Tallinna Tehnikaülikool

16. aprillil toimus Tallinna Tehnikaülikooli inseneeria inspiratsioonipäev õpetajatele. TalTechi kogunes 50 õpetajat üle Eesti, et kuulda inseneeria õppimisest ja arengutest ning osaleda inspireerivates töötubades. 2023. aastal alguse saanud inspiratsioonipäeval osalesid sel korral lisaks üldhariduskoolide õpetajatele ka kutseõpetajad ning Inseneriakadeemia partnerid. 

sõnapilv
Sõnapilv inspiratsioonipäevast meelde jäänud märksõnadest

Inspiratsioonipäeva avas dekaan Fjodor Sergejev, kes tutvustas Inseneriteaduskonna 2024. aasta saavutusi. Samuti andis ta ülevaate Inseneriakadeemia tegevusest Tallinna Tehnikaülikoolis. 

Oma õpirada tutvustas keskkonna-, energia ja keemiatehnoloogia 3. kursuse tudeng Eliise Tuulemäe. Ta andis ülevaate, kuidas ta inseneeriani jõudis ja mis on teda sellel teekonnal mõjutanud ning see oli kasulik kuulamine kõikidele õpetajatele. Lisaks tõi ta eeskujudena välja oma keemiaõpetajad, Laagri kooli õpetaja Merike Paltsi ning 21. keskkooli õpetaja Lilian Kippastu. Õpetajatele kõneledes rõhutas ta üldoskuste – näiteks meeskonnatöö ja väljendus- ning suhtlemisoskus - õpetamise olulisust koolis. 

Oliver Mets, kes on Insero OÜ juhatuse esimees ja arendusjuht ning Masinatööstuse Liidu nõukogu liige nentis oma ettekandes, et Eesti ei ole puudus ainult inseneridest, vaid kõiksugu tehnilistest spetsialistidest. Oliveril oli juba varakult kokkupuude tööstusega, kus töötasid tema isa ja vanaisa. Ise ta aga õppis ärijuhtimist ja töötas pärast lõpetamist raamatupidajana, kuna muud tööd ei saanud. Vanaisa kõrvalt vaadates jõudis ta siiski mehhatroonikani ja juba õpingute ajal asutas oma mehaanikainseneri büroo. Õpetajatele andis ta edasi sõnumi kui oluline on praktiline haridus, sest see avab uksi. Selles, et õpilased oskaksid teha teadlikke valikuid, on õpetajatel suur roll. 

Eesti Inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmann rääkis õpetajatele iseneripedagoogika alustest ning rõhutas seejuures, et küsimus, mida peaks pidevalt küsima on „Mis siis kui...?“. Ta õpetas, et õppeprotsessis tehtud viga tuleb muuta metoodikaks, seda reflekteerida ning analüüsida, miks ja kuidas see juhtus. Uutest tehnoloogiatest rääkides rääkis ta, et nende kasutusevõtmisega peab kaasnema ka kasutuse kultuur, aga näiteks tehisintellekti puhul kasutuskultuur veel paigas pole, mistõttu peab näiteks koolikeskkonnas selle ise paika panema. Samuti jäi tema ettekandest kõlama, et õppimine on töö ja see nõuab pingutust, seega pingutusevaba õppimise sündroom peab lõppema. 

Rüütmanni esitlusest jäi kõlama veel mõte, et inimeste sõnadel, kes paistavad ühiskonnas silma, on suur mõju sellele, mida meie noored kuulevad ja millega suhestuvad. „Kui sa ei saa aru, ole tasa. Kui sa saad aru, hüüa kõvemini,“ võttis Rüütmann selle mõtte tabavalt kokku.

Esimesele teoreetilisele päevapoolele järgnes töötubade ja laborite külastus, mis pakkusid põnevaid ja arendavaid tegevusi. Kolm aastat tagasi avatud Ehituse Mäemajas tutvusid külalised ehituse katsehalli, ehituskonstruktsioonide ja sisekliima laboriga. Kõrgepingelaboris näidati kõrgepingekatsetuste läbiviimiseks kasutatavaid laboriseadmeid ning osalejad nägid, kuidas laboritingimustes välku tehakse. Tootearenduse ja robootika laboris tutvustati virtuaal- ja liitreaalsuse teadustööd ning  materjalitehnoloogia laboris katsetati, millest sõltub päikesepaneelide tootlikkus. 

päevakava 16.04.25

Inseneeria inspiratsioonipäev õpetajatele 16.04.2025