Water and Environmental Engineering Research Group
Research in the following fields:
- Sustainable management of water resources and water quality. Hydroengineering- studies on rivers. Climate change and its impact on water quantity and quality. Floods and droughts.
- Studies on pressures having impact on water quality. Regularities of water quality formation under natural and different anthropogenic conditions.
- Studies on river pollution loads. Water protection measures. Innovative technologies (automatic systems) for water monitoring. Studies on and mitigation measures for diffuse pollution loads.
- Urban water supply (domestic water) and sewage systems (sewerage, wastewater, stormwater), including pipelines outside and inside buildings, treatment facilities, engineering solutions and technologies, studies for improving design and construction. Pharmaceutical residues and heavy metals in municipal wastewater and sludge, as well elaboration of relevant treatment technologies. Valorisation of sewage sludge.
- Waste management. Waste utilisation. Treatment technologies for leachate from landfills, engineering solutions. Production of biogas from biodegradable waste and byproducts of processing manufacture.
The research group uses its own and accredited water quality research laboratory
Contact
Head of Research Group Prof. Karin Pachel
Tel 620 2504
karin.pachel@taltech.ee
U03-122
Office:
Maret Merisaar (Assistant to manager)
Tel 620 2500
Ruum U03 127
Ongoing Projects
1.09.2017- 31.08.2020
BEST project aims at more efficient management and co-treatment of industrial wastewaters that enter the municipal waste water treatment. More efficient management and treatment of these waste waters reduce the load of nutrients and hazardous substances to the Baltic Sea.
Project leaders: prof Karin Pachel ja Argo Kuusik
Web-page : www.bestbalticproject.eu
Twitter:@BestBalticBSR
15.03.2019- 2.11.2021
Estonian and Russian scientists launched the project “Water Management of the Narva River: harmonization and sustention“, which aims to elaborate common indicators, criteria and classification for water quality assessment in Narva River. The project focuses on developing harmonized method for Narva river water runoff and nutrient load in order to make recommendation for nutrient reduction measures to the Gulf of Finland.
The project is also raising awareness among Narva and Ivangorod citizens regarding sustainable use of Narva River water resources. The project is co-financed by the Estonia-Russia Cross Border Cooperation Programme 2014-2020 (www.estoniarussia.eu). Project duration: 15.03.2019 - 2.11.2021. Project Budget: 565 850 EUR.
Project coordinator: Alvina Reihan
Project website: https://www.narvawatman.com/
1.01.2019- 31.12.2028
The project aims to full implementation of measures to achiev good status of water bodies in the pilot Viru sub-basin by applying new approaches for the integration of measures for water management, nature conservation and achievement of socioeconomic goals. The project aims to involve all stakeholders by enhancing capacity-building, find innovative solutions at technical and administrative level, and demonstrate the increase in value of ecosystem services gained as a result of the actions.
Project Leader: Arvo Iital
1.09.2017- 31.08.2020
The project aim is using innovative approaches, investigate best practice in waste education delivered across 5 EU regions, with the aim of sharing best practice and encouraging citizens to improve the quality and volume of valuable resources available for recycling. Delivered by Universities and Industry, the objective of the project is to change behavior and ensure regions maximise recycling in the most cost effective way through a combination of teaching, educational resources, ICTs and tours to waste treatment facilities.
Project Leader: Viktoria Voronova
Web-page: https://zerowastegm.co.uk/who-we-work-with/erasmus-plus
1.03.2018- 28.02.2021
Pilot investments in three municipalities are expected to reduce 10% of pollution load of nutrients, hazardous substances and microplastics from urban small rivers into the Baltic Sea. Each investment is targeted to a different solution: bank erosion prevention in Tallinn, site-selection and planning of measures in Söderhamn and different mobile filter/retention systems in Turku.
- Project Leader: Prof. Karin Pachel
- Project homepage
- ETIS
01.01.2020 - 30.09.2021
Lead partner: Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences, Division of Biogenic Raw Materials
Challenges of water and sewage management from a circular economy (CE) perspective are the center of interest for a new international project “Monitoring of water and sewage management in the context of the implementation of the circular economy assumptions” (MonGOS).
The main goal of the project is to undertake international cooperation by leading scientific institutions in Europe in the field of water and sewage management. This sector is currently facing many challenges arising from the implementation of the circular economy model - the political priority of the European Union.
Strategic goals of the project:
• identification and assessment of the potential for transformation towards the circular economy in the water and sewage sector,
• exchange of good practices and transfer of knowledge between leading scientific institutions in Europe in the field of water and sewage management (organisation of study visits, summer schools and conference)
• development of circular economy monitoring framework in the water and sewage sector,
• development and implementation of a plan for the dissemination of international research results.
Project MonGOS is financed by the Polish National Agency for Academic Exchange (NAWA) under the International Academic Partnerships Programme (Grant no. PPI/APM/2019/1/00015/U/00001/PU/00001).
Project Partners:
Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences
Katholieke Universiteit Leuven
Lappeenranta University of Technology
Kaunas University of Technology
Tallinn University of Technology
University of Latvia
eRBeKa Foundation
Gdańsk Water Foundation
1.10.2019- 30.09.2023
The development of sustainable strategies and solutions for bio-based plastic products, as well as the development of approaches focused on circular innovation for the whole bio-plastics system. These may be deployed to support policy-making, innovation and technology transfer.
Project Leader: Viktoria Voronova
Web-page: https://www.bioplasticseurope.eu/
 |
 |
Monitoring of water and sewage management in the context of the implementation of the circular economy assumptions
Implementation period: 2020-01-01 - 2021-09-30
Type: International
Lead partner: Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences, Division of Biogenic Raw Materials
Challenges of water and sewage management from a circular economy (CE) perspective are the center of interest for a new international project “Monitoring of water and sewage management in the context of the implementation of the circular economy assumptions” (MonGOS).
The main goal of the project is to undertake international cooperation by leading scientific institutions in Europe in the field of water and sewage management. This sector is currently facing many challenges arising from the implementation of the circular economy model - the political priority of the European Union.
Strategic goals of the project:
- identification and assessment of the potential for transformation towards the circular economy in the water and sewage sector,
- exchange of good practices and transfer of knowledge between leading scientific institutions in Europe in the field of water and sewage management (organisation of study visits, summer schools and conference)
- development of circular economy monitoring framework in the water and sewage sector,
- development and implementation of a plan for the dissemination of international research results.
Project MonGOS is financed by the Polish National Agency for Academic Exchange (NAWA) under the International Academic Partnerships Programme (Grant no. PPI/APM/2019/1/00015/U/00001/PU/00001).
Project Partners:
Mineral and Energy Economy Research Institute, Polish Academy of Sciences
Katholieke Universiteit Leuven
Lappeenranta University of Technology
Kaunas University of Technology
Tallinn University of Technology
University of Latvia
eRBeKa Foundation
Gdańsk Water Foundation
Structure of the partnership:
More information is available on the project website: https://mon-gos.eu/
Contact: dr Marzena Smol, smol@meeri.pl
Interreg Est-Lat project “Daily Allowable Maximum Loads to decrease nutrient load to the Gulf of Riga (DAML), Est-Lat 168
Duration: 1.05.2020 kuni 31.05.2022
The project aims to develop a methodology for quantification of maximum riverine daily load of nitrogen and phosphorous to the Gulf of Riga in larger river catchments (Koiva, Salatsi, Daugava and Pärnu) and cooperation with the stakeholders to achieve the target. The methodology will be tested in pilot catchments to propose suitable mitigation measures for selected pollutants. The project period is 2020-2022 and the total budget 304804 EUR.
Responsible for implementation at TalTech: prof Arvo Iital
Project website: https://www.envir.ee/en/est-lat-project-daml
Innovative training based on blockchain technology applied to waste management
The BlockWASTE project will address the interoperability between waste management and blockchain technology, in order to promote its proper treatment through educational training, so that the data collected will be shared within a safe environment, where there is no room for uncertainty and mistrust between all parties involved.
For this purpose, the objectives of this project are as follows:
- Research on solid waste generated in cities and how it is being managed, so that it can be used to create an information base of good practices, in order to reintroduce waste into the value chain, promoting the idea of Intelligent Circular Cities.
- To identify the benefits of the Blockchain Technology within the municipal waste management (MSW) process.
- To create a study plan that allows the training of teachers and professionals of the organizations and companies of the sector, in the field of Waste Management, Circular Economy and Blockchain Technology.
- To develop an interactive tool based on Blockchain Technology, which will make it possible to put into practice how the data obtained from urban waste would be managed, thus visualizing the way in which the data is implemented in the blockchain and being able to evaluate different forms of management.
Project webpage: https://blockwasteproject.eu/
Project code: 2020-1-EL01-KA203-079154
Completed projects
1.04.2017- 30.09.2019
The objective of the project is the reduction of the nitrogen load into Gulf of Riga in close cooperation between Estonian and Latvian authorities and research institutions. The integrated nitrogen management system for Estonian and Latvian governmental institutions will be composed based on the inventory of nitrogen sources and flows with the aim to reduce nutrient load to the sea. The integrated nitrogen management system involves economy wide inventory of the nitrogen cycle and definition of the risk areas in the Gulf of Riga catchment where to act.
Project Leader: Arvo Iital
Sademevee jägimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel. (September 2013 kuni september 2016) . Teaduspõhiste arengusuundade edendamine sademeveest moodustuvate ojade ja jõgede majandamisel, linnapiirkondades tekkivate üleujutuste leevendamisel, piirkondliku oskusteabe vahetamine ja selle pakkumine ka teistele linnadele, valdkonnaga seotud ettevõtluse arendamine ja investeeringud Läänemere piirkonda. Projektis osales kokku 45 organisatsiooni, juhtpartneriks oli Turu Rakenduskõrgkool.
Tallinn: Sademevee juhtimise haldamine, pinnavee kvaliteedi ja hajukoormuse seire;
Turu: Vee seire moderniseerimine, kodanike kaasamine, loodusslähedased lahendused;
Hamburg: Uudne linnaplaneerimine tõhusa sademevee haldamisega;
Riia . Taaskasutus;
Uppsala: Vee seire sensortehnoloogiad ja vooluhulkade modelleerimine.
Vastutav täitja: Karin Pachel
Projekti koduleht: www.balticflows.eu
Pirita sademevee kanalisatsiooni seire Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektis uuriti Tallinna lahte juhitavat sademevett ja Pirita jõevett, et hinnata koormuseid, jälgides sademevee äravoolu ja kvaliteeti neljas sademevee torus (Russalka, Kadrioru, Lauluväljaku ja Saare tee) ja Pirita jões. Projekt kestis 3 aastat ja lõppes 2018 a sügisel. Lisatud on lõpparuanne.
Vastutav täitja: prof Karin Pachel
Heitveekäitluse parimad lahendused hajaasustuses. VillageWaters ühendas majapidamised, külakogukonnad, kohalikud omavalitsused, teadlased ning ettevõtted leidmaks sobivaimad reoveepuhastussüsteem e, sidudes teaduslikud andmed, kogemused ja arvestades kohalikke tingimusi ning individuaalseid vajadusi. Loodi veebipõhine töövahend , mis hõlmab nii tehnoloogilisi ja rakenduslikke andmeid kui ka keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ning avalikke andmeid. Töövahendit saab kasutada vähendamaks reostuskoormust ning viimaks heitvee kvaliteet vastavusse Euroopa Liidu vee alastes õigusaktides sätestatuga.
Vastutav täitja Taltechis Niina Dulova, Vee ja keskkonnatehnika uurimisrühmas prof Karin Pachel, Soome loodusvarade instituudis (LUKE) Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati dot Rasanen at luke dot fi Kati.Rasanen@luke.fi)
Rohkem teavet: www.villagewaters.eu
Vetikakultuuride kasutamine reostuskoormuse tulupõhiseks kontrolliks ja tootmise arendamiseks . Projekti eesmärgiks on BONUS programmi raames innovatiivsete ja tulupõhiste lahenduste pakkumine toitainete (N, P, C) ning mikrosaasteainete (nt ksenobiootikud) koormuse vähendamiseks haju- ja punktreostustallikatest Läänemere regioonis. Seega panustab projekt nii pinnavete kui merevee eutrofeerumise vähendamisele. Selleks viiakse läbi eksperimentaaluuring pilootaladelt põllumajanduslike, tööstuslike ja olmest pärit reovete käitlemiseks erinevate mikrovetika liikide ning nende koosluste abil ning võrreldakse saadud tulemusi, et leida optimaalsemad
liigid/kooslused erinevate reovete puhastamiseks. Selleks kasutatakse innovatiivset meetodit, mis tugineb bioreaktorite kasutamisele ja võimaldab hinnata sadu erinevaid tingimusi samaaegselt ning minimeerida analüüsideks kuluvat aega. Mikrovetikate massi on seejärel võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. Uurimistöö tulemusena valitakse välja reoveekäitluseks sobivaimad mikrovetikate kultiveerimise ning biogaasi tootmise
süsteemid ja hinnatakse nende majandulikku tasuvust. Kogutavad heitvee proovid on aluseks parimate mikrovetika liikide ja koosluste valikul ning nende võimalikuks tulupõhiseks kasutamiseks tööstuslikes reoveepuhastites. Töö tulemusena on võimalik vähendada toitainete ja muude reoainete koormust ning edendada nende taaskasutust. Samuti on võimalik innovatiivseid biotehnoloogilisi lahendusi rakendada tööstuslike protsesside täiustamisel.
Vastutav täitja: Prof Arvo Iital
Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumide haavatavuse hindamine. bProjekti toetuse eesmärk (nn seed money) on suure projekti ettevalmistamine ( plaan, eelarve, tulemused jne). Suure projekti eesmärk on Daugava jõe valgala veekvaliteedi ja territooriumite haavatavuse hindamine, reoainete ärakanne Balti merre vähendamine ja veeressursside säästlik kasutamine koostöös Eesti, Läti ja Leedu partneritega. Plaanis on Valgevene ja Venemaa partnerite koostösse kaasamine.
Vastutav täitja: dots. Alvina Reihan
Tugevdada ühise veevaru haldamist läbi ühise veemajanduskava loomise Koiva/Gauja vesikonnas. Selgitada ja ühtlustada arusaamist valgla surveteguritest ning vee kvaliteedi ühistest näitajatest. Töötada välja piiriveekogule harmoniseeritud jõgede tüpoloogia ja füüsikalis-keemilise seisundi näitajate ja ökoloogilise üldseisundi klassifikatsioon. Täiendavate välitööde ja olemasolevate andmete baasil hinnata Eesti poole jõgede hüdromorfoloogiline ja keemiline seisund ning pakkuda soovitused ökoloogilise seisundi parandamiseks kulutõhusate meetmete rakendamiseks.
Vastutav Täitja: Prof Karin Pachel
Läänemere ressursside jätkusuutlik kasutamine. Uued tehnoloogiad ja lisandunud teadmised võimaldavad mereökosüsteeme hoopis uut moodi vaadelda ja kasutada. Ressursse ei saa hinnata ainuüksi nende kommertsväärtuse alusel, vaid ka lähtuvalt sellest, millist potentsiaalset rolli need omavad mere keskkonnaseisundi parandamisel. Vetikate ja pilliroo utiliseerimine, biotehnoloogia, kalade ja rannakarpide kasvandused ning lainete energia on näideteks sellistest võimalikest kasutustest, mida on seni ebapiisavalt uuritud Läänemere tingimustes. Me ei mõista täielikult ei saadavat keskkonnakaitselist kasu või keskkonnamõjusid ega tea ka, kas kasutamine on majanduslikult mõttekas. Seetõttu ongi projekt seadnud eesmärgiks selgitada võimalusi erinevate mereressursside täiendavaks kasutamiseks
Vastutav täitja: prof Arvo iital
Jäätmete ja tootmise kõrvalproduktide säästlik utiliseerimine.Analüüsiti biolagunevate jäätmete liigilist koosseisu , nende koguseid ja piirkondlikku jaotust: olmejäätmed, reoveesette, toiduainetetööstuste ja põllumajandustootmise jäätmed, eesmärgiga arendada meetodeid ning tehnoloogiaid biogaasi tootmiseks. Soovituste ja ettepanekute väljatöötamine biolagunevate jäätmete kogumisel ja sorteerimisel. Erinevate biojäätmete metaankääritamise laboratoorsete uuringute tulemuste analüüs tehnoloogiliste protsesside hindamiseks; biogaasi saagikus ja tootmise potentsiaal. Biokütuste (biodiisel, biogaas) tootmisjääkide väärtustamine ja digestaadi kasutamine põllumajanduses
Vastutav Täitja: prof Enn Loigu
Jäätmetlkäitluse maksustamise alane uuring Kreeka eeskuju näitel ("Maksa siis, kui ära viskad" ehk "Pay as you throw")
Vastutav täitja: Viktoria Voronova
Ohtlike ainete kontroll Läänemere regioonis. Läänemere piirkonna programmi projekt COHIBA määratles 11 prioriteetse ja väheuuritud ohtliku aine allikad ja koormused ja töötas välja abinõude kava nende vähendamiseks Peamine eesmärk oli toetada Läänemere riikide ohtlike ainete juhtimise ja ohjamise alaseid tegevusi Läänemere (Baltic Sea Action Plan) tegevuskava rakendamisel ohtlike ainete osas ühiste tegevuste ja uuringute läbi, tõsta Läänemere idaosa sidusrühmade teadlikkust ohtlike ainete kontrollimisest ning parimatest praktikatest.
Vastutav Täitja: Prof Enn Loigu
Poliitika ja investeeringud jätkusuutlikeks lahendusteks Läänemere regiooni põllumajandustootmises. Projekti üldine eesmärk on kaasa aidata Läänemere hea seisundi saavutamisele, mis on võimalik, tuginedes suuremale integreeritusele samaaegse majandusarengu tagamisega. Spetsiifilised eesmärgid on: 1. Vähendada võimalikke riske ja ohte ökosüsteemidele, 2. edendada HELCOM-i Läänemere tegevuskava realiseerimist ja kohandumist selleks ja 3. edendada rahvusvahelist koostööd ja maapiirkondade konkurentsivõimet. Baltic Compassi näol on tegemist strateegilise initsiatiiviga liita enam kokku äri-, keskkonna- ja põllumajandussektor, mis võimaldab ühiselt parandada Läänemere seisundit. Intensiivse sektorite piire ületava dialoogi kaudu pakutakse lahendusi poliitiliste otsuste tegemiseks. Seega paraneb projekti tulemusena Läänemere tegevuskavas eesmärgiks seatud eutrofeerumise vähendamiseks vajalik võimekus ja teadmised
Vastutav täitja: üprof. Enn Loigu
Läänemere rannikuvööndi keskkonnakaitse korraldamine - Haapsalu lahe pilootala.Keskkonnakorraldus ja rannikupiirkondade ruumiline planeerimine hõlmates huvigruppide vastuolude lahendamist. Projekti sihtgruppideks on otsusetegijad rannikupiirkonna kaitses: kohalikud omavalitsused ja keskkonnaalased võimuorganid. Haapsalu lahe juhtumiuuring hindas süsteemselt veepuhastustehnoloogiatesse tehtud investeeringuid. Anti juhised süsteemi analüüsiks, mida saab kasutada investeeringute planeerimisel keskkonnatehnoloogiasse
Vastutav täitja: Enn Loigu
Kliimamuutuste tehnoloogiate siirde keskused Euroopas ja Ladina Ameerikas.
CELA projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Alfa III programmi raames eesmärgiga parandada kliimamuutuste alast koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti juhib Hamburgi Rakendusteaduste ülikooli Loodusteaduste Uurimis- ja teabekeskus. Projekti eesmärgiks on: a) parandada teaduse ja tehnoloogia siirde kvaliteeti kliimamuutuste valdkonnas Ladina Ameerika ülikoolides; b) tugevdada kõrgharidusasutuste rolli jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel lähtudes kliimamuutuste mõjudest; c) parandada teadusalast ja tehnoloogiate siirde valdkonna koostööd Euroopa ja Ladina Ameerika ülikoolide vahel. Projekti idee tugineb arusaamale, et kliimamuutuste mõju vähendamine ja muutunud tingimustega kohanemine on sotsiaal-majandusliku arengu eelduseks nii Ladina Ameerikas kui ka Euroopas. Sellest tulenevalt on projekti eesmärgiks selle valdkonna teabe ja tehnoloogiate levitamine Ladina Ameerikas ning nende kättesaadavaks tegemine.
Vastutav täitja: prof. Enn Loigu
Doktoriõppe programmi väljatöötamine taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas. Parandatakse kõrghariduse, teadustöö ja innovatsiooni taset taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas Moldovas, Kirgiisias, Ukrainas ning Bosnia-Hertsegoviinas arendades doktoriõppe programmi ja jagades kogemusi spetsiifiliste kursuste ettevalmistamisel. TEMPUS programmist 17935 eur + 1795 eur omafin.
Vastutav täitja: prof. Arvo Iital
Ojamaa kaevandusala pinnavee seire aöates 2004 aastast.Keskkonnaseire seaduse § 5 seab ettevõttele keskkonnaseire kohustused oma tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas.
AS Viru Keemia Grupp alustas ettevõtte omaseiret tulevase Ojamaa kaevanduse piirkonna pinnaveekogudes 2004. aastal, et välja selgitada põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Selle piirkonna pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist on sellest ajast alates teostanud TTÜ Keskkonnatehnika instituudi Veekvaliteedi labor. Esmaseks eesmärgiks seati fooni seisundi hindamine, mille abil saaks võrrelda kaevandamise käigus tekkida võivaid muutusi pinnaveekogude kvaliteedinäitajates. Käesolevaks hetkeks on kaevandustööd selles piirkonnas juba alanud ja jätkuvalt teostab Veekvaliteedi labor sealsete pinnaveekogude füüsikalis-keemiliste näitajate määramist ja veekvaliteedi hindamist.
Vastutav täitja: teadur Kati Roosalu
Harku järve vee kvaliteet Töö eesmärgiks oli uurida Harku järve ja selle valgla veekogude vee keemilist seisundit, hinnata valgla ja Harku järve vee omadustes aja jooksul toimunud muutusi ja arvutada järve kantavate reoainete hulk, et saada teavet Harku järve seisundit mõjutavate tegurite kohta planeerimaks meetmeid järve hea seisundi saavutamiseks 2015. aastaks vastavalt EL Veepoliitika Raamdirektiivile. Seiret tehti 17 lävendis 5 korda aastas erinevatel aastaaegadel 3 aasta jooksul. Projekt toimus koostöös AS Tallinna Vesi spetsialistidega.
Vastutav täitja: dots. Karin Pachel
Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire kuni aastani 2015.Riikliku jõgede veekvaliteediseire läbiviimine, seire tulemuste analüüs. Seires osalevate laborite metoodiline juhendamine. Riikliku seireprogrammi kuuluvate jõgede veekvaliteedi vastavuse hindamine rahvusvaheliste ja Eesti seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Seirejõgede veekvaliteedi näitajate teaduslik analüüs. Füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate alusel jõgede seisundi määramine ja aastaaruande koostamine.
Vastutav täitja: Prof. Enn Loigu
Töö eesmärgiks oli jälgida ja hinnata sademevee äravoolu ja kvaliteeti Tallinna linnas, selgitamaks reostuse ulatust, suundumust ja merre kanduvate reoainete koormust, mis võimaldab planeerida asjakohaseid meetmeid seisundi parandamiseks. Seiret tehakse 6 lävendis sagedusega 6 korda aastas erinevates ilmastiku tingimustes 3 aasta jooksul. Projekt on koostöös AS Tallinna Vesi spetsialistidega
Vastutav täitja: dots Karin Pachel
Mustoja valgala veekvaliteedi, reostuskoormuse ja sademevee äravoolu uuring (nov 2014 kuni märts 2016) 67567,22 eur + 16892 eurot omafin. Sademevee kvantiteedi ja kvaliteedi uuringud Tallinna Linnas Mustoja valgalal: sademee tippvooluhulgad ja nende kvaliteet, keemiline seisund ning reostuskoormus. Pakuti välja sademevee reostuskoormuse vähendamise meetmed. Sademete hulga jälgimine oli pidev ning automaatne, ülejäänud seire läbiviimine toimus sagedusega 1 kord kuus.
Vastutav täitja: dots Karin Pachel
Piiriveekogude loodusliku ja inimtekkelise koormuse arvutamine Eesti territooriumilt Veekogude seisundi hindamiseks on vajalik teada looduskoormuse osakaalu, et seda eristada inimtekkelisest punkt ja hajukoormusest. Loodusliku fooni teadmine võimaldab võrrelda inimmõju võrreldes looduskoormusega. Töö eesmärgiks oli üldistada teiste riikide metodoloogilised põhiprintsiibid loodusliku fooni määramisel ja selle eristamisel antropogeensest reostuskoormusest. Töötatatie välja metoodika loodusliku koormuse arvutamiseks Eestis ja leiti Peipsi järve vesikonna toitainete reostuskoormus erinevatest allikatest: looduslik foon, antropogeenne hajukoormus ja punktallikate reostuskoormus.
Arvutati piiriveekogude looduslik ja inimtekkeline koormus Eesti territooriumilt
PhD students
Supervisor: Viktoria Voronova
Technical and economical assessment of fly ash (FA) utilization derived from municipal solid waste incineration (MSWI) at Iru Power Plant in Estonia
Supervisor : Prof. Karin Pachel
Aquatic systems nitrogen and phosphorus ratio, pollution sources and their impact on water quality in rivers and lakes
Supervisor: Prof. Arvo Iital
Optimising the monitoring systems for water quality and pollution load assessments
Supervisor: Alvina Reihan
Quantitative assessment of the extreme values of rivers runoff in the context of climate change
2020 - 2024
Supervisor: Viktorija Voronova
Assessment of biodegradability of bioplastic materials under aerobic conditions