Hoonete energia moodustab veidi üle poole energia lõpptarbimisest. Meie laiuskraade ja nelja aastaaega vaadates pole siin ka midagi imestada. Kummalisel kombel on aga eestlased talviti ühed Euroopa soojalembesemad inimesed. Seepärast on jaanuaris, kui väljas on palju külma, aga vähe päikest ja tuult, Tehnikaülikooli „Rohelistel teemakuudel“ fookuses soojus ja valgus ehk hoonete energia.
Kui nii mujal Euroopas kui ka Skandinaavias tõmmatakse talviti kampsun selga ja rahuldutakse 20-kraadise toatemperatuuriga, siis eestlased kütavad talvel toad halvemal juhul 25-kraadiseks. Veelgi kummalisemal kombel põlatakse suvekuudel sellised soojakraadid liiga palavaks. Samal ajal on eestlased ühed Euroopa suurimad kliimaskeptikud ja see, ütleb akadeemik Jarek Kurnitski, hakkab Eesti arengut takistama.
Idealistliku rohepööre asemel realistlikud tegevused
Professor Kurnitski, liginullenergiahoonete uurimisrühma juht ütleb, et suur energia säästmise potentsiaal on just hoonetes. Seepärast on ka Euroopa tasemel kokku lepitud eesmärgid: taastuvenergia eesmärk, kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk ja energiatõhususe suurendamise eesmärk. Kurnitski toob välja, et eluhoonefondi keskmine energiakasutus peaks vähenema aastaks 2030 16% ja aastaks 2035 20;, 2050. aastaks peaks hoonefond olema kliimaneutraalne. Peamine siht ongi see, et hooned tarbiksid vähem energiat.
Selleks on Eestis olnud suured toetusvoorud korterelamutele, mida korteriühistud ka usinalt kasutavad. Ehkki igaüks ei saa kohe täna hakata oma maja energiatõhusust tõstma, saame siiski vähendada oma kodu- ja töömajade energiakasutust. Alustades toatemperatuuri langetamisest, aga mitte ainult.
Kurnitski toob näite, et Tehnikaülikooli kasvuhoonegaaside jalajälge mõõtes leiti, et igal ajahetkel on Mustamäe linnakus 1 MW suurune baastarbimine ja täpselt pole teada, kust see tuleb. „Suured tarbijad leitakse üles siis, kui igaüks peab oma tegelikud elektrikulud kinni maksma. Motivatsioon vähem maksta sunnib uurima, kuhu energia läheb,“ tunnistab Kurnitski.
Uurida, mis on suurimad energiatarbijad, saab ka kodus – tulemuseks on ühelt poolt väiksemad arved, teisalt väiksem keskkonnakulu. Kõige suurema tarbija leiabki üles kõige suurema arve järgi ja üldjuhul on selleks küte. Sealt saab alustada ka säästmist: talvel luba kodul olla pisut jahedam, suvel pisut soojem. Kurnitski soovitab esmalt lisada sooja kvaliteetse kampsuniga, mitte alustada küttesüsteemist, ning kui õhk tundub kuiv, soovitab ta õhuniisutaja asemel kätekreemi. „Parima kvaliteediga õhk on nagu šampanja – kuiv ja jahutatud,“ ütleb akadeemik.
Tulgu aga sääst LED valgustitest, tõhusamast soojustusest või jahedamast toast, silmas tasub pidada ka Jevonsi paradoksi. Selle järgi kipuvad inimesed kiirelt ära tarbima ka esmalt säästetu – näiteks on säästlikumad automootorid toonud suuremad mootorid ja läbisõidud; säästlikumad LED-pirnid rohkem valgustust, mis põleb pidevalt. Mõlema tulemuseks on hoopis suurem energiakulu.
Nii tasub mõelda ka sellele, mida teha energialt säästetud eurodega. Soojamaareis tooks suurema keskkonnajalajälje kui olnuks kodune energiatarbimine; selle „investeerimine“ suuremasse autosse samamoodi. Nii et mis oleks, kui kulutaks need säästetud eurod ühele mõnusale õhtusöögile oma kõige toredamate sõpradega? Võibolla isegi talvisele piknikule lumises metsas lõkke ümber? Muide, pärast seda tundub 21-kraadine kodu ekstra soe ja hubane.
Ülikool on säästnud veerandi hoonete energiast
TalTechi Mustamäe linnaku esimesed päikesepaneelid paigaldati Ehituse Mäemajale 2021. aastal, alates 2023. aastast on paneele järjest pandud ka teistele katustele Mustamäe linnakus. Kõik võimalikud pinnad pole veel täis, kuid kliimaneutraalse ülikooli teekaardi arvutuste järgi oleks maksimaalselt võimalik ise toota umbes 15% linnaku tarbitavast energiast. „See tähendab, et me sõltume tugevalt nii ostetavast elektrist kui ka kaugküttest, nii et tasub säästlikult tarbida,“ nendib Kurnitski.
Kinnisvara arendusdirektori Riina Uska sõnul lähtuvad kinnisvaraosakonna kõik projektid säästlikkusest ja energia omatootmisest ning automaatika ja taaskasutuse võimalustest. Näiteks vahetati 2022. aastal hulk vanu valgusteid uute vastu ning hoonete automaatika arendamisega vähenes 2022 vs 2021 aastal elektri tarbimine 6% (rahaline sääst 1,8 mlj eurot) ja kütte tarbimine 18% (1 mlj eurot). Hoonete energiatarbimise jalajälg on kahanenud 2021 vs 2024 25% ehk 4 tonni.
Mustamäe linnakus on tööruumides sissepuhe Uska sõnul 20-21 kraadi piires. Mõnede ruumide kasutajad saavad seda ka ise pisut reguleerida. Seda nimetab heaks siseõhu temperatuuriks ka Kurnitski – 22 ja üle selle teeb juba mõtlemise laisemaks ning soodustab viiruste levikut. „Suurematele külmapelguritele oleme vastu tulnud ning lubanud temperatuuri anduri järgi 23-24 kraadi,“ märgib Uska. Ka tema soovitab aga igaühel reguleerida esmalt riietega – kes tahab soojemat, paneb kampsuni selga.
TalTech kui kliimanutikas tellija
2026. aasta alguses läheb täielikule rekonstrueerimisele U03 õppehoone, mis on valminud 1970. aastatel ega vasta juba ammu kaasaegsetele ootustele. Nii ülikool hooneomanikuna kui ka teadlased oma uurimistööga on taskukohaste tõhusate lahenduste otsinguil. Amortiseerunud õppehoone moodsaks rekonstrueerimine on hea pilootprojekt uute lahenduste katsetamiseks, märgib Kurnitski. Näiteks on tulemas uudne ventilatsioonisüsteem, mille suured ja madala rõhulanguga torustikud võimaldavad lihtsat, aga vajaduspõhist juhtimist. Auditooriumite ja õpialade korrusel on sisekliima juhtimine 24/7 automaatne, vastavalt inimeste kohalolekule. „Tavapärased muutuva õhuvooluga süsteemid on keerulised ja tihti ei tööta nii nagu peaks, samas on nende ehitamine väga kallis,“ põhjendab Kurnitski vajadust uute lahenduste järele.
Teiseks näiteks toob ta neljakordsed pakettaknad, mida Eesti turult naljalt ei leidnudki, kuid ülikooli hankes osalemiseks tegid ettevõtted tootearendust ja nüüd on need turul olemas. „Meil on piisavalt suur hoone, et oli mõtet arendustöö ette võtta,“ nendib Kurnitski. Nii panustab ülikool paremasse tulevikku mitte ainult enda hoonete energiatõhustamise, katsetamise ja teadustööga – lisaks suudame oma tellimustega kliimanutikamaks muuta siinset ehitusturgu.
Uues lahenduses on efektiivsem ka ruumikasutus – rohkem töökohti, kuid ka rohkem avatud alasid suhtlemiseks. „Sama kesta sisse mahub rohkem,“ ütleb akadeemik Jarek Kurnitski, liginullenergiahoonete uurimisrühma juht tuleviku õppehoone kohta.
Mida igaüks saab hoonetes energia säästmiseks teha
- Kui on jahe või palav, alusta reguleerimist riietest. Talvel on villased sokid ja soojad kampsunid omal kohal, suvel ei pea olema pintsakuga. See kehtib ka autos!
- Talvel luba kodul olla pisut jahedam, suvel pisut soojem. 21 kraadi on talvel optimaalne toatemperatuur, magamistoas võib olla jahedam.
- Jahedas magamistoas on kvaliteetsem uni, kui investeerid heasse paksu tekki. Värskusest särav näonahk kauba peale!
- Vaata üle uksed-aknad, võimalusel (taas)tihenda.
- Lifti asemel treppide kasutamine säästab hoone energiat, annab sooja, põletab kaloreid, värskendab aju verevarustust JA vormib lihaseid – üks heategu keskkonnale, neljakordne võit sulle!
- Kui kipud end kuuma duši alla unustama, pane duši ajaks käima üks viieminutine laul – kui lugu läbi, tuleb lõpetada.
- Ruumist lahkudes kustuta valgus.
- Vaata üle oma külmkapi olek, seaded ja harjumused – võibolla ei pea sügavkülm olema NII külm, võibolla on seade jääs ja võibolla paned kappi liiga sooja toitu.
- Hoolda oma kütteseadmeid regulaarselt – nii nad kestavad kauem.
- Eemalda vooluvõrgust seadmed, mida sa ei kasuta, sh laadijad.
- Tunne materjale ja vali talveks soojemad kihid – vill ja puuvill hoiavad kehasooja, akrüül ja polüester mitte.
- Ülikooli meenepoest leiad pusasid, pleede ja termoseid, mis aitavad talvekuudel sooja anda ja hoida.
- Veebruari esimesel nädalal teeme pusanädala ja kampsivahetuse. Pane selga oma mõnusad pehmed soojad riided, jalga villased sokid ningtunne end mõnusalt! Kui sul on kappi seisma jäänud kampsikuid, pusasid või salle, mida enam ei kasuta, too need „kampsivahetusse“!
- Laenuta termokaamera ja vaata oma silmaga, kus on su kodu külmasillad, kuhu koguneb soe õhk ja millised riided hoiavad kõige mõnusamalt sooja.
- Hangi CO2 andur ja vajadusel tuuluta tube. Selleks ava lühidalt palju aknaid korraga – nii vahetub välja õhk, aga ei jahtu maha seinad. Värske õhk teeb targemaks ja toob parema une!
- Keeda teevett nii palju kui tarvis, mitte terve kannutäis.
- Ka elektrisauna küta nii vaid palju, kui tarvis.
- Kui triigid või küpsetad, tee „ühe soojaga“ rohkem.
- Vesi keeb saja kraadi juures – maksimaalne pliidikuumus ei keeda mune või kartuleid kiiremini kui minimaalne.
- Söö toite, mis aitavad kauem sooja hoida – jahedate smuutide asemel vürtsikad läätsepajad, tummised supid ja rammus (aga õiglane) kakao.
- Innusta ka kolleege ja tehke energiasäästu võistlus.