Konverents inimene tehnoloogiliste murrangute ajastul

Koht: Erinevad Tallinna Tehnikaülikooli laborid

Aeg: 10.00-16.00 

Avatud on nii TalTechi majandusteaduskonna kui ka teiste erialade laborid. Doktorandid, teadlased ja uurimisgrupid saavad võimaluse avastada koostöövõimalusi ning tutvuda praktiliste lahendustega. Suuremate uurimisgruppide puhul palume korraldajatega aegsasti ühendust võtta, et vältida kattumisi ajakavas. Kasutage võimalust inspireeruda andmetehnoloogiate uuenduslikest rakendustest!

Laborite külastamiseks on vajalik eelregistreerimine 1. maiks 2025.

Registreerimisvorm

Tutvustame andme- ja silmajälgimise laborite (https://taltech.ee/datalab, https://taltech.ee/en/sbg/cooperation/eye-tracking-lab) tark- ja riistvara võimalusi ning kompetentsi, mis toetavad kognitiivsete ja sotsiaalsete mõjude hindamist seoses andmete, algoritmide ja tehisintellekti rakendamisega. Osalejatel on võimalus uurida, kuidas kasutada innovaatilisi lahendusi semi-eksperimentaalsetes uuringutes, töötada välja uusi uurimismeetodeid ning luua interdistsiplinaarseid koostööprojekte. Ootame kõiki huvilisi meie laboriga ja uurimistööga tutvuma ning koostöövõimalusi arutama! 
Kontakt: Mergime Ibrahimi (mergime.ibrahimi@taltec.ee); Tayfun Kasapoglu (anu.masso@taltech.ee)
Asukoht: Akadeemia tee 3, SOC-466-467
Aeg: kl 10-16

Tööstusliku virtuaal- ja liitreaalsuse labor (IVAR - https://ivar.taltech.ee/) on osa TalTechi Mehaanika ja Tööstustehnika instituudi Paindtootmise ja robootika demokeskusest. IVAR tegeleb tipptasemel teadustööga robootika, inimese-roboti interaktsiooni ning immersiivsete (XR) interaktsioonirakendustega tööstuse ja tervishoiu valdkonnas, et näidata Tööstus 5.0 kontseptsioonide täieliku potentsiaali. Konverentsi ajal tervitame soojalt delegatsioone, kes on huvitatud interdistsiplinaarsest koostööst. Loodame luua uusi partnerlussuhteid, vahetada ideid ning uurida võimalikke ühiseid projekte seotud valdkondades.
Kontakt: Vladimir Kuts (vladimir.kuts@taltech.ee); Tauno Otto (tauno.otto@taltech.ee)
Asukoht: U-05B, Ehitajate tee 5
Aeg: kl 10-11

Biosignaalide töötluse labor (https://taltech.ee/tervisetehnoloogiate-instituut/biosignaalide-tootluse-labor) tegeleb interdistsiplinaarsete uuringutega infotehnoloogia ja aju füsioloogia kokkupuutepunktis. Meie fookuses on elektroentsefalograafia (EEG) signaalide analüüs – peanahalt mõõdetav ajutegevuse aktiivsus –, mille abil uurime, kuidas mentaalsed häired, tööstress ja keskkonnategurid mõjutavad aju tööd. Meie teadustöö eesmärk on tuvastada ja tõlgendada neid muutusi, et panustada vaimse tervise edendamisse. Keskendume nii ennetusele ja varajasele diagnoosimisele kui ka sekkumiste mõju jälgimisele. Usume, et tulevikus, kus tervishoiusüsteem seisab silmitsi arstide puudusega, on inimese enda panus tervise hoidmisel üha olulisem. Seetõttu töötame välja lahendusi, mis aitavad inimestel oma vaimset heaolu paremini toetada. Ootame avatud laborisse kõiki, kes on huvitatud aju-uuringutest, biosignaalide töötlusest või tervisetehnoloogiatest. Tutvustame oma teadustööd, kasutatavaid seadmeid ja rakendatavaid meetodeid.
Kontakt: Maie Bachmann (maie.bachmann@taltech.ee); Jana Holmar (jana.holmaar@taltech.ee)
Asukoht: Ehitajate tee 5, LIB-125B
Aeg: kl 10-11.30

Tule 8. mail kell 13:00-16:00 vaatama IT Kolledži ruumi 222, missuguseid töö- ja õpikeskkonna muudatusi võimaldavad robot-assistendid ja kaugosalusrobotid ning kuidas nad toetavad interdistsiplinaarset koostööd! 

Tehnoloogiat tutvustab IT Kolledži IT didaktika uurimisrühm, mis on keskendunud robotite ja kaugosalusrobotite kasutamisele igapäevases suhtluses ja koostöös. Tahame teada, kas robot-assistentidest saab tõelised kolleegid ning kas kaugosalusrobot suudab pakkuda virtuaalreaalsusele sarnast kohalolekut, mis võib asendada traditsioonilisi telekonverentse. Meie eesmärgiks on arendada lahendusi, mis parandavad suhtlusmeetodeid ja loovad uusi koostöövõimalusi teaduse, arenduse ja ettevõtluse valdkonnas. IT didaktika laboris teeme katseid, mis toovad selgust küsimusse, kuidas robotid saavad toetada igapäevast suhtlust ning parandada meeskonnatööd nii akadeemilises kui ka ettevõtluskeskkonnas. Laboris võtavad teid vastu meie uurimisrühma doktorant-nooremteadurid Kristel Marmor, Fuad Budagov ja Tiina Kasuk ning uurimisrühma juht Janika Leoste ja assistant Katrin Aasma, kelle igapäevane tööelu juba on robot-assistentide ja kaugosalusrobotitega väga tihedasti seotud.
Ootame kõiki huvilisi osalema ja jagama oma ideid. Registreeruge varakult, et tagada koht üritusel ja jagada oma kogemusi. Palun andke oma osalemissoovist teada Katrin Aasmale (katrin.aasma@taltech.ee) või küsige vajadusel täiendavaid küsimusi.
Vaata lisa uurimisrühma blogist cm.taltech.ee ja Linked In lehelt  https://www.linkedin.com/groups/9857633/ .
Kontakt: Katrin Aasma (katrin.aasma@taltech.ee); Janika Leoste (janika.leoste@taltech.ee)
Asukoht: Raja tn 4, IT Kolledž, ruum 222
Aeg: kl 13-16

Ürituse korraldus:
Koht: TalTech, tudengimaja
Aeg: 14.00-17.00 
Formaat: Maailmakohviku formaat

Kellele suunatud:
Oodatud on kõik huvilised! Eriliselt on oodatud bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid, keda huvitab sotsioloogia, sotsiaalteadused või interdistsiplinaarne koostöö.

Esinejad, eksperdid:
Esinejad avalikustame lähiajal.

Läbiviijad:
Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal (SÜLEM), koosseisus Kristjan Vällmann, Eliise Marie Kuusk, Kadi Kõrts, Meribel Loos, Rednar Tamm.  

Tutvustus:
Maailmakohvikus istuvad eksperdid ja osalejad ühise laua taha, et arutleda oluliste sotsiaalvaldkonna küsimuste üle. Nagu ühele kohvikule kohane, ei puudu ka kohv ja küpsised.
Kohtume nelja erineva laua taga, kus igaühel keskendutakse eri teemale ning arutelu juhib vastava valdkonna ekspert. See on võimalus avaldada arvamust, kuulata teisi ning avastada sotsiaalvaldkonna mitmekülgsust. 
Maailmakohvik on suurepärane võimalus kohtuda kaastudengitega, jagada mõtteid ning luua uusi kontakte.
Tule maailmakohvikusse, et saada vastused küsimustele, millega sotsiaalteadlased tegelevad, miks neid vaja on ja kus neid päriselt kohata võib!  

Päevakava: 
14:00-14:15 Sissejuhatus
14:15-14:35 I arutelu
14:35-14:55 II arutelu
14:55-15:15 kohvipaus
15:15-15:35 III arutelu
15:35-15:55 IV arutelu
15:55-16:30 Kokkuvõtted 
16:30-17.00 Võrgustumine 
 

Koht: SOC-414, Majandusteaduskonna maja, Akadeemia tee 3, Tallinn
Aeg: 13.00-16.00  
Läbiviijad: Tarmo Koppel, OlgaTšernikova, Katriin Visamaa
Töötuba on eelnevalt registreerunud osalejatele. NB! Kohtade arv on täis!

Tutvustus: Tegemist on praktilise töötoaga, kus tutvume tehisintellekti rakendustega, mis mõeldud asendama inimtööd ning automatiseerima käsitsi tehtavat tööd. Teeme ülevaate valitud AI-tööriistade rakendustest ning võimaldame neid kasutada. Seejärel juhendatakse prooviandmetega rakendust käitama. Hindame saadud tulemuste korrektsust ning diskuteerime praktilisi kaalutlusi nende rakenduste juurutamisel ettevõtetes. Töötoas keskendutakse sellele, kuidas AI-tööriistad võivad toetada tööprotsesse, vähendada käsitsitööd ja suurendada tegevuste täpsust. Valitud AI tööriistad tegelevad andmete töötlemise ja analüüsimisega. Osalejatel on võimalus omandada teadmisi valitud AI-tööriistade tööpõhimõtetest ning õppida, kuidas neid praktiliselt rakendada erinevates ärivaldkondades. Teeme läbi praktilisi harjutusi, kus osalejad saavad õppejõu poolt antud prooviandmeid kasutades AI-rakendusi testida ja analüüsida, kuidas need aitavad saavutada tööülesannetes paremaid tulemusi. Lisaks praktilisele käeharjutamisele hinnatakse AI abil saadud tulemuste täpsust ja analüüsitakse nende rakendamisega seotud riske ja võimalusi ettevõtetes. Diskussioonis käsitletakse AI juurutamise praktilisi aspekte, millised tõrked võivad esineda ja kuidas neist üle saada. Osalejad, kes soovivad töötoas osaleda peaks arvestama järgmisega.
- Kaasa tuleks võtta internetiühendusega arvuti (Taltechis on Wifi võrk avatud kõigile). 
- Harjutustöö käigus täidetakse harjutustööleht ning tagastatakse õppejõule. 
Töötuba on eesti keeles. Töötoas on oodatud osalema doktorandid, teadlased ja kõik huvilised, kes soovivad enam teada AI tööriistade praktilisest rakendamisest. 

Koht: SOC-414. Majandusteaduskonna maja, Akadeemia tee 3, Tallinn

Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek. Info saadetakse otse liidu liikmetele.

Registreerimine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peahoone fuajees, Ehitajate tee 5. 

Asukoht: Tudengimaja

• Tiit Land, Tallinna Tehnikaülikooli rektor
• Mai Beilmann, Eesti Sotsioloogide Liidu president 
• Joonas Hellerma, moderaator 

I paneel: Inimene ühiskondlike murrangute kurvis

Elame ajastul, kus ühiskonnad liiguvad läbi järsu kurvi – tehnoloogilised, kultuurilised ja (geo)poliitilised muutused kujundavad ümber meie institutsioonid, väärtused ja eluvormid. Me ei tea, mis meid kurvi taga ootab ja kuidas me teadlastena peaksime neile muutustele reageerima. Paneelis uurime, kuidas nende ülikeeruliste transformatsioonide ristumiskohas olevaid muutusi mõista, kuidas inimene ja ühiskonnad nendega kohanevad ja milline on sotsiaalteaduste roll selle tundmatu teekonna mõtestamisel. Paneelis astuvad üles tunnustatud teadlased, kes lähenevad teemale eri teoreetiliste ja empiiriliste vaatenurkade kaudu. See on kutse mõelda koos: milline ühiskond võib ootamatult järgmise käänaku tagant välja ilmuda – ja kas oleme selleks valmis?

Asukoht: Tudengimaja ja veebiülekanne

Peaesinejad:

• Laur Kanger, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandihoidja. 
• Marju Lauristin, Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessor, Eesti poliitik ning endine Euroopa Parlamendi liige ja sotsiaalminister.
• Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna, küberneetika instituudi täisprofessor tenuuris, mereteadlane ja matemaatik, endine Eesti Teaduste Akadeemia president.

Moderaator: Joonas Hellerma

Laur Kanger

250-aastase arengu tulemusel on tööstusühiskond nüüdseks tekitanud ökoloogilise kobarkriisi. Katsed seda lahendada lähtuvad aga tihti ökoloogilise moderniseerumise raamistikust. Viimane tunnistab küll keskkonnaprobleemide tõsidust, kuid eeldab, et teadus ja tehnoloogia suudavad sellele edukalt vastata. Esitan vastuteesi: just tööstusühiskonna ajaloolise pärandi ehk teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ning käitumisviiside koosmõjul oleme hetkel olukorras, kus tehnoteadus lubab ühe käega keskkonnakriisi lahendada, teisega seda aga jätkuvalt süvendab. Selle seisukoha toestamiseks kasutan kolme näidet: geoinseneeria, tehisaru ning kliimamudelid. Väidan, et olukorra tõsidusele vastamiseks vajavad mitmed 19. sajandist pärit arusaamad teaduse ja tehnoloogia kohta olulist ümbermõtestamist: meil on tarvis astuda ökoloogilise moderniseerumise ajastust vastutustundliku moderniseerumise ajastusse.

Marju Lauristin - Muudatused Eesti ühiskonnas uue arengutsükli jooksul

Ettekande lähtekohaks on  ühiskonna morfogeneetilise analüüsi mudel, mis aitab tuvastada ja selgitada tegureid ja protsesse, mis kujundavad ühiskonna tsüklilist arengut.  Ettekandes käsitletakse globaalsete  tehnoloogiliste, ökoloogiliste, geopoliitiliste ning demograafiliste tegurite koosmõju uue arengutsükli jooksul Eestis toimuvatele  ühiskondlikele protsessidele, poliitiliste institutsioonide iseloomule, kultuuriruumi ja sotsiaalsetele agentsuste  muutumisele. Käesolevat olukorda  Eestis iseloomustatakse kui ühiskondlikku morfostaasi (seiskumist) ning küsitakse, milliste tegurite jõul või sündmuste mõjul saab morfostaas pöörduda taas morfogeneesiks. 

Tarmo Soomere - Kunst tehnoloogiliste arengute keskel vähem ruumi võtta

Tänu teadmiste ülikiirele kasvule ja kõikvõimalike tehnoloogiate plahvatuslikule arengule elame maailmas, kus teadmiste maht kahekordistub iga üheksa aastaga ja põlvkondade veelahe markeerib üha enam käeliste ja tehnoloogiliste oskuste suhte erinevust. Akadeemik Gustav Naani sõnastuses elame justkui suure jõnksu sees. Samas pole arvestataval määral muutunud kiirus, millega inimene teadmisi omandab. Mistõttu on igati mõistetav, et inimesed eristuvad üha rohkem mitte teadmiste ja oskuste hulga või kvaliteedi, vaid pigem eri aegadel või valdkondades omandatud teadmiste kaudu.
Selle protsessi loomulik tulemus on mitmepolaarne maailm, kus ka teadmispõhised arvamused on mitte ainult tugevasti polariseerunud, vaid jaotunud paljudesse selgelt erinevatesse rühmadesse, keskmise mõiste on kaotamas oma ajaloolist tähendust võrdlusalusena ja see, mida nimetatakse peavooluks, ei pruugi esindada enamiku seisukohta. Otsuseid tuleb teha olukorras, kus lõpuni mõistetavaid usaldusväärseid fakte on vähe, väärtused tule all ja omavahel konfliktis, kaalul on palju ja aega otsustamiseks pole. Nii muutuvad järjest olulisemaks nii kommunikatsioon, mis on suunatud mitte veenmisele, vaid mõistmisele, kui ka sellise intelligentsuse tüübi kasvatamine, mis võimaldab arvamustest üleküllastunud maailmas stabiilsust hoida ja (Mikk Mikiveri parafraseerides) niigi survestatud keskkonnas vähem ruumi võtta.

‎Asukoht: Tudengimaja

Lühike paus, et võtta hetk kuuldu üle järelemõtlemiseks ning aruteluks.

Asukoht: Paralleelsessioonid toimuvad majandusteaduskona hoones erinevates ruumides (vaata ruumide infot sessioonide alamlehel).

Sessioonide ja ettekannete tutvustused on sessioonide alamlehel. 

Konverentsil osalejatele pakutakse lõunat tudengimajas.

Asukoht: Paralleelsessioonid toimuvad majandusteaduskona hoones erinevates ruumides (vaata ruumide infot sessioonide alamlehel).

Sessioonide ja ettekannete tutvustused on sessioonide alamlehel. 

Asukoht: Tudengimaja

Lühike paus, et võtta hetk kuuldu üle järelemõtlemiseks ning aruteluks.

Asukoht: Paralleelsessioonid toimuvad majandusteaduskona hoones erinevates ruumides (vaata ruumide infot sessioonide alamlehel).

Sessioonide ja ettekannete tutvustused on sessioonide alamlehel. 

Lühike sirutuspaus liikumaks tagasi tudengimajja, kus toimub konverentsi teine paneeldiskussioon. 

Paneel II: Tuleviku kirjaoskused murrangute ajastul: mis hoiab meid kurvis?

Kui esimeses paneelis mõtestasime ühiskondlikku kurvi ja püüdsime aimata, mis võib nurga taga oodata, siis nüüd läheme veel sammu edasi. Küsimus ei ole enam ainult selles, kuhu me liigume, vaid kuidas me üldse mõistame ja juhime seda liikumist. Selleks vajame uusi oskusi – mitte ainult tehnilisi teadmisi või andmekirjaoskust, vaid ka refleksiivset mõtlemist ja kognitiiv-kommunikatiivseid võimeid: oskust lugeda inimest, lugeda masinat, luua uusi sidemeid ja tähendusi. Arutame, milliseid kirjaoskusi ja koostöövorme vajame ühiskonnas, kus uued tehnoloogiad põrkuvad väärtuste, heaolu ja inimese sisemise tajuga. Kuidas vältida killustumist ja kuidas kasvatada suutlikkust näha suurt pilti. Ja lõpuks: kas Eestil võiks olla oma uus valgustusaja idee – manifest tulevikuks, mis aitaks hoida kurvis suunda?

Asukoht: Tudengimaja ja veebiülekanne

Panelistid:

• Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna, majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute kaasprofessor, 2026.a Eesti inimarengu aruande toimetaja.
• Kadri Männasoo, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi täisprofessor tenuuris.  
• Kaido Paabusk, Statistikaamet, peadirektori asetäitja andmeteenuste alal.
• Katrin Tiidenberg, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor.
• Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, Eesti Tehisintellekti tippkeskuse (EXAI) eetika töörühma juht ja Riigikogu kõrghariduse toetusrühma juht.
• Mari-Liis Sööt, Riigikantselei strateegiadirektor. 
• Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikooli, tarkvarateaduse instituudi rakendusliku tehismõistuse täisprofessor tenuuris.

Moderaator: Joonas Hellerma

Asukoht: Tudengimaja

Päeva kokkuvõte ja konverentsi lõppsõnad.

Konverentsi vastuvõtt Tudengimajas.