Vilistlane

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (edaspidi Vilistlaskogu) on Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi Ülikool) vilistlaskonna vabatahtlik ühendus. Vilistlaskogu nimi inglise keeles on Alumni Association of Tallinn University of Technology.

1.2. Vilistlaskogu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinna linn.

1.3. Vilistlaskogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

1.4. Vilistlaskogu on asutatud 20. mail 1993. a Tallinnas toimunud asutamiskonverentsil.

1.5. Vilistlaskogu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. VILISTLASKOGU EESMÄRGIKS ON:

2.1. TTÜ vilistlaste ühendamine ja ühistegevuse korraldamine;

2.2. koostöö arendamine TTÜ-ga hariduse, teaduse ja praktika valdkonnas;

2.3. osalemine Eesti tehnika- ja majandushariduse ning -teaduse kujundamisel;

2.4. kaasaaitamine TTÜ arengule tingimuste loomisel;

2.5. TTÜ tehnika- ja majandushariduse propageerimine;

2.6. TTÜ tegevuse nõustamine ja hindamine;

2.7. koostöö sihtasutusega Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond;

2.8. koostöö Eesti Inseneride Liidu ja teiste inseneriorganisatsioonidega;

2.9. koostöö arendamine Eesti ja välismaa ülikoolide vilistlaskogudega.

3. VILISTLASKOGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

3.1. Vilistlaskogu liikmed on liikmed mittetulundusühingute seaduse tähenduses. Vilistlaskogu liikmeks võib vastu võtta Ülikooli vilistlase tema kirjaliku avalduse alusel, kes on valmis järgima Vilistlaskogu põhikirja ja on valmis panustama Vilistlaskogu eesmärkide elluviimisesse võrdväärselt teiste liikmetega. Ülikooli vilistlaseks on iga Ülikooli lõpetanud isik, kes on saanud Ülikooli diplomi või akadeemilise kraadi. Vilistlaskogu asutamiskonverentsist osavõtjad on Vilistlaskogu asutajaliikmed. Juriidilise isikuna võib Vilistlaskogu liikmeks olla Tallinna Tehnikaülikool.

3.2. Vilistlaskogu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.

3.3. Vilistlaskogust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Väljaastumine jõustub juhatuse otsuse vastuvõtmise päevast.

3.4. Vilistlaskogu liikme võib juhatuse otsusega välja arvata ja anda talle toetajaliikme staatuse, kui ta:
3.4.1.ei ole viimase kahe aasta jooksul tasunud liikmemaksu;
3.4.2.ei ole osalenud viimasel üldkoosolekul ega ole selle toimumisest üheksa kuu jooksul juhatusele teatanud, et soovib liikmena jätkata.

3.5. Vilistlaskogu liikme võib juhatuse otsusega välja arvata, kui ta kahjustab Vilistlaskogu mainet.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Vilistlaskogu liikmel on õigus:
4.1.1.osaleda vabatahtlikuna Vilistlaskogu töös;
4.1.2.valida ja olla valitud juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude Vilistlaskogu organite liikmeks;
4.1.3.Vilistlaskogu juhatuse liige võib aga ei pea olema Eestseisuse liige;
4.1.4.saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Vilistlaskogu tegevuse kohta;
4.1.5.teha juhatusele ja teistele Vilistlaskogu organitele ettepanekuid kõigis nende tegevusalasid puudutavates küsimustes; 4.1.6.saada soodustusi osalemisel Vilistlaskogu poolt organiseeritavatel üritustel ja projektides;
4.1.7.astuda omal soovil Vilistlaskogust välja.

4.2. Vilistlaskogu liige on kohustatud:
4.2.1.hoidma oma käitumisega au sees Ülikooli ja Vilistlaskogu mainet;
4.2.2.järgima Vilistlaskogu tegevuse põhimõtteid;
4.2.3.vajadusel täitma Vilistlaskogu poolt antud ülesandeid ja ülesannete täitmisest aru andma;
4.2.4.järgima Vilistlaskogu põhikirja;
4.2.5.tasuma liikmemaksu juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadeks ja korras.

5. VILISTLASKOGU TOETAJALIIGE

5.1. Vilistlaskogu toetajaliige ei ole liige mittetulundusühingute seaduse tähenduses. Vilistlaskogu toetajaliikmeks võib vastu võtta iga Ülikooli vilistlase ja Ülikooli viimase õppeaasta üliõpilase, kes on valmis järgima Vilistlaskogu põhikirja ja soovib panustada Vilistlaskogu tegevusse.

5.2. Vilistlaskogu toetajaliikmeks astumisel esitab liikmekandidaat tahte avalduse juhatusele.

5.3. Vilistlaskogu juhatus arvab põhikirjas sätestatud alusel või liikme avaldusel liikme Vilistlaskogu toetajaliikmeks.

5.4. Vilistlaskogust väljaastumiseks esitab toetajaliige juhatusele kirjaliku avalduse.

5.5. Vilistlaskogu toetajaliikme võib välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
5.5.1.ei täida põhikirjalisi kohustusi või üldkoosoleku või juhatuse õiguspäraseid otsuseid;
5.5.2.kahjustab Vilistlaskogu mainet.

5.6. Toetajaliikmel on kõik Vilistlaskogu liikme õigused ja kohustused, välja arvatud õigus võtta osa hääletamisest.

6. VILISTLASKOGU JUHTIMINE

6.1. Üldkoosolek
6.1.1.Vilistlaskogu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Igal üldkoosolekul osaleval Vilistlaskogu liikmel on üks hääl.

6.1.2.Üldkoosoleku pädevuses on:
6.1.2.1. põhikirja kinnitamine, muutmine ja täiendamine;
6.1.2.2. eesmärgi muutmine;
6.1.2.3. Eestseisuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.1.2.4. Investeeringu tegemise otsustamine osalemiseks teise juriidilise isiku tegevuses või teise juriidilise isiku asutamiseks;
6.1.2.5. Vilistlaskogu majandusaasta ja tegevusaruande aruande kinnitamine;
6.1.2.6. juhatuse, Eestseisus või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Vilistlaskogu esindaja määramine (välja arvatud juhatuse liikmega lepingu sõlmimine, mis on Eestseisus pädevuses);
6.1.2.7. Vilistlaskogu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
6.1.2.8. Eestseisus koosoleku kokkukutsumise , läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise korra kinnitamine;
6.1.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.1.3.Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
6.1.3.1. vähemalt ühel korral kalendriaastas;
6.1.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Vilistlaskogu liikmetest;
6.1.3.3. muudel juhtudel, kui Vilistlaskogu huvid seda nõuavad.

6.1.4.Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus teate vähemalt 7 päeva enne selle toimumist e-posti teel ja avaldab vajadusel selle teabelevivahendite kaudu, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
6.1.5.Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku omal algatusel kui seda nõuavad Vilistlaskogu huvid või kui seda nõuab kirjalikult vähemalt 1/10 Vilistlaskogu liikmetest. Erakorralisest üldkoosolekust teatatakse teabelevivahendite kaudu vähemalt 7 päeva ette.
6.1.6.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 10 % Vilistlaskogu liikmetest. Kui vajalikku kvoorumit ei kogune, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid kohalolijate häälteenamusega.
6.1.7.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalevatest Vilistlaskogu liikmetest.
6.1.8.Vilistlaskogu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
6.1.9.Vilistlaskogu põhikirjas ettenähtud Vilistlaskogu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
6.1.10. Kui Üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus Üldkoosolek on otsustusvõimeline vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalenud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui osaleb või on esindatud vähemalt kaks (2) liiget.
6.1.11. Üldkoosolekut juhib Eestseisuse esimees, tema puudumisel Üldkoosolekul valitud liikme Üldkoosolekul osalev esindaja.

6.2. Eestseisus

6.3. Eestseisus vastab MTÜS §25 mõistele „volinike koosolek“.

6.4. Eestseisuse liikmete arv on kolm (3) kuni üheksa (9).

6.5. Eestseisuse liikmed valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek.

6.6. Eestseisuse liikmeks võib valida üksnes Vilistlaskogu liikmeks oleva isiku.

6.7. Eestseisuse volituste tähtaeg on viis (5) aastat alates Üldkoosoleku otsuse tegemise päevast.

6.8. Eestseisuse liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt tagasiastumise, põhikirja nõuetele mittevastavuse või liikme liikmelisuse lõppemise korral.

6.9. Kui Eestseisuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt valib Üldkoosolekul uue Eestseisuse liikme. Eestseisuse volituste kestel valitud uue Eestseisuse liikme volitused algavad Üldkoosoleku otsuse tegemise päevast ning kestavad kuni Eestseisuse volituste tähtaja lõpuni.

6.10. Eestseisus liikmed valivad enda hulgast Eestseisuse esimehe, kes korraldab Eestseisuse tegevust.

6.11. Üldkoosoleku vahelisel perioodil täidab Üldkoosoleku ülesandeid põhikirjaga määratud ulatuses Eestseisus, mille pädevuses on:
6.11.1. Vilistlaskogu tegevuse strateegiline planeerimine ja Vilistlaskogu juhtimise üle järelevalve teostamine;
6.11.2. Eestseisuse esimehe valimine ja tagasikutsumine;
6.11.3. Eestseisuse esimehe poolt ettevalmistatud Vilistlaskogu iga-aastaste tegevussihtide kinnitamine;
6.11.4. Vilistlaskogu eelarve ja liikmemaksude jaotuse kinnitamine;
6.11.5. Vilistlaskogu sisseastumis- ja liikmemaksu arvestuse aluste ning nende tasumise tähtaegade kindlaks määramine;
6.11.6. Vilistlaskogu kuuluva kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine;
6.11.7. Eestseisuse liikmetele nende poolt ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise otsustamine;
6.11.8. Vilistlaskogu tegevuse planeerimine ning selle juhtimise korraldamine;
6.11.9. Vilistlaskogu nimel kohustuste võtmise ja investeeringute tegemise otsustamine;
6.11.10. Vilistlaskogu tegevusaruande kinnitamine;
6.11.11. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.11.12. Juhatuse liikmetega lepingute sõlmimine;
6.11.13. uue Vilistlaskogu liikme vastuvõtmise, Vilistlaskogust väljaastumise ja väljaarvamise küsimuse otsustamine;
6.11.14. revisjonikomisjoni liikmete nimetamine;
6.11.15. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
6.11.16. Liikmemaksuga seonduvate küsimuste otsustamine Vilistlaskogu liikmete reorganiseerimisel;
6.11.17. Juhatuse ettepanekul muude Vilistlaskogu tavapärasest tegevusest ja eelarvest väljuvate tehingute otsustamine.
6.11.18. Eestseisuse koosolek on otsustusvõimeline juhul kui sellel osaleb vähemalt poolt Eestseisuse liikmetest.
6.11.19. Eestseisus võtab vastu otsused 2/3 poolthäältega koosolekul osalenud Eestseisus liikmete arvust.

6.12. Mõjuval põhjusel võib Eestseisus otsuse vastu võtta ilma Eestseisuse koosolekut kokku kutsumata kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 Eestseisuse liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb Eestseisuse esimees. Kirjaliku hääletuse läbiviimise korraldab Juhatus.

7. Juhatus

7.1. Vilistlaskogu tegevust juhib ja Vilistlaskogu esindab Vilistlaskogu juhatus, milles on üks (1) kuni kolm (3) liiget.

7.2. Juhatuse liikme(d) valib Eestseisus kuni viieks aastaks. Juhatuse liige võib olla eestseisuse liige.

7.3. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Vilistlaskogu vastavalt seadusele.

7.4. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

7.5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele.

7.6. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees või esimehe poolt nimetatud üks juhatuse liige. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

7.7. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe hääl.

7.8. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

7.9. Juhatuse pädevuses on:
7.9.1.Seadusest tulenevate juhatuse kohustuste täitmine;
7.9.2.üldkoosoleku otsuste täitmine;
7.9.3.töörühmade moodustamine ja ekspertide kaasamine;
7.9.4.Vilistlaskogu palgalise personali ja nende töötasu suuruse kindlaksmääramine;
7.9.5.Vilistlaskogu liikmemaksu iga-aastase suuruse kehtestamine.

7.10. Juhatuse esimees
7.10.1. Juhatuse esimehe pädevuses on:
7.10.2. üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise korraldamine;
7.10.3. juhatuse töö planeerimine ja korraldamine, juhatuse koosolekutel arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
7.10.4. juhatuse liikmete töö ja nende tööjaotuse korraldamine;
7.10.5. üldkoosoleku otsustest tulenevalt, kooskõlastatult juhatusega, Vilistlaskogu vahendite käsutamine, juhatuse otsusel lepingute sõlmimine; 7.10.6. Vilistlaskogu palgalise personali töö juhtimine, töölepingute sõlmimine ja lõpetamine.

7.11. Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid juhatuse nimetatud teine juhatuse liige.

7.12. Punktides 7.10.3 ja 7.10.4 toodud tegevused võib juhatuse otsusel delegeerida juhatuse poolt nimetatud isikule.

8. VAHENDID JA NENDE KASUTAMINE

8.1. Vilistlaskogu vahendid moodustuvad:
8.1.1.liikmemaksudest;
8.1.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest ja eraldistest;
8.1.3. Vilistlaskogu ürituste korraldamisest;
8.1.4. muudest laekumistest.

8.2. Vilistlaskogul on õigus välja anda stipendiume, preemiaid ja auhindu.

8.3. Kogutud vahendeid kasutatakse käesoleva põhikirjas sätestatud eesmärgi realiseerimiseks, kusjuures Vilistlaskogu eesmärgiga kooskõlas oleva sihtotstarbelise annetuse või eraldise puhul vastavalt annetaja või eraldaja nõudel tema poolt määratud otstarbeks.

9. ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE

9.1. Vilistlaskogu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud Vilistlaskogu liikmetest.

9.2. Vilistlaskogu tegevuse lõpetamise otsuse järel nimetab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Vilistlaskogu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.3. Vilistlaskogu likvideerimisel jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsuse alusel Ülikoolile käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärgi realiseerimiseks.

Kinnitatud MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu üldkoosoleku 13.06.2024.a. p. 5 otsusega.