Projektid | Tarkvarateaduse instituut

Lühitutvustus: (Kestvus)kaupade müügijärgse elutsükli toetuskeskkond loob kaubabrändidele suunatud mikroteenustega digitaalse platvormi mis võimaldab tarbijatele mugavat asjade elutsükli haldust kooskõlas Euroopa roheleppe visioonide ja regulatsioonidega. Proof-of-concept tasemel saab demonstreerida kestvuskauba elutsükli tuge ja pikendamist tänu paremale infole ja poolautomaatsele kasutajaliidesele. Süsteemi koostalitusvõime lahendus nõuab minimaalseid kaubabrändide poolseid muudatusi nende andmesüsteemides.

Kontakt: Riina Maigre

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, 01.11.2021-01.01.2023, toetuse summa 70 200 EUR

Lühitutvustus: Üks peamisi takistusi taastuvenergiaallikate integreerimisel energiavõrkudesse on see, et ei osata täielikult ennustada ja juhtida niisuguste energiaallikate mõju süsteemi dünaamikale ja stabiilsusele. Peamine takistus, mis eristab taastuvenergiaallikaid traditsioonilistest energiaallikatest on nende kiire dünaamika ja madal inertsia. Meie plaan on luua matemaatiline raamistik mis võimaldab keeruliste süsteemide süstemaatilist analüüsit, modeleerimist ja juhtimist. Selleks kasutame erinevaid matemaatilisi tööriistu, mis on hiljuti arendatud mittelineaarses juhtimisteoorias sh differentisaalsetel 1-vormidel põhinevat algebralist lähenemist, ning Hamiltoni struktuurid.

Finantseerimine: Personaalse uurimistoetuse rühmagrant (PRG), Sihtasutus Eesti Teadusagentuur,  1.01.2022−31.12.2026, eraldatud summa: 183 250 EUR.
Vastutav täitja: Juri Belikov

ETISe kirje

Lühitutvustus: Tarkvara üha keerukamate interaktsioonide reaalsus meie igapäevaelus on tinginud olukorra, kus klassikalised teoreetilised käsitlused, millele arvutiteadus on rajatud, pole uuteks rakendusteks küllaldased, ei piisa tõrgete seletamiseks, käitumiste ennustamiseks, ei taga tarkvaralise infrastruktuuri usaldusväärsust. Automaaditeooria on üks neid alustalasid. Meie projekt laiendab ja kasutab klassikalist automaaditeooriat kolmes suunas. Esiteks uurime me sümboolseid automaate, mis on suhteliselt uus teema automaaditeoorias arvukate paljutõotavate rakendustega. Teiseks uurime, kuidas automaadid seletavad arvutiprogrammide interaktsiooni nende töökeskkonnaga. Kolmandaks uurime automaatide omavahelist liidestamist analoogiliselt sellega, kuidas arvutisüsteemid on meid ümbritsevas maailmas üha enam omavahel ühendatud. Need kolm suunda esindavad arvutiteaduse eri alamvaldkondi, mõjutavad projektis üksteist ning viivad tulemusena uute teoreetiliste mudelite ja uute algoritmideni.

Finantseerimine: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur: personaalse uurimistoetuse rühmagrant, 1.01.2021 - 31.12.2025, 475 750,00 EUR
Vastutav täitja: Paweł Maria Sobociński
ETISe kirje 

Lühitutvustus: Rahvusvaheline merendussektor seisab silmitsi küberkuritegevusega. Merendusettevõtted ning sadamad on hakanud langema küberkurjategijate ohvriteks arvutiviiruste näol; laevadele on ohuks GPS-signaali segamine ja võltsimine. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on osa Eesti kübrturvalisuse ökosüsteemist ning samuti seotud erinevate merendussektori ettevõtetega. Selleks, et integreerida nimetatud kompetentsid, moodustatakse TalTech-is merenduse küberturvalisuse õppetool (ERA Chair in Maritime Cyber Security), kuhu kuuluvad silmapaistev teadur ja teadustöö koordinaator koos võimekate doktorantide ja teadustöötajatega. Loodava uue multidistsiplinaarse Merenduse küberjulgeolekukeskuse fookuses on kolm alam-uurimissuunda: - Mereside; - Inimfaktor küberturvalisuses; ning - Küberturvalisuse aspektid meretehnoloogias.

Finantseerimine: Euroopa Komisjon, 1.01.2021−31.12.2025, 2 497 500 EUR
Vastutav täitja: Olaf Manuel Maennel, Dan Heering
ETISe kirje

Lühitutvustus: Uued paralleelarvutuse platvormid on toonud kaasa riistvara revolutsioonilise arengu pakkudes kõrgjõudlusega, energiasäästlikku ja heterogeenset arvutuskeskkonda paljudes rakendusvaldkondades nagu näiteks mobiilsed, sard-, suurandmete jt süsteemid. Et kasutada parallearvutussüsteemide täit potentsiaali tuleb leida tasakaal arvutusressursside jagamisel süsteemi komponentide vahel. Kompleksrakendused esitavad sageli konfliktseid nõudeid ressursivajadusele, seda eriti isekohanduvates ja autonoomsetes süsteemides. Selle tõttu tuleb läbi kogu süsteemi elutsükli (alustades nõuete spetsifitseerimisest kuni rakendamiseni) ressursside jagamisel nii staatiliselt kui dünaamiliselt leida ressursside kasutuse mõistlik tasakaal. Ressursiteadlikkus süsteemide arenduses peab jõudma nii akadeemilise teadlaskonnani, kui ka tööstusspetsialistideni üle Euroopa ja olema strateegline proiriteet. Projekti eesmärkide saavutamiseks peab toimuma (1) teadusuuringute konsolideerimise teel jõudmaks probleemide holistilise käsitluseni; (2) hariduslike ja tehnioloogiliste vahendite loomisega, et viia need lahendused majandusse ja hoogustada üle-euroopalist majanduslikku ja sotsiaalset koostööd.

Finantseerimine: Euroopa Komisjon: COST, 29.09.2020−28.09.2024, 0 EUR
Vastutav täitja: Tarmo Uustalu, Jüri Vain
ETISe kirje

Lühitutvustus: Kuigi organisatsioonide ja riikide küberturvalisus sõltub tehnoloogia kiirest arengust, on tungivalt vaja ka teaduslikku arusaama inimese käitumisest turvalisuse tagamisel. Projekt Küberkaitse võimekuse tõstmine tuvastatud ohuolukordade kommunikatsiooni parendamise kaudu (ACDICOM) töötab välja tõenduspõhised standardid, et parandada inimestevahelist kommunikatsiooni küberturvalisuse valdkonnas. Selleks, et organisatsioon säilitaks küberruumis kontrolli ja langetaks õigeid otsuseid, on täpse tuvastatud küberpildi (RCP) omamine ülioluline. Turbekeskustes töötavad tehnilisi ülesandeid teostavad inimesed meeskondadena. Samuti peavad nad langatema otsuseid, mis on määratud erinevatele isikutele. Selles olukorras tuleb küberpilti jagada ja sellest informeerida erinevatel viisidel, sageli organisatsiooni erinevate üksuste vahel, aga ka riigisiseselt erinevate sektorite vahel. Kui see suhtlus on praktiliste, kultuuriliste või lihtsalt logistiliste takistuste tõttu raskendatud, on sellest tulenev ühine küberpilt ebatäpne ja kriitiline teave läheb kaotsi otsustajate olukorrateadlikkuse puudumise tõttu. See projekt keskendub diaadilisele kommunikatsioonile ühise tuvastatud küberpildi loomiseks, töötab välja ühised standardid teabevahetuseks sektorite, organisatsioonide hierarhiate ja kultuuride vahelises koostöös. See interdistsiplinaarne koostöö, mida rakendatakse nii küberkaitse õppuste kui ka eksperimentaalsete uuringute naturalistlike seadete abil, pakub tööriistakasti kommunikatsiooni tõhususe jälgimiseks ja olemasolevate hariduspraktikate leidude rakendamiseks. Tihe koostöö haridusasutustega hõlbustab jätkusuutlikke käitumismuutusi, mis on vajalikud küberkaitsealases väljaõppes inimfaktori soorituse parandamiseks. Projekti kõigis etappides osalevad erasektori esindajad, riiklikud ja riikidevahelised küberkaitseväed ning annavad nõu, et tagada uurimisküsimuste ja tulemuste maksimaalne praktiline rakendatavus.

Finantseerimine: Välisriiklik avalik sektor: HØGSKOLEN I ØSTFOLD, Norra Kuningriik; 1.09.2020−30.08.2024, 78 000 EUR
Vastutav täitja: Olaf Manuel Maennel
ETISe kirje

Lühitutvustus:  Projekt keskendub inimvõimekuse parendamisele. Inimlikud eksimused on andme- ja küberturbe intsidentide peamine põhjus. Paljudes küberkriisides on tõestatud, et küberturbe võimekus on tugevalt seotud inimeste käitumise ja asjaomaste osalejate kooskõlastatud tegevusega. Kolme Balti riigi küberturvalisuse strateegiates rõhutatakse ühehäälselt küberturvalisuse spetsialistide puudust ja vajadust täita see tühimik, tugevdades teadmusvahetust ja haridusprogramme. Uute uuenduslike koolitusmeetodite ja -keskkondade loomiseks on ülitähtis sidus interdistsiplinaarne lähenemisviis, mis hõlmab tehnoloogiat ja inimlikke aspekte, et ületada kasvavaid julgeolekuprobleeme. Selle projekti eesmärk on luua uus interdistsiplinaarne koostöövõrgustik juhtivate Balti, Liechtensteini ja Norra teadusorganisatsioonide vahel. Projekti tulemusena luuakse metoodika ja tööriistapakett, mis sisaldab konkreetseid tarkvarakomponente, et koguda ja analüüsida andmeid, enesearuande vahendeid sotsiaalse käitumisega seotud faktide kogumiseks, soovitusi kaaluda konkreetset bioloogilist markerteavet, kohandatud genotüüpide massiivi, metoodikat pädevuste arendamiseks ja hindamiseks ning riskihindamisprotsessi, mis põhineb ühistel interdistsiplinaarsetel andmetel.

Finantseerimine: Välisriiklik avalik sektor: Vilnius University, 1.01.2021−31.12.2023, 183 049 EUR.
Vastutav täitja: Olaf Manuel Maennel
ETISe kirje

Lühitutvustus: Projekti peamised eesmärgid on luua küberturvalisuse valdkonna karjäärivalik psühholoogia eriala lõpetajatele läbi teadlikkuse tõstmise ja koolitustegevuse, vähendada küberturvalisuse oskuste lõhet, luues õpetamis- ja koolitusmaterjale ning uurimis- ja koolituskava, töötada välja rahvusvahelised tipptasemel moodulid, mis vastaks hariduse ja tööturu vajadustele. Pikaajalise eesmärgina käivitada kogu Euroopas küberturvalisuse psühholoogide võrgustik ja seda arendada. Projektiga luuakse ülevaade küberturvalisuse psühholoogia olukorrast, luuakse õpetamise ja koolituse sisu, mis on suunatud psühholoogiatudengitele küberturvalisuse vallas, viiakse läbi rahvusvahelisi suvekoole, et koolitada küberturvalisuse psühholoogia valdkonna esimesed vilistlased ja jagada teadmisi rahvusvahelistel platvormidel.

Finantseerimine: Universitat Des Saarlandes, ERASMUS+ KA2 - Cooperation for innovation and the exchange of good practices, 1.09.2020−31.08.2023, 70 454 EUR.
Vastutav täitja: Olaf Manuel Maennel
ETISe profiil

Lühitutvustus: CEESi eesmärgiks on Eesti etniliste rühmade keeleliste ja kultuuriliste struktuuride kompleksne uurimine, nende sisuanalüüs ja filosoofiliste lähtepunktide analüüs. CEES pakub välja mudeleid: 1) transnatsionaalsete nähtuste ja protsesside dünaamika ja kultuurilise mitmekesisuse jaoks; 2) kogukondade poolt loodud lokaalsete kultuurimustrite jaoks; 3) kultuurilise mitmekesisuse ajalooliste ja kaasaegsete trajektooride, ajaloolise (kontseptuaalse, usulise, lingvistilise) varieerumise kategooriate, eelnevate mustrite põhjal innovatsioonide liikumisteede jaoks; 4) keelelise käitumise ja praktika vormide jaoks. Kultuuriprotsesse vaadeldakse nii kaasaegses kontekstis kui läbi ajaloo. Uurimise aluseks on uurimisrühmade ja partnerite poolt loodud digitaalsed allikad, eksperimendid, välitöömaterjalid. Laialdane korpus võimaldab uurida suuremahulisi andmeid, kasutades diditaalhumanitaaria poolt pakutavaid võimalusi. CEESi tugevus seisneb sünergias, mis areneb tihedamas koostöös humanitaarteadlaste ja arvutiteadlaste vahel.

Finantseerimine: SA Archimedes: Tippkeskused (TK), 1.01.2015−1.03.2023, 118 164 EUR
Vastutav täitja: Einar Meister
ETISe kirje

Lühitutvustus: The central research focus of the technology and economics of trust in software theme will be certified software. Topics of research include: methods and tools for certification of software; program analysis, transformation, generation; in particular for big data, cloud and IoT; static analysis (model checkers, theorem provers), verification, systematic testing; contract languages, languages with powerful type systems (refinement types, dependent types); domain-specific languages; program synthesis and program learning, program understanding; repositories of certified software, evolution of certified software; trust in closed-source software, gradual trust-building; trading trust, pricing of trust, game theory of trust.

Finantseerimine: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Haridus- ja Noorteamet, SA Archimedes; 1.01.2018−31.08.2023, 1 864 416 EUR
Vastutav täitja: Paweł Maria Sobociński
ETISe kirje

Lühitutvustus: Projekti põhieesmärk on keskenduda koostöös Keenia Strathmore Business Schooliga (SBS) ülikooliga digipädevusi ja e-valitsemist kajastava interdistsiplinaarse õppekava väljatöötamisele. Arendustegevuste käigus viiakse läbi töötoad tutvustamaks Eesti kaasusi. Toimuvad koolitusprogrammid SBS õppejõududele, kes on seotud õppekava arendusega läbi ühise teadmiste platvormi. Luuakse kaks (2) e-kursust, koolitamaks nii tudengeid kui ka avaliku ning erasektori esindajaid. SBS esindajad tutvuvad Tallinnas õppevisiidil Eesti e-riigi parimate praktikatega. Projekti lõppemisel korraldatakse konverents nii saavutatud tulemuste tutvustamiseks kui ka uue suhtlusvõrgusiku kokkutoomiseks, et soodustada jätkuvat koostööd ja (digi)teadmuse vahetust kahe riigi vahel.

Finantseerimine: Siseriiklik avalik sektor: Välisministeerium,  (1.09.2021−30.04.2024), eraldatud summa: 157 305 EUR.
Vastutav täitja: Ingrid Pappel
ETISe kirje

Lühitutvustus: Meetme „Avalike teenuste tehisintellekti magistriprogramm (AI4Gov)” eesmärk on kavandada ja läbi viia magistriprogramm, mis hõlmab järgmist: 1.) tehisintellektil põhinevate avalike teenuste haldamine, 2.) tehisintellekti kasutamist avaliku halduse tegevuses, (3.) tehisintellekti juhtimist avalikus sektoris ja avalike teenuste osutamist ühiskonnas. Üldine oodatav tulemus on funktsionaalsete spetsialistide harimine nii TI- kui ka avalike teenuste valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu TI juhtimisele ja avalike teenuste eetikale nii konkreetses moodulis kui ka praktilistes tingimustes projektides."

Finantseerimine: Euroopa Komisjon, Horisont 2020 programm, 1.04.2021−1.06.2024,  eraldatud summa: 195 276 EUR.
Vastutav täitja: Ingrid Pappel
ETISe kirje

Lühitutvustus: IT Akadeemia programmi IKT teaduse toetusmeetme projekti täitmine vastavalt kolmele strateegilisele eesmärgile: 1. Eesti majanduse ja laiemalt kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamine IKT targema kasutuse abil; 2. Prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine; 3. Teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse haridusastmetel.

Finantseerimine: IT Akadeemia teadusmeede, finantseerivad: Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Haridus- ja Noorteamete 1.01.2018−31.08.2023, eraldatud summa: 3 736 400 EUR.
Vastutav täitja: Tanel Tammet
ETISe kirje

• Intelligentsed Targa Linna ja Kriitilise Infrastruktuuri Toimepidevuse Tehnoloogiad II (2020−2022, Jaanus Kaugerand)
• Euroopa Küberkaitse Keskuste Võrgustik ning Innovatsiooni ja Operatsioonide Kompetentsikeskus (2019−2022, Olaf Manuel Maennel)
• Saavutatavate funktorite terminaalsed koalgebrad tüübiteoorias (1/2021-12/2021, Niccolò Veltri)
• Masinõppe ja AI toega teenused (2019-2021, Tanel Tammet)
• Soolise palgalõhe vähendamine (2019-2021, Marko Kääramees)
• Rakendusuuring AURORA digitaalne infrastruktuur piiriüleseks e-kaubanduseks (2014-2020.4.02.20-0273) tööpaketid (2020-2021, Ingrid Pappel)
• Õngitsusrünnete vastupanuvõime suurendamine Smart-ID teenuses (2020-2021, Rain Ottis)
• Hõbemajanduse aruka spetsialiseerumise lähenemisviisi toetamine piirkondliku innovatsioonivõime ja jätkusuutliku kasvu suurendamiseks (2018-2021, Ingrid Pappel)
• Haigla transpordiroboti väljatöötamine (2020-2021, Innar Liiv)
• Cooperation for innovation and the exchange of good practices (2018-2021, Alexander Norta)
• E-riigi alase magistriõppekava arendamise nõustamine ning e-valitsemise teadlikkuse tõstmine IKT lahenduste kasutamisel reformiprotsesside toetamiseks Ukrainas (2019-2021, Ingrid Pappel)
• Kõlvandmete kommunikatsioon ja valideerimine värkvõrkudes (2018-2021, Olaf Manuel Maennel)
• Rakendusuuring kaugjuhitavate sõidukite juhtimisabi ning turvalisuse funktsioonide jaoks oluliste sensorite ja tarkvaraalgoritmide süsteemi arendamiseks (2018-2021, Jüri Vain)
• Collection and processing of in-situ observations (2017-2021, Kalev Rannat)
• IKT kõrgharidus: Eesti küberkaitse valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine elluviimise toetamine (2018-2021, Rain Ottis).
• Küberturbealane konsultatsioon (3/2020-12/2020, Rain Ottis)
• Lameduse omadusel põhinevad sündmuspõhised juhtimisstrateegiad (1/2020-12/2020, Arvo Kaldmäe)
• Rakendusuuring elektrituru nõudlusele reageerimise teenusplatvormi intelligentse planeerimis- ja juhtimissüsteemi arendamiseks ning keerukate koduste elektriseadmetega ühendamiseks (1/2020-12/2020, Juri Belikov)
• Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing (2017-2020, Einar Meister)
• Tugevate garantiidega tarkvara meetodid, tööriistad ja protsessid (2015-2020, Tarmo Uustalu)
• MANTICUS APOLLO (2018-2020, Leo Mõtus, Kuldar Taveter, Jaan Priisalu)
• E-kaubanduse EL käibemaksu- ja tollideklaratsioonide (alates 2021. aastast) digitaliseerimise rakendusuuring (2019-2020, Ingrid Pappel)
• Konfliktide lahendamine eesmärgipõhises nõuete analüüsis sotsiotehniliste süsteemide jaoks (2018-2020, Kuldar Taveter).
• Energiatarbimise juhtimise paindlikkustoote pilootprojekt - 1. etapp (2/2020-4/2020)
• Kuluefektiivse ühildatava geodeetilise täpsusega 3D ruumiandmete taristu loomise rakendusuuring (2019-2020, Andri Riid).
• Targa Keskkonna Võrgutehnoloogiad (2017-2019, Jaanus Kaugerand)
• Küberhügieeni tehniliste aspektide ning ohuvektorite rakendusuuringute teostamine (2017-2019, Olaf Manuel Maennel).
• Küberkaitse õppuste uuring tõhustatud mitmepoolse koostöö jaoks (2017-2019, Rain Ottis)
• Kasahstani avaliku sektori ja ettevõtete digiarengu edendamine ning ülikoolide kaasamine rahvusvahelisse koostöösse (2/2019-4/2019).
• BLT signatuuriskeemi tootestamisküpseks arendamine (2017-2019, Ahto Buldas)
• Alexela Energia AS rakendusuuring klientide elektritarbimise prognoosimudeli väljatöötamiseks (2018-2019, Margarita Spitšakova).
• Allveerobootika lahendused naftareostuse leviku jälgimiseks (2017-2018, Juhan-Peep Ernits)
• Metodoloogia automaatseks teekattedefektide tuvastamiseks (4/2018-9/2018, Andri Riid)
• Uurimis- ja arendustöö kokkulepe (2/2018-8/2018, Tanel Alumäe)
• Transkriptsiooni tarkvara väljatöötamine Politsei- ja Piirivalveametile (3/2018-6/2018, Tanel Alumäe)
• Materjali optimeerimise mudeli rakendusuuring tellimuspõhisele saematerjali tootmisele (2017-2018, Vahur Kotkas)
• Uued töösuhted Euroopas (NEIRE-3): Kollektiivsete konfliktide vahenduse tulemuslikkus organisatsioonis (2016-2018, Mare Teichmann)
• Kõnetuvastuse tehnilise teostatavusuuringu läbiviimine (2017-2018, Tanel Alumäe)
• ESS/ICS küberkaitse projekt (2016-2017, Andro Kull)
• Küberkompetentsi keskuste võrgustiku tugevam koostöövõrgustik (2016-2017, Anu Baum)
• Kõnekorpuste arendus (2015-2017, Einar Meister)
• Kõnetuvastus 2 (2015-2017, Tanel Alumäe)
• Juhtimissüsteemide modelleerimine: teooria, algoritmid, tarkvara (2014-2017, Maris Tõnso)
• Küberharjutusvälja õppeteegi uuring (9/2017-12/2017, Rain Ottis)
• Nutitelefonide mehhaaniliste defektide tuvastamise ja hindamise metoodika väljatöötamine (10/2017-12/2017, Andri Riid)
• Loovuse ja innovatiivsuse oskuste soodustamine IKT sektoris (INNOSPARK) (2015-2017, Jaak Tepandi)
• X-tee liideste arendajate koolitused (2016-2017, Ahto Kalja†)
• Küberkuritegevuse majanduslikud mõjud - E-CRIME (2014-2017, Rain Ottis)