursitõhusust, maksimeerida kohalike ressursside kasutamist, edendada materjalide ohutut ringlust ja taaskasutust, leevendada negatiivset keskkonnamõju ning vähendada vajadust uute loodusvarade järele, edendades ringmajanduse põhimõtete laialdast omaksvõttu ühiskonnas.
CTU grupp arendab innovaatilisi jäätmete vähendamise ja ringlussevõtu meetodeid vedelate ja tahkete jäätmete, sealhulgas vee puhastamise jaoks.
Interreg Läänemere piirkonna programmi 2021-2027 projekt (01.03.2025–29.02.2028)
Koostööpartnerid: Häme University of Applied Sciences Ltd., Linna Business Development Ltd (Soome); Ehituse ja arhitektuuri instituut (TalTech), Arvutisüsteemide instituut (TalTech), Sparkup Tartu Teaduspark (Eesti); Krakow Technology Park Ltd. (Poola); K8 Institute for Strategic Aesthetics, Academy of Fine Arts Saar (Saksamaa); Riga Technical University, Foundation „Ventspils High Technology Park”, VIZULO (Läti); Luleå University of Technology, Industriellt utvecklingscentrum norr AB (Rootsi); VMG Lignum Systems (Leedu).
CIRC-2-ZERO projekt toetab Läänemere piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) dekarboniseerimise ja kõrgtehnoloogilise tootmise arendamisel. Eesmärk on aidata elektroonikatööstuse ja puittoodete sektori ettevõtetel kasutusele võtta ringmajanduse põhimõtted. VKEde peamisteks takistusteks on vähene teadlikkus, kõrged rakendamiskulud ja piiratud ligipääs asjatundlikkusele. Projekt pakub selleks järgmisi lahendusi: digitaalse kaksiku demo platvormi koos ringdisaini ja väärtusahela optimeerimise tööriistuga ning Resilience Transformation Hub’ide võrgustikku. Need toetavad ettevõtteid koolituste, mentorluse ja koostöövõimalustega. Tulemuseks on ressursisäästlikum tootmine, väiksem jäätmeteke ja panus kliimamuutuste leevendamisse.
https://interreg-baltic.eu/project/circ-2-zero/
Interreg Kesk-Läänemere programm 2021–2027 projekt (01.04.2023–31.03.2026)
Koostööpartnerid: Geoloogia instituut (TalTech); Lahti linn, Helsinki Ülikool, Lappeenranta Tehnikaülikool (Soome); Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae Vald (Eesti); Smiltene linn (Läti).
StoPWa projekt arendab ja testib mitmekihilisi sademevee filtreerimissüsteeme ehitus- ja lammutusjäätmeid (CDW) abil. Filtrid tehakse jäätmefraktsioonidest, mis vastavad ideaalselt sademevee puhastamise kriteeriumidele. Filtreerimissüsteem saab olema otstarbekas, kuluefektiivne ja jätkusuutlik. Filtreid testitakse mõlemas laborikeskkondades ja välikatsetes, kus ehitatakse täismahus sademeveefiltrid Lahtis (Soomes) ja Harjumaal (Eestis). StoPWa projekti tulemuseks on testitud lahendus CDW kasutamiseks sademeveefiltrites. Seda tüüpi filtrit pole varem rakendatud, seega on mõtteviis ja lahendus uudsed. Uus filter tuleb kasuks VKEd piiriüleselt äriidee ja võimaluste loomisel, samuti linnade ja omavalitsused uudse, kliimasõbraliku lahendusega sademevee puhastamiseks. Et olla reprodutseeritav erinevates linnades kohalikust CDW-st, jäätmepõhised filtrid oma disainis ja rakendamiseks on vaja piiriülest koostööd omavalitsuste ja teadlaste vahel Läänemere piirkond.
ERA-MIN3 Joint Call 2021 projekt (01.02.2022−31.01.2025)
Koostööpartnerid: Bowmen Consulting, s. r. o., United Energy, a. s., Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s., AV EKO Color, s. r. o., ja University of Chemistry and Technology Prague (Tšehhi Vabariik); ETI Aluminyum, Arslan Aluminyum, Yeditepe University ja Istanbul Technical University (Türgi); KTH Royal Institute of Technology (Rootsi); Public University of Navarra (Hispaania).
ABtomat projekti eesmärk on alumiiniumtoodete arendamine, mis on tuletatud alumiiniumi sisaldavatest jäätmetest - kaevanduse ja tootmise "sabadest". Sageli mitte puhta metalli ekstraheerimiseks mõeldud taaskasutusmeetoditega on võimalik toota kasulikke ja teostatavaid alumiiniumi sisaldavaid koostisi, nagu koagulandid, alumiiniumsilikaat- ja tseoliitkatalüsaatorikandjad ja adsorbendid, mille katsetamine toimub Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnoloogia laboris. Katsetamine on kavandatud vee-/reoveepuhastusrakendustes, samuti õhu puhastamiseks mõeldud fotokatalüütilistes süsteemides.
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (01.01.2020−31.03.2021)
Impulss-koroona elektrilahenduse kombineerimine katalüütiliste/fotokatalüütiliste protsessidega võimaldab eemaldada raskesti lagunevaid saasteaineid kasutades maksimaalset energiaefektiivsust. Ühe tõhusaima puhastustehnoloogia väljatöötamisel on eesmärgiks veest, õhust ja jääkmudast ärastada püsivaid inimtegevusest pärinevaid mikrosaasteaineid, kantserogeenseid nitroso-ühendeid ning lenduvaid ühendeid. Eksperimentaalse uurimistöö käigus, mis hõlmab koroonalahenduse kombinatsioone Fenton-tüüpi oksüdatsiooniga ja fotokatalüüsiga gaasifaasis, analüüsitakse protsessi efektiivsust, reaktsiooni kulgu ja võimalikke piiranguid. Selle tulemusena leitakse sobivaimad protsessi tingimused. Nimetatud tehnoloogia rakendamise ja parema ohutuse tagamise eelduseks on selle erinevate saasteainete lagundamisel väga efektiivse protsessi parameetrite kvantatiivne hindamine. Antud lähenemisviis on oluline läbimurre energiasäästliku ja inimsõbraliku tehnoloogia kasutamisel veepuhastuses ja keskkonnakaitses.
ELi LIFE programmi projekt (02.10.2017−30.09.2021)
Projekti partnerid on Fundación CARTIF - Applied Research Centre (Hispaania), CIESOL - Research Centre (Hispaania), DIPALME - Diputaciόn de Almeria (Hispaania), Tartu Ülikool (Eesti), Viimsi Vesi AS (Eesti).
Projekt on suunatud lahenduse leidmisele käesoleva aja ühele väljakutsuvaimale veega seonduvale probleemile ‒ looduslik radioaktiivsus. Teadmised antud probleemi lahendamiseks ei ole aga piisavad ning ühtlasi võib väita, et vaatamata kehtivatele õigusaktidele (direktiiv 2013/51/Euratom) ei kontrollita radioaktiivsust Euroopa tasandil süstemaatiliselt. Antud keskkonnaprobleemi lahendamine tekkekohas ei ole võimalik, kuna see tuleneb radioaktiivseid isotoope, peamiselt uraani (U), raadiumi (Ra) ja tooriumi (Th), sisaldavate mineraalide lahustumisest põhjavette. Käesoleva projekti peamised eesmärgid on: (1) demonstreerida filtratsiooni (HMO-protsessiga) tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust; antud töötlusmeetodeid optimeeritakse radioaktiivsuse eemaldamiseks veest ja looduslikult levivate radioaktiivsete jäätmete (NORM) tekke minimeerimiseks, mis uuritakse kolmel Hispaania ja ühel Eesti pilootseadmel; (2) rakendada projekti lahendusi veel viie Euroopa riigi (sh Itaalia, Poola ja Soome) veepuhastusjaamades; (3) täita direktiivi 2013/51/Euratom.