Laeb infot...
Teadustegevus ei ole ainult laboris katsete tegemine või arvutis andmete analüüs. Suurem osa teadlasi kulutab märkimisväärse osa oma tööajast, et taodelda rahastust oma ideede teostamiseks. Ideid on aga maailmas palju ja rahastuse saamiseks peab oskama ka paberil silma paista.
Kirjutamine on aga oskus nagu iga teinegi ning oskused harjutamisega paranevad. Rahastustaotlusi saavad kirjutada ka tudengid: õppestipendiumid, reisistipendiumid, vahetusüliõpilaste programmid jms on juba iseenesest motiveerivad, aga sealjuures ka suurepäraseks proovikiviks ja ohutu võimalus harjutamiseks.
Reproduktiivbioloogia grupil on hea meel teatada, et meie bakaualreuseõppe üliõpilane Katariina Johanna Saretok pälvis Rotalia Fondi stipendiumi, mis on mõeldud edukatele 1. ja 2. astme üliõpilastele. Rohkem informatsiooni fondi kohta saab lugeda siit.
Meie rõõmustame koos Katariinaga ja soovime palju õnne!
Keemia ja biotehnoloogia instituudi reproduktiivbioloogia uurimisrühm osales Eesti Inimesegeneetika Ühingu konverentsil Pärnus. Eestikeelne teadusüritus tõi omavahel kokku nii Tartu kui Tallinna teadlased, mõned ettekanded peeti isegi piiri tagant. Meie rühma doktorant Kristine Roos pidas ettekande teemal “Ovulatsioonieelse munasarja folliikuli rakutüüpide geeniekspressiooni seos hormoonstimulatsiooni vastusega IVF patsientidel”, mis pälvis parima noorteadlase auhinna. Soovime Kristinele õnne ja edu edaspidisekski!
2022 jaanuaris käis reproduktiivbioloogia uurimisgrupi juht Agne Velthut-Meikas Brüsselis külas professor Christiani Andrade Amorimil Louvaini Katoliiklikus Ülikoolis, et arutada võimalikke koostööprojekte. Agne pidas sealsetele kolleegidele seminari teemal “Transkriptoomika võimalused rakkudevahelise kommunikatsiooni uurimiseks munasarja folliikulis”. Lisaks kasutas ta võimalust tutvuda professor Amorimi laboriga ning jälgida inimese munasarja korteksist üksikute folliikulite eraldamist.
Professor Amorimi labor loob ja testib 3-dimensionaalseid maatrikseid, mis toetaksid munarakkude küpsemist väljaspool munasarja. Sellised koekultuurid aitaksid patsiente, kelle munasarja kude on külmutatud seoses gonadotoksiliste ravimeetoditega – näiteks vähiravi patsientidel, kelle munarakud ravi tulemusena hävineksid.
Reede 10. detsember oli meie teadusgrupi jaoks suur rõõmupäev, sest Ilmatar Rooda kaitses edukalt oma doktoritöö pealkirjaga “Rakkudevaheline kommunikatsioon inimese munasarja preovulatoorses folliikulis: mikroRNA-de ekspressioon granuloosrakkudes ja follikulaarvedelikus”. Töö juhendajateks olid Agne Velthut-Meikas (TalTech) ja Andres Salumets (Taru Ülikool, Karolinska Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS). Täname kõiki koostööpartnereid Ilmatari õpinguaastate jooksul ja soovime värskele doktorile tuult tiibadesse!
Doktoritööd saab lugeda siin: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/d09b2c05-d078-4135-8883-450d9ff3215e
Uudis jõudis ka Novaatorisse, kes kajastas doktoritöö teema olulisust: https://novaator.err.ee/1608429581/doktoritoo-mikrorna-mangib-viljakuse-tagamisel-arvatust-tahtsamat-rolli
