Liikmed
Olen geenitehnoloogia haridusega molekulaarbioloog, kes kasutab erinevaid bioinformaatilisi vahendeid, et vastata reproduktiivbioloogia valdkonna küsimustele. Mulle on alati huvi pakkunud, kuidas rakud keskkonda tunnetavad, kuidas üksteisega suhtlevad ning seeläbi tagavad organismi toimimise. Olen oma eriala raames kokku puutunud nii viroloogia, neurobioloogia kui kehavälise viljastamisega ja omandanud palju eksperimentaalseid meetodeid. Laboritöö ja andmeteaduse sümbioos on minu jaoks tänaseni põnev ning õppimisvõimalusi täis.
Õpetada meeldib mulle läbi seminaride, harjutuste ja praktikumide, et tudengitel tekiks järjepidevus uue info omandamisel. Faktide korrutamisest olulisemaks pean informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust.
Väljaspool tööaega meeldib mulle liikuda värskes õhus ja nautida kultuuri. Katsetan meelsasti erinevaid hobisid, olen näiteks tegelenud nii laulmise, kitarrimängu, iluuisutamise kui paljude muude harrastustegevustega. Ära ei ütle headest filmi-, teatri- või raamatusoovitustest.
E-mail: agne.velthut@taltech.ee
Oma geenitehnoloogia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö olen teinud Tehnikaülikooli immunoloogia laboris, kus uurisin puriinergilisi P2X retseptoreid. Varasemast oman bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist informaatika erialal.
Töötan Tehnikaülikoolis spetsialistina kahe uurimisgrupi juures. Reproduktiivbioloogia grupis loodan arendada oma bioinformaatilisi oskusi ja aidata sekveneerimisandmete analüüsiga.
Olen suur loodushuviline. Põnevatesse kohtadesse viib mind hobi nimega geopeitus. Rohelust enda ja teiste ümber suurendan aga potipõllundusega.
Minu teadustee sai alguse Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, kus uurisin arüülsüsivesinike retseptori (AHR) rolli hiire munasarjas. Magistriõpingute käigus keskendusin AHR-i vahendatud dioksiinide toksilisuse analüüsile varases embrüonaalses arengus, kasutades mudelina inimese embrüonaalseid tüvirakke. Õpingute lõpus töötasin laborispetsialistina Celvias (endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus), kus tegelesin emaka endomeetriumi retseptiivsuse testimise ja NIPT analüüsidega. Need kogemused süvendasid minu huvi reproduktiivbioloogia vastu, mistõttu otsustasin õpinguid jätkata doktorantuuris.
Alates 2021. aasta sügisest olen TalTechi reproduktiivbioloogia uurimisrühma doktorant. Minu doktoritöö keskendub follikulaarvedeliku rakuväliste vesiikulite (EV-de) ja nendes sisalduvate RNA-de rollile inimese munasarjas rakkudevahelise suhtluses. Samuti uurin keskkonnakemikaalide, eelkõige ftalaatide, toimemehhanisme munasarjas ja nende seoseid viljakuse langusega.
Pean oluliseks teaduse populariseerimist ning olen aktiivselt korraldanud töötube, ekskursioone ja loenguid gümnaasiumiõpilastele. Samuti olen avaldanud mitmeid populaarteaduslikke artikleid kohalikes väljaannetes, et suurendada teadustöö nähtavust ja tuua teadus inimestele lähemale.
Vabal ajal naudin käsitööd, loen nii populaarteaduslikku kui ka ilukirjandust ning veedan aega lähedastega.
Tänu keskkoolist alguse saanud huvile tervise, looduse ja meditsiini vastu jõudsin õpinguteni geenitehnoloogia vallas. Uudishimu raskesti ravitavate haiguste vastu viis mind bakalaureuse õpingute käigus, koostöös tollase Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega, uurima inimese Pleksiin-b3 geeni ekspressiooni ja regulatsiooni. Magistriprogrammis liitusin TalTechi bioinformaatika grupiga uurimaks kopsuvähi taasteket läbi kogu eksoomi sekveneerimise andmeanalüüsi. Loodetavasti koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogidega ning fokuseeritud uuringud viivad uute avastusteni taaspuhkeva kopsuvähi patisentide raviprognooside- ja tulemuste ennustamisel.
Väljaspool õpinguid töötan spordiklubis personaal- ja rühmatreenerina. Vabal ajal naudin jalutuskäike looduses, eriti rabades.
Minu akadeemiline karjäär sai alguse bakalaureusekraadiga biomeditsiinis Brasiilia Katoliiklikus Ülikoolis (Catholic University of Brasília). Bakalaureuseõpingute ajal liitusin uurimisrühmaga, kus sain põhjaliku praktilise kogemuse molekulaarbioloogias: osalesin projektis, mille eesmärk oli Sangeri sekveneerimise abil valideerida skeleti düsplaasia diagnoosiga patsientidel leitud geneetilisi variatsioone.
Magistriõpinguid jätkasin Porto Alegre Riiklikus Tervisteaduste Ülikoolis (UFCSPA), kus spetsialiseerusin molekulaar- ja rakubioloogiale. Oma magistritöös uurisin, kuidas serotoniini ja dopamiiniga seotud geneetilised variatsioonid mõjutavad laste toitumisharjumusi.
Doktorantuuris kasutan bioinformaatilisi mudeleid ning mikroskoopia ja pildianalüüsi kombinatsiooni, et tuvastada molekulaarseid muutusi viljatusravi patsientide munasarjades. Käesolev projekt ühendab minu pühendumuse panustada äärmiselt olulise terviseprobleemi lahendamisse ning huvi molekulaarbioloogia ja suuremahulise andmeanalüüsi vastu.
Vabal ajal veedan meelsasti aega pere ja sõpradega, vaatan häid telesarju ning mängin videomänge.
Alustasin 2020. aastal geenitehnoloogia õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Geneetika on valdkond, mis seostub tihedalt nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna probleemide ja huvidega. Usun, et teadmised selles vallas arenevad plahvatusliku kiirusega ning tulevikus aitavad need lahendada küsimusi, millele praegu veel vastuseid ei ole.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin nii bakalaureuse- kui ka magistritöö. Oma bakalaureusetöös eraldasin ja iseloomustasin inimese munasarjas rakkudevahelises suhtluses osalevaid rakuväliseid vesiikuleid ning magistritöös uurisin, kuidas viljatusravi patsientide rakuvälised vesiikulid mõjutavad granuloosrakkude geeniekspressiooni.
Doktorantuuris keskendun viljakust mõjutavatele kemikaalidele, sidudes selle oma varasemate teadmistega rakkudevahelisest suhtlusest ja suuremahulisest andmeanalüüsist.
Õpingute kõrvalt tegelen tantsimisega ja naudin lugemist.
Keskkoolis ei olnud keemia ja bioloogia minu tugevaimad küljed, kuid rakenduskeemia ja geenitehnoloogia eriala nimetus tundus erakordselt ahvatlevana, mistõttu ma seda ülikooli õppima läksingi. Selline valik tuli ka mulle endale esialgu üllatusena, kuid õpingute käigus olen avastanud, kui õige ja sobiv see otsus tegelikult oli. Esimese õppeaasta lõpus suundusin rakenduskeemia poole, ent teise õppeaasta saabudes mõistsin, et minu tõeline kutsumus peitub hoopis rakubioloogias ja geenitehnoloogias. Nende väikeste biomasinatega töötamine on justkui minu unistuste täitumine ja mõte sellest, et minu panusel võib olla positiivne mõju ühiskonnale ka suuremas plaanis, muudab kogu valdkonna veelgi põnevamaks.
Kaitsesin oma bakalaureusetöö reproduktiivbioloogia uurimisgrupis, uurides, kuidas Di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) mõjutab munasarja rakkude elulemust, jagunemist ja miRNA ekspressiooni.
Gümnaasiumis ei olnud loodusained minu tugevaim külg, kuid bioloogia ja psühholoogia pakkusid mulle suurt huvi. Endalegi algul üllataval kombel asusin õppima geenitehnoloogiat ning olen selle põneva valdkonna võlud avastanud alles õpingute käigus.
Reproduktiivbioloogia uurimisrühmaga liitumine tundus loomuliku sammuna - mind on alati paelunud, kuidas inimese keha toimib ning kuidas keerukad bioloogilised mehhanismid mõjutavad meie arengut ja tervist. See valdkond pakub võimalust panustada tähenduslikku ja huvitavasse uurimistöösse, millel on reaalne mõju inimese heaolule.
Vabal ajal tegelen tantsimisega TalTech Cheerleaders’i koosseisus, juhendan lastele akrobaatikatrenne ja löön kaasa JCI Toompea Liidrikooli projektis.
Valisin Tallinna Tehnikaülikoolis geenitehnoloogia eriala, kuna mind on alati paelunud elu toimimine molekulaarsel tasandil. Mida rohkem olen sellesse maailma süvenenud, seda enam tunnen, et tahan oma teadmiste ja tööga panustada biomeditsiini ning terviseteaduste arengusse.
Otsustasin liituda reproduktiivbioloogia uurimisrühmaga, kus uuritakse molekulaarseid protsesse, mis mõjutavad inimese viljakust ning mille tasakaalu häired võivad põhjustada viljatust. See valdkond on mulle eriti südamelähedane, kuna usun, et reproduktiivtervise parem mõistmine ja toetamine on ühiskondlikult väga oluline.
Oma bakalaureusetöös uurin, kuidas endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid mõjutavad rakkude senestsentsi.
Vabal ajal meeldib mulle lugeda, sporti teha ja looduses liikuda. Samuti hoian end kursis teadusuudiste ja uute avastustega, eriti molekulaarbioloogia ja reproduktiivtervise valdkonnas.
Endised liikmed
Gümnaasiumi bioloogiatundides avastasin enda jaoks pärilikkuse vaimustava maailma. Leian, et uue elu teke ning kõik sellega kaasnevad protsessid on äärmiselt põnevad. Geenitehnoloogia haridus on vägagi mitmekülgne ning põnev on oma kehas toimuvat süvitsi tundma õppida.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tegelesin toksikoloogia projektiga, kus me uurisime, kuidas plastis leiduvad kemikaalid mõjutavad rakke ning nendes toimuvat elu.
Vabal ajal tegelen rahvatantsuga ning seiklen oma koeraga Eestimaa metsades või rabades, et hoida tervis korras ning vaim värske.
Olin reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tööstusdoktorant ning töötasin samal ajal Nova Vita kliinikus embrüoloogina. Õpingute käigus on mind kõige enam kõnetanud just viljakust ja viljatust käsitlevad teemad.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin oma doktoritöö, milles keskendusin kehavälist viljatusravi läbivatele patsientidele, uurides ovulatsioonieelsetes folliikulites toimuvaid muutusi. Töö käigus kirjeldasin folliikulites leiduvaid rakupopulatsioone, RNA ekspressioonitasemeid ja kemikaalide koostist, et paremini mõista, kuidas ovulatsioonieelse folliikuli rakutüüpide muutused, molekulaarsed rajad, miRNA-de profiil ja keskkonnakemikaalid mõjutavad munasarjade tundlikkust ning munaraku kasvukeskkonda.
Doktoritöö on leitav digikogust.
Eva Katarina Tambets kaitses oma bakalaureusekraadi reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgrupis. Bakalaureusetöö raames lõi Eva Katarina kasutajasõbraliku pildianalüüsi töövoo granuloosa rakuliini KGN uurimiseks.
"Juba põhikoolis sain endale külge loodusteaduste pisiku. Sellel ajal oli lemmikuks keemia ning huvi selle vastu jätkus kuni keskkooli lõpuni. Keemia kõrvalt pakkus huvi ka meditsiin seega geenitehnoloogia tundus olevat kuldne kesktee kaasates kõiki huve. Et Tallinna Tehnikaülikooli valitud eriala hõlmas nii keemiat kui geenitehnoloogiat, tundus see ainuõige valik.
Olen lõpetanud muusikakooli ning laulnud alates 3. eluaastast seega minu vaba aega sisustab suuresti muusika. Lisaks sellele olen suur spordihuviline ning pühendan aega aktiivsele eluviisile. Samuti panustan aega vabatahtlikuna Tallinna loomade varjupaigas, aidates kodututel loomadel kodusoojust leida."
Asusin geenitehnoloogiat õppima, sest näen seda ühe tõsiseltvõetava tööriistana inimtegevuse looduskahjulike mõjude vähendamisel. Mulle tundub, et biotehnoloogiad on hetkel alles tohutu arengukurvi alguses ning ma sooviks täita oma väikest rolli nende positiivse mõju kujunemises.
Lisaks õpingutele töötan Rahvusooper Estonias helitehnikuna. Mis vaba aeg mulle jääb kuulub muusikale, sõpradele, loodusele.
Mai-Ly Kristal kaitses 2024. aasta kevadel oma magistritööd pealkirjaga "Üksikraku tilgakultuuri väljaarendamine bisfenool A testimiseks inimese granuloosa rakuliinis KGN". Lõputöö valmis reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgruppide edukal koostööl.
Olen bioloog ja lõpetanud biofüüsika ning krüobioloogia eriala. Töötan eri päritolu rakkude ja organite kultiveerimise (nii 2D kui 3D kultuurides) ning külmutamise tehnoloogiatega. Mind huvitavad erinevate rakukultuuride omadused, tüvirakkude potentsiaal ja rakuteraapiad. Mul on töökogemus ka regeneratiiv- ja reproduktiivmeditsiini kliinikutes.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tegelesin primaarsete granuloosrakkude isoleerimise, säilitamise, kasvatamise ja iseloomustamisega.
Vabal ajal naudin matkamist, jooksmist, reisimist ja arheoloogiliste uuringutega tutvumist.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin doktorikraadi pealkirjaga „Rakkudevaheline kommunikatsioon inimese munasarja preovulatoorses folliikulis: mikroRNA-de ekspressioon granuloosrakkudes ja follikulaarvedelikus“. Doktoritöö on leitav digikogust SIIT.
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida miRNA-de ekspressiooni preovulatoorse folliikuli granuloosrakkudes ning nende olulisust rakkudevahelises molekulaarses signaliseerimises.
Rakkudevaheline molekulaarne kommunikatsioon munasarjas on oluline naise viljakuse tagamiseks. Doktoritöö käigus leidsime uut informatsiooni PCOS patsientide munasarja häiritud funktsioonide kohta, mis võivad luua uusi võimalusi PCOS haiguse raviks.
Doktoritöö kaitsmise järgselt alustasin järeldoktorantuuri Karolinska Instituudis Dr Pauliina Damdimopoulou uurimisrühmas. Meie tegemistel ja projektidel saab silma peal hoida järgmise SIIN. Minu järeldoktorantuuri projektid on seotud eesmärgiga analüüsida inimese munasarja kude nii molekulaarsel kui ka rakulisel tasemel ning moodustada inimese munasarja rakuatlas sünnist kuni menopausini. Sealhulgas on eesmärgiks leida geneetilised markerid, mis mõjutavad inimese munasarja vananemise kiirust.
Töötan Terviseametis, keskkonnatervise osakonnas vaneminspektorina, ametliku nimetusega - tervisekaitsespetsialist. Minu peamisteks tööülesanneteks on detailplaneeringute analüüsimine ja kontrollimine - kas arendajad on järginud seadusega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (piisav päevavalgus, piisavalt madalad müratasemed, radooniohutu keskkond siseruumides jne) ning mürakaebuste menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Viimase aja koroonakriiside laines olen saanud palju rakendust ka nakatumisstatistikaga tegelemises ning lähikontaktsete kaardistamises (selles osas on väga palju kasu olnud ülikooli ajal Exceliga sõbraks saamisest).
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin magistrikraadi. Enda magistritöös uurisin inimese munasarja ovulatsioonieelses folliikulis leiduvaid rakutüüpe ja iseloomustasin nende geeniekspressiooni.
Pärast ülikooli lõppu asusin tööle embrüoloogina Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskusesse. Embrüoloogi töö on väga mitmekülgne, hõlmates sugurakkude kogumist ning nende ettevalmistamist kehaväliseks viljastamiseks. Viljastamise järgselt jälgime igapäevaselt kasvavate embrüote arengut, viime läbi siirdamisi ning teostame sugurakkude ja embrüote sulatamist ning külmutamist.