TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Grupid töötavad, tulemusi esitleme juunikuus

Kliimaneutraalse maailma väljakutsetega hakkama saamiseks vajame täiesti uutmoodi andeid ja uutmoodi loomingulisust. Kui tunned, et sind tulevikuprobleemide lahendamine puudutab, siis on TID-programm sinu jaoks!

TID programmi tutvustus

Eesti Kuntsiakadeemia väike logo
TalTechi logo ilma horisontaalsete äärteta.

Tuleviku insener-disainer (TID) on uudne ja Eestis ainulaadne õppeprogramm, mille laiem teema on kliimamuutused ja nende mõju ühiskonnale. Programmi käigus saavad noored põhjaliku ülevaate inseneri ja disaineri elukutsest. Koos juhendajatega leitakse vastused küsimustele, milleks on need ametid vajalikud, millised on nende tööpõhimõtted ning kuidas nad oma töödes/tootearenduses üksteist täiendavad. Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia ühendavad selles projektis inseneriteadmised ja -oskused loovuse, tähenduse ja kasutajakesksusega. Õppeprogramm „Tuleviku insener-disainer“ on suunatud 9. – 12. klasside noortele üle Eesti. Programmi on oodatud noored, kelle jaoks üldhariduskooli ainekavad ei paku piisavalt väljakutseid ning kes sooviksid õppida lähemalt tundma inseneeria ja disaini valdkondi. Oluliseks omaduseks peame seoste nägemise oskust erinevate valdkondade vahel ja oskust erinevaid distsipliine omavahel ühendada. Oluline on tervikpildi nägemise võime!

TID õppeprogrammi koolituspäevad toimuvad laupäeviti ja tegevused on planeeritud kahes etapis:

  • Novembris 2021 - sissejuhatava mooduli veebiseminarid
  • Perioodil jaanuar – juuni 2022 - 3 paralleelset teemamoodulit, mis on põhjalikum ja praktilisem osa programmist
  • Teemamoodulid viiakse läbi kontaktõppes nii TalTechi kui EKA seminariruumides ja laborites.
    • NB! Teemamoodulid viiakse läbi kontaktõppes väiksemates gruppides või kombineeritult veebiseminaridena, kui kehtivad Covid-19 piirangud kontaktõppele.
  • Teemamoodul on 12 õppepäeva, iga õppepäev on 6 akadeemilist tundi ja päev sisaldab ka lõunapausi
  • Sissejuhatavas moodulis osalemine on tasuta, teemamoodulis osalemise tasu on 80 eurot
  • Osalejatele väljastpoolt Harjumaad kompenseeritakse sõidukulud
  • Programm viiakse läbi eesti keeles, vajadusel saavad osalejad juhendajatelt tuge kas vene või inglise keeles

Infotunni esitlus (video slaidide PDF)

Õpetajate infotund (Video)

 

Kes loob tuleviku maailma?

Maailm on me ümber väga kiires muutumises. Ühelt poolt on meid viimastel aastatel tabanud erinevad kriisid – kliimakriis, koroonakriis jne. Teiselt poolt on tehnoloogia areng mõjutanud nii meie kõigi igapäevast käitumist kui riikide ja organisatsioonide toimimist. Selle kõige keskel hakkama saamiseks on vaja mõista erinevate nähtuste olemust ning loodud lahenduste toimimisloogikaid. Veelgi enam - oluline on oskus ise toimivaid lahendusi luua ning maailma elamisväärsesse tulevikku panustada.

Sissejuhatavas moodulis tutvustame disaini ja inseneeria valdkondade võimalusi kaasaegsete probleemide käsitlemisel ning eriti kliimaneutraalsuse saavutamisel. Disaini poolelt usume, et ainult uue tehnoloogia arendusest ei piisa, oluline on see arendada inimestele tähenduslikuks. Vaja on luua lahendusi jätkusuutlikuma käitumise toetamiseks. Selle kultuurilise mõõtme tõttu on sissejuhatava mooduli disainiteema keskmes inimese ja keskkonna suhe. Vaatame lähemalt, kuidas mõista kasutajaid ja lahenduste toimimise konteksti. Kuidas disainida jätkusuutlikke, inimlikke ja samas tulusaid lahendusi? Milline on juba täna disaineri roll kliimakriisiga toimetulekul?

Inseneeria poolelt vaadatakse uutele materjalidele, tarkadele tehnoloogiatele ning ringmajandusele selliselt otsa, et ühekordsete toodete ajastu asendada sujuvalt säästlikuma ja paremaga. Tõdetakse, et üksi probleeme lahendades saavutatakse parimal juhul keskpärane tulemus. Ja et vaja on omada sõpru võimalikult paljudes erinevates valdkondades alates näiteks disainist, ehitusest, taimekasvatusest, keskkonnahoiust ning lõpetades psühholoogiaga. Samuti oleme inimkonna arengus jõudnud ülikiire arengu ajajärku. Sellega seoses võivad muutused toimuda mitte enam aastakümnete vaid juba aastatega. Seda kõike peab tegevuste planeerimises arvestama õppima.

Koolitusprogrammi sissejuhatav moodul "Kes loob tuleviku maailma?" toimus veebiseminaridena 20. ja 27.novembril Zoomi keskkonnas.

Teemamoodulid

Toidu hankimine on läbi aja olnud kõigi elusolendite kõige esmasem vajadus, kuid toidu kasvatamise ja tootmise protsessid on ajas muutunud vaid keerukamaks. Viimase saja aasta jooksul on keskmise inimese kontakt oma toidulauda katva söögi päritolu ja valmimisprotsessiga märgatavalt vähenenud, seepärast on hakatud otsima teed tagasi juurte juurde, selles kontekstis siis taimejuurte juurde. See väljendub linna- ja kogukonnaaedade rajamises, loodusandide väärtustamises ja inimeste soovis veeta aega looduses.

Oma kätega toidu kasvatamine ei ole pelgalt kõhutäite eesmärki teeniv protsess, see pakub rõõmu isetegemisest, alates planeerimise staadiumist kuni päris teostuse realiseerimiseni, millele lisanduvad need elevad hetked, kus näed, et seeme, mille oled oma enese kätega külvanud on pärast hoolitsust suutnud idaneda, võrsuda, õitseda ning lõpuks ka vilja kanda.

Samal ajal on tänapäeva inimesed üsnagi liikuvad ning lisaks toidu vajadusele on meil kõigil veel mustmiljon asjatoimetust – kohad, kus käia ja asjad, mis teha. Kuna taimed on oma olemuselt paiksed ja vajavad hoolitsust pidevalt, muudab tänapäevane liikuv ja kiire eluviis omaenese kätega toidu kasvatamise keeruliseks. Keegi meist ei taha loobuda suvisest matkast tomatite kastmise kohustuse pärast.

Õnneks tuleb siinkohal appi tehnoloogia ja targasti tegutsedes selliseid kompromisse ei pea enam tegema. Veel enam, miks mitte hoida oma kasvandikel silm peal otse telefonist! Või koguda andmeid ja viia toidu kasvatamine järgmisele tasemele. „Kuidas saada toitu“ õppemoodulis keskendumegi taimede kasvatamise protsessi kohaldamisega tänapäeva liikuva inimese elustiiliga, samal ajal tundes rõõmu nii isetegemisest kui ka taimede kasvamise protsessist endast. Võimalusi on palju ja piiriks on vaid omaenda kujutlusvõime.

Mooduli läbiviijate tiimi juhib doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar TalTech energiatehnoloogia instituudist, kaasatud on eksperdid materjalitehnoloogia ning ehituse- ja arhitektuuri instituudist. Inseneeria valdkonda täiendab disainer ja EKA tööstusdisaini õppekava juht Mihkel-Emil Mikk.

Viimane aasta on toonud välja mitmed õpikeskkonnaga seotud kitsaskohad. Paljud koolimajad ei võimalda kasutada paindlikke õppemeetodeid ning ei taga õpilastele ja õpetajatele tervislikku ning õpikeskkonnaks sobilikku sisekliimat. Meil seisab ees suur väljakutse kõikidesse Eesti koolidesse luua parimad tingimused õppimiseks ja õpetamiseks. Antud teemamooduli eesmärk on fokusseerida õpikeskkonna sisekliimale ja arendada uudseid lahendusi erinevate stsenaariumite jaoks:

  • Klassikaline tund klassiruumis
  • Loovtegevus väliskeskkonnas
  • Hübriidlahendus kahest eelmisest

Sisekliima tähendab seda, et õpikeskkonnas tuleb samaaegselt tagada:

  • Soojuslik mugavus ehk inimestel ei tohi olla ei jahe ega palav
  • Hea õhu kvaliteet, mis tagab õpivõime ning tervisliku keskkonna
  • Piisav ja mugav valgustus, mis hõlmab nii loomulikku kui ka tehisvalgustust
  • Akustiliselt sobiv keskkond, kus ei ole häirivat müra

Teemamoodul on jagatud kaheks:

  • Teoreetilised alused, et luua eeldused heade lahenduste loomiseks:
    • Uudsed õppemeetodid
    • Hoonete sisekliima
    • Sisearhitektuur
    • Tootedisain
    • Kasutajakogemuse disain
    • Tootmine ja materjalikasutus
  • Uudsete lahenduste arendamine ideest prototüübini häkatoni formaadis.

Teemamoodulis osalejad arendavad grupitöödena välja ühe uudse  toote või lahenduse, mis aitab luua mugavat, tervislikku ja ohutut keskkonda erinevate vähemalt ühel ette antud stsenaariumitest. Teemamooduli läbinud õppurid omavad ülevaadet hea õpikeskkonna loomisest sh hoonete sisekliimast, arhitektuurist ja ruumist, toote- ja kasutajakogemuse disainist ning nende omavahelistest seostest.

Moodulit juhib TalTech hoonete sisekliima ja veetehnika programmi juht Martin Thalfeldt. Oma kogemusi jagavad ülikooli vilistlastest ettevõtjad. Mooduli läbiviimisesse on juhendajatena kaasatud mitmed EKA sisearhitektuuri valdkonna eksperdid Tüüne-Kristin Vaiklaga eesotsas.

Teisele kaldale saamiseks on mitmeid võimalusi ning olenevalt takistuse suurusest võib kasutada hüppamist, ujumist, silda, laeva või lausa lennukit. Kuiva jalaga jõe ületamiseks on kõige tavapärasemalt kasutusel sillad ja kui esimesed sillad olid maha kukkunud puud, siis tänapäeva maailmas on nende näol tegemist kaunite ning keerukate konstruktsioonidega.

Kuna maailm muutub aina enam keskkonnateadlikumaks, siis peavad muutuma ka sillad ja üllatuslikult on aina enam tähelepanu pööratud uuesti puidule. Kahjuks ei ole väga häid lahendusi veel leitud ning siinkohal ootamegi abi tänapäeva noortelt, et üheskoos leida lahendus kauni ja mugava ning meid kaua teenivaks puidust sillaks.

Selleks, et ökoloogiliselt sobilik puit leiaks kasutust võimalikult kenal ning otstarbekal kujul, siis kõigepealt räägitakse moodulis idee arendamise teekonnast, konstruktiivselt intelligentse arhitektuuri alustest ja taristu disaini põhimõtetest. Täiendavalt tutvustatakse puitu ehitusmaterjalina ja tugevaid liiteid. Teeme selgeks, kuidas leida ehitise ökoloogilist jalajälge. Moodul lõpeb reaalsete sildade katsetamisega.

Antud moodulis osalemine avardab noorte silmaringi ning arendab lisaks reaalainete probleemipõhisele omandamisele ka praktilisi oskusi ehk 12 nädalaga peaks selgeks saama kuidas sae, haamri ja akutrelliga nii arhitektuuriliselt kui ka konstruktiivselt sobilik ehitis valmis teha. Kuna tegemist on tervikliku programmiga, siis moodulis osalemine ei nõua eelteadmisi ega oskuseid, sest teemasid õpetavad oma ala parimad spetsialistid

Teemamooduli eestvedaja on programmijuht Sander Sein TalTech ehituse- ja arhitektuuri instituudist. Teiste seas on läbiviijatena kaasatud eksperdid Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Oma valdkonna parima teadmise lisavad tegevarhitektid ja EKA õppejõud Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

HTM Logo

Projekt "Tuleviku insener-disainer" on osa Tallinna Teadus- ja Loomekoolist ning selle läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium