Plakati autor: Lili Matsko
Sotsiaalteaduste aastakonverentsi korraldamine on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu pikaajaline traditsioon, mida soovime käesoleva konverentsiga jätkata. Viimasest konverentsist on möödunud mitmeid aastaid, mille jooksul on jätkunud varasemad tehnoloogilise ja ühiskondlikud protsessid, aga ka toimunud mitmeid suuri ühiskondlikke muutusi ning esile kerkinud uusi väljakutseid. ESAK vol. 2 ühendab vana traditsiooni uues kuues – pakume platvormi, erinevaid formaate ja võimalusi interdistsiplinaarseteks aruteludeks inimese, tehnoloogia ja keskkonna vastastikustes mõjudes toimuvate murrangute teemadel.
Konverentsi sisu
Eesti sotsiaalteadlased kutsuvad osalema interdistsiplinaarsel konverentsil, mis keskendub inimese, tehnoloogia ja keskkonna vastastikustes mõjudes toimuvatele sotsiaalsetele muutustele. Konverentsi eelüritused toimuvad 8. mail, konverentsi põhiprogramm on 9. mail 2025.
Viimase kümnendi jooksul on Eesti ühiskond ja maailm puutunud kokku mitmete suurte tehnoloogiliste transformatsioonidega - maailma andmestumine, automatiseeritud otsustamine, digilahenduste igapäevastumine ja tehisintellekti laiem kasutuselevõtt.
Teisalt on oluliselt muutunud meie elukeskkonnad, nii globaalselt seoses kliima soojenemisega, kui ka igapäevaselt. Tehnoloogia mõju haridusele ja tööelule ning nutikad lahendused linnades, kodudes ja majanduselus, elukeskkonna kultuuriline mitmekesistumine ja jätkuv sotsiaalmajanduslik polariseerumine, mitmetest kriisidest tulenevad uued riskid on vaid mõned olulistest märksõnadest, mis inimese ja keskkonna vahelise suhte teisenemise ja kiireneva tehnoloogia arenguga seostuvad.
Konverentsil kutsume arutlema nende probleemide ja väljakutsete üle:
- Mida tähendab inimeseks olemine tehnoloogiliste murrangute ajastul?
- Mida nimetatud muutused tähendavad inimeste igapäevasele elule ning ühiskonna, majanduse ja riigi toimimisele?
- Milline on inimese ja organisatsioonide muutunud roll digimaastikul, tehnoloogiast küllastunud ja tehisintellekti ajastul?
- Kuivõrd on nende protsesside korral olnud tegemist murrangutega või katkestuste, paigalseisu või ebaõnnestunud transformatsioonidega?
- Kuidas inimeste ja organisatsioonide valmisolek, usaldus, riskitaju ja -valmidus loovad soodsa pinnase nendeks struktuurseteks transformatsioonideks?
- Kuivõrd tehnoloogilised muutused taastoodavad, vähendavad või võimendavad seniseid sotsiaalse ebavõrdsuse piire ja mustreid, teatud sotsiaalsete rühmade haavatavust? Millistes valdkondades on muudatused enam nähtavad ja väljendunud? Või vastupidi, millised on protsessid, mille toimimisloogikad on universaalsemad ning jäävad nendest muudatustest puudutamata?
- Millised olemasolevad või uued kontseptuaalsed, teoreetilised ja metodoloogilised raamistikud - traditsiooniliste sotsiaalteaduslike meetodite kõrval digitaalsed ja arvutuslikud lähenemised - võimaldavad meil neile küsimustele vastata?
- Millist eestikeelset sõnavara on meil vaja, et neid uusi ja seni jätkuvaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja mõista, interdistsiplinaarses koostöös?