Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm | Ehituse ja arhitektuuri instituut

Projekti üldiseks eesmärgiks on vältida ja vähendada ühekordsete plastitoodete tarbimist ja plastpakendite teket Läänemere piirkonnas. Põhieesmärgiks on testida ja pakkuda konkreetseid lahendusi plastjäätmete identifitseerimiseks, käitlemiseks ja kasutamiseks, et vähendada Läänemere reostamist lähtudes ringmajanduse põhimõttest.

18 partnerist koosnev projektikonsortsium Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust arendab, katsetab ja rakendab konkreetseid lahendusi plastireostuse probleemidele integreeritud viisil kõikidel asjakohastel tasanditel. Lahendusi katsetavad omavalitsused strateegilisel otsustamisel ja praktilises tegevuses, avaliku sektori asutused, ettevõtted, kes kasutavad või tarnivad pakendatud kaupu, toodavad, kauplevad või haldavad plastpakendit ja pakendijäätmeid, ning elanikud, kes peavad oluliseks vähendada ühekordsete plastitoodete tarbimist.

Projekti partnerid:

• Hamburg University of Applied Sciences (Saksaamaa)
• City of Helsinki (Soome)
• City of Tallinn (Eesti)
• Kaunas city municipality (Leedu)
• Västerås municipality (Rootsi)
• Valmiera Municipality Government (Läti)
• Stockholm Environment Institute, Tallinn Centre (Eesti)
• Tallinn University of Technology (TalTech) (Eesti)
• Kaunas University of Technology (Leedu)
• Daugavpils City Municipality (Läti)
• Union of the Baltic Cities Sustainable Cities Commission (Soome)
• Baltic Environmental Forum Germany (Saksamaa)
• Baltic Environmental Forum Latvia (Läti)
• Keep Sweden Tidy (Rootsi)
• Swedish Consumers Association (Rootsi)
• Environmental Center for Administration and Technology (ECAT) (Leedu)
• Coalition Clean Baltic (Rootsi)
• Plastic-Free City, KuBus e.V. (Saksamaa)

Projekti lõpuks on lahendused ja teavitusprogramm saadaval teistele kohalikele omavalitsustele, avalike teenuste osutajatele ja huvigruppidele BaltiPlasti Plastijäätmete Haldamise Platvormil.

Projekt on rahastatud Interregi Läänemere piirkonna 2014–2020 programmist ja kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt.

https://interreg-baltic.eu/project/baltiplast/

EduNUT - Tervisliku toitumise ja säästva toidusüsteemi alase kirjaoskuse parandamine koolihariduses.

Kuidas arendada metsandust ja põllumajandust, et see võimaldaks jätkusuutlikku, looduskeskkonda hoidvat tootmist? Kuidas vähendada toidu raiskamist, kuidas soosida tervislikumaid, vähem ressursimahukaid toitumisharjumusi? Projekt EduNUT püüab leida vastuseid nendele küsimustele ja varustada nii kooliõpetajaid kuid ka õpilasi vajalike teadmistega kestlike toidusüsteemide ja tervislike toitumisharjumuste kohta.

Projekti eesmärgid on:

• Õpetajate toiduhariduse alase pädevuse suurendamine, kasutades selleks kaasaegseid õppemeetodeid.
• Õpilaste kriitilise mõtlemise, meeskonnatöö ja tegutsemisoskuste toetamine; käsitledes kestlike toidusüsteemidega seotud teemasid.
• Õpetajatele ja ka õpilastele kättesaadava andmekogu loomine nende edasiseks kasutamiseks.
• Koostöö tugevdamine Euroopa riikidega õpetajahariduse edasiseks arendamiseks kestliku toidu tootmise valdkonnas.

Eestist osaleb projektis Tallinna Tehnikaülikool, kes on ka projekti koordinaator, ning Narva Gümnaasium. Teised parterid on Stimmuli for Social Change (Kreeka), Associazione di Promozione Sociale Kora (Itaalia), Politechnika Bialostocka (Poola), Einurð (Island) ja Platon Schools (Kreeka).

Projekt kestab 5.01.2023. kuni 4.01.2025.

EduNUT projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni toel, läbi Erasmus + programmi. 

Rohkem infot leiab: https://foodeducation.eu/

Tõhusam tööstusheitvee käitlus. Projekti eesmärk on parandada heitveepuhastusjaamade, tööstusettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja teabevahetust, eelpuhastite rajamist ettevõtete juures, ning nõuetekohase heitvee jõudmist kommunaalheitvepuhastitesse. Koostatakse juhendmaterjal ja investeeritakse uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse.  Taltechi spetsialistid võrdlevad mobiilse katseseadme abil erinevate filtritäidiste tõhusust.

Vastutavad täitjad prof Karin Pachel ja Argo Kuusik

Link projekti kodulehele: www.bestbalticproject.eu

Twitter:@BestBalticBSR 

Integreritud veemajanduse ja selleks sobivate kaasaegsete vahendite arendamine Eestis - strateegilised valikud ja tulevik.

LIFE IP CleanEST projekti rahastusleping LIFE17 IPE/EE/00007 sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ning tema kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, millest 10 miljonit rahastab Euroopa Komisjon ning 6,7 miljonit jaguneb riigieelarve ja SA KIK rahastuse vahel.

Projekti juhib Keskkonnaministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool on projekti partner. Kokku on partnereid 23: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling,  Riigimetsa Majandamise Keskus,  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.

Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021 - 2027. Projekti on kaasatud 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.

Integreeritus projektis tähendab, et Virumaa veekogumitega terviklikult, arvestatakse nii haju- kui punktreostusallikaid, survetegureid kui ökoloogilist seisundit. Projektis keskendutakse nii olemasolevatele veemajanduskava meetmetele kui leitakse uusi lahendusi, näiteks kaardistatakse selleks ökosüsteemi teenuseid ning arendatakse kaugseirelahendusi. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed keskkonnale, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Praktilistest tegevustest tehakse Ida- ja Lääne-Virumaal 10. aasta jooksul pinna-, põhja – ja rannikuvee seiret ja uuringuid, puhastatakse Erra jõe säng ja kaldad 1,5 km ulatuses Uhaku karstialal jääkreostusest, puhastatakse Kohtla-Nõmme endise rehvitehase pinnast, kust eemaldatakse 1200 tonni õliseguseid jäätmeid, tehakse katsetööd ja ohutustatakse Pahnimäe asflatbetoonitehase jääkreostust 340 m2 pinnasel. Viiel jääkreostusalal, Ahtme asflatbetoonitehases, Kiviõli tööstuspargis, Sõmeru helikopteriväljakul, Rakvere autobaasi tanklas ning Tamsalu liipritehases tehakse uuring ja eelprojektid jääkreostuse likvideerimiseks. Elustiku osas taasasustatakse Purtse jõkke lõhelisi, analüüsitakse rändetakistusi ning lahendatakse neist 6, sealhulgas leitakse võimalus kalade rändeteeks Püssi paisul ning taastatakse 10 km ulatuses elupaiku jõgedel.

Partneri roll ja tegevused:

Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma roll on selgitada põllumajandustootmise mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile valitud kuue jõe valglas. Selleks tehakse veeseiret toitainete, ravimijääkide ja ohtlike ainete sisalduse selgitamiseks veekogumites ning kogutakse maakasutuse andmeid valitud põllumajandustootjatelt. Töö tulemusena uuendatakse juhendmaterjale keskkonnasõbralikumaks majandamiseks ning koolitatakse põllumajandustootjaid ja konsulente.

Kontaktid:

Keskkonnaministeerium      projektijuht Mari Sepp   mari.sepp@envir.ee

Tallinna Tehnikaülikool        prof. Arvo Iital      arvo.iital@taltech.ee                                                                 

Fosfori säästev majandamine Baltimaades. Fosfor (P) on kriitiline tooraine ja selle jätkusuutlikku majandamist tuleb rakendada kõikides Euroopa piirkondades. InPhos projekti raames arenenud riikide ja Läänemere piirkonna ekspertide töögrupp arendab üheskoos Baltimaade fosforistrateegiat, kasutades teadmiste ülekannet ja kujundades kaasaegseid lahendusi fosfori jätkusuutlikuks kasutamiseks. InPhos tõstab ka huvigruppide teadlikkust fosforivarude puuduse mõju kohta Euroopas.

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Link projekti lehele: http://inphos.info

Kolme omavalitsuse investeeringud peavad vähendama 10 protsenti linnades asuvatest väikejõgedest Läänemerre suubuvast toitainete, ohtlike ainete ja mikroplastikusaaste koormusest. Saaste vähendamise uuritavad meetmed on erinevad: Tallinnas rajatakse kindlustus kaldaerosiooni tõkestamiseks, Söderhamnis keskendutakse paremale kohavalikule ja meetmete planeerimisele ning Turus katsetatakse erinevaid mobiilseid filtreid ning vee viibeaja pikendamise meetodeid.

Projekti koduleht

Vee- ja kanalisatsioonimajanduse seire ringmajanduse eelduste rakendamise kontekstis (MonGoS) 

Projekti kestus: 01.01.2020 - 30.09.2021

Peapartner: Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences, Division of Biogenic Raw Materials

Käesoleva projekti keskmes on vee- ja kanalisatsioonikorralduse juhtimise väljakutsed ringmajanduse (CE) vaatenurgast

Projekti peamine eesmärk on teha rahvusvahelist koostööd Euroopa juhtivate teadusasutuste vahel vee ja kanalisatsioonikorralduse juhtimise valdkonnas. See sektor on praegu silmitsi paljude väljakutsetega, mis tulenevad ringmajanduse mudeli rakendamisest - see on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet.

Projekti strateegilised eesmärgid:

• vee- ja kanalisatsioonisektori ringmajanduse suunas liikumise võimaluste kindlakstegemine ja hindamine;

• heade tavade vahetamine ja teadmiste edasiandmine Euroopa juhtivate teadusasutuste vahel vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas (õppekülastuste, suvekoolide ja konverentside korraldamine);

• ringmajanduse seireraamistiku väljatöötamine vee- ja kanalisatsioonisektoris;

• rahvusvaheliste uurimistulemuste levitamise kava väljatöötamine ja rakendamine.

Projekti rahastab: Polish National Agency for Academic Exchange (NAWA) under the International Academic Partnerships Programme (Grant no. https://mon-gos.eu/PPI/APM/2019/1/00015/U/00001/PU/00001).

 Projekti partnerid:

• Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences
• Katholieke Universiteit Leuven
• Lappeenranta University of Technology
• Kaunas University of Technology
• Tallinn University of Technology
• University of Latvia
• eRBeKa Foundation
• Gdańsk Water Foundation

Projekti kodulehekülg https://mon-gos.eu/

Kontakt peapartner: dr Marzena Smol, smol@meeri.pl

Kontakt TalTech: Kati Roosalu, kati.roosalu@taltech.ee

 

Interreg Est-Lat projekt “Daily Allowable Maximum Loads to decrease nutrient load to the Gulf of Riga (DAML), Est-Lat 168

Projekti kestus:  1.05.2020 kuni 31.05.2022

Projekti eesmärk on välja töötada metoodika jõgedega Liivi lahte transporditava lämmastiku ja fosfori päevaste lubatud piirkoormuste arvutamiseks suuremate jõgede (Koiva, Salatsi, Daugava ja Pärnu)  valglates ning huvirühmade koostöö edendamine selle eesmärgi saavutamiseks. Uut metoodikat testitakse valitud pilootaladel ning pakutakse välja kõige olulisemad leevendusmeetmed vastavalt saasteallikatele. Projekti periood on 2020-2022 ja kogumaksumus 304804 EUR.

Vastutav täitja TTÜs: prof Arvo Iital

Projekti koduleht: https://www.envir.ee/en/est-lat-project-daml

Projekti kestus: 01.01.2023–31.03.2032

Vastutav täitja: prof. Karin Pachel

Rahastamine: 306 654 eur

Rahastaja: Euroopa Komisjon

 Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimastsenaariumide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid. Alameesmärk: Vee taaskasutusstrateegia koostamine

ETIS

VIR17111 "Riia lahe lämmastiku haldamise integreeritud süsteem (1.04.2017−30.09.2019)"

Projekti eesmärgiks on lämmastiku koormuse vähendamine Riia lahele koostöös Eesti ja Läti ametiasutuste ja teadusasutustega. Selleks koostatakse lämmastiku haldamise integreeritud süsteem tuginedes lämmastiku allikate ja voogude inventuurile, et vähendada selle koormust merele. Lämmastiku haldamise integreeritud süsteem sisaldab ka riigi tasandil lämmastiku tsükli inventuuri ning sekkumist vajavate riskipiirkondade määratlemist Riia lahe valglas.

Partnerid:

Keskkonnaministeerium

Latvia University of Agriculture

Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre

Latvian Institute of Aquatic Ecology

Latvian State Forest Research Institute "Silava"

ETIS

Sademevee jägimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel. (September 2013 kuni september 2016) . Teaduspõhiste arengusuundade edendamine sademeveest moodustuvate ojade ja jõgede majandamisel, linnapiirkondades tekkivate üleujutuste leevendamisel, piirkondliku oskusteabe vahetamine ja selle pakkumine ka teistele linnadele, valdkonnaga seotud ettevõtluse arendamine ja investeeringud Läänemere piirkonda.  Projektis osales kokku 45 organisatsiooni, juhtpartneriks oli Turu Rakenduskõrgkool.

Tallinn: Sademevee juhtimise haldamine, pinnavee kvaliteedi ja hajukoormuse seire;

Turu: Vee seire moderniseerimine, kodanike kaasamine, loodusslähedased lahendused;

Hamburg: Uudne linnaplaneerimine tõhusa sademevee haldamisega;

Riia . Taaskasutus;

Uppsala: Vee seire sensortehnoloogiad ja vooluhulkade modelleerimine.

Vastutav täitja: Karin Pachel

Projekti koduleht: www.balticflows.eu

Pirita sademevee kanalisatsiooni seire Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektis uuriti Tallinna lahte juhitavat sademevett ja Pirita jõevett, et hinnata koormuseid, jälgides sademevee äravoolu ja kvaliteeti neljas sademevee torus (Russalka, Kadrioru, Lauluväljaku ja Saare tee) ja Pirita jões. Projekt kestis 3 aastat ja lõppes 2018 a sügisel. Lisatud on lõpparuanne.

Vastutav täitja: prof Karin Pachel

Heitveekäitluse parimad lahendused hajaasustuses. VillageWaters ühendas majapidamised, külakogukonnad, kohalikud omavalitsused, teadlased ning ettevõtted leidmaks sobivaimad reoveepuhastussüsteem e, sidudes teaduslikud andmed, kogemused ja arvestades kohalikke tingimusi ning individuaalseid vajadusi. Loodi veebipõhine töövahend , mis hõlmab nii tehnoloogilisi ja rakenduslikke andmeid kui ka keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ning avalikke andmeid. Töövahendit saab kasutada vähendamaks reostuskoormust ning viimaks heitvee kvaliteet vastavusse Euroopa Liidu vee alastes õigusaktides sätestatuga.

Vastutav täitja Taltechis Niina Dulova, Vee ja keskkonnatehnika uurimisrühmas prof Karin Pachel, Soome loodusvarade instituudis (LUKE) Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati.Rasanen@luke.fi)

Rohkem teavet: www.villagewaters.eu

Vetikakultuuride kasutamine reostuskoormuse tulupõhiseks kontrolliks ja tootmise arendamiseks . Projekti eesmärgiks on BONUS programmi raames innovatiivsete ja tulupõhiste lahenduste pakkumine toitainete (N, P, C) ning mikrosaasteainete (nt ksenobiootikud) koormuse vähendamiseks haju- ja punktreostustallikatest Läänemere regioonis. Seega panustab projekt nii pinnavete kui merevee eutrofeerumise vähendamisele. Selleks viiakse läbi eksperimentaaluuring pilootaladelt põllumajanduslike, tööstuslike ja olmest pärit reovete käitlemiseks erinevate mikrovetika liikide ning nende koosluste abil ning võrreldakse saadud tulemusi, et leida optimaalsemad
liigid/kooslused erinevate reovete puhastamiseks. Selleks kasutatakse innovatiivset meetodit, mis tugineb bioreaktorite kasutamisele ja võimaldab hinnata sadu erinevaid tingimusi samaaegselt ning minimeerida analüüsideks kuluvat aega. Mikrovetikate massi on seejärel võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. Uurimistöö tulemusena valitakse välja reoveekäitluseks sobivaimad mikrovetikate kultiveerimise ning biogaasi tootmise
süsteemid ja hinnatakse nende majandulikku tasuvust. Kogutavad heitvee proovid on aluseks parimate mikrovetika liikide ja koosluste valikul ning nende võimalikuks tulupõhiseks kasutamiseks tööstuslikes reoveepuhastites. Töö tulemusena on võimalik vähendada toitainete ja muude reoainete koormust ning edendada nende taaskasutust. Samuti on võimalik innovatiivseid biotehnoloogilisi lahendusi rakendada tööstuslike protsesside täiustamisel.

Vastutav täitja: Prof Arvo Iital

Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumide haavatavuse hindamine. bProjekti toetuse eesmärk (nn seed money) on suure projekti ettevalmistamine ( plaan, eelarve, tulemused jne). Suure projekti eesmärk on Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumite haavatavuse hindamine, reoainete ärakanne Balti merre vähendamine ja veeressursside säästlik kasutamine koostöös Eesti, Läti ja Leedu partneritega. Plaanis on Valgevene ja Venemaa partnerite koostösse kaasamine.

 Vastutav täitja: dots. Alvina Reihan

Tugevdada ühise veevaru haldamist läbi ühise veemajanduskava loomise Koiva/Gauja vesikonnas. Selgitada ja ühtlustada arusaamist valgla surveteguritest ning vee kvaliteedi ühistest näitajatest. Töötada välja piiriveekogule harmoniseeritud jõgede tüpoloogia ja füüsikalis-keemilise seisundi näitajate ja ökoloogilise üldseisundi klassifikatsioon. Täiendavate välitööde ja olemasolevate andmete baasil hinnata Eesti poole jõgede hüdromorfoloogiline ja keemiline seisund ning pakkuda soovitused ökoloogilise seisundi parandamiseks kulutõhusate meetmete rakendamiseks.

 Vastutav Täitja: Prof Karin Pachel

Läänemere ressursside jätkusuutlik kasutamine. Uued tehnoloogiad ja lisandunud teadmised võimaldavad mereökosüsteeme hoopis uut moodi vaadelda ja kasutada. Ressursse ei saa hinnata ainuüksi nende kommertsväärtuse alusel, vaid ka lähtuvalt sellest, millist potentsiaalset rolli need omavad mere keskkonnaseisundi parandamisel. Vetikate ja pilliroo utiliseerimine, biotehnoloogia, kalade ja rannakarpide kasvandused ning lainete energia on näideteks sellistest võimalikest kasutustest, mida on seni ebapiisavalt uuritud Läänemere tingimustes. Me ei mõista täielikult ei saadavat keskkonnakaitselist kasu või keskkonnamõjusid ega tea ka, kas kasutamine on majanduslikult mõttekas. Seetõttu ongi projekt seadnud eesmärgiks selgitada võimalusi erinevate mereressursside täiendavaks kasutamiseks

 Vastutav täitja: prof Arvo iital

Jäätmete ja tootmise kõrvalproduktide säästlik utiliseerimine.Analüüsiti biolagunevate jäätmete liigilist koosseisu , nende koguseid ja piirkondlikku jaotust: olmejäätmed, reoveesette, toiduainetetööstuste ja põllumajandustootmise jäätmed, eesmärgiga arendada meetodeid ning tehnoloogiaid biogaasi tootmiseks. Soovituste ja ettepanekute väljatöötamine biolagunevate jäätmete kogumisel ja sorteerimisel. Erinevate biojäätmete metaankääritamise laboratoorsete uuringute tulemuste analüüs tehnoloogiliste protsesside hindamiseks; biogaasi saagikus ja tootmise potentsiaal. Biokütuste (biodiisel, biogaas) tootmisjääkide väärtustamine ja digestaadi kasutamine põllumajanduses

Vastutav Täitja: prof Enn Loigu

Ohtlike ainete kontroll Läänemere regioonis. Läänemere piirkonna programmi projekt COHIBA määratles 11 prioriteetse ja väheuuritud ohtliku aine allikad ja koormused ja töötas välja abinõude kava nende vähendamiseks Peamine eesmärk oli toetada Läänemere riikide ohtlike ainete juhtimise ja ohjamise alaseid tegevusi Läänemere (Baltic Sea Action Plan) tegevuskava rakendamisel ohtlike ainete osas ühiste tegevuste ja uuringute läbi, tõsta Läänemere idaosa sidusrühmade teadlikkust ohtlike ainete kontrollimisest ning parimatest praktikatest.

Vastutav Täitja: Prof Enn Loigu

Poliitika ja investeeringud jätkusuutlikeks lahendusteks Läänemere regiooni põllumajandustootmises.  Projekti üldine eesmärk on kaasa aidata Läänemere hea seisundi saavutamisele, mis on võimalik, tuginedes suuremale integreeritusele samaaegse majandusarengu tagamisega. Spetsiifilised eesmärgid on: 1. Vähendada võimalikke riske ja ohte ökosüsteemidele, 2. edendada HELCOM-i Läänemere tegevuskava realiseerimist ja kohandumist selleks ja 3. edendada rahvusvahelist koostööd ja maapiirkondade konkurentsivõimet. Baltic Compassi näol on tegemist strateegilise initsiatiiviga liita enam kokku äri-, keskkonna- ja põllumajandussektor, mis võimaldab ühiselt parandada Läänemere seisundit. Intensiivse sektorite piire ületava dialoogi kaudu pakutakse lahendusi poliitiliste otsuste tegemiseks. Seega paraneb projekti tulemusena Läänemere tegevuskavas eesmärgiks seatud eutrofeerumise vähendamiseks vajalik võimekus ja teadmised

Vastutav täitja: üprof. Enn Loigu

Läänemere rannikuvööndi keskkonnakaitse korraldamine - Haapsalu lahe pilootala.Keskkonnakorraldus ja rannikupiirkondade ruumiline planeerimine hõlmates huvigruppide vastuolude lahendamist. Projekti sihtgruppideks on otsusetegijad rannikupiirkonna kaitses: kohalikud omavalitsused ja keskkonnaalased võimuorganid. Haapsalu lahe juhtumiuuring hindas süsteemselt veepuhastustehnoloogiatesse tehtud investeeringuid. Anti juhised süsteemi analüüsiks, mida saab kasutada investeeringute planeerimisel keskkonnatehnoloogiasse

 Vastutav täitja: Enn Loigu

Kliimamuutuste tehnoloogiate siirde keskused Euroopas ja Ladina Ameerikas.
CELA projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Alfa III programmi raames eesmärgiga parandada kliimamuutuste alast koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti juhib Hamburgi Rakendusteaduste ülikooli Loodusteaduste Uurimis- ja teabekeskus. Projekti eesmärgiks on: a) parandada teaduse ja tehnoloogia siirde kvaliteeti kliimamuutuste valdkonnas Ladina Ameerika ülikoolides; b) tugevdada kõrgharidusasutuste rolli jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel lähtudes kliimamuutuste mõjudest; c) parandada teadusalast ja tehnoloogiate siirde valdkonna koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti idee tugineb arusaamale, et kliimamuutuste mõju vähendamine ja muutunud tingimustega kohanemine on sotsiaal-majandusliku arengu eelduseks nii Ladina Ameerikas kui ka Euroopas. Sellest tulenevalt on projekti eesmärgiks selle valdkonna teabe ja tehnoloogiate levitamine Ladina Ameerikas ning nende kättesaadavaks tegemine.

Vastutav täitja: prof. Enn Loigu

Doktoriõppe programmi väljatöötamine taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas. Parandatakse kõrghariduse, teadustöö ja innovatsiooni taset taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas Moldovas, Kirgiisias, Ukrainas ning Bosnia-Hertsegoviinas arendades doktoriõppe programmi ja jagades kogemusi spetsiifiliste kursuste ettevalmistamisel. TEMPUS programmist 17935 eur + 1795 eur omafin.

Vastutav täitja: prof. Arvo Iital

Ojamaa kaevandusala pinnavee seire alates 2004 aastast.Keskkonnaseire seaduse § 5 seab ettevõttele keskkonnaseire kohustused oma tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas.

AS Viru Keemia Grupp alustas ettevõtte omaseiret tulevase Ojamaa kaevanduse piirkonna pinnaveekogudes 2004. aastal, et välja selgitada põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Selle piirkonna pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist on sellest ajast alates teostanud TTÜ Keskkonnatehnika instituudi Veekvaliteedi labor. Esmaseks eesmärgiks seati fooni seisundi hindamine, mille abil saaks võrrelda kaevandamise käigus tekkida võivaid muutusi pinnaveekogude kvaliteedinäitajates. Käesolevaks hetkeks on kaevandustööd selles piirkonnas juba alanud ja jätkuvalt teostab Veekvaliteedi labor sealsete pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist.

 Vastutav täitja: teadur Kati Roosalu

Eesti ja Vene Föderatsiooni teadlased algatasid projekti "Narva jõe veemajandus: ühtlustamine ja jätkusuutlikkus“. Projekt tegeleb Narva jõe veekvaliteedi ühiste hindamiskriteeriumide väljatöötamisega. Fookuses on igapäevase vooluhulga ühine määramismetoodika, et hinnata piisava täpsusega vee hulka ja kvaliteeti ning kavandada reostuskoormuse vähendamist Narva jõe kaudu Soome lahte. Projekt aitab tõsta ka Narva ja Jaanilinna elanike keskkonnateadlikkust Narva jõe veevarude säästva kasutamise valdkonnas. 

Projekti kaasrahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu).

Projekti kestus: 15.03.2019 - 2.11.2021. Projekti kogumaksumus: 565 850 eurot.

 

Vastutav täitja: Alvina Reihan

Projekti koduleht: https://www.narvawatman.com/

Jäätmealase hariduse initsiatiiv. Projekti eesmärgiks on kasutada uuenduslikke lähenemisviise ja järgida head tava jäätmemajanduses viies Euroopa Liidu piirkonnas, vahetada kogemusi, edendada jäätmete ringlusse võttu parandades kättesaadavate väärtuslike ressursside kvaliteeti ja suurendades nende mahtu. Ülikoolid üritavad koostöös ettevõtetega mõjutada inimeste käitumist ja tagada jäätmete taaskasutus kõige kulutõhusamal viisil, kombineerides õpet, haridusressursse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ja jäätmekäitlusettevõtetega tutvumist.

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Link projekti lehele: https://zerowastegm.co.uk/who-we-work-with/erasmus-plus

Projekt BIO-PLASTICS EUROPE tegeleb teemaga „Jätkusuutlike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine bioplasti tootmiseks ning maa- ja merekeskkonna kvaliteedi säilitamiseks Euroopas“. Projekti eesmärk on uurida bioplastist toodete jätkusuutlikke strateegiaid ja lahendusi, et toetada EL Plastistrateegiat ja Ringmajandust. Projekti tegevus hõlmab uurimistööd järgmistes valdkondades: uuenduslike toodete kujundus, bioplastist toodete elutsükli analüüs, ärimudelid, tõhusad taaskasutuse ja ringlussevõtu lahendused, materjalide ohutus keskkonnale ja ka inimesele. Projekti kogumaksumus on 8 117 529,63 EUR.

Projekti kestus: 1.10.2019 – 30.09.2023

Vastutav täitja: Viktoria Voronova

Projekti koduleht: https://www.bioplasticseurope.eu/

PRESSITEADE 10.juuli 2023

BIO-PLASTICS EUROPE: säästvate lahenduste väljatöötamine biopõhiste plastide valdkonnas.

Plastireostus on jätkuvalt oluline keskkonnaprobleem ning vaatamata Euroopa Liidu ühekordsete esemete kasutamise täiendavatele piirangutele satub suur hulk plastijäätmeid siiski prügilasse ega ole biolagunev. Euroopa Liidu programmist Horisont 2020 rahastatava rahvusvahelise uurimisprojekti BIO-PLASTICS EUROPE (https://bioplasticseurope.eu/) eesmärk on arendada ja rakendada säästvaid lahendusi biopõhiste plastide jaoks Euroopa Liidu riikides, toetades ringmajandust.

Projekti tegevused hõlmavad biopõhiste ja biolagunevate materjalide omaduste testimist, nagu nende vastupidavus kasutustingimustes, lagunemine avatud looduskeskkonnas, taaskasutatavus, kompostimine ja ökotoksilisuse hindamine.

Projekt annab ka sisendi Euroopa Liidu biopõhiste ja biolagunevate plastide poliitikasse, samuti uute ringmajanduse ärimudelite ja biopõhiste plastmaterjalide ohutusprotokollide väljatöötamisse.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) esindab projektis Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlaste meeskond. Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma meeskond viib läbi katseid, et määrata kindlaks biopõhiste plastmaterjalide aeroobne lagunemine kontrollitud kompostimistingimustes, edendades seeläbi arusaamist biopõhiste plastide biolagunemisest ja nende potentsiaali vähendada plasti negatiivset mõju keskkonnale.

Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma meeskonnaliikmete tagasiside näitab, et selles projektis osalemine on rahuldust ja väljakutseid pakkuv kogemus, mis nõuab pühendumist, meeskonnatööd nning visadust. Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma meeskonna liige Jaroslav Kobets: "Projekt laiendab minu teadmisi jätkusuutlikkuse probleemidest ja võimaldab mul näha tervikpilti, aidates mul seeläbi pakkuda tulevikus komplektseid lahendusi." Meeskonna teine liige Pavlo Lyshtva: "Olles üks partner 22 partneriga projektis pakub see mulle partnervõrgustiku loomise võimalusi, avardab silmaringi ja aitab mul arendada valdkonna terviklikumat mõistmist." Marija lisab: "Kogenud rahvusvahelise meeskonnaga töötamine on väga inspireeriv." Argo nendib: "Projekt annab mulle hea ülevaate erinevatest bioplastidest, nende kasutusviisidest, tugevatest- ja nõrkadest külgedest."

TalTechi projektikoordinaator Viktoria Voronova ütleb lõpetuseks: "On au töötada professionaalse rahvusvahelise meeskonnaga, õppides ja omandades väärtuslikke oskusi ja teadmisi, aidates samal ajal kaasa teaduse ja tehnoloogia edenemisele olulises uurimisvaldkonnas."

BIO-PLASTICS EUROPE

BIO-PLASTICS EUROPE on alates projekti käivitamisest 2019. aasta oktoobrist välja töötanud jätkusuutlikke lahendusi biopõhiste plastide tootmiseks ja kasutamiseks ning rakendanud tulemusi koos 22 projektipartneriga 13 riigist. Tänaseks on avaldatud 26 teadustööd, välja on töötatud 5 biopõhiste plastide prototüüpi ning on alanud töö ohutusprotokolli kallal, et tagada biopõhiste ja biolagunevate plastide ohutu kasutamine ja kasutusea lõppu korraldamine. Praegu katsetatakse neid prototüüpe laborites ja välikatsetes. Esialgseid tulemusi oodatakse aasta lõpuks ning neid kasutatakse uute materjalide ohutuse hindamiseks sellistes toodetes nagu korduvkasutatavad söögiriistad, mänguasjad, pehmed ja jäigad pakendid, põllumajanduskiled ja geomembraanid ning kalapüügivahendid (landid) ja karbid. Projekti eesmärk on pakkuda nende toodete tootmiseks biopõhiseid, biolagunevaid, jätkusuutlikke ja ohutuid materjale.

Kontakt: Viktoria Voronova, Tallinna Tehnikaülikooli projektikoordinaator

E-post: viktoria.voronova@taltech.ee Tel: +372 6202506

Jäätmekäitluses rakendatavale plokiahela tehnoloogiale tuginev innovatiivne koolitus 

BLOCKWASTE projekti eesmärgiks on leida lisaväärtust jäätmete ringmajanduse ja plokiahela tehnoloogiate kooskasutusest, jagades vastavid andmed turvalises keskkonnas osapoolte vahelise usalduse suurendamiseks ja kasutades erinevaid haridustehnoloogilisi lahendusi parimate praktikate leidmisel. 

Projekti täpsemad eesmärkseaded on järgmised: 

• Analüüsida linnades tekkivaid tahkeid jäätmeid ja nende käitlemist taaskasutuse heade tavade teabebaasi loomise ja arukate ringmajanduslinnade tavapraktikate edendamise eesmärgil. 
• Leida plokiahelal põhinevate tehnoloogiate suurimad eelised olmejäätmete käitlemise protsessis. 
• Koostada õppekava, mis võimaldab koolitada jäätmemajandusega seotud organisatsioonide ja ettevõtete spetsialiste jäätmekäitluse, ringmajanduse ja plokiahelatehnoloogia valdkonnas. 
• Töötada välja plokiahela tehnoloogial põhinev interaktiivne tööriist, mis võimaldab saada ülevaadet olmejäätmetest saadud andmete haldamisest, visualiseerida andmete rakendamist plokiahelas ning hinnata erinevate haldusmeetmete tõhusust.

Projekti veebileht: https://blockwasteproject.eu/

Projekti TTÜ veebileht

Projektikood: 2020-1-EL01-KA203-079154

Juhendaja: Prof. Arvo Iital

Toitainete sisalduse suundumused Eesti jõgedes (Trends in nutrient content in Estonian rivers)

ETIS

Juhendaja: Alvina Reihan

Kvantitatiivne hinnang jõgede äravoolu äärmuslikele väärtustele kliimamuutuste kontekstis (Quantitative assessment of the extreme values of rivers runoff in the context of climate change)

2020 - 2024

ETIS

Juhendaja: Viktorija Voronova

Bioplastide biolagundatavuse hindamine aeroobsetes tingimustes (Assessment of biodegradability of bioplastic materials under aerobic conditions)

2020-2024

ETIS

Juhendaja: Karin Pachel  Kaasjuhendaja: Erki Lember; Margit Heinlaan

Mikroplast reoveepuhastites ja võimalikud eemaldamise tehnoloogilised lahendused

ETIS

Juhendaja: Viktoria Voronova  Kaasjuhendaja: Sergei Zub

 Kuivatatud passiivse pärmi ja pärmiekstrakti olelusringi hindamine: toodete ökoloogiliste jalajälgede ja nende tootmisprotsessi võrdlev uurimine ajalises mõõtkavas, et hinnata tootmisüksuse keskkonnatoimet aastate jooksul

ETIS