Eesti sotsiaalteadlaste aastakonverents 2025

Pealkiri: Digitaalsed pärismaalased digi- ja pärismaailmas
Sessiooni juhid: Airi-Alina Allaste, Mai Beilmann ja Veronika Kalmus

Abstrakt: Nii Eestis kui ka maailmas laiemalt eristuvad nooremad sotsiaalsed põlvkonnad vanematest nii võimaluste, käitumise kui ka hoiakute poolest. Tehnoloogiliste murrangute ajastul on just nooremaid nimetatud digitaalseks põlvkonnaks, digitaalseteks kodanikeks või ka digitaalseteks pärismaalasteks. Tänaseks on üles kasvanud põlvkond, kelle elustiil, suhtlemine, õppimine ja väärtushinnangud on kogu elu olnud mõjutatud digitehnoloogilistest võimalustest.

Noorsoouurimuste sessioonile on oodatud nii rahvusvahelised kui ka Eesti-kesksed erinevate meetoditega läbi viidud analüüsid, mis seostavad tehnoloogilisi võimalusi erinevate teemadega, nagu noortekultuurid, migratsioon ja mobiilsus, formaalne ja mitteformaalne haridus, ühiskondlik ja poliitiline osalus, haavatavus, ebavõrdsus jne. 

Pealkiri: Teadlase roll kobarkriiside ja tehnoloogilise determinismi domineerimise ajastul: suunanäitaja või kohaneja?
Sessiooni juhid: Kairit Kall, Birgit Poopuu ja Kadri Aavik

Abstrakt: Kutsume arutlema (sotsiaal)teadlaste rolli üle praegusel ajastul, mida iseloomustavad mitmete kriiside süvenemine, ebavõrdsuse kasv, polariseerumine, ulatuslikud tehnoloogilised, keskkondlikud ja ühiskondlikud muutused. Seejuures domineerivad avalikus diskursuses ja paljude teadlaste hulgas pigem tehno-optimistlikud kui kriitilised arusaamad sellest, kuidas (dig)tehnoloogia (sh tehisintellekt) meie igapäevaelu ja ühiskondi vormib.  Selles kontekstis tõstatame klassikalise küsimuse: kas teadlase roll peaks olema pelgalt neid nähtusi mõista või peaksime püüdma neid ka muuta?
Kuidas mõtestavad teadlased enda rolli ja teaduse rolli tehnoloogilise determinismi domineerimise ajastul? Miks on oluline teadlase-aktivisti roll? Mida peaksid teadlased arvesse võtma oma uurimisfookuse planeerimisel ja teadusrahastuse taotlemisel?  Kuidas mõista ülikoolide ja teadmiste dekoloniseerimise vajadust Eesti kontekstis? Mida tähendab eetiline teaduse tegemine? Kuidas haakuvad omavahel teadus ja aktivism, st mida tähendab mõte, et teadlased peaksid oma töös sotsiaalsest õiglusest juhinduma? Milline võiks olla kriitiliste ja kaasavate uuringute roll õiglasema ja jätkusuutlikuma teadustegevuse ning ühiskonna loomisel? Kuidas peaksid teadlased suhestuma digihiidude kontrolli all oleva tehnoloogia (sh AI) järjest laiema leviku ja hegemoonia ning tehnokapitalismiga laiemalt? 

Ootame ettekandeid, mis arutleksid mõnel ülaltoodud küsimusel, tutvustaksid oma kriitilist, aktivistlikku teadustegevust vms.  

Pealkiri: Sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutus tehnoloogiapöördes
Sessiooni juht: Merle Ojasoo

Abstrakt: Digipööre on kaasa toonud olulisi muutusi inimeste elukorralduses ja organisatsioonide juhtimises, kuid see ei tohiks suurendada ebavõrdsust ühiskonnas, vaid peaks toetama kaasavat ja jätkusuutlikku tulevikukujundamist. Sessioonis arutleme teemat kahest aspektist:
I Digimuutused ja võrdsus 
Ühelt poolt on paljude elu muutunud lihtsamaks ja korrastatumaks, teiselt poolt on hulk inimesi, kes erinevatel põhjustel  ei suuda või ei saagi digimuutustest ja tehnoloogiaarenguga sammu pidada. Samuti ei kulge digimuutused võrdselt ladusalt kõigis ühiskonna valdkondades. Ülikooli roll tõstatud probleemi lahendamisel on ülioluline, kuna õpetame tippspetsialiste ja tulevikuotsustajaid väga erinevate valdkondade jaoks. 
Mõned näidisküsimused, millele vastuseid otsime:

1. Mida teha, et niigi suure ebavõrdsusega ühiskonnas lõhed ei suureneks, vaid võimalused mitmekesistuksid.
2. Kui suur on oht, et digioskusest kujuneb eeldus ligipääsuks põhiõigustele? Mida peaksime ettevõtluses, juhtimispraktikates, ülikooolis tegema, et nii ei juhtuks? 
3. Kuidas aitab innovatsioon kaasa erinevate avalike hüvede ligipääsetavusele ja ebavõrdsuse vähendamisele?

II Digimuutuste sotsiaalsed ja keskkonnaalased mõjud
Teise suunana käsitleme digi-ja tehnoloogiamuutuste seoseid sotsiaalsete ja keskkonnaalaste  väljakutsetega. Digitaliseerimisel on kaks efekti: jõupingutuse ja suurusjärgu efekt  ehk saame kiiremini rohkem asju tehtud  väiksema jõupingutusega. Suhtlemine muutub kiiremaks ja lihtsamaks, hüved on paremini kättesaadavad, kuid samas ka sotsiaalne haavatavus suureneb, tarbimise hoogustamine toob kaasa suurema keskkonnamõju ja energiavajaduse jne. 
Mõned näidisküsimused:

1. Millised ohud ja võimalused kaasnevad  digitaliseerimise trendiga sotsiaalses ja keskkonnaalastes aspektides? 
2. Kuidas tagada võrdne ligipääs digitaliseerimisega seotud tööülesannetele ja töökohtadele? 
3. Kuidas sotsiaalset haavatavust ennetada?
4. Kes on pikas perspektiivis digipöörde võitjad ja kaotajad?

Pealkiri: Renoveerimislaine valitsemine ja sotsiaalmajanduslikud mõjud
Sessiooni juhid: Veiko Lember, Peeter Vihma, Tiit Tammaru

Abstrakt: Ootame artikleid ja ettekandeid Eesti Sotsiaalteadlaste aastakonverentsi 2025 “Inimene tehnoloogilise murrangute ajastul” raames toimuvale “Renoveerimislaine valitsemise ja sotsiaalmajanduslikud mõjud” paneelile. Paneel keskendub valitsemisprobleemidele ja -võimalustele, mis on seotud Euroopa Liidu ambitsioonika plaaniga luua 2050. aastaks jätkusuutlik, süsinikdioksiidivaba energiasüsteem ning selleks muuta olemasolevad elu- ja tööstushooned energiasäästlikumaks. 
Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia „Euroopa renoveerimislaine – meie hoonete keskkonnahoidlikumaks muutmine, töökohtade loomine, elude parandamine” eesmärk on kahekordistada hoonete renoveerimise määr selle kümnendi lõpuks vähemalt 2%ni aastas. Kuna ligikaudu 75% olemasolevatest hoonetest üle Euroopa ei ole energiatõhusad, on hoonete renoveerimine muutunud kiireloomuliseks prioriteediks, eriti külmemates piirkondades, kus energiavajadus on suurem. Selline muutus eeldab kiiret ja süsteemset muutust mitte ainult hoonete ja energiaga seotud tehnoloogiates, vaid ka inimeste, kogukondade, ettevõtete ning riigi otsustes ja käitumises. See eeldab seniste hoonete ning energiaga seotud sotsio-tehniliste režiimide destabiliseerimist ning uute lahenduste laialdast juurutamist. 
See paneel uurib renoveerimislainega seotud sotsiaalmajanduslikke protsesse ning selle valitsemismudeleid ja -strateegiaid. Millised on olnud senised renoveerimislaine elluviimise mõjud ning õppetunnid? Kuidas saavad valitsused, avalikud institutsioonid ja erasektori osalejad teha koostööd, et kiirendada renoveerimise tempot? Millised poliitilised raamistikud ja institutsioonilised korraldused võivad seda ümberkujundamist võimaldada? Kuidas samas vältida sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist? Kuidas toetada tehnoloogilisi muutusi, mis renoveerimist kiirendaksid? Kuidas tagada sealjuures kodanike osalus ja nõusolek?
Huvipakkuvad teemad:
Ootame pabereid, mis käsitlevad järgmisi küsimusi, kuid ei piirdu nendega:

• Kuidas on renoveerimislaine kulgenud Eestis, Euroopas ja mujal?
• Kuidas on renoveerimislaine, sealhulgas massiline renoveerimine ja moderniseerimine, raamistatud erinevates riiklikes ja piirkondlikes kontekstides?
• Milliseid valitsemis- ja juhtimismudeleid kasutatakse massilise renoveerimise hõlbustamiseks ja kuidas need erinevad erinevates ühiskondlikes kontekstides?
• Milliseid renoveerimislaine poliitikaid on vaja turgude kujundamiseks ja tehnoloogilise innovatsiooni mõjutamiseks?
• Milliseid lähenemised võimaldavad elanike kaasamist renoveerimislainesse?
• Milliseid õppetunde saab tuua renoveerimislaine elluviimisest Eestis, Euroopas ja mujal?
• Millised on renoveerimislaine sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud?

Me ootame nii teoreetilisi kui ka empiirilisi panuseid erinevatel erialadelt nagu politoloogiast, avalikust haldusest, inimgeograafiast, linnauuringutest, majandusteadustest, antropoloogiast, keskkonnajuhtimisest jms. Kutsume ka üles esitama töid, mis seovad omavahel sotsiaalteaduseid ning tehnika-, loodus- jm teaduse valdkondi. Artiklid võivad käsitleda renoveerimisega seotud teemasid erineval tasandil (kohalik, riiklik, Euroopa) ja erinevates ühiskondlikes kontekstides. Ettekanded võivad keskenduda regioonidele laiemalt (nt Euroopa Liidule) laiemalt või uurida üksikuid riike ja piirkondi. 

Pealkiri: Qualitative Methodology and Research Ethics in the Age of Technological Transformations
Sessiooni juhid: Kristel Edelman, Katrin Paadam, Outi Kähäri

Abstrakt: Qualitative methodologies are evolving in an interplay with technological transformations. Emerging technologies, such as AI tools and increasing digitalisation, are opening new horizons for qualitative research, enabling researchers to explore innovative approaches and novel data sources. However, these developments may raise challenging ethical questions concerning online and offline identities as well as changing power relations between researcher and research participants, for instance. These issues, in turn, can have unexpected effects on data collection, analysis and the representation of research results.
The aim of this session is to bring together interdisciplinary discussions on the changing landscape of qualitative methodologies along with technological transformations. 
We welcome abstracts that focus on, but are not limited to, the following topics:

• evolving qualitative research: from classical frameworks to methodological innovations
• digital data sources and changing procedures in qualitative research
• the role of new technologies in reshaping qualitative research practices
• ethical dilemmas in conducting virtual or technology-mediated qualitative research
• the digital turn and the qualitative researcher in the process of in situ interviewing.

This session aims at offering new insights into qualitative methodologies, evolving frameworks, research procedures, and ethical considerations in the context of technological transformations for an advanced understanding of contemporary societies.

Pealkiri: Sotsiaalpoliitika murrangute ajastul
Sessiooni juhid: Mare Ainsaar, Anu Toots

Abstrakt: Viimane dekaad on toonud meile mitmeid kriise ning uusi sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke väljakutseid. Riigil ja ühiskonnal tervikuna on suur roll selles, kuidas reageerida nendega kaasnenud muutustele olgu selleks siis turvatunde vähenemine, ebavõrdsuse kasv või tehnoloogia surve igapäevaelule.
Sessioonile oodatakse analüüse sellest, kuidas kujuneb sotsiaalpoliitika mitmik-kriiside ja tehnoloogilise transformatsiooni ajastul, kuidas on see inimeste elu muutnud või kuidas inimesed ise muudavad sotsiaalpoliitikat. Eelistatud on ettekanded, mis otsivad vastust järgnevatele dilemmadele ja trendidele:

• Platvormtöö regulatsioonid ning platvormtöö mõju ettevõtetele ja töötajatele;
• Kaugtöö olukord ja trendid, sh. diginomaadide sotsiaalne kaitse;
• Sotsiaalteenuste digitaliseerimine/robotiseerimine riigihalduse, sotsiaaltöötajate ja kodanike perspektiivist – tõhususe ja võrdse juurdepääsu dilemmad;
• Sotsiaalmeedia võimalused ja riskid sotsiaalpoliitika rakendamisel;
• Kultuuriline mitmekesisus ja sotsiaalpoliitika standardid poliitikakujundajate või tänavataseme bürokraatide vaates.

Eriti teretulnud on empiirilised analüüsid ja rahvusvahelised võrdlused.

Pealkiri: Tehnoloogilised arengud ja nende mõju inimeste liikumiskäitumisele ja liikuvusuuringutele
Sessiooni juhid: Siiri Silm

Abstrakt: Tehnoloogilistel lahendustel põhinevad võimalused (rendirattad, sõidujagamine) on muutunud tavapäraseks osaks inimeste igapäevasest liikumiskäitumisest ja linnaruumist. Samuti võimaldavad erinevatel tehnoloogiatel põhinevad lahendused koguda automatiseeritumalt andmeid inimeste liikumiste kohta. Sessiooni eesmärk on ettekannete põhjal näidata, milliseid uusi tehnoloogilisi vahendeid ja meetodeid inimeste liikuvusuuringutes kasutatakse ning milliseid uusi aspekte inimeste liikumiskäitumise kohta võimaldavad uued tehnoloogia põhised lahendused teada saada. Uute tehnoloogiatena käsitletakse nii andmete kogumise (nt nutitelefoni rakendused), osalejate kaasamise, analüüsimise meetodeid kui ka uute tehnoloogiate põhiseid liikumisviise. Sessioonis arutletakse uute tehnoloogiliste lahenduste tugevuste ja nõrkuste üle, milliseid rahvastikurühmi võimaldavad uute tehnoloogiliste lahenduste põhised meetodid uurida ning kas ja milliseid riske toob uute tehnoloogiate kasutamine näiteks valimi esinduslikkusele, uuringu tulemuste omaks võtmisele ja praktikas kasutamisele.  

Sessiooni on oodatud ettekanded, milles kasutatakse uusi tehnoloogilisi lahendusi inimeste liikumiskäitumise uurimiseks (nt nutitelefonid) või uuritakse uutel tehnoloogilistel lahendustel (nt elektri tõukerattad) põhinevaid liikumisviise. 

Kuulama on oodatud kõik, kes on huvitatud inimeste liikuvusuuringutest.

Pealkiri: Turbulents ja kriisid kui "uus normaalsus": kriisijuhtimine, sotsiaalne haavatavus ja toimetulek
Sessiooni juhid: Tiina Randma-Liiv, Kati Orru

Abstrakt: Sessiooni eesmärgiks on kokku tuua kriiside uurimisega tegelevad teadlased erinevatest ülikoolidest ning kriisijuhtimise praktikud.  Sessioon vaatleb kriise kahest vaatepunktist. Esiteks, ohud nagu kliimamuutustega kaasnevad äärmuslikud ilmaolud, küberjulgeoleku probleemid, pandeemiad või sõjakonfliktid ei küsi riigipiire, sotsiaalset klassi ega inimeste füüsilist või vaimset võimekust. Ohtude mõtestamisel on sage arusaam inimeste toimetulekust kui individuaalsest ja ajas muutumatust nähtusest (nt arusaam puudega või vaesuses elavate inimeste kehvemast toimetulekust kriisides). Paneel käsitleb sotsiaalse haavatavuse ja toimetuleku mehhanisme kriisides ja võtab lisaks individuaalsetele teguritele vaatluse alla ka sotsiaalse konteksti ja ohusündmuse kulgemise dünaamilise mõju. Haavatavuse ja toimetuleku võtmeküsimusteks on kuidas indiviidid, kogukonnad ja asutused suudavad ohte ette näha, nendeks valmistuda, neile reageerida või neist taastuda. Teiseks käsitleme seda, kuidas kuidas kriise ja ka laiemalt turbulentset keskkonda (paremini) juhtida. Vaatleme kriiside ennetamist ja äratundmist, nende operatiivset juhtimist, kriisijärgset analüüsimist ja neist õppimist nii mikro- kui makrotasandil. Samuti on teretulnud ettekanded, mis käsitlevad tehnoloogilisi lahendusi kriiside ennetamisel ning kriisidest tulenevate väljakutsete adresseerimisel. Kriiside uurimine tõstatab ka metodoloogilisi väljakutseid andmete kättesaadavusest, inimrühmade ja sotsiaalsete kontekstide esindatusest uurimistöös. 

Paneeli on oodatud nii teemakohased peegeldused praktikutelt, kontseptuaalsed käsitlused kui ka empiirilised uuringud.

Pealkiri: Põlvkonnad ja pered meediastunud maailmas
Sessiooni juhid: Veronika Kalmus, Signe Opermann ja Andra Siibak

Abstrakt: Meediakesksel ajastul, mil igapäevaelu, kultuur, haridus ja teised eluvaldkonnad on meediaga (sh kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisega) tihedalt läbi põimunud ning peaaegu kõik on meedia poolt vahendatud, pakub meediastumise kui suure ühiskondliku metaprotsessi uurimine üha uusi võimalusi, alustades inimestevahelisest kommunikatsioonist ja muutuvatest praktikatest pereelus ning lõpetades inimeste ja masinate vahelise automatiseeritud suhtluse ja koostööga.
Sessiooni eesmärk on heita pilk sellele, kuidas eri (sotsiaalsete) põlvkondade ja/või perekondade esindajad kasutavad meediat ja digiplatvorme, kuidas nad meediastunud keskkonnas üksteisega suhtlevad, kuidas sotsialiseeruvad ja üksteist toetavad-õpetavad ning kuidas andmestuvas ja tehisarustuvas ühiskonnas üldiselt hakkama saavad ja end tunnevad.

Sessioonile oodatakse osalema teadlasi, praktikuid, üliõpilasi ja kõiki teisi, kes soovivad tutvustada rahvusvaheliste või Eesti-kesksete uurimuste tulemusi, metodoloogilisi lähenemisi ja/või teoreetilisi ideid, mis haakuvad järgmiste märksõnade ja teemadega (kuid ei ole nendega piiratud): meediastumine, andmestumine, platvormistumine, tehisarustumine (AI-stumine), kriitilised andmeuuringud, sotsiaalsed transformatsioonid, digipädevus, digitaalne (ja AI-) kirjaoskus, tulevikuharidus, sotsialiseerumine, vanemlik vahendamine, põlvkondadevahelised suhted, vaimne heaolu jne.

Pealkiri: Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis
Sessiooni juht: Tauri Tuvikene

Abstrakt: Platvormitöö on kasvav töötamise vorm nii Eestis kui ka maailmas laiemalt, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. Arvestades selle kasvu, on oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. Samuti on platvormitöö laienemisel kahtlemata mõju ka tööga seotud regulatsioonidele laiemalt. See interdistsiplinaarne sessioon pakub sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses ja ühiskonnas. Soovime sessiooniga pakkuda sissevaate platvormitöö ning platvormiettevõtluse edasiste võimalike arengute kohta Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse (makro)trende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). 

Teemad, mille kohta ootame ettekandeid, kuid millest tõukuvalt võib soovi korral ka muid teemakohaseid ettekandeid pakkuda: 

• Platvormitöö majanduslikud mõjud. 
• Platvormitöötajate sotsiaalne kaitse.
• Võimalused saavutada tasakaalustatud regulatsioon.
• Platvormide roll töötajate karjääriteede kujunemisel ja muutumisel.

Sessioon valmib projekti RITA-PLATV2 "Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis" raames.

Pealkiri: Ebavõrdsuse kumuleerumine üle elukaare
Sessiooni juhid: Kadri Täht, Marge Unt

Abstrakt: On oluline mõista, kuidas indiviidi tasandil ebavõrdsused kumuleeruvad ja kuidas kohaliku ja riigi tasandi võimaluste struktuurid võivad vähendada või isegi võimendada ebavõrdsust erinevates eluetappides ja valdkondades. See sessioon keskendub ebavõrdsuse kumuleerumisele üle elukaare hariduse, töö, heaolu ja tervise valdkondades viimastel kümnenditel.

Kutsume esitama ettekandeid (kuid mitte ainult) järgmistel teemadel:

• Kuidas hariduslikud erinevused kujundavad edasist töö- , heaolu- või tervisealast ebavõrdsust?
• Millised mehhanismid mõjutavad tööturule sisenemise ja tööturult lahkumise protsessi?
• Kuidas erinevad tööhõive mustrid (nt katkestused töötees, ajutised töölepingud) mõjutavad indiviidide majanduslikku ja sotsiaalset positsiooni (nt emaduslõiv)?
• Millised on (vaimse) tervise ja tööelu omavahelised seosed elukaare eri etappides?
• Kuidas mõjutavad erinevad institutsioonid (haridus, tööturu- jne poliitikad) ja makromajanduslikud tingimused ebavõrdsuse kujunemist?
• Millised on digitaliseerimise ja tehnoloogiliste muutuste mõjud hariduse ja tööturu ebavõrdsusele (automatiseerimise mõjud, elukestva õppe roll, platvormimajanduse mõjud, jne)?

Eriti julgustame esitama töid, mis pakuvad uusi empiirilisi teadmisi. Ettekanded võivad olla nii konkreetse riigi kesksed kui ka võrdlevad.

Pealkiri: Laste heaolu, hääl ja osalusõigus murrangulisel ajastul
Sessiooni juhid: Karmen Toros, Oliver Nahkur, Koidu Saia

Abstrakt: Tehnoloogiliste murrangute ajastul, millega paralleelset on ühiskonnas hiljuti toimunud mitmed kriisid (nt Covid-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas), on mitmel pool täheldatud laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu alanemist, aga ka laste heaolu toetavate spetsialistide suurenevat koormust ning läbipõlemisohu suurenemist. Sessioonile ootame ettekandeid, mis käsitlevad Eesti laste heaolu olukorda, laste häält ja osalusõigust, erilise fookusega abivajavatel, haavatavamas positsioonis lastel ning nende peredel, aga ka heaolu mõjutavaid  tegureid, sh lastega töötavate spetsialistide rolli heaolu edendamisel. Oodatud on nii Eesti uuringute kui ka rahvusvahelised võrdlused antud teemal. 

Ootame nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel empiirilistel andmetel tuginevate uuringute kui ka originaalsete teoreetiliste lähenemistega ettekandjaid ning eelkirjeldatud teemade vastu huvi tundvaid teadlasi, praktikuid, üliõpilasi, poliitikakujundajaid ja teisi kaasa mõtlema ja arutlema. 

Pealkiri: Julgeolek ja turvatunne
Sessiooni juhid: Kairi Kasearu, Mare Ainsaar, Anu Toots, Eleri Lillemäe, Tiia-Triin Truusa

Abstrakt: Viimane dekaad on toonud kaasa mitmeid kriise ning uusi sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke väljakutseid. Riigil ja ühiskonnal tervikuna on suur roll selles, kuidas reageerida nendele muutustele olgu selleks siis geopoliitiliste julgeolekuriskide kasv, turvatunde vähenemine, ebavõrdsuse suurenemine või tehnoloogia surve igapäevaelule. Tegemist on komplekssete riskide kuhjumisega, kus ressursside piiratuse tõttu on suurem surve prioriteetide määratlemisele ehk küsimusele kelle heaolu ja turvatunne on olulisem. Prioriteetide sidumist riigi julgeolekuga saab mõtestada kui julgeolekustumist. Sellises olukorras võib toimuda erinevate rühmade mobiliseerimine. Ühelt poolt võib see tugevdada ühiskonna toimepidevust, kuid teiselt poolt võib avada ka võimalusi ühiskonna destabiliseerimiseks.
Sessiooni eesmärk on kokku tuua erinevate distsipliinide teadlased, kelle uurimistöö analüüsib turvatunde allikaid ja avaldumisvorme, ühiskonna julgeoleku erinevaid tahke, alates riigikaitsest kuni sotsiaalse sidususe ja heaoluni. 

Sessioon ootab ettekandeid, mis analüüsivad:

• julgeolekustumise erinevaid ilminguid ühiskonnas (nt elanikkonna osalemine riigikaitses, tehnoloogiliste arengute mõju julgeolekustumisele ning laiemalt militaar-tsiviilsuhted;
• sotsiaalkaitse ja -poliitika toimimist ja kujunemist, kuidas on see inimeste elu muutnud, kuidas poliitika muutub, kuidas inimesed ise muudavad sotsiaalpoliitikat, sotsiaalkaitse standardid;
• (sotsiaal)meedia võimalustest ja riskidest julgeoleku tagamisel ja sotsiaalkaitse toimimisel;
• kultuurilist mitmekesisusest selles valdkonnas (erinevate kultuuriliste rühmade osalus, suhtumine, mõju).

Eriti teretulnud on empiirilised analüüsid ja rahvusvahelised võrdlused. Sessioonile oodatakse ettekandeid nii teadlastest kui praktikutelt, nii eesti kui inglise keeles. 

Pealkiri: Heaolu mõõtmise ja andmetega seotud võimalused ja väljakutsed
Sessiooni juht: Oliver Nahkur

Abstrakt: Praegusest mitmikkriiside ajast võimalikult valutult läbi tulemiseks on oluline monitoorida ühiskonnaliikmete heaolu. Heaolu ühiskondliku monitoorimise ja andmepõhise otsustamise olulisust rõhutavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Heaolu andmeid on võimalik koguda mitmetel erinevatel viisidel, kusjuures kiirete tehnoloogiliste muutuste kontekstis on tekkinud mitmeid uusi andmekogumise kui ka nende mudeldamise/analüüsimise ja kasutamise võimalusi. Samamoodi on üles kerkinud mitmeid väljakutseid.  

Selle sessiooni eesmärk ongi adresseerida heaolu mõõtmise ja andmetega seotud võimalusi ja väljakutseid. Oodatud on teoreetilised, empiirilised kui ka arutelu ettekanded.

Pealkiri: Eesti ettevõtted globaalsetes väärtusahelates murrangute ajastul
Sessiooni juhid: Tarmo Kalvet, Marek Tiits, MKM/EIS esindajad

Abstrakt: Turgude dünaamika, geopoliitika ja ebapiisava tootlikkuse kasvuga seotud väljakutsed sunnivad ümber mõtestama Eesti positsiooni globaalsetes väärtusahelates. Sessioonis uuritakse, kuidas suurendada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust ja tugevdada nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel.
Tõhus majanduskasv eeldab tootlikkuse tõusu olemasolevatel tegevusaladel, kuid olulisem on liikumine suurema teadmiste- ja tehnoloogiamahukusega sektoritesse. Sessioonis analüüsitakse Eesti võimalusi siseneda suurema lisandväärtusega tootegruppidesse ning teha teadlikumaid sihtturgude valikuid. Lisaks keskendutakse sellele, kuidas meelitada Eestisse tehnoloogiamahukaid ja kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid, mis toetaksid ekspordi kasvu.
Andmepõhine ja analüütiline toodete ja sihturgude valik on kriitilise tähtsusega, sest hästi kavandatud ekspordistrateegia prioriteedid aitavad suurendada eksporditulu, hoides samal ajal kulusid kontrolli all.

Pealkiri: Households' Economic Inequality and Inflation Experiences
Sessiooni juht: Tairi Rõõm

Abstrakt: The recent surge in consumer prices has brought into the spotlight both inflation and the role of monetary policy in taming price increases. This is particularly relevant for Estonia, where cumulative price growth in recent years, like in other Baltic states, has exceeded that of the broader euro area. The impact of monetary policy is also felt more strongly in this region due to the prevalence of floating interest rate loans. This session will explore how inflation and monetary policy affect households and individuals, while also examining wealth inequality and the role of monetary policy in shaping disparities in income and wealth.
The first presentation will delve into how personal inflation exposure influences consumption and investment patterns, shedding light on backward-looking expectations and their role in inflation persistence. The second presentation will examine the distributional effects of monetary policy, particularly its disproportionate impact on income inequality during high-inflation periods and the cascading effects on aggregate consumption. The third presentation will focus on the shift in consumer inflation expectations after the recent inflation spike, emphasizing the interplay between perceived, realised, and expected inflation in shaping economic behaviour. Lastly, the fourth presentation will unpack wealth inequality, highlighting discrepancies between household- and individual-level measures and the implications of within-household dynamics. Together, these studies provide a nuanced understanding of economic behaviour in an era of heightened volatility and inequality.
The session includes the following presentations:

1. Merike Kukk, Jan Toczynski, Christoph Basten, „Beyond the headline: How personal exposure to inflation shapes the financial choices of households“
2. Jaanika Meriküll, Matthias Rottner, „Monetary policy and earnings inequality: Inflation dependencies“
3. Gerda Kirpson „The dynamics of consumer inflation expectations before and after the 2022 inflation spike: The role of perceived and realised inflation“
4. Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm „Unravelling the overlooked dimension: Wealth inequality at the household vs individual level“

Pealkiri: Tehnoloogia murrangud –  kas murrangud ka inimese olemuses? Filosoofiline vaade
Sessiooni juhid: Aive Pevkur, Peeter Müürsepp, Margus Vihalem, Kevin Rändi

Abstrakt: Martin Heideggeri mõjukas kirjutis „Küsimus tehnika järele“ on tehnika üle mõtlemist mõjutanud pea kolmveerand sajandit. Teemast filosoofiliselt kõneldes on inimese ja tehnika suhete mõistmisel ja selgitamisel mitmeid karisid. Esiti tehnika ja tehnoloogia mõisted ise, kus saksa ja inglise keeleruumi mõjud on kujundanud inimeste käsitlusi eesti keeles tehnikast kõnelemisel ja mõisteline hämaolek raskendab dialooge ja polülooge. Teiseks väljakutseks on teaduse ja tehnika ning sellest tulenevalt teadusfilosoofia ja tehnikafiloosofia piiritlemine. Kolmandaks väljakutseks on inimese enda mõistmine looduse-tehnoloogia pingeväljas.
Ettekannete sessioonil arutlevad filosoofid inimese ja tehnoloogia suhete aluskontseptsioonide üle. Sessiooni eesmärgiks on arutleda küsimuste üle, kuidas me sisustame tehnika, tehnoloogia, inimese ja looduse mõisteid, sellest sõltub see, kuidas me mõtleme erinevate nähtuste omavahelistest seostest, mis omakorda mõjutab meie otsustamist ja käitumisstrateegiaid, laiemalt ühiskondlike protsesside arenguid. Käsitluste fookuses on inimene ning tema kas püsiv või muutuv/ muutunud olemus tehnoloogiliste arengute laines. Käsitleme ettekannetes küsimusi, kuivõrd saab tehnoloogia mõjutada loomulikku-looduslikku inimeses ja millised on tehnoloogia mõjud sellele, kuidas käsitleme inimest või kuidas toimub interaktsioon inimese ja looduse, inimese ja tehnoloogia vahel.

Sessiooni põhiteemad: 

• Tehnika ja tehnoloogia muutunud käsitlused tehnoloogia murrangulisel arengujärgul
• Inimese olemuse mõtestamine läbi suhte loodusesse, tehnikasse ja teadusesse
• Teaduse rolli mõtestamise uued väljakutsed tänases (digi)tehnoloogilises maailmas
• Kultuurilis-sotsiaalse mõõtme tähtsus tehnoloogiliste praktikate ja kujutluste vaheliste seoste mõistmiseks.  

Sessioonile oodatakse osalema kõiki inimesi, keda huvitab tehnoloogia, looduse, inimese ja ühiskonna suhete mõtestamine, et paremini mõista konkreetseid sotsiaalteaduste ja tehnoloogiateaduste probleeme.

Pealkiri: Eesti nüüdisaegse õpiruumi väärtuspõhine ja ruumikriitiline arutelu
Sessiooni juhid: Andrea Annus, Kadri Koreinik

Abstrakt: Töötoa formaadis sessioonis harutame õpiruumi (learning space) olemust ruumi- ja tähendusloomest lähtuvalt nii õppesituatsioonis kui ka haridussüsteemis. Käsitleme õpiruume interdistsiplinaarselt – andragoogika, kriitilise geograafia, haridusantropoloogia, võrdleva haridusteaduse, arhitektuurianalüüsi – prisma läbi ja kasutajakogemusest lähtuvalt. Selline pilk (gaze)  ruumiloomele võimaldab uurida õpikogukondade identiteeti, heaolu ja väärtusi.
Arutleme töötoas, kuidas praegused ruumipoliitilised (nt hariduslinnakute, suurte ühisaladega koolihoonete soosimine) otsused on ennast õigustanud ja kuidas mõjutab digivahendite, muuhulgas tehisintellekti kasutus humanistlikku õpikäsitlust. 

Ootame töötuppa kaasa mõtlema ja aktiivselt arutlema kõiki, kes on seotud õppimise ja õpetamisega üld- ja kõrgharidusasutustes.
 

Pealkiri: Tehnoloogia hõlbustamas kodanikke ja otsustajaid: Digitaalsest osalusest AI võimalusteni
Sessiooni juhid: Keiu Telve, Jaanika Kingumets, Marko Uibu, Kaie Koppel, Rasmus Pedanik, Marten Lauri

Abstrakt: Arutelu eesmärk on avada, kuidas tehnoloogia toetab kodanikuks olemist, ühiskondlikku aktiivsust ja mõjutab ühiskondade kujunemist. Tehnoloogiline areng laiendab avalikku ruumi ning seeläbi ka poliitilist ja ühiskondlikku välja. Paneel kutsub kaasa mõtlema, kuidas tehnoloogia toetab kodanikke osalemisel ja otsustajaid kaasamisel? 
Ühiskonnaelus saab osaleda digitaalseid suhtluskanaleid kasutades: töötades vabatahtlikuna virtuaalvõrgustiku eestvedamises; kaugelt oma aega, oskusi või raha panustades, e-valides, aga läbi väikeste igapäevaste ja tihti virtuaalruumis asetleidvate žestide, mis juurutavad kuuluvustunnet (Kallio et al. 2020). Digitaalne osalus etnilistes virtuaalruumis on eriti oluline hargmaiste gruppide jaoks, aga see võimestab ka teisi ühiskonna osasid, kellel pole ametliku kodakondsuse käsitluse kaudu sõnaõigust (sisserännanud, varjupaigataotlejad, noored jne). 
Lisaks on kodanikke ja ühiskonna arengut toetamas tehisintellekti (AI) tööriistad, mis avavad uusi võimalusi ideedega töötamiseks. AI suudab esindada erinevate ühiskonnagruppide positsioone, toetada ajurünnakuid ja pakkuda andmepõhiseid lahendusi, mis aitavad potentsiaalseid lahendusi valideerida. AI-ga kaasnevad ka mitmed ohud: tehnoloogia võib süvendada kallutatust ja marginaliseerida teatud gruppe, eriti kui andmed või algoritmid pole piisavalt mitmekesised.
Koosloomelises interaktiivses arutelusessioonis otsime vastuseid küsimustele, kuidas kasutatakse digitaalseid võimalusi, et luua ja esitleda ühiskondlikku positsiooni, millised on tänased ja tulevikuvõimalused distantsilt ühiskonnaelus osalemiseks ning kuidas AI areng mõjutab valitsemist ja kaasavat poliitikakujundamist tulevikus. Arutelusessiooni toetab eksperiment AI-loodud persoonadega ning katsetame koosloomelist otsustusprotsessi kvalitatiivsete andmekogude põhjal.