Site logo

Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm

Teadusuuringuid arendatakse järgmistes suundades:
 

  • Säästev veevarude haldamine ja vee kvaliteet. Jõgede insenerhüdroloogilised uuringud. Kliima muutused ja mõju vee kvantiteedile ja kvaliteedile. Üleujutused ja põuad;
  • Vee kvaliteeti mõjutavate survetegurite uuringud. Veekvaliteedi kujunemise seaduspärasused nii looduslikes kui ka erineva inimmõju tingimustes;
  • Jõgede reostuskoormuse alased uuringud. Veekaitsemeetmed. Innovatiivsed veeseire tehnoloogiad (veeseire automaatsed süsteemid). Hajukoormuse uuringud ja vähendamise meetmed;
  • Urbaniseerunud keskkonna, asula veevärk (tarbevesi) ja kanalisatsioon (heitvesi, reovesi, sademevesi), sh. välistorustik, hoonete sisevõrgud, puhastusseadmed, insenertehnilised lahendused ja tehnoloogiad, uuringud projekteerimise ja ehitamise täiustamiseks. Ravimijäägid ja raskemetallid asulate reovees ja vastavate puhastustehnoloogiate välja töötamine. Reoveesette väärindamine;
  • Jäätmekorraldus. Jäätmekäitlus. Prügila nõrgvete puhastustehnoloogiad, insenertehnilised lahendused. Biolagunevatest jäätmetest ja töötleva tööstuste kõrvalproduktidest biogaasi tootmine.

Uurimisrühmal on kasutada veekvaliteedi teadus- ja katselaboratoorium.

Käimasolevad projektid

Tõhusam tööstusheitvee käitlus. Projekti eesmärk on parandada heitveepuhastusjaamade, tööstusettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja teabevahetust, eelpuhastite rajamist ettevõtete juures, ning nõuetekohase heitvee jõudmist kommunaalheitvepuhastitesse. Koostatakse juhendmaterjal ja investeeritakse uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse.  Taltechi spetsialistid võrdlevad mobiilse katseseadme abil erinevate filtritäidiste tõhusust.

Vastutavad täitjad prof Karin Pachel ja Argo Kuusik

Link projekti kodulehele: www.bestbalticproject.eu

Twitter:@BestBalticBSR 

Eesti ja Vene Föderatsiooni teadlased algatasid projekti "Narva jõe veemajandus: ühtlustamine ja jätkusuutlikkus“. Projekt tegeleb Narva jõe veekvaliteedi ühiste hindamiskriteeriumide väljatöötamisega. Fookuses on igapäevase vooluhulga ühine määramismetoodika, et hinnata piisava täpsusega vee hulka ja kvaliteeti ning kavandada reostuskoormuse vähendamist Narva jõe kaudu Soome lahte. Projekt aitab tõsta ka Narva ja Jaanilinna elanike keskkonnateadlikkust Narva jõe veevarude säästva kasutamise valdkonnas. 

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu).

Projekti kestus: 15.03.2019 - 2.11.2021. Projekti kogumaksumus: 565 850 eurot.

 

Vastutav täitja: Alvina Reihan

Projekti koduleht: https://www.narvawatman.com/

 

Life väike
Cleanest väike
KIK väike

 

 

Integreritud veemajanduse ja selleks sobivate kaasaegsete vahendite arendamine Eestis - strateegilised valikud ja tulevik.

LIFE IP CleanEST projekti rahastusleping LIFE17 IPE/EE/00007 sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ning tema kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, millest 10 miljonit rahastab Euroopa Komisjon ning 6,7 miljonit jaguneb riigieelarve ja SA KIK rahastuse vahel.

Projekti juhib Keskkonnaministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool on projekti partner. Kokku on partnereid 23: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling,  Riigimetsa Majandamise Keskus,  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.

Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021 - 2027. Projekti on kaasatud 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.

Integreeritus projektis tähendab, et Virumaa veekogumitega terviklikult, arvestatakse nii haju- kui punktreostusallikaid, survetegureid kui ökoloogilist seisundit. Projektis keskendutakse nii olemasolevatele veemajanduskava meetmetele kui leitakse uusi lahendusi, näiteks kaardistatakse selleks ökosüsteemi teenuseid ning arendatakse kaugseirelahendusi. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed keskkonnale, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Praktilistest tegevustest tehakse Ida- ja Lääne-Virumaal 10. aasta jooksul pinna-, põhja – ja rannikuvee seiret ja uuringuid, puhastatakse Erra jõe säng ja kaldad 1,5 km ulatuses Uhaku karstialal jääkreostusest, puhastatakse Kohtla-Nõmme endise rehvitehase pinnast, kust eemaldatakse 1200 tonni õliseguseid jäätmeid, tehakse katsetööd ja ohutustatakse Pahnimäe asflatbetoonitehase jääkreostust 340 m2 pinnasel. Viiel jääkreostusalal, Ahtme asflatbetoonitehases, Kiviõli tööstuspargis, Sõmeru helikopteriväljakul, Rakvere autobaasi tanklas ning Tamsalu liipritehases tehakse uuring ja eelprojektid jääkreostuse likvideerimiseks. Elustiku osas taasasustatakse Purtse jõkke lõhelisi, analüüsitakse rändetakistusi ning lahendatakse neist 6, sealhulgas leitakse võimalus kalade rändeteeks Püssi paisul ning taastatakse 10 km ulatuses elupaiku jõgedel.

Partneri roll ja tegevused:

Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma roll on selgitada põllumajandustootmise mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile valitud kuue jõe valglas. Selleks tehakse veeseiret toitainete, ravimijääkide ja ohtlike ainete sisalduse selgitamiseks veekogumites ning kogutakse maakasutuse andmeid valitud põllumajandustootjatelt. Töö tulemusena uuendatakse juhendmaterjale keskkonnasõbralikumaks majandamiseks ning koolitatakse põllumajandustootjaid ja konsulente.

Kontaktid:

Keskkonnaministeerium      projektijuht Mari Sepp   mari.sepp@envir.ee

Tallinna Tehnikaülikool        prof. Arvo Iital      arvo.iital@taltech.ee                                                                 

 

Jäätmealase hariduse initsiatiiv. Projekti eesmärgiks on kasutada uuenduslikke lähenemisviise ja järgida head tava jäätmemajanduses viies Euroopa Liidu piirkonnas, vahetada kogemusi, edendada jäätmete ringlusse võttu parandades kättesaadavate väärtuslike ressursside kvaliteeti ja suurendades nende mahtu. Ülikoolid üritavad koostöös ettevõtetega mõjutada inimeste käitumist ja tagada jäätmete taaskasutus kõige kulutõhusamal viisil, kombineerides õpet, haridusressursse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ja jäätmekäitlusettevõtetega tutvumist.

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Link projekti lehele: https://zerowastegm.co.uk/who-we-work-with/erasmus-plus

Fosfori säästev majandamine Baltimaades. Fosfor (P) on kriitiline tooraine ja selle jätkusuutlikku majandamist tuleb rakendada kõikides Euroopa piirkondades. InPhos projekti raames arenenud riikide ja Läänemere piirkonna ekspertide töögrupp arendab üheskoos Baltimaade fosforistrateegiat, kasutades teadmiste ülekannet ja kujundades kaasaegseid lahendusi fosfori jätkusuutlikuks kasutamiseks. InPhos tõstab ka huvigruppide teadlikkust fosforivarude puuduse mõju kohta Euroopas.

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Link projekti lehele: http://inphos.info

Kolme omavalitsuse investeeringud peavad vähendama 10 protsenti linnades asuvatest väikejõgedest Läänemerre suubuvast toitainete, ohtlike ainete ja mikroplastikusaaste koormusest. Saaste vähendamise uuritavad meetmed on erinevad: Tallinnas rajatakse kindlustus kaldaerosiooni tõkestamiseks, Söderhamnis keskendutakse paremale kohavalikule ja meetmete planeerimisele ning Turus katsetatakse erinevaid mobiilseid filtreid ning vee viibeaja pikendamise meetodeid.

BIO-PLASTICS EUROPE (VFP19048)

Projekt BIO-PLASTICS EUROPE tegeleb teemaga „Jätkusuutlike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine bioplasti tootmiseks ning maa- ja merekeskkonna kvaliteedi säilitamiseks Euroopas“. Projekti eesmärk on uurida bioplastist toodete jätkusuutlikke strateegiaid ja lahendusi, et toetada EL Plastistrateegiat ja Ringmajandust. Projekti tegevus hõlmab uurimistööd järgmistes valdkondades: uuenduslike toodete kujundus, bioplastist toodete elutsükli analüüs, ärimudelid, tõhusad taaskasutuse ja ringlussevõtu lahendused, materjalide ohutus keskkonnale ja ka inimesele. Projekti kogumaksumus on 8 117 529,63 EUR.

Projekti kestus: 1.10.2019 – 30.09.2023

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Projekti koduleht: https://www.bioplasticseurope.eu/

 

EA Nawa
EA Mongos

Vee- ja kanalisatsioonimajanduse seire ringmajanduse eelduste rakendamise kontekstis (MonGoS) 

Projekti kestus: 01.01.2020 - 30.09.2021

Peapartner: Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences, Division of Biogenic Raw Materials

Käesoleva projekti keskmes on vee- ja kanalisatsioonikorralduse juhtimise väljakutsed ringmajanduse (CE) vaatenurgast

Projekti peamine eesmärk on teha rahvusvahelist koostööd Euroopa juhtivate teadusasutuste vahel vee ja kanalisatsioonikorralduse juhtimise valdkonnas. See sektor on praegu silmitsi paljude väljakutsetega, mis tulenevad ringmajanduse mudeli rakendamisest - see on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet.

 

Projekti strateegilised eesmärgid:

• vee- ja kanalisatsioonisektori ringmajanduse suunas liikumise võimaluste kindlakstegemine ja hindamine;

• heade tavade vahetamine ja teadmiste edasiandmine Euroopa juhtivate teadusasutuste vahel vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas (õppekülastuste, suvekoolide ja konverentside korraldamine);

• ringmajanduse seireraamistiku väljatöötamine vee- ja kanalisatsioonisektoris;

• rahvusvaheliste uurimistulemuste levitamise kava väljatöötamine ja rakendamine.

 

Projekti rahastab: Polish National Agency for Academic Exchange (NAWA) under the International Academic Partnerships Programme (Grant no. https://mon-gos.eu/PPI/APM/2019/1/00015/U/00001/PU/00001).

 Projekti partnerid:

  • Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences
  • Katholieke Universiteit Leuven
  • Lappeenranta University of Technology
  • Kaunas University of Technology
  • Tallinn University of Technology
  • University of Latvia
  • eRBeKa Foundation
  • Gdańsk Water Foundation

 

Projekti kodulehekülg https://mon-gos.eu/

Kontakt peapartner: dr Marzena Smol, smol@meeri.pl

Kontakt TalTech: Kati Roosalu, kati.roosalu@taltech.ee

 

EA interreg est lat

 

Interreg Est-Lat projekt “Daily Allowable Maximum Loads to decrease nutrient load to the Gulf of Riga (DAML), Est-Lat 168

Projekti kestus:  2020 - 2022

Projekti eesmärk on välja töötada metoodika jõgedega Liivi lahte transporditava lämmastiku ja fosfori päevaste lubatud piirkoormuste arvutamiseks suuremate jõgede (Koiva, Salatsi, Daugava ja Pärnu)  valglates ning huvirühmade koostöö edendamine selle eesmärgi saavutamiseks. Uut metoodikat testitakse valitud pilootaladel ning pakutakse välja kõige olulisemad leevendusmeetmed vastavalt saasteallikatele. Projekti periood on 2020-2022 ja kogumaksumus 304804 EUR.

Vastutav täitja TTÜs: prof Arvo Iital

Projekti koduleht: https://www.envir.ee/en/est-lat-project-daml

Lõppenud projektid

Sademevee jägimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel. (September 2013 kuni september 2016) . Teaduspõhiste arengusuundade edendamine sademeveest moodustuvate ojade ja jõgede majandamisel, linnapiirkondades tekkivate üleujutuste leevendamisel, piirkondliku oskusteabe vahetamine ja selle pakkumine ka teistele linnadele, valdkonnaga seotud ettevõtluse arendamine ja investeeringud Läänemere piirkonda.  Projektis osales kokku 45 organisatsiooni, juhtpartneriks oli Turu Rakenduskõrgkool.

Tallinn: Sademevee juhtimise haldamine, pinnavee kvaliteedi ja hajukoormuse seire;

Turu: Vee seire moderniseerimine, kodanike kaasamine, loodusslähedased lahendused;

Hamburg: Uudne linnaplaneerimine tõhusa sademevee haldamisega;

Riia . Taaskasutus;

Uppsala: Vee seire sensortehnoloogiad ja vooluhulkade modelleerimine.

Vastutav täitja: Karin Pachel

Projekti koduleht: www.balticflows.eu

Pirita sademevee kanalisatsiooni seire Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektis uuriti Tallinna lahte juhitavat sademevett ja Pirita jõevett, et hinnata koormuseid, jälgides sademevee äravoolu ja kvaliteeti neljas sademevee torus (Russalka, Kadrioru, Lauluväljaku ja Saare tee) ja Pirita jões. Projekt kestis 3 aastat ja lõppes 2018 a sügisel. Lisatud on lõpparuanne.

Vastutav täitja: prof Karin Pachel

Heitveekäitluse parimad lahendused hajaasustuses. VillageWaters ühendas majapidamised, külakogukonnad, kohalikud omavalitsused, teadlased ning ettevõtted leidmaks sobivaimad reoveepuhastussüsteem e, sidudes teaduslikud andmed, kogemused ja arvestades kohalikke tingimusi ning individuaalseid vajadusi. Loodi veebipõhine töövahend , mis hõlmab nii tehnoloogilisi ja rakenduslikke andmeid kui ka keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ning avalikke andmeid. Töövahendit saab kasutada vähendamaks reostuskoormust ning viimaks heitvee kvaliteet vastavusse Euroopa Liidu vee alastes õigusaktides sätestatuga.

Vastutav täitja Taltechis Niina Dulova, Vee ja keskkonnatehnika uurimisrühmas prof Karin Pachel, Soome loodusvarade instituudis (LUKE) Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati.Rasanen@luke.fi)

Rohkem teavet: www.villagewaters.eu

Vetikakultuuride kasutamine reostuskoormuse tulupõhiseks kontrolliks ja tootmise arendamiseks . Projekti eesmärgiks on BONUS programmi raames innovatiivsete ja tulupõhiste lahenduste pakkumine toitainete (N, P, C) ning mikrosaasteainete (nt ksenobiootikud) koormuse vähendamiseks haju- ja punktreostustallikatest Läänemere regioonis. Seega panustab projekt nii pinnavete kui merevee eutrofeerumise vähendamisele. Selleks viiakse läbi eksperimentaaluuring pilootaladelt põllumajanduslike, tööstuslike ja olmest pärit reovete käitlemiseks erinevate mikrovetika liikide ning nende koosluste abil ning võrreldakse saadud tulemusi, et leida optimaalsemad
liigid/kooslused erinevate reovete puhastamiseks. Selleks kasutatakse innovatiivset meetodit, mis tugineb bioreaktorite kasutamisele ja võimaldab hinnata sadu erinevaid tingimusi samaaegselt ning minimeerida analüüsideks kuluvat aega. Mikrovetikate massi on seejärel võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. Uurimistöö tulemusena valitakse välja reoveekäitluseks sobivaimad mikrovetikate kultiveerimise ning biogaasi tootmise
süsteemid ja hinnatakse nende majandulikku tasuvust. Kogutavad heitvee proovid on aluseks parimate mikrovetika liikide ja koosluste valikul ning nende võimalikuks tulupõhiseks kasutamiseks tööstuslikes reoveepuhastites. Töö tulemusena on võimalik vähendada toitainete ja muude reoainete koormust ning edendada nende taaskasutust. Samuti on võimalik innovatiivseid biotehnoloogilisi lahendusi rakendada tööstuslike protsesside täiustamisel.

Vastutav täitja: Prof Arvo Iital

Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumide haavatavuse hindamine. bProjekti toetuse eesmärk (nn seed money) on suure projekti ettevalmistamine ( plaan, eelarve, tulemused jne). Suure projekti eesmärk on Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumite haavatavuse hindamine, reoainete ärakanne Balti merre vähendamine ja veeressursside säästlik kasutamine koostöös Eesti, Läti ja Leedu partneritega. Plaanis on Valgevene ja Venemaa partnerite koostösse kaasamine.

 Vastutav täitja: dots. Alvina Reihan

Tugevdada ühise veevaru haldamist läbi ühise veemajanduskava loomise Koiva/Gauja vesikonnas. Selgitada ja ühtlustada arusaamist valgla surveteguritest ning vee kvaliteedi ühistest näitajatest. Töötada välja piiriveekogule harmoniseeritud jõgede tüpoloogia ja füüsikalis-keemilise seisundi näitajate ja ökoloogilise üldseisundi klassifikatsioon. Täiendavate välitööde ja olemasolevate andmete baasil hinnata Eesti poole jõgede hüdromorfoloogiline ja keemiline seisund ning pakkuda soovitused ökoloogilise seisundi parandamiseks kulutõhusate meetmete rakendamiseks.

 Vastutav Täitja: Prof Karin Pachel

Läänemere ressursside jätkusuutlik kasutamine. Uued tehnoloogiad ja lisandunud teadmised võimaldavad mereökosüsteeme hoopis uut moodi vaadelda ja kasutada. Ressursse ei saa hinnata ainuüksi nende kommertsväärtuse alusel, vaid ka lähtuvalt sellest, millist potentsiaalset rolli need omavad mere keskkonnaseisundi parandamisel. Vetikate ja pilliroo utiliseerimine, biotehnoloogia, kalade ja rannakarpide kasvandused ning lainete energia on näideteks sellistest võimalikest kasutustest, mida on seni ebapiisavalt uuritud Läänemere tingimustes. Me ei mõista täielikult ei saadavat keskkonnakaitselist kasu või keskkonnamõjusid ega tea ka, kas kasutamine on majanduslikult mõttekas. Seetõttu ongi projekt seadnud eesmärgiks selgitada võimalusi erinevate mereressursside täiendavaks kasutamiseks

 Vastutav täitja: prof Arvo iital

Jäätmete ja tootmise kõrvalproduktide säästlik utiliseerimine.Analüüsiti biolagunevate jäätmete liigilist koosseisu , nende koguseid ja piirkondlikku jaotust: olmejäätmed, reoveesette, toiduainetetööstuste ja põllumajandustootmise jäätmed, eesmärgiga arendada meetodeid ning tehnoloogiaid biogaasi tootmiseks. Soovituste ja ettepanekute väljatöötamine biolagunevate jäätmete kogumisel ja sorteerimisel. Erinevate biojäätmete metaankääritamise laboratoorsete uuringute tulemuste analüüs tehnoloogiliste protsesside hindamiseks; biogaasi saagikus ja tootmise potentsiaal. Biokütuste (biodiisel, biogaas) tootmisjääkide väärtustamine ja digestaadi kasutamine põllumajanduses

Vastutav Täitja: prof Enn Loigu

Ohtlike ainete kontroll Läänemere regioonis. Läänemere piirkonna programmi projekt COHIBA määratles 11 prioriteetse ja väheuuritud ohtliku aine allikad ja koormused ja töötas välja abinõude kava nende vähendamiseks Peamine eesmärk oli toetada Läänemere riikide ohtlike ainete juhtimise ja ohjamise alaseid tegevusi Läänemere (Baltic Sea Action Plan) tegevuskava rakendamisel ohtlike ainete osas ühiste tegevuste ja uuringute läbi, tõsta Läänemere idaosa sidusrühmade teadlikkust ohtlike ainete kontrollimisest ning parimatest praktikatest.

Vastutav Täitja: Prof Enn Loigu

Poliitika ja investeeringud jätkusuutlikeks lahendusteks Läänemere regiooni põllumajandustootmises.  Projekti üldine eesmärk on kaasa aidata Läänemere hea seisundi saavutamisele, mis on võimalik, tuginedes suuremale integreeritusele samaaegse majandusarengu tagamisega. Spetsiifilised eesmärgid on: 1. Vähendada võimalikke riske ja ohte ökosüsteemidele, 2. edendada HELCOM-i Läänemere tegevuskava realiseerimist ja kohandumist selleks ja 3. edendada rahvusvahelist koostööd ja maapiirkondade konkurentsivõimet. Baltic Compassi näol on tegemist strateegilise initsiatiiviga liita enam kokku äri-, keskkonna- ja põllumajandussektor, mis võimaldab ühiselt parandada Läänemere seisundit. Intensiivse sektorite piire ületava dialoogi kaudu pakutakse lahendusi poliitiliste otsuste tegemiseks. Seega paraneb projekti tulemusena Läänemere tegevuskavas eesmärgiks seatud eutrofeerumise vähendamiseks vajalik võimekus ja teadmised

Vastutav täitja: üprof. Enn Loigu

Läänemere rannikuvööndi keskkonnakaitse korraldamine - Haapsalu lahe pilootala.Keskkonnakorraldus ja rannikupiirkondade ruumiline planeerimine hõlmates huvigruppide vastuolude lahendamist. Projekti sihtgruppideks on otsusetegijad rannikupiirkonna kaitses: kohalikud omavalitsused ja keskkonnaalased võimuorganid. Haapsalu lahe juhtumiuuring hindas süsteemselt veepuhastustehnoloogiatesse tehtud investeeringuid. Anti juhised süsteemi analüüsiks, mida saab kasutada investeeringute planeerimisel keskkonnatehnoloogiasse

 Vastutav täitja: Enn Loigu

Kliimamuutuste tehnoloogiate siirde keskused Euroopas ja Ladina Ameerikas.
CELA projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Alfa III programmi raames eesmärgiga parandada kliimamuutuste alast koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti juhib Hamburgi Rakendusteaduste ülikooli Loodusteaduste Uurimis- ja teabekeskus. Projekti eesmärgiks on: a) parandada teaduse ja tehnoloogia siirde kvaliteeti kliimamuutuste valdkonnas Ladina Ameerika ülikoolides; b) tugevdada kõrgharidusasutuste rolli jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel lähtudes kliimamuutuste mõjudest; c) parandada teadusalast ja tehnoloogiate siirde valdkonna koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti idee tugineb arusaamale, et kliimamuutuste mõju vähendamine ja muutunud tingimustega kohanemine on sotsiaal-majandusliku arengu eelduseks nii Ladina Ameerikas kui ka Euroopas. Sellest tulenevalt on projekti eesmärgiks selle valdkonna teabe ja tehnoloogiate levitamine Ladina Ameerikas ning nende kättesaadavaks tegemine.

Vastutav täitja: prof. Enn Loigu

Doktoriõppe programmi väljatöötamine taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas. Parandatakse kõrghariduse, teadustöö ja innovatsiooni taset taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas Moldovas, Kirgiisias, Ukrainas ning Bosnia-Hertsegoviinas arendades doktoriõppe programmi ja jagades kogemusi spetsiifiliste kursuste ettevalmistamisel. TEMPUS programmist 17935 eur + 1795 eur omafin.

Vastutav täitja: prof. Arvo Iital

Ojamaa kaevandusala pinnavee seire aöates 2004 aastast.Keskkonnaseire seaduse § 5 seab ettevõttele keskkonnaseire kohustused oma tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas.

AS Viru Keemia Grupp alustas ettevõtte omaseiret tulevase Ojamaa kaevanduse piirkonna pinnaveekogudes 2004. aastal, et välja selgitada põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Selle piirkonna pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist on sellest ajast alates teostanud TTÜ Keskkonnatehnika instituudi Veekvaliteedi labor. Esmaseks eesmärgiks seati fooni seisundi hindamine, mille abil saaks võrrelda kaevandamise käigus tekkida võivaid muutusi pinnaveekogude kvaliteedinäitajates. Käesolevaks hetkeks on kaevandustööd selles piirkonnas juba alanud ja jätkuvalt teostab Veekvaliteedi labor sealsete pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist.

 Vastutav täitja: teadur Kati Roosalu

Doktorandid

Juhendaja : Prof. Karin Pachel

Insenertehnilised meetmed fosforikoormuse vähendamiseks (Innovative methods for phosphorous removal)

Juhendaja: Viktoria Voronova

Hinnang Iru elektrijaamas olmejäätmete põletamisel tekkiva lendtuha kasutusvõimalustele (Technical and economical assessment of fly ash (FA) utilization derived from municipal solid waste incineration (MSWI) at Iru Power Plant in Estonia)

Juhendaja: Viktoria Voronova

Jäätmete põletamise tagajärjel välisõhku paisatavad õhusaasteained (Air pollutants emitted from waste combustion)

Juhendaja : Prof. Karin Pachel

Lämmastiku ja fosfori suhe veekogudes, nende saasteallikad ja mõju jõgede ja järvede vee kvaliteedile (Aquatic systems nitrogen and phosphorus ratio, pollution sources and their impact on water quality in rivers and lakes)

Juhendaja: Prof. Arvo Iital

Toitainete sisalduse suundumused Eesti jõgedes (Trends in nutrient content in Estonian rivers)

Juhendaja: Prof. Arvo Iital

Veekvaliteedi ja reostuskoormuse hindamissüsteemi seire optimeerimine (Optimising the monitoring systems for water quality and pollution load assessments)