Ragnar Nurkse – tõenäoliselt rahvusvaheliselt mõjukaim Eestist pärit sotsiaalteadlane
 |
Ragnar Nurkse (1907-1959) kuulub nende väheste majandusteadlaste hulka, keda seostatakse varajase või kõrge arenguteooriaga, mida tuntakse ka klassikalise arenguökonoomika nime all. Antud teadlaste nimekirja arvestatakse üldjuhul lisaks Nurksele veel Paul Rosenstein-Rodan, Hans Singer, Arthur Lewis, Albert Hirschman ja Gunnar Myrdal.
Ragnar Nurkse sündis 5. oktoobril 1907 Rapla maakonnas Tallinnast umbes 100 kilomeetri kaugusel lõunas asuvas Käru külas. Aastal 1928 kolis ta pere Kanadasse, ise asus ta 1929. aastal Edindburgh’i Ülikooli majandusõpingutele, lõpetades need aastal 1932.
Aastatel 1932-34 jätkas ta õpinguid Viinis, kus ta kaaslasteks olid Ludwig von Mises, Gottfried von Haberler ja Oskar Morgenstern. Viinis oleku ajal ilmus Nurkselt ka ta esimene teadusartikkel pealkirjaga „Ursachen und Wirkungen der Kapitalbewegungen“ („Kapitaliliikumise põhjused ja tagajärjed“), millele järgnes samal teemal monograafia „Internationale Kapitalbewegungen“ („Kapitali rahvusvaheline liikumine“). Viinis algas ka Nurkse kuni ta surmani kestnud lähedane sõprus Haberleriga.
Veel Viinis elades kandideeris Nurkse edukalt tööle Genfis asunud Rahvasteliiga sekretariaati, kus ta töötas finantsanalüütikuna kuni 1934. aasta 1. maini, panustades perioodiliselt Rahvasteliiga väljaannete nagu Monetary Review, The Review of World Trade ja World Economic Survey ilmumisse. Aastal 1940 koliti ta osakond Princetoni üle ja koos sellega siirdus Ameerika Ühendriikidesse ka Nurkse. 1938. aastal alustas ta Edinburgh’i Ülikoolis doktoriõpinguid, kuid ei lõpetanud neid kunagi. Selle asemel keskendus ta sõja ajal Princetonis töötades teosele, millest sai hiljem International Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period („Rahvusvaheline rahanduskogemus: õppetunde sõdadevahelisest perioodist“), mis anti küll Rahvasteliiga egiidi all välja, ent mille autoriks peetaksi suuresti just Nurkset. Paljuski just selle raamatu põhjal pandi hiljem alus Bretton Woodsi süsteemile.
Järgnes põgus töö Columbia Ülikooli majandusteaduskonna külalislektorina (1945. aasta septembrist 1946. aasta maini), mille järel naases ta Princetoni juhtivteaduriks aastateks 1946-48. Kuigi talle pakuti kõrget positsiooni IMF-is, võttis ta selle asemel vastu Columbia Ülikooli professori koha. Aastal 1947 nimetati ta rahvusvahelise majanduse abiprofessoriks, millega seoses järgnes kolimine Princetonist New Yorki. 1949 nimetati Nurkse Columbia Ülikoolis täiskohaga professoriks. Antud perioodil hakkas ta üha rohkem tegelema monetaarprobleemide asemel arenguökonoomikaga. Uus uurimissuund väljendus esmalt 1953. aastal ilmunud teoses Capital Formation in Underdeveloped Countries („Kapitali moodustumine vähearenenud riikides“), mis põhines suuremalt jaolt t 1951. aastal Rio de Janeiros ja aasta hiljem Kairos antud loengutel. Neil aastatel arutles Nurkse aktiivselt arenguküsimuste üle teiste antud valdkonna klassikutega nagu Rosenstein-Rodan, Prebish, jt.
Aastatel 1958-59 pälvis Nurkse Ford Foundation’i uurimisstipendiumi, mida ta kasutas peamiselt Genfis asuva ÜRO raamatukogu juures töötamiseks, andes samal ajal loenguid ka Pariisis ja Roomas. Samal ajal võttis ta Jacob Vinerilt vastu kutse minemaks Princetoni Ülikooli, kuid sinna tööle ta ei jõudnudki. See on aga põhjus, miks ta arhiiv paikneb Princetonis.
1959. aasta aprillis kutsuti Nurkse Wicksell’i rahvusvahelise kaubanduse-teemaliste memoriaalloengute andmiseks Stockholmi. Need loengud avaldati peale ta surma, sest Stockholmist Genfi naastes vajus Nurkse Genfi järve ääres Mont Pèlerini nõlval ootamatult kokku ja suri südameataki tagajärjel. Ragnar Nurkse on maetud St. Martini surnuaeda Vevey’s.
Aastal 2009 anti välja Ragnar Nurkse kogutud teosed Amazonis. Samal aastal ilmus ka ta teoste üle arutlev väljaanne. Kättesaadav Amazonis.