Kes aga tahab süvitsi minna, siis sellele artiklile lisaks võib vaadata aastaseminari järele ja uurida ka aastaaaruannet, kus kõik ausalt ära räägitud. Aastaseminari vormis ülikooli põhjalikuma kraadimisega tegime algust aasta tagasi, nii et nüüd saab seda juba traditsiooniks nimetada.

Rektor Tiit Land tegi esmalt üldisema ülevaate: tulubaas aastate lõikes suureneb ja riigieelarve strateegias on kokku lepitud 15%-line rahastuse tõus neljaks aastaks. „Praegu on teine aasta, aga mis edasi saab, seda teemat ma praegu ei puuduta,“ ütles rektor diplomaatiliselt. Uudiseid riigieelarve läbirääkimistelt jälgime igal juhul ärevusega. Ka välistudengid toovad mitmel meist sõltumatul põhjusel eelarvesse varasemast vähem tulu.

Sellegipoolest läheb Tehnikaülikoolil endal hästi. Rektor loetles, kuidas: pärast paari aasta tagust langust oleme püsivalt tagasi 601.–650. kohal maailma ülikoolide pingereas, teaduse kvaliteet on kasvutrendis, vilistlased tööturul hinnatud, rohevaldkonnas teeme edusamme, töötajad on stabiilselt rahul, kaasame üha paremini konkurentsipõhist raha, ettevõtlusvaldkond on restarditud, tudengiaktiivsus üha laieneb, ülikool kaasab juhtimisotsustesse rohkem akadeemilisi töötajaid ja tudengeid ning ühisüritused koguvad populaarsust. Viimase heaks näiteks oli sammuväljakutse, kus osales kokku üle 1300 tudengi, töötaja ja fänni ning mitu ettekandjat ütles lavalt, kui palju samme neil on veel vaja enne õhtut ära teha, et seatud sihid täita.

Positiivse probleemina tõid nii rektor, õppeprorektor kui ka teadusprorektor välja rahastuse. Teaduse rahastus on tsükliline, praegu on selle tsükli lainehari ning TalTechi teadlaste projektide edukuse määr on jätkuvalt kasvutrendis. Ka õppevaldkonda tuleb just praegu arvestatav hulk miljoneid. Need on aga ühekordsed rahasüstid näiteks Õiglase Ülemineku Fondist või Inseneriakadeemia käivitamiseks ja peame neid targalt kasutama, et viie aasta pärast kasv jätkuks. Ettevõtlusprorektor Erik Puura märkis, et kuue loodava fookustippkeskuse eesmärk on suurendada ülikoolisisest koostööd ja tuua siia justnimelt suuri projekte.

See kõik ei tähenda, et keerulisemaid väljakutseid ei ole. Teadusprorektor Tiit Lukk rääkis ka ootustest EL-i teaduse raamprogrammile 2028–2034 ja rõhutas, et isegi kui üha enam oodatakse teaduse „materialiseerumist“, peab taotlusvoorudes selgelt säilima baasteaduse osa – innovatsioon algab just sealt, sest head rakendust ei saa teha nõrga baasi peale. Lukk lisas, et teaduse finantseerimine peab ka vastama seatud ambitsioonidele ja ootustele, kuid nii USA kui Hiina on teadusrahastusega Euroopast kaugel ees.

Rektoraadi liikmed nimetasid kõigi ühiseks mureks väljalangevust: praegu lõpetab alla 50% nominaalajaga ja pole teada, kas viimase aasta suurem kukkumine oli COVIDi järelmõju, toimetulekukriisi osa või tõsisem trend.

Väljalangevus aga on vaid üks punkt omavahel seotud murede jadas. Selle ees on kehv reaalainete tase koolides, mille põhjuseks omakorda õpetajate puudus. Selle järel aga nii kvalifitseeritud tööjõu puudus kui ka napp akadee­miline järelkasv. Esimeses kahes õppeastmes toimuv toidab doktoriõpet ja eestikeelset teadlaskoda. Tehnikaülikoolis on juba praegu puudu hulk professoreid, kes saaksid tööstusele pakkuda teaduspõhist koostööd ja tarka partnerlust, kuid pädevaid inimesi lihtsalt ei ole kusagilt võtta. Ka doktorantide üldarv on pigem kahanemas, kuid kui kümne aasta eest oli eestlastest doktorante kuus korda rohkem kui välismaiseid, siis täna on ainult pooled doktorantidest kodumaised. Samal ajal kui inseneerias ja IT-s on vastuvõtuarvud languses, on tööturul just nende spetsialistide järele karjuv vajadus juba täna, nii et vähestele lõpetajatele pretendeerivad ülikoolide kõrval nii kodu- kui välismaised tööandjad.

See on üks põhjus, miks Tehnikaülikool on nüüd valinud kasvustrateegia – plaanis on suurendada tudengite arvu. Seda peetakse silmas ka kliimaneutraalse ülikooli teekaardi koostamisel. Selle juht akadeemik Jarek Kurnitski tõi välja, et Mustamäe linnakus on praegu ca 1 m2 tudengi kohta ja see on hea ruumikasutus, inimeste hulga kasvades süsinikujalajälg inimese kohta kahaneb. Kliimaneutraalse ülikooli eesmärgi osas aga vaadatakse kogu ülikooli jalajälge. Teekaardiga töötab kaheksa töörühma ja väljakutseid on siin praegu ennekõike võimalikult täpsete andmete kogumisel, enne kui saab panna kokku stsenaariumid keskkonnajalajälje vähendamiseks. Näiteks on oluline teha vahet hoone energiatarbimise ja hoones töötava teadusaparatuuri energiatarbimise vahel, et teada saada, milline on hoone tegelik energiaklass ja säästupotentsiaal tervikrenoveerimisel.

Selle üle, missugust Tehnikaülikooli vajab Eesti, kogunesid Andres Kuuse orkestreerimisel arutlema Tiigrihüppe algataja ja e-riigi visionäär Linnar Viik, tulevane Inseneride Liidu president Ando Leppiman, Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma ja Tööandjate Keskliidu esindajana Merko Ehitus AS juhatuse esimees Ivo Volkov. Selles, et peame koolitama rohkem, rohkem, rohkem, ei kahelnud keegi. Kust aga leida uusi tudengeid, et teha Tehnikaülikool suuremaks?

Väga selgelt jäi kõlama mõte, et ülikool panustaks potentsiaalsetesse tudengitesse kaugelt varem kui abituuriumis. Tehnikahuvi ei tule üleöö, reaalained tuleb lastele põnevaks teha juba põhikoolis, kui need ained suures mahus tunniplaani tulevad, ja Rakett69 on sellest hea näide. Kui Tiigrihüpe andis meile põlvkonna jagu digitarku noori ja selle vilju oleme saanud nautida üle ilma kuulsusega, siis nüüd on tehnoloogiahüppe kord. „See on ainus asi, mis aitab noori insenerialade juurde tuua,“ ütles Veljo Konnimois videointervjuus.

Ando Leppiman nentis, et Eesti majandusel on klaaslagi ees ja hüpet on vaja, kuid see tulebki läbi inseneeria, tehnoloogia, tooteloome ja tippteadlaste tootmise. Kutsekoja juhatuse liige Tiina Randma nõustus aga Andres Kuuse värvika kriisikirjeldusega ja möönis, et kriiside keskel on üha raskem ette näha tulevasi vajadusi tööturul ja hariduses, isegi kui teame hästi tänaseid.

Põhiküsimuseks on siiski, kust leida reaalhuvidega noori, ja vastuseks sai, et kasvu­strateegia realiseerimiseks on number üks trikk inseneeria populariseerimine juba laste hulgas. „Kui üldhariduskoolis ei suudeta edasi anda, et inseneerias on vaid taevas piiriks, ja noortele jääb mulje iidsest rauakoolist, siis suudame igasuguse huvi ära tappa,“ leiab Leppiman. Kui aga koolides napib reaalainete õpetajaid, kes tahaks ja oskaks lastele näidata keemia, füüsika ja matemaatika põnevusi, on see koorem ülikooli kanda. Linnar Viik viskas õhku küsimuse, miks ei võiks siin kampuses olla ka riigi või kogu regiooni tugevaim reaalgümnaasium, mis toetab neil erialadel ka teisi gümnaasiume. 2022. aastal uksed avanud Mustamäe Riigigümnaasiumi näol ju tegelikult ongi ja ülikool teeb MURGiga vägagi tihedat koostööd. „Õppimine saab olla lustlik, ja oi kui lustlik saab olla füüsika ja keemia õppimine! Let’s make engineering great again, ja seda juba maast madalast. Kes seda veel peaks tegema kui mitte TalTech, meie tehnikateaduse tipp?“ võttis Ivo Volkov peamise väljakutse tabavalt kokku.

Noorte kõrval on ehk olulisemgi sihtrühm täiskasvanud, kelle ametikohad on ajale jalgu jäänud, karjäär ammendunud või ära tüüdanud. „Noori on vähe, aga meiesuguseid on võtta,“ märkis Tiina Randma ja lisas: „Peame praegused tervikkvalifikatsioonid ja -kraadid tükkideks tegema ja paremini inimeste ellu integreerima, avatud ülikooli ja akadeemilise hariduse üksteisele lähemale viima.“ Viik lisas, et temagi on „mikrokraadide usku“, kuna tööturg muutub kiiresti ja palju on inimesi, kellel puuduvad praegu oskused, teadmised, pädevused ja kvalifikatsioon, et osaleda tööturul aastal 2030. „Üha rohkem on vaja ümber kvalifitseerida, leida uusi oskuseid ja väljundeid 30–50-aastastele inimestele, keda tahame tööturul hoida,“ selgitas ta.

Aga veel üks oluline asi jäi kõlama: nii ühiskond laiemalt kui ka avalik sektor ja tööandjad ootavad Tehnikaülikoolilt mitte ainult kommentaare päevateemadele, eelnõudele ja poliitikapaberitele, vaid teadlaskonnalt proaktiivseid teematõstatusi. „Meil on kümneid teemasid, kus TalTech võiks olla see, kes ees oma seisukohad välja ütleb, mitte ei kommenteeri teiste seisukohti. Uskuge, seda oodatakse ja seda peetakse ülikooli rolliks,“ ütles Linnar Viik.

„Kuulasin tänast seminari ja ülikoolil on ju tegelikult kõik hästi. Pange veel rohkem hagu avatusele ja koostööle ning ühiskondlikuks käilakujuks olemisele. Uhkelt maailma!“ lisas Ivo Volkov. Nii et let’s make TalTech great again ja kanname julgelt rolli, milles Eesti meid näeb: eestvedaja, arvamusliider ja innovaator.