Liikmed
Olen geenitehnoloogia haridusega molekulaarbioloog, kes kasutab erinevaid bioinformaatilisi vahendeid, et vastata reproduktiivbioloogia valdkonna küsimustele. Mulle on alati huvi pakkunud, kuidas rakud keskkonda tunnetavad, kuidas üksteisega suhtlevad ning seeläbi tagavad organismi toimimise. Olen oma eriala raames kokku puutunud nii viroloogia, neurobioloogia kui kehavälise viljastamisega ja omandanud palju eksperimentaalseid meetodeid. Laboritöö ja andmeteaduse sümbioos on minu jaoks tänaseni põnev ning õppimisvõimalusi täis.
Õpetada meeldib mulle läbi seminaride, harjutuste ja praktikumide, et tudengitel tekiks järjepidevus uue info omandamisel. Faktide korrutamisest olulisemaks pean informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust.
Väljaspool tööaega meeldib mulle liikuda värskes õhus ja nautida kultuuri. Katsetan meelsasti erinevaid hobisid, olen näiteks tegelenud nii laulmise, kitarrimängu, iluuisutamise kui paljude muude harrastustegevustega. Ära ei ütle headest filmi-, teatri- või raamatusoovitustest.
E-mail: [email protected]
Oma geenitehnoloogia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö raames uurisin TalTechi immunoloogia laboris puriinergilisi P2X-retseptoreid. Lisaks on mul Tartu Ülikooli bakalaureusekraad informaatikas, mis on täiendanud minu eksperimentaalbioloogia tausta andmeanalüüsi ja informaatika oskustega.
Praegu töötan teadurina reproduktiivbioloogia uurimisrühmas. Minu teadustöö keskendub rakkude senestsentsile, rakutsükli faaside jaotusele ning sellele, kuidas kokkupuude erinevate kemikaalidega neid protsesse mõjutab. Teadustöö kõrval õpetan magistrantidele bioinformaatikat.
Olen suur loodusesõber. Geopeitus viib mind põnevatesse ja sageli ootamatutesse paikadesse ning annab hea põhjuse uusi kohti avastada ja õues viibida. Samuti meeldib mulle konteineraiandus, mille abil püüan muuta rohelisemaks nii enda kui vahel ka teiste ümbrust.
Olen TalTechi reproduktiivbioloogia uurimisrühma teadur. Minu teadustöö keskendub munasarja folliikuli mikrokeskkonnale ning molekulaarsetele mehhanismidele, mis mõjutavad munasarja talitlust ja naise viljakust. Eelkõige uurin rakuväliste vesiikulite rolli rakkudevahelises suhtluses ning keskkonnast pärinevate endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide mõju munasarja füsioloogiale.
Oma doktorikraadi kaitsesin 2026. aasta aprillis TalTechis. Minu doktoritöö „Extracellular Vesicles and Endocrine-Disrupting Chemicals as Modulators of Ovarian Follicle Physiology“ ühendas reproduktiivbioloogia, molekulaarbioloogia ja toksikoloogia ning käsitles nii follikulaarvedeliku rakuväliste vesiikulite kui ka ftalaatide mõju munasarja rakulisele mikrokeskkonnale.
Minu teadustee sai alguse Tartu Ülikoolis, kus uurisin arüülsüsivesinike retseptori rolli munasarjas ja dioksiinide toksilisust varases embrüonaalses arengus. Enne doktorantuuri töötasin Celvias, kus tegelesin endomeetriumi retseptiivsuse testimise ja NIPT analüüsidega. Need erinevad kogemused on kujundanud minu huvi inimese reproduktiivbioloogia ja viljakust mõjutavate molekulaarsete ning keskkonnategurite vastu.
Lisaks teadustööle tegelen ülikoolis õpetamisega ning pean oluliseks teaduse populariseerimist. Olen andnud loenguid ja korraldanud töötube ning laborikülastusi erinevatele sihtrühmadele, et muuta reproduktiivbioloogia ja viljakusega seotud teadust arusaadavamaks ja kättesaadavamaks ka väljaspool akadeemilist keskkonda. Viljakusest ja viljatusravist olen rääkinud ka Tervis Plussi taskuhäälingus, mida saab kuulata siit.
Vabal ajal tegelen käsitööga, loen nii ilu- kui ka populaarteaduslikku kirjandust ning mängin arvutimänge.
Tänu keskkoolist alguse saanud huvile tervise, looduse ja meditsiini vastu jõudsin õpinguteni geenitehnoloogia vallas. Uudishimu raskesti ravitavate haiguste vastu viis mind bakalaureuse õpingute käigus, koostöös tollase Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega, uurima inimese Pleksiin-b3 geeni ekspressiooni ja regulatsiooni. Magistriprogrammis liitusin TalTechi bioinformaatika grupiga uurimaks kopsuvähi taasteket läbi kogu eksoomi sekveneerimise andmeanalüüsi. Loodetavasti koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogidega ning fokuseeritud uuringud viivad uute avastusteni taaspuhkeva kopsuvähi patisentide raviprognooside- ja tulemuste ennustamisel.
Väljaspool õpinguid töötan spordiklubis personaal- ja rühmatreenerina. Vabal ajal naudin jalutuskäike looduses, eriti rabades.
Minu akadeemiline karjäär sai alguse bakalaureusekraadiga biomeditsiinis Brasiilia Katoliiklikus Ülikoolis (Catholic University of Brasília). Bakalaureuseõpingute ajal liitusin uurimisrühmaga, kus sain põhjaliku praktilise kogemuse molekulaarbioloogias: osalesin projektis, mille eesmärk oli Sangeri sekveneerimise abil valideerida skeleti düsplaasia diagnoosiga patsientidel leitud geneetilisi variatsioone.
Magistriõpinguid jätkasin Porto Alegre Riiklikus Tervisteaduste Ülikoolis (UFCSPA), kus spetsialiseerusin molekulaar- ja rakubioloogiale. Oma magistritöös uurisin, kuidas serotoniini ja dopamiiniga seotud geneetilised variatsioonid mõjutavad laste toitumisharjumusi.
Doktorantuuris kasutan bioinformaatilisi mudeleid ning mikroskoopia ja pildianalüüsi kombinatsiooni, et tuvastada, milliseid muutusi põhjustavad endokriinsüsteemi häirivad kemikaalid munasarja molekulaarsetes protsessides. Käesolev projekt ühendab minu pühendumuse panustada äärmiselt olulise terviseprobleemi lahendamisse ning huvi molekulaarbioloogia ja suuremahulise andmeanalüüsi vastu.
Vabal ajal veedan meelsasti aega pere ja sõpradega, vaatan häid telesarju ning mängin videomänge.
Alustasin 2020. aastal geenitehnoloogia õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Geneetika on valdkond, mis seostub tihedalt nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna probleemide ja huvidega. Usun, et teadmised selles vallas arenevad plahvatusliku kiirusega ning tulevikus aitavad need lahendada küsimusi, millele praegu veel vastuseid ei ole.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin nii bakalaureuse- kui ka magistritöö. Oma bakalaureusetöös eraldasin ja iseloomustasin inimese munasarjas rakkudevahelises suhtluses osalevaid rakuväliseid vesiikuleid ning magistritöös uurisin, kuidas viljatusravi patsientide rakuvälised vesiikulid mõjutavad granuloosrakkude geeniekspressiooni.
Doktorantuuris keskendun viljakust mõjutavatele kemikaalidele, sidudes selle oma varasemate teadmistega rakkudevahelisest suhtlusest ja suuremahulisest andmeanalüüsist.
Õpingute kõrvalt tegelen tantsimisega ja naudin lugemist.
Keskkoolis ei olnud keemia ja bioloogia minu tugevaimad küljed, kuid rakenduskeemia ja geenitehnoloogia eriala nimetus tundus erakordselt ahvatlevana, mistõttu ma seda ülikooli õppima läksingi. Selline valik tuli ka mulle endale esialgu üllatusena, kuid õpingute käigus olen avastanud, kui õige ja sobiv see otsus tegelikult oli. Esimese õppeaasta lõpus suundusin rakenduskeemia poole, ent teise õppeaasta saabudes mõistsin, et minu tõeline kutsumus peitub hoopis rakubioloogias ja geenitehnoloogias. Nende väikeste biomasinatega töötamine on justkui minu unistuste täitumine ja mõte sellest, et minu panusel võib olla positiivne mõju ühiskonnale ka suuremas plaanis, muudab kogu valdkonna veelgi põnevamaks.
Kaitsesin oma bakalaureusetöö reproduktiivbioloogia uurimisgrupis, uurides, kuidas Di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) mõjutab munasarja rakkude elulemust, jagunemist ja miRNA ekspressiooni.
Soov minna geenitehnoloogiat õppima tuli sellest, et soovisin mõista, kuidas bioloogilised protsessid inimkehas molekulaarsel tasemel toimivad. Õpingute käigus olen aga mõistnud, et ma ei õpi ainult seda, mis kehas toimub, vaid saan ka sügavama arusaama nende mehhanismide põhjustest.
Minu bakalaureuse lõputöö teemaks on uurida, kuidas BPA mõjutab granuloosarakkude rakutsüklit. Otsustasin lõputöö teha reproduktiivbioloogia uurimisgrupis, kuna soovin paremini mõista, kuidas kemikaalid ja muud toksilised ained mõjutavad just naiste viljakust.
Vabal ajal olen lisaks tudengiks olemisele ka sulgpallitreener.
Mulle on alati loodusteadused ja meditsiin huvi pakkunud, mistõttu tundus ülikoolis just geenitehnoloogiale spetsialiseerumine loogilise sammuna. Sellel erialal õppides olen avastanud, et elu molekulaarsel tasandil on palju põnevam, kui esialgu paistis ning imepisikesed detailid on otsustava tähtsusega.
Oma bakalaureusetöös uurin granuloosarakkude käitumist 2D- vs 3D-kultuuris. Soovin panustada reproduktiivbioloogiasse, sest selle mõju ulatub nii teadusesse kui ka ühiskonda laiemalt.
Vabal ajal meeldib mulle lugeda ja aktiivselt liikuda. Samuti viin läbi teadusringe ja tegutsen eesti keele sõbrana.
Endised liikmed
Gümnaasiumis ei olnud loodusained minu tugevaim külg, kuid bioloogia ja psühholoogia pakkusid mulle suurt huvi. Endalegi algul üllataval kombel asusin õppima geenitehnoloogiat ning olen selle põneva valdkonna võlud avastanud alles õpingute käigus.
Reproduktiivbioloogia uurimisrühmaga liitumine tundus loomuliku sammuna - mind on alati paelunud, kuidas inimese keha toimib ning kuidas keerukad bioloogilised mehhanismid mõjutavad meie arengut ja tervist. See valdkond pakub võimalust panustada tähenduslikku ja huvitavasse uurimistöösse, millel on reaalne mõju inimese heaolule.
Vabal ajal tegelen tantsimisega TalTech Cheerleaders’i koosseisus, juhendan lastele akrobaatikatrenne ja löön kaasa JCI Toompea Liidrikooli projektis.
Valisin Tallinna Tehnikaülikoolis geenitehnoloogia eriala, kuna mind on alati paelunud elu toimimine molekulaarsel tasandil. Mida rohkem olen sellesse maailma süvenenud, seda enam tunnen, et tahan oma teadmiste ja tööga panustada biomeditsiini ning terviseteaduste arengusse.
Otsustasin liituda reproduktiivbioloogia uurimisrühmaga, kus uuritakse molekulaarseid protsesse, mis mõjutavad inimese viljakust ning mille tasakaalu häired võivad põhjustada viljatust.
Reproduktiivbioloogia uurimisrühmas kaitsesin oma bakalaureusetöö teemal „Bisfenool A mõju KGN rakkude senestsentsile“.
Pärast bakalaureuseõpingute lõpetamist jätkasin magistriõpinguid ning liitusin biomeditsiini uurimisrühmaga, et oma teadmisi ja praktilisi oskusi selles valdkonnas veelgi süvendada.
Gümnaasiumi bioloogiatundides avastasin enda jaoks pärilikkuse vaimustava maailma. Uue elu teke ja seda juhtivad protsessid on mind alati köitnud ning geenitehnoloogia eriala avardab võimalust mõista oma organismi toimimist süvitsi.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis osalesin toksikoloogia projektis, kus uurisime, kuidas plastis leiduvad kemikaalid mõjutavad rakke ning nendes toimuvaid protsesse. Pärast õpinguid asusin tööle PERHi histopatoloogia osakonda bioanalüütikuna, kus saan õpitut rakendada igapäevases laboritöös ja laiendada oma praktilisi oskusi.
Olin reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tööstusdoktorant ning töötasin samal ajal Nova Vita kliinikus embrüoloogina. Õpingute käigus on mind kõige enam kõnetanud just viljakust ja viljatust käsitlevad teemad.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin oma doktoritöö, milles keskendusin kehavälist viljatusravi läbivatele patsientidele, uurides ovulatsioonieelsetes folliikulites toimuvaid muutusi. Töö käigus kirjeldasin folliikulites leiduvaid rakupopulatsioone, RNA ekspressioonitasemeid ja kemikaalide koostist, et paremini mõista, kuidas ovulatsioonieelse folliikuli rakutüüpide muutused, molekulaarsed rajad, miRNA-de profiil ja keskkonnakemikaalid mõjutavad munasarjade tundlikkust ning munaraku kasvukeskkonda.
Doktoritöö on leitav digikogust.
Eva Katarina Tambets kaitses oma bakalaureusekraadi reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgrupis. Bakalaureusetöö raames lõi Eva Katarina kasutajasõbraliku pildianalüüsi töövoo granuloosa rakuliini KGN uurimiseks.
"Juba põhikoolis sain endale külge loodusteaduste pisiku. Sellel ajal oli lemmikuks keemia ning huvi selle vastu jätkus kuni keskkooli lõpuni. Keemia kõrvalt pakkus huvi ka meditsiin seega geenitehnoloogia tundus olevat kuldne kesktee kaasates kõiki huve. Et Tallinna Tehnikaülikooli valitud eriala hõlmas nii keemiat kui geenitehnoloogiat, tundus see ainuõige valik.
Olen lõpetanud muusikakooli ning laulnud alates 3. eluaastast seega minu vaba aega sisustab suuresti muusika. Lisaks sellele olen suur spordihuviline ning pühendan aega aktiivsele eluviisile. Samuti panustan aega vabatahtlikuna Tallinna loomade varjupaigas, aidates kodututel loomadel kodusoojust leida."
Asusin geenitehnoloogiat õppima, sest näen seda ühe tõsiseltvõetava tööriistana inimtegevuse looduskahjulike mõjude vähendamisel. Mulle tundub, et biotehnoloogiad on hetkel alles tohutu arengukurvi alguses ning ma sooviks täita oma väikest rolli nende positiivse mõju kujunemises.
Lisaks õpingutele töötan Rahvusooper Estonias helitehnikuna. Mis vaba aeg mulle jääb kuulub muusikale, sõpradele, loodusele.
Mai-Ly Kristal kaitses 2024. aasta kevadel oma magistritööd pealkirjaga "Üksikraku tilgakultuuri väljaarendamine bisfenool A testimiseks inimese granuloosa rakuliinis KGN". Lõputöö valmis reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgruppide edukal koostööl.
Olen bioloog ja lõpetanud biofüüsika ning krüobioloogia eriala. Töötan eri päritolu rakkude ja organite kultiveerimise (nii 2D kui 3D kultuurides) ning külmutamise tehnoloogiatega. Mind huvitavad erinevate rakukultuuride omadused, tüvirakkude potentsiaal ja rakuteraapiad. Mul on töökogemus ka regeneratiiv- ja reproduktiivmeditsiini kliinikutes.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tegelesin primaarsete granuloosrakkude isoleerimise, säilitamise, kasvatamise ja iseloomustamisega.
Vabal ajal naudin matkamist, jooksmist, reisimist ja arheoloogiliste uuringutega tutvumist.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin doktorikraadi pealkirjaga „Rakkudevaheline kommunikatsioon inimese munasarja preovulatoorses folliikulis: mikroRNA-de ekspressioon granuloosrakkudes ja follikulaarvedelikus“. Doktoritöö on leitav digikogust SIIT.
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida miRNA-de ekspressiooni preovulatoorse folliikuli granuloosrakkudes ning nende olulisust rakkudevahelises molekulaarses signaliseerimises.
Rakkudevaheline molekulaarne kommunikatsioon munasarjas on oluline naise viljakuse tagamiseks. Doktoritöö käigus leidsime uut informatsiooni PCOS patsientide munasarja häiritud funktsioonide kohta, mis võivad luua uusi võimalusi PCOS haiguse raviks.
Doktoritöö kaitsmise järgselt alustasin järeldoktorantuuri Karolinska Instituudis Dr Pauliina Damdimopoulou uurimisrühmas. Meie tegemistel ja projektidel saab silma peal hoida järgmise SIIN. Minu järeldoktorantuuri projektid on seotud eesmärgiga analüüsida inimese munasarja kude nii molekulaarsel kui ka rakulisel tasemel ning moodustada inimese munasarja rakuatlas sünnist kuni menopausini. Sealhulgas on eesmärgiks leida geneetilised markerid, mis mõjutavad inimese munasarja vananemise kiirust.
Töötan Terviseametis, keskkonnatervise osakonnas vaneminspektorina, ametliku nimetusega - tervisekaitsespetsialist. Minu peamisteks tööülesanneteks on detailplaneeringute analüüsimine ja kontrollimine - kas arendajad on järginud seadusega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (piisav päevavalgus, piisavalt madalad müratasemed, radooniohutu keskkond siseruumides jne) ning mürakaebuste menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Viimase aja koroonakriiside laines olen saanud palju rakendust ka nakatumisstatistikaga tegelemises ning lähikontaktsete kaardistamises (selles osas on väga palju kasu olnud ülikooli ajal Exceliga sõbraks saamisest).
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin magistrikraadi. Enda magistritöös uurisin inimese munasarja ovulatsioonieelses folliikulis leiduvaid rakutüüpe ja iseloomustasin nende geeniekspressiooni.
Pärast ülikooli lõppu asusin tööle embrüoloogina Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskusesse. Embrüoloogi töö on väga mitmekülgne, hõlmates sugurakkude kogumist ning nende ettevalmistamist kehaväliseks viljastamiseks. Viljastamise järgselt jälgime igapäevaselt kasvavate embrüote arengut, viime läbi siirdamisi ning teostame sugurakkude ja embrüote sulatamist ning külmutamist.