Liikmed
Olen geenitehnoloogia haridusega molekulaarbioloog, kes kasutab erinevaid bioinformaatilisi vahendeid, et vastata reproduktiivbioloogia valdkonna küsimustele. Mulle on alati huvi pakkunud, kuidas rakud keskkonda tunnetavad, kuidas üksteisega suhtlevad ning seeläbi tagavad organismi toimimise. Olen oma eriala raames kokku puutunud nii viroloogia, neurobioloogia kui kehavälise viljastamisega ja omandanud palju eksperimentaalseid meetodeid. Laboritöö ja andmeteaduse sümbioos on minu jaoks tänaseni põnev ning õppimisvõimalusi täis.
Õpetada meeldib mulle läbi seminaride, harjutuste ja praktikumide, et tudengitel tekiks järjepidevus uue info omandamisel. Faktide korrutamisest olulisemaks pean informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust.
Väljaspool tööaega meeldib mulle liikuda värskes õhus ja nautida kultuuri. Katsetan meelsasti erinevaid hobisid, olen näiteks tegelenud nii laulmise, kitarrimängu, iluuisutamise kui paljude muude harrastustegevustega. Ära ei ütle headest filmi-, teatri- või raamatusoovitustest.
E-mail: agne.velthut@taltech.ee
Oma geenitehnoloogia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö olen teinud Tehnikaülikooli immunoloogia laboris, kus uurisin puriinergilisi P2X retseptoreid. Varasemast oman bakalaureusikraadi Tartu Ülikoolist informaatika erialal.
Töötan Tehnikaülikoolis spetsialistina kahe uurimisgrupi juures. Reproduktiivbioloogia grupis loodan arendada oma bioinformaatilisi oskusi ja aidata sekveneerimisandmete analüüsiga.
Olen suur loodushuviline. Põnevatesse kohtadesse viib mind hobi nimega geopeitus. Rohelust enda ja teiste ümber suurendan aga potipõllundusega.
Minu teaduskarjäär sai alguse Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, kus mul esines võimalus nelja aasta jooksul kaasa lüüa arüülsüsivesinike retseptori (AHR) uuringutes. Teemat arendasin magistriõpingute käigus, keskendudes AHR-i poolt vahendatud dioksiinide toksilisuse rollile varases embrüonaalses arengus.
Tartus õppides tegelesin aktiivselt teaduse populariseerimisega. Olin tegus Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi liige. Koos lükkasime Tartu Ülikoolis käima iga-aastased geneetika õppepäevad, kus gümnasistid said teadlastena kätt proovida. Geneetika õppepäevad võitsid 2019. aastal ka riikliku teaduse populariseerija auhinna.
Magistriõpingute lõpus alustasin tööd laborispetsialistina Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses, kus tegelesin igapäevaselt emaka endomeetriumi retseptiivsuse testimise ning NIPT testiga. Kuna minu töö tulemused avaldasid suurt mõju naiste reproduktiivtervisele, süvenes minu huvi reproduktiivbioloogia vastu veelgi. 2021. aasta sügisest olen Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisgrupi liige ning uurin RNA-de rolli inimese munasarja rakkudevahelises molekulaarses kommunikatsioonis Agne Velthut-Meikase, Olli-Pekka Smolanderi ja Paolo Guazzi juhendamisel.
Vabal ajal meeldib mulle võtta aeg maha – nautida aega lähedastega, mängida klaverit ja heegeldada armsaid mänguloomi.
Tänu keskkoolist alguse saanud huvile tervise, looduse ja meditsiini vastu jõudsin õpinguteni geenitehnoloogia vallas. Uudishimu raskesti ravitavate haiguste vastu viis mind bakalaureuse õpingute käigus, koostöös tollase Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega, uurima inimese Pleksiin-b3 geeni ekspressiooni ja regulatsiooni. Magistriprogrammis liitusin TalTechi bioinformaatika grupiga uurimaks kopsuvähi taasteket läbi kogu eksoomi sekveneerimise andmeanalüüsi. Loodetavasti koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogidega ning fokuseeritud uuringud viivad uute avastusteni taaspuhkeva kopsuvähi patisentide raviprognooside- ja tulemuste ennustamisel.
Väljaspool õpinguid töötan spordiklubis personaal- ja rühmatreenerina. Vabal ajal naudin jalutuskäike looduses, eriti rabades.
Asusin Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogiat õppima, sest tegu on äärmiselt laia valdkonnaga: geneetika on tihedalt seotud nii üksikisiku kui ka ühiskonna probleemide ja huvidega. Usun, et teadmised geneetikast arenevad plahvataval kiirusel ning tulevikus on võimalik lahendada probleeme, millele meil veel vastuseid pole.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin oma bakalaureusetööd, milles uurisin follikulaarvedelikust rakuväliste vesiikulite isoleerimise meetodeid. Oma magistritöös jätkan uurimissuunda, kuid keskendun geeniekspressiooni muutustele.
Väljaspool õpinguid tegelen tantsimisega, loen raamatuid ning suviti võib mind leida Lõuna-Eesti metsadest.
Gümnaasiumi bioloogiatundides avastasin enda jaoks pärilikkuse vaimustava maailma. Leian, et uue elu teke ning kõik sellega kaasnevad protsessid on äärmiselt põnevad. Geenitehnoloogia haridus on vägagi mitmekülgne ning põnev on oma kehas toimuvat süvitsi tundma õppida.
Uurimisgrupis tegelen toksikoloogia projektiga, uurime, kuidas plastis leiduvad kemikaalid mõjutavad rakke ning nendes toimuvat elu.
Vabal ajal tegelen rahvatantsuga ning seiklen oma koeraga Eestimaa metsades või rabades, et hoida tervis korras ning vaim värske.
Endised liikmed
Olin reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tööstusdoktorant ning töötasin samal ajal Nova Vita kliinikus embrüoloogina. Õpingute käigus on mind kõige enam kõnetanud just viljakust ja viljatust käsitlevad teemad.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin oma doktoritöö, milles keskendusin kehavälist viljatusravi läbivatele patsientidele, uurides ovulatsioonieelsetes folliikulites toimuvaid muutusi. Töö käigus kirjeldasin folliikulites leiduvaid rakupopulatsioone, RNA ekspressioonitasemeid ja kemikaalide koostist, et paremini mõista, kuidas ovulatsioonieelse folliikuli rakutüüpide muutused, molekulaarsed rajad, miRNA-de profiil ja keskkonnakemikaalid mõjutavad munasarjade tundlikkust ning munaraku kasvukeskkonda.
Doktoritöö on leitav digikogust.
Thor Tristan Karafin kaitses reproduktiivbioloogia uurimisgrupis oma bakalaureuse lõputööd pealkirjaga "Di(2-etüülheksüül)ftalaadi mõju KGN rakkude elulemusele, proliferatsioonile ja miRNA ekspressioonile".
"Keskkoolis ei olnud keemia ja bioloogia minu tugevaimad küljed, kuid rakenduskeemia ja geenitehnoloogia eriala nimetus tundus erakordselt ahvatlevana, mistõttu ma seda ülikooli õppima läksingi. Selline valik tuli ka mulle endale esialgu üllatusena, kuid õpingute käigus olen avastanud, kui õige ja sobiv see otsus tegelikult oli. Esimese õppeaasta lõpus suundusin rakenduskeemia poole, ent teise õppeaasta saabudes mõistsin, et minu tõeline kutsumus peitub hoopis rakubioloogias ja geenitehnoloogias. Nende väikeste biomasinatega töötamine on justkui minu unistuste täitumine ja mõte sellest, et minu panusel võib olla positiivne mõju ühiskonnale ka suuremas plaanis, muudab kogu valdkonna veelgi põnevamaks."
Eva Katarina Tambets kaitses oma bakalaureusekraadi reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgrupis. Bakalaureusetöö raames lõi Eva Katarina kasutajasõbraliku pildianalüüsi töövoo granuloosa rakuliini KGN uurimiseks.
"Juba põhikoolis sain endale külge loodusteaduste pisiku. Sellel ajal oli lemmikuks keemia ning huvi selle vastu jätkus kuni keskkooli lõpuni. Keemia kõrvalt pakkus huvi ka meditsiin seega geenitehnoloogia tundus olevat kuldne kesktee kaasates kõiki huve. Et Tallinna Tehnikaülikooli valitud eriala hõlmas nii keemiat kui geenitehnoloogiat, tundus see ainuõige valik.
Olen lõpetanud muusikakooli ning laulnud alates 3. eluaastast seega minu vaba aega sisustab suuresti muusika. Lisaks sellele olen suur spordihuviline ning pühendan aega aktiivsele eluviisile. Samuti panustan aega vabatahtlikuna Tallinna loomade varjupaigas, aidates kodututel loomadel kodusoojust leida."
Asusin geenitehnoloogiat õppima, sest näen seda ühe tõsiseltvõetava tööriistana inimtegevuse looduskahjulike mõjude vähendamisel. Mulle tundub, et biotehnoloogiad on hetkel alles tohutu arengukurvi alguses ning ma sooviks täita oma väikest rolli nende positiivse mõju kujunemises.
Lisaks õpingutele töötan Rahvusooper Estonias helitehnikuna. Mis vaba aeg mulle jääb kuulub muusikale, sõpradele, loodusele.
Mai-Ly Kristal kaitses 2024. aasta kevadel oma magistritööd pealkirjaga "Üksikraku tilgakultuuri väljaarendamine bisfenool A testimiseks inimese granuloosa rakuliinis KGN". Lõputöö valmis reproduktiivbioloogia ja mikrofluidika uurimisgruppide edukal koostööl.
Olen bioloog ja lõpetanud biofüüsika ning krüobioloogia eriala. Töötan eri päritolu rakkude ja organite kultiveerimise (nii 2D kui 3D kultuurides) ning külmutamise tehnoloogiatega. Mind huvitavad erinevate rakukultuuride omadused, tüvirakkude potentsiaal ja rakuteraapiad. Mul on töökogemus ka regeneratiiv- ja reproduktiivmeditsiini kliinikutes.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis tegelesin primaarsete granuloosrakkude isoleerimise, säilitamise, kasvatamise ja iseloomustamisega.
Vabal ajal naudin matkamist, jooksmist, reisimist ja arheoloogiliste uuringutega tutvumist.
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin doktorikraadi pealkirjaga „Rakkudevaheline kommunikatsioon inimese munasarja preovulatoorses folliikulis: mikroRNA-de ekspressioon granuloosrakkudes ja follikulaarvedelikus“. Doktoritöö on leitav digikogust SIIT.
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida miRNA-de ekspressiooni preovulatoorse folliikuli granuloosrakkudes ning nende olulisust rakkudevahelises molekulaarses signaliseerimises.
Rakkudevaheline molekulaarne kommunikatsioon munasarjas on oluline naise viljakuse tagamiseks. Doktoritöö käigus leidsime uut informatsiooni PCOS patsientide munasarja häiritud funktsioonide kohta, mis võivad luua uusi võimalusi PCOS haiguse raviks.
Doktoritöö kaitsmise järgselt alustasin järeldoktorantuuri Karolinska Instituudis Dr Pauliina Damdimopoulou uurimisrühmas. Meie tegemistel ja projektidel saab silma peal hoida järgmise SIIN. Minu järeldoktorantuuri projektid on seotud eesmärgiga analüüsida inimese munasarja kude nii molekulaarsel kui ka rakulisel tasemel ning moodustada inimese munasarja rakuatlas sünnist kuni menopausini. Sealhulgas on eesmärgiks leida geneetilised markerid, mis mõjutavad inimese munasarja vananemise kiirust.
Töötan Terviseametis, keskkonnatervise osakonnas vaneminspektorina, ametliku nimetusega - tervisekaitsespetsialist. Minu peamisteks tööülesanneteks on detailplaneeringute analüüsimine ja kontrollimine - kas arendajad on järginud seadusega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (piisav päevavalgus, piisavalt madalad müratasemed, radooniohutu keskkond siseruumides jne) ning mürakaebuste menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Viimase aja koroonakriiside laines olen saanud palju rakendust ka nakatumisstatistikaga tegelemises ning lähikontaktsete kaardistamises (selles osas on väga palju kasu olnud ülikooli ajal Exceliga sõbraks saamisest).
Reproduktiivbioloogia uurimisgrupis kaitsesin magistrikraadi. Enda magistritöös uurisin inimese munasarja ovulatsioonieelses folliikulis leiduvaid rakutüüpe ja iseloomustasin nende geeniekspressiooni.
Pärast ülikooli lõppu asusin tööle embrüoloogina Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskusesse. Embrüoloogi töö on väga mitmekülgne, hõlmates sugurakkude kogumist ning nende ettevalmistamist kehaväliseks viljastamiseks. Viljastamise järgselt jälgime igapäevaselt kasvavate embrüote arengut, viime läbi siirdamisi ning teostame sugurakkude ja embrüote sulatamist ning külmutamist.