Digitaalse jalajälje all mõeldakse nii nähtamatut andmemahtu kui ka füüsilisi elektroonikaseadmeid, mis seda mahtu jooksutama peab. Iga nutiseade sinu käes või sahtlis, iga pilve varundatud või Instagrami laetud pilt tähendab keskkonnakoormust, mis suureneb kiiremini kui keegi jõuab seda mõõta. Märtsis on „Roheliste teemakuude“ fookuses digiprügi ja e-jäätmed. Kutsume kõiki mõtlema oma digitaalse eluviisi peale: mida ja kuidas me vaatame-kuulame, mida hoiame, mida kustutame ja mida edasi anname.
Võtsin ette põhjaliku otsingu internetist ega leidnud, mis oli 2025. või 2024. aastal digiprügi koormus maailmas – andmed pärinevad parimal juhul aastatest 2021-2022, mil tehisaru suured keelemudelid alles alustasid oma võidukäiku. Nii et kui 2022. aasta kohta ütlesid mõned allikad, et andmekeskused tootsid 1,1 miljardit tonni CO2 – 27% rohkem kui lennundussektor –, ja ennustasid, et sellest saab 2030. aastaks 2,5 miljardit tonni, siis praegu oleme ilmselt võtnud kiiremagi kursi. Siin on üks artikkel, mis teema tõsidusele otsa vaatab, kuid tehisarust veel ei räägigi.
Digiprügi sinu taskus
Selle lõigu lugemiseks kulub sul maksimaalselt 60 sekundit. Final Straw Foundation toob välja, et 60 sekundi sisse mahub üle ilma koondatult 4,3 miljonit YouTube’i videot, 764 000 tundi Netflixi, ligi 700 000 Instagrami külastust, 1400 TikToki allalaadimist, 4,1 miljonit Google otsingut, 59 miljonit What’s Appi sõnumit ja 190 miljonit e-kirja.
Võime üsna kindlad olla, et digiprügi toodavad kõik internetikasutajad; rohkem need, kel taskus nutiseade; veel rohkem sotsiaalmeedia igapäevased kasutajad. Me lihtsalt ei mõtle sellele – sest see on nähtamatu. Otseselt puutume digiprügiga kokku siis, kui meil on oma piltide-failide-andmete hulgast vaja midagi leida, aga ei leia, või saab ketta- või pilveruum otsa ja on valida, kas osta ruumi juurde või koristada olemasolevat.
Viimasel puhul märkame päriselt, mis meil ruumi võtab: jalgu jäävad viisteist fotot sünnipäevatordist, viisteist poolikut koopiat ammu esitatud lõputööst, artiklist või projektitaotlusest või viisteist failitäit andmeid, mis osutusid kasutuks. Kõik need võtavad ruumi meie seadmetes või on varundatud pilveserveritesse ja see moodustabki nähtamatu keskkonnakoormuse. On hinnatud, et „mustad andmed“ – need, mida hoitakse, aga tegelikult vaja ei ole ja mis moodustavad erinevatel hinnangutel 60-85% andmetest – tekitavad aastas enam kui 5,8 miljonit tonni CO2, mis on umbes võrdne 1,2 miljoni auto aastase emissiooniga. „Mustade andmete“ kogumit võib juba nimetada digikeltsaks, kuna see mattub üha sügavamale uute piltide ja muu admehulga alla, mida vaja ei lähe, aga mis varundatakse automaatselt pilve.
Suur, aga nähtamatu keskkonnakoormus on sotsiaalmeedia kasutamine. Näiteks bussisõidu ajal Xi või Instagrami „rullimine“ tähendab nii seda, et sinu seade vajab jälle laadimist, kui ka seda, et „rullitava“ platvormi serverid ja algoritmid kasutavad energiat, et arvutada, mida sulle järgmiseks näidata. Nende kahe vahel vajab energiat ka interneti levitamine. Maailmas kulub iga kuu 46 miljardit GB mobiilandmeside mahtu, sellest 66,2% mahust kulutatakse ära videoäppides, 10% sotsiaalmeedias. Voogedastus moodustab ca 75-80% kogu internetiliiklusest, näiteks 2-tunnilise ülekande vaatamine pilveteenusest võrdub 112-228 g CO2ga. See on sama, kui nutitelefoni 23 korda täis laadida.
Nii tasub mõelda, mida kiirsisus „rullimine“ sulle tegelikult annab – kas mäletad 10 minutit hiljem, mida sa vaatasid, oli seda su ellu päriselt vaja või võinuks selle asemel helistada emale, lugeda, puhata silmi või mediteerida?
Uuemal ajal ajab internetikasutuse suureks ka tehisaru kasutamine. Üks ChatGPT päring on ligikaudu 10 korda energianõudlikum kui tavaline Google'i otsing. Nii teed keskkonnale teene ka siis, kui pöördud tehisaru poole tõesti siis, kui vaja, mitte siis, kui ei viitsi mõelda. Muide, sellega teed teene ka enda arule.
Kullakaevandus sinu taskus
Käegakatsutavam on digielu jooksutavate seadmete haldus. Igal aastal koguneb maailmas 50 miljonit tonni elektroonikajäätmeid, milles on ressursse enam kui 60 miljardi dollari väärtuses. Ainult 17% sellest jõuab taaskasutusse – muide, Eesti on elektroonika taaskasutusse toomise osas Euroopa esirinnas.
Igaüks teab ise, mitu vana telefoni või arvutit tal kodus sahtlites oma igavest und puhkab, aga kokku on seda ca 350 miljonit tonni. Vähem teatakse, et kõik need seadmed sisaldavad nii mürgiseid kui ka väärtuslikke keemilisi elemente, hinnanguliselt on neis varjul 45 miljoni dollari jagu toormaterjale. Sellepärast ongi tähtis, et need seadmed oma kasutusea lõpus jõuaksid ümbertöötlemisse – materjalid saab uutes seadmetes kasutusele võtta, selle asemel et uus ports maakera seest välja kaevata. Ühe miljoni mobiiltelefoni ümbertöötlemisest saab näiteks 16 000 kg vaske, 350 kg hõbedat, 34 kg kulda ja 15 kg pallaadiumi.
Professor Michael Hitch pani 2019. aastal ette, et Eestist võiks saada riik, kes tegeleb just sellise „kaevandamisega“. „Ajaks, mil olete tööle jõudnud, olete kasutanud sadu riistu, tooteid ja mugavusesemeid, mis ei saaks eksisteerida ilma maailma eri paigust pärit mineraalide kaevandamise, töötlemise ja üldse olemasoluta,“ kirjeldas ta kõne alguses, ja tegi ka ettepaneku: „Toormaterjalide kaevandamise tulevik ei pruugi Eestis põhineda traditsioonilisel maapõuekaevandamisel. Eestist võiks saada Euroopa liider linnakaevandamises ning jäätmetest strateegiliste ja muude kriitilise tähtsusega ainete eraldamises. Neid jäätmematerjale saab kasutada ressurssidena tööstussünergiate edendamisel ning integreerida olemasolevatesse väärtusahelatesse ja protsessidesse.“ Ta märkis, et kulla, vase ja muude metallide eraldamine kasutusest kõrvaldatud elektroonikaseadmetest on 13 korda odavam kui uute materjalide kaevandamine.
Niisiis, kui sulgi on kodus „elektroonika surnuaed“ ehk väikest viisi aardelaegas, siis anna oma panus ja vii e-jäätmed jäätmejaama, et väärtuslikud elemendid saaksid anda elu uutele seadmetele.
- Suure manusega e-kiri „kaalub“ üle 10 korra rohkem CO2 kui tekstipõhine e-kiri. Eelista ühistöötamiskeskkondi failide meilitsi saatmisele ning saada linke, mitte manuseid!
- Loobu uudiskirjadest, mida sa tegelikult ei loe, ja teavitustest, millest sulle tegelikult kasu pole.
- Loobu ka rakendustest, mida sa tegelikult ei kasuta, ja kustuta hüljatud kontod ka foorumites ja veebikeskkondades.
- Avatud brauseriaknad kulutavad energiat. Kui tahad midagi alles hoida, salvesta link, mitte avatud aken.
- Voogedastus moodustab ca 75-80% kogu internetiliiklusest. Tarbi ainult väärtuslikku sisu, võimalusel vali madalama kvaliteediga edastus ja mida võimalik, vaata ja kuula offline’is.
- Väldi kaamera kasutamist veebikoosolekutel, kui see pole vajalik. Kui kõik osapooled on kontoris, on mõistlik kohtuda päriselt, mitte veebis.
- Iga klikk loeb: ära kuluta enda aru ja aega ega planeedi ressursse sisutühja kiirsisu „rullimisele“.
- Eelista lihtsat otsimootirit tehisarule; kasuta tehisaru siis, kui enda arust tõesti väheks jääb.
- Varunda pilve vaid seda, mida on vaja pilves. Teised asjad varunda kohalikule kettale.
- Tee digikoristusest rutiin: puhasta igal nädalal oma postkast kasututest kirjadest ja sorteeri igal kuul oma pildialbum. Premeeri end lemmikplaadi mängimisega (muidugi offline’is või plaadilt, mitte voogedastusena).
- Ca 75% seadme kogu jalajäljest tekib tootmise etapis. Pikenda oma seadmete eluiga, puhastades neid regulaarselt nii tolmust, rakendustest kui ka digiprügist.
- Pärast kasutusea lõppemist vii elektroonikajäätmed kogumispunkti või jäätmejaama, mitte ära unusta oma sahtlisse. Väikeelektroonika (mahuvad kätte või käekotti) saad tagastada seadmeid müüvasse poodi, kuna tootjal ja turustajal on kohustus võtta seadmed tagasi. Vaata kuhuviia.ee
- Kui seade veel töötab, müü see maha või anneta.
- Loe TalTechi IT-osakonna näpunäiteid siit ja jaga neid ka kolleegidega.
Töötuba “Meisterda endale TI-õpiassistent. Teadlik tehisarukasutus = väiksem jalajälg”
16. märtsil kell 15-16 Zoomis.
Vaba tarkvara õhtu
16. märtsil kl 16-17 IT Kolledžis, ruumis 407
Vana arvuti ei ole prügi, kui teed ta puhtaks nii tolmust kui liigsetest andmetest ja äratad ellu vabavara abil.
Elektroonika hoolduspäev, laat ja äraandmine
28. märtsil kell 11-15 peamaja kohvikus
Loe rohkem siit.
Viis põhjust, miks koristada digiprügi:
- Vähem koormatud seadmed töötavad kiiremini ja kauem.
- Leiad vajaliku kiiremini.
- Mida vähem kontosid ja andmeid, seda vähem lekkimise riske.
- Kui kettaruum pole prügi täis, ei pea sa seda juurde ostma.
- Lõpuks vähendab see ka kasvuhoonegaase. Mugavam elu sulle, parem elu planeedile.
Loe digikoristuse nõuandeid ka siit.
Nõuanded digikoristuseks
Puhasta Desktop
- Kustuta mittevajalikud failid.
- Sorteeri vajalikud failid sobivatesse kaustadesse.
- Loo enda jaoks selge ja loogiline kaustastruktuur teema, projekti või kuupäeva järgi.
- Harjuta end salvestama faile kohe õigesse kohta, mitte Desktopile.
Vaata üle Downloads ja tühjenda prügikast
Downloads:
- Otsusta iga faili puhul: hoida või kustutada.
- Vajalikud failid tõsta õigesse kausta.
- Mittevajalikud failid kustuta kohe.
Prügikast:
- Tühjenda regulaarselt, et vabastada kettaruumi.
Kustuta mittevajalikud programmid
- Ava: Settings → Apps.
- Eemalda programmid, mida sa ei kasuta.
- Vähem programme = rohkem kettaruumi ja kiirem arvuti.
Tee pilve ruumi
Kustuta meiliserverist ja pilvepankadest failid, mida sa tegelikult ei vaja. Alusta suurimatest.
Korrasta pildialbumid nii oma seadmes kui pilves, kuhu need varundatud on – kustuta topeltpildid ja mõttetud klõpsud ning jäta alles vaid see, mida tõesti tahad uuesti vaadata.
Blokeeri spämmisaatjad. Nende eraldi kausta suunamine on ikkagi sinu seadmete ja meiliserverite ressurss.