Koostöö koolidega

"Geograafia seos energiatõhusate hoonetega"
Loengus tuuakse hulgaliselt näiteid ja luuakse illustreerivaid seoseid, kuidas geograafia tunnis omandatud teadmised on otseselt seotud ja vajalikud energiatõhusate hoonete kavandamisel. Analüüsitakse hoonete fassaadide kavandamise põhimõtteid lähtuvalt hoone paiknemise asukohast (laiuskraadist). Näitlikustatakse päikesegeomeetria tähtsust hoone arhitektuuris.

Martin Thalfeldt 

geograafia, füüsika

"Tootearendus"
Mida kujutab endast tootearendus? Milline on tootearendusprotsess ja kuidas on see seotud teenuse arenduse ja disainiga? Vaatame arvukate näidete põhjal, kuidas sünnib edukas toode ja kuidas ise käed külge panna ning üks uus toode leiutada ja see ka realiseerida.
Loengut on võimalik kombineerida töötoaga, kus tehakse ise kiire tootearendusprotsess läbi.

Toivo Tähemaa

füüsika, matemaatika

"Uued materjalid päikesepatareidele"
Kaasaegsed ja tuleviku päikesepatareide materjalid ja tehnoloogiad peavad olema keskkonnasõbralikud, konkurentsivõimelise hinnaga, efektiivsemad ja stabiilsed ilmastiku tingimustele. Laialt levinud räni monokristallide baasil toodetud päikesepaneelidega on paljud meist kokku puutunud. Neid võib näha järjest enam elamute katustel ning põldudel Eestiski. Päikesepatarei jaoks vajaliku ülipuhas räni tehnoloogia on väga keeruline ja materjalikulukas ning sellest päikesepaneelide tootmine on ressursimahukas, mistõttu need päikesepaneelid pole kõigile taskukohased. Käesolevas loengus räägime uutest keskkonnasõbralikest ning odavatest materjalidest ja tehnoloogiatest päikesepatareide rakendusteks, millega tegelevad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Marit Kauk-Kuusik/Maarja Grossberg-Kuusk

füüsika, matemaatika, keemia

"Päikeseenergeetika"
Loengus tutvustatakse päikeseenergia olemust ja selle kasutusvõimalusi - avakosmosest kuni maa alla välja, päikesepatareide tööpõhimõtet, päikeseenergeetika hetkeseisu ja tulevikuperspektiive.

Taavi Raadik

füüsika, matemaatika

"Intelligentsed ja tehnilised tekstiilid"
Valge kangas asfaldi all, isesulavad niidid meditsiinis, telefoni akulaadija otse taskus... need on vaid mõned näited erinevatest tehnilistest ja ka intelligentsetest tekstiilidest. Järjest enam kohtame tekstiilmaterjale meile harjumatutes keskkondades. Käesolev loeng annab ülevaate tekstiilmaterjalide erinevatest kasutusvaldkondadest.

Tiia Plamus

keemia

"Kasutatud rõivaste ja tekstiilijäätmete uus elu"
Kas sinu vanadest teksadest on võimalik teha pehme ja mõnus kampsun? Kas lambavilla ja vanu tekke saab kasutada ka ehituses? Jah, see on võimalik! Käesolevas loengus käsitletakse tänapäeva tekstiili- ja rõivatööstuse suurimat probleemi - mida teha jäätmetega. Uuritakse koos põnevaid praktilisi näiteid ettevõtlusest Eestis ja mujal maailmas, kuidas toimub täpsemalt tekstiili- ja rõivamaterjalide ümbertöötlemine ning neile uue elu andmine.

Tiia Plamus

keemia

"Nanokiulised tulevikumaterjalid"
Öeldes „juuksekarva jämedune“ mõtleme tavaliselt ühte väga peenikest asja ehk siis kõige peenemat, mida suudame ette kujutada. Siiski tegelevad tänapäeva teadlased ja innovaatilised ettevõtted kiududega, mis on juuksekarvast sada korda peenemad, ehk siis nö. nanokiududega. Tavaliselt ei tehta seda mitte igapäevarõivaste arendamiseks, vaid väga eriliste omadustega tekstiilmaterjalide loomiseks: ülimalt efektiivsed filtrid vedelike ja gaaside puhastamiseks peenosakestest, iseparanevad komposiitmaterjalid lennukites, superkondensaatorite materjalid, mis peavad vastu kosmose ränkades tingimustes, mikroskoopilised juhtmed, sensorid, energia kogumise või salvestamise komponendid tarkades rõivastes, kasvusubstraadid naha- või muudele rakkudele asendamaks kahjustunud organeid. Loeng annab ülevaate enamlevinud nanokiudude valmistamise meetoditest ja põnevatest kasutusvaldkondadest.

Andres Krumme

keemia

"Mis on plastid ja kuidas nendega toime tulla?"
Paljudel seonduvad sõnaga „plast“ esmalt keskkonnaprobleemid. Antud loengu eesmärgiks on plastide ehk polümeermaterjalide alast maailmavaadet laiendada ja pakkuda objektiivset lähenemist antud olulisele materjalide liigile. On selge, et plastide vale ja hoolimatu kasutuse tagajärjed on keskkonnas hoomatavad. Samas võib ka väita, et tänapäevane heaoluühiskond ei püsiks päevagi ilma plastideta. Seega on suurim väljakutse tulevikuks saavutada plastide ja keskkonna jätkusuutlik kooskõla. Teisalt on plastid erakordsed materjalid, mis võivad olla samaaegselt ja sarnase keemilise koostise korral nii tahked kui vedelad, nii haprad kui venivad, omada „mälu“ ja olla suhtelises skaalas tugevamad kui metallid. Ka on huvitav teada, et valdav polümeeride tootja ei ole mitte plastitööstus, vaid meie emake loodus ehk millised jätkusuutliku arengu võimalused selles teadmises peituvad?

Andres Krumme

keemia

"Ehitamise korraldamise areng ühiskonnas"
Ehitamise korraldamine on arenenud koos inimühiskonna arenguga. Rahvasuus räägitakse ikka "ehitajast", samas on selle katustermini taga nii projekteerija, ehitusjuht, erinevad ehitustööde tegijad ja isegi kaasaegsed BIM-managerid. Loeng annab ülevaade sellest, kes on kes ehituses. Saab ka ülevaate põhilistest meetoditest/abivahenditest, mida on kasutatud ja kasutatakse ehitustööde korraldamisel.

Roode Liias

ajalugu, majandus, ühiskonnaõpetus

"Geodeesia mõõdab maailma"
Loeng tutvustab geodeesia, lihtsustatult maamõõtmise või täppismõõdistamise valdkonda. Näidatakse erinevaid mõõteseadmeid ja –meetodeid, kasutatakse spetsiaalseid kauguse, nurga ja koordinaatide mõõtmise seadmeid, tutvustatakse kaugseirelise (droonidelt, lennukitelt, satelliitidelt) mõõdistamise võimalusi. Arutletakse mõõdistusel saavutatava täpsuse üle, analüüsitakse millised on praeguse tehnoloogia täpsuse piirid. Võimalusel viiakse osa loengust läbi õues demona.

Artu Ellmann

geograafia, matemaatika

"Olulised ajaloosündmused ja ehitusmaterjalid"
Loengus räägitakse, kuidas inimkond on kujunenud läbi aja, läbi mitmete oluliste sündmuste, mis on vorminud tänapäeva. Aga millest ehitati Berliini müür? Kuidas Colosseum tegelikult välja nägi? Miks Eesti linnused on valdavalt paekivist? Või milline oleks Narva linn, kui poleks olnud II maailmasõja aegset pommitamist? Loeng on sellest, kuidas ajalugu ja ehitusmaterjalid koos arenesid.

Eneli Liisma

ajalugu

"Veekasutus koduses majapidamises, vee säästlik tarbimine"
Veetarve Eestis ja maailmas, veevaru, selle piisavus, veekasutus, säästliku kasutamise põhimõte, võimalused vee kokkuhoiuks.

Karin Pachel

keemia, bioloogia, geograafia, ühiskonnaõpetus

"Ökoloogilise mõõdupuu otsinguil"
Loengu käigus püütakse mõõta Maa tervislikku seisundit ja käsitletakse järgmisi teemasid: ökoloogiline seljakott, ökoloogiline jalajälg, vee jalajälg, elava planeedi indeks jt. Õpilased leiavad praktilisel teel, kui suur on ja millest koosneb nende ökoloogiline jalajälg.

Marija Klõga

keemia, bioloogia, geograafia, füüsika

"Voolamine ehitise sise- ja väliskeskkonnas"
Hüdro- ja aeromehaanika CFD (Computational Fluid Dynamics) analüüs võimaldab selgitada (visualiseerida) nii õhu kui ka vee voolamist linnaruumis. Näiteks võib tuua vihmaga kaasneva vee ja õhu segunemise sademeveesüsteemis, mille tõttu võivad ilmuda üleujutused linnaalale. Samuti on võimalik ehitise sise- ja väliskeskkonnas määrata ventilatsiooni ja tuulega seotud õhukvaliteedi muutust ja temperatuurijaotust. See võimaldab hinnata ka hoone sisest soojuslikku mugavust, õhu voolukiirust, õhuniiskust, süsihappegaasi sisaldust ning ruumi sisekliimat mõjutavaid tegureid. CFD analüüsi kasutatakse eeskätt projektides, mis nõuavad õhu- ja veevoolamise detailset selgitamist (visualiseerimist). CFD mudeli kasutamise teeb võimalikuks CAD (Computer Aided Design) projekteerimine ja IT lahendused. Õhu ja vee voolamise CFD modelleerimiseks võib kasutada nn väikeste kontrollmahtude meetodid VOF (Volume of Fluid).

Janek Laanearu

füüsika, matemaatika

"Meremüra allikad Läänemeres"
Miks ei ole vee all kunagi vaikne? Meres on mitmed allikad, mis tekitavad müra. Meremüra allikad jagunevad looduslikeks ja inimtekkelisteks allikateks. Looduslikud allikad, mis muudavad meremüra tasemeid, on näiteks tuul, lained, vihm, välk jm. Inimtekkelised meremüra allikad jagatakse peamiselt kaheks 1) pidevmüra allikad, milleks on näiteks reisi- ja kaubalaevad ja 2) impulssmüra allikad, milleks võib olla näiteks vaiade rammimine sadamate akvatooriumis. Neli aastat kestnud meremüra mõõtmiste projekti BIAS (Baltic Sea information of the acoustic soundscape) raames on kogutud veealuste helide salvestisi, et välja selgitada inimtekkelise müra tasemed Läänemeres. Liiga tugev veealune müra võib häirida mereliike. Näiteks mereimetajad kasutavad suhtlemiseks häälitsusi, mida müra võib maskeerida. Projekt BIAS eesmärgid on 1) veealuse müra mõõtmine Läänemeres, 2) müramõõtmiste ja signaali-töötluse metoodikastandardite koostamine, 3) GIS-mudeli koostamine müraallikate mõju planeerimiseks ja 4) laevaliiklusega kaasneva müra mõõtmine ja modelleerimine. Loeng tutvustab nii projekti tegevusi, nagu meretööd ja mõõtmised, kui ka modelleerimistulemusi.

Janek Laanearu

füüsika, matemaatika

"Miks me ei kuku läbi põranda?"
Tugevuseõpetuse ajalugu ja tänapäev - tugevusõpetuse ja elastsusteooria sünd; miks konstruktsioonid taluvad koormusi; tahke keha elastsed omadused; konstrueerimine ja ohutus; survele töötavad konstruktsioonid ning tõmbele ja paindele töötavad konstruktsioonid.

Ene Pähn

füüsika, matemaatika

"Füüsiline modelleerimine – laborist reaalsusesse"
Loengus antakse ülevaade, miks ja millal on vaja kasutada füüsilist modelleerimist ning millega peab arvestama, et mudeli peal saadud tulemused kirjeldaksid reaalses elus esinevaid protsesse. Loeng on üles ehitatud interaktiivsetele näidetele (nt Tallinna laululava mudel, hüdrotehniliste ehitiste mudelid jms) ning loengu käigus tutvustatakse TalTechi hüdromehaanika labori kaasaegse seadmepargi võimalusi.

Ivar Annus

füüsika, matemaatika

"Kuidas hinnata keskkonnamõjusid toote elutsüklist lähtuvalt?"
Loeng koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teooria osas selgitatakse õpilastele, kuidas on võimalik hinnata keskkonnamõjusid lähtuvalt toote olelusringist ning miks see on tänapäeval nii tähtis. Praktilises osas jagatakse õpilased rühmadeks ning iga rühm koostab erinevate toodete olelusringe, kus arvestab vajalike ressursside, transpordi, emissioonide ning kasutatud toote utiliseerimisvõimalustega. Tunni lõpus teeb iga rühm väikese ettekande.

Viktoria Voronova

keemia, geograafia, füüsika

"Veetehnika inseneri tööpõld"
Natuke õppimisest, natuke töövõimalustest ning seejärel vaatame ühte reaalset eramaja septiku ja imbväljaku ehitusprojekti. Vaatame ka üht reaalset kalapääsu projekti. Õpilased näevad, et töö on mitmekülgne ja tööpõld avar. Kui ilmnevad uued keskkonnaprobleemid, siis insenere ootavad uued väljakutsed uute tehniliste lahenduste leidmiseks.

Argo Kuusik

füüsika, keemia

"Puhas vesi – kas tehnoloogide mission impossible?"
Loeng annab ülevaate järgmistest teemadest: mis on puhas vesi?; kauaks puhast vett jätkub?; tehnoloogia arengu mõju veevarudele viimase saja aasta jooksul; kliimamuutuste mõju veevarudele; pudelivesi vs kraanivesi; veetehnoloogide võimalused ja vahendid täna,  XXI sajandi algul ja tulevikus ning kas ühiskond on valmis oma hoiakuid vee osas muutma?

Inna Kamenev

keemia, geograafia

"Kulumiskindlate materjalide ja pindete uurimine, kasutamine ning arendus"

Priit Kulu

keemia, füüsika

"Elektrisüsteem"

Paul Taklaja

füüsika

"Elektriautod" 
Loeng vastab küsimusele, mis on elektriauto ja mitu elektriautot on meil 10 aasta pärast, kui praegu on neid juba üle 1000 meie teedel vuramas? Vaadatakse elektriautode mudeleid, pikendatud sõiduulatusega ja hübriidelektriautosid. Arutatakse elektriauto plusse ja miinuseid.

Anton Rassõlkin

füüsika

"Kuidas me värve tajume? Valgus ja -allikad, värvid ja nende hindamine"
Loeng annab ülevaate, millist infot värvid kannavad. Miks on värvid olulised igapäevaelus? Loeng vastab küsimustele: Mis on valgus?; Nähtav spekter?; Kuidas me tajume vastavas valguses värve enda ümber?; Ajalooline ülevaade valgusest ja värvide hindamisest.; Miks ja millega on vaja värve mõõta? Valgusallikad ja nende areng. Leedvalgustid ja kaasaegne mõõtetehnika valgustuse mõõtmiseks. Energiasääst ja ohutus õige valgustuse valikuga. Näited Eestis teostatud projektidest.
NB! Võimalik on saada loenguid ka järgmistel teemadel: Valgustuse uudsed mõõtmise võimalused ja mõõtetehnika; Välisvalgustus. Leedvälisvalgustus, leedekraanid ja turvaline linnakeskkond.

Toivo Varjas

füüsika, keemia, matemaatika

"Kuidas mõelda tulevikust ja õppida seda paremini planeerima?"
Loengu eesmärk on tutvustada tunnustatud analüüsimeetodit "stsenaariumiplaneerimine", mis lihtsustab oluliste eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist nii oma igapäevaelus kui ka tulevase eriala valikul.

Kristi Grišakov

karjääriõpetus, ühiskonnaõpetus

"Disaineri unistustest ja inseneri reaalsusest" 
Loengus tuleb juttu insenertehnilistest probleemidest, mis tekivad toote loomisel, disainimisel ja turundamisel.

Martin Jaanus

matemaatika, füüsika, informaatika

"Tagasiside elus inseneri pilgu läbi" 
Me kõik oleme teineteisega seotud ja alati mõjutab väljund sisendit. Kas negatiivne on alati paha ja positiivne hea? Loengus leiame sellele küsimusele vastused.

Martin Jaanus

matemaatika, füüsika, informaatika

"Milleks on kasulik inseneritarkus ehk ülesandeid elust, mille lahendamist koolides ei õpetata"
Koolides ja ka ülikoolides käsitletakse tänapäeval enamuses "pastakast välja imetud ülesandeid". Reaalne elu annab meile üsna sarnased ülesanded, mille lahendamise käigus ei tule pähegi koolitarkust kasutada. Näide: Kui kõrgele minimaalselt saab paigutada satelliidivastuvõtutaldrikut, kui satellidi tõusunurk on 22,5 kraadi ja umbes 30 meetri kaugusel on ca 15 meetrised kuusepuud?

Martin Jaanus

matemaatika, füüsika, informaatika

"Molekulaarne jäljendamine - võimalused ja väljakutsed"
Keemilised sensorid, sealhulgas biosensorid, on omandanud analüütilises keemias kindla koha tänu pidevalt kasvavale nõudlusele kiirete, suure tundlikkuse ja selektiivsusega usaldusväärsete analüüsimeetodite järele. Nõudlus selliste meetodite järele on suur kiiresti arenevas kliinilises analüüsis, keskkonna seisundi jälgimisel ning paljudes teistes valdkondades.
Vaatamata edusammudele moodsate biosensorite väljatöötamisel, on täna siiski veel probleemiks looduslike bioloogiliste retseptorite füüsikaliste ja keemiliste omaduste ebastabiilsus. Üheks selle probleemi võimalikuks lahenduseks on bioloogiliste retseptorite asemel omadustelt oluliselt stabiilsemate sünteetiliste retseptorite väljatöötamine.
Sünteetiliste retseptorite loomise võimaluseks on „molekulaarse jäljendamise“ tehnoloogia kasutamine. Molekulaarse jäljendamise tehnoloogia võimaldab polümeeri maatriksis tekitada spetsiifiliste sihtmolekulide „jäljendid“. Sellised „jäljendid“ valmistatakse polümerisatsiooni teel sihtmolekuli ja funktsionaalse monomeeri juuresolekul ning sellele järgneva sihtmolekuli eemaldamisega polümeeri maatriksist.

Jekaterina Reut

keemia

"Keskkonnatervis - kuidas mõjutab keskkond inimest?"
Õpime hindama keskkonna tervislikkuse tegureid ning analüüsima nende seoseid inimese füüsilise ja vaimse heaoluga. Selgitame, kuidas mõjutavad õppimisvõimet erinevad keskkonnastressorid. Elektromagnetväljad, valgustus, müra, sisekliima, nanoosakesed. Haige maja sündroom. Demonstratsioonid.

Tarmo Koppel

bioloogia, füüsika, informaatika

"Kuidas turvaliselt kasutada arvutit - ergonoomika"
Õpikoha ergonoomilise kujundamise põhimõtted. Sundasendid ja valud kehas. Väsimus ja stress. Arvutikasutaja produktiivsust ja tervist mõjutavad tegurid. Arvutist  lähtuv elektromagnetväli. Kaasaegsed tehnilised lahendused arvutitööga seotud terviseriskide minimeerimisel. Demonstratsioonid.

Tarmo Koppel

bioloogia, füüsika, informaatika

"Raha rollist ühiskonnas"

Peeter Luikmel

majandus, ühiskonnaõpetus

"Käitumuslik rahandus- kuidas psühholoogia mõjutab investeerimisotsuseid?"
Lisaks ratsionaalsele kaalutlusele nii igapäevastes kui ka investeerimisotsuses astub otsustamisel tegevusse ka meie inimlik pool. Suurimad kahjumid investeerimises ei ole sugugi alati põhjustatud halvast õnnest või teadmiste puudumisest. Emotsionaalsus pole võõras ka professionaalidele. See lühiloeng aitabki pisut avada rahanduse ja psühholoogia ühisosi, millest võib kasu olla enda ja teiste investeerimisotsuste vigade tagamaade mõtestamisel. Loengu ärakuulamine ei garanteeri, et kõik järgmised investeerimisotsused kujunevad edukaks!

Peeter Luikmel

majandus, ühiskonnaõpetus

"Viimastest majandusarengutest maailmas ning Eestis"

Peeter Luikmel

majandus, ühiskonnaõpetus

"Füüsika meie igapäevaelus ehk miks õppida füüsikat?" UUS TÖÖTUBA
Töötoas vaatame, kuidas erinevad füüsikaseadused reaalses elus toimivad ja kus me neid kasutame. Teeme läbi erinevaid katseid ja räägime füüsika valdkonna vajalikusest igapäevaelus. Täpsem teemade ja katsete valik lepitakse kokku vastavalt kooli soovile ja ülikoolipoolsetele võimalustele. Lisaks tuleb juttu ka füüsika õppimise võimalusest tehnikaülikoolis ja millised võimalused see haridus annab. Töötuba on võimalik korraldada nii tehnikaülikoolis kui ka üldhariduskoolis.

Raavo Josepson

füüsika

Seminari käigus käsitleme järgmisi teemasid:

• Kuidas kujutasid minevikus inimesed ette reise teistele planeetidele;
• Kuidas ja millest sai alguse tänapäevane raketitehnoloogia;
• Kuidas inimesed jõudsid kosmosesse ja isegi Kuule;
• Mida on vaja, et jõuda kosmosesse ja külastada teist taevakeha;
• Kuidas raketid ja kosmoselaevad teevad manöövreid kosmoses;
• Kuidas saab suurendada rakettide tõhusust.

Seminaris uurime, kuidas inimesed jõudsid gravitatsiooni mõisteni. Kuidas õpiti seda mõõtma ning millised teooriad eksisteerisid selle olemuse kohta. Tutvume ka sellega, kuidas klassikalise gravitatsiooniteooria abil avastati uus planeet (Neptuun) ja miks sellest teooriast ei piisanud Merkuuri liikumise kirjeldamiseks. Jõuame koos Einsteini relatiivsusteooriani ja saame teada, miks ilma selleta ei töötaks meie telefonides GPS. Eesti teadlaste abiga jõuame tumeda aine mõistmise juurde ja märkame, et Universumis on palju rohkem tumedat ainet kui tavalist ainet. Samuti uurime musti auke ja näeme, kuidas gravitatsioonilised lained aitavad nende kokkupõrkeid avastada. Lõpuks viivad supernovade plahvatused meid tumeda energia mõistmisele.

"Ehitame camera obscura" UUS TÖÖTUBA
Camera obscura oli üks esimesi riistu, mida kasutati fotode tegemiseks. Tänu oma lihtsale konstruktsioonile on seda võimalik ehitada väga lihtsatest vahenditest. Töötoas räägime camera obscura tööpõhimõttest. Seejärel saab iga õpilane ehitada ka endale lihtsa camera obscura, millel on olemas suurenduse funktsioon. Antud kaameraga saab asju vaadata, pildistamiseks tuleb ise kaamerat edasi ehitada.

Raavo Josepson

füüsika

"Kuu pöörlemisperioodi määramine Apollo missioonide piltide järgi"  UUS TÖÖTUBA!
Töötoas vaatame, kuidas toimub Kuu pöörlemine ja tiirlemine ümber Maa. Kasutades astronautide poolt Kuu pinnal tehtud pilte, määrame Kuu tiirlemisperioodi varjude järgi. Meetod põhineb varjude nurga muutuse kiiruse määramisel. Selleks tutvume fotogrammeetriaga; kordame Pythagorase teoreemi 3D-ruumis; õpime/kordame koosinusteoreemi; kontrollime, kas varjude kuju muutumine Kuu piltidel on kooskõlas teadaoleva Kuu pöörlemisperioodiga. Töötuba on võimalik korraldada nii tehnikaülikoolis kui ka üldhariduskoolis. Töötuba on sobiv gümnaasiumiõpilastele.

Raavo Josepson

füüsika, matemaatika

"Optika meie igapäevaelus" UUS TÖÖTUBA!
Vaatame erinevaid optikaga seotud rakendusi, mida kasutakse igapäevaelus. Mis seob internetti ja auto vihmaandurit? Mis eelise annavad polaroid päikeseprillid? Ja palju muud. Julgemad saavad osasid asju ka ise proovida.

Raavo Josepson

füüsika

"Spektroskoobi ehitamine" UUS TÖÖTUBA 
Spektroskoop on seade spektri vaatamiseks. Töötoas ehitame käepärastest vahenditest spektroskoobi. Vaatame, kui sarnased on erinevate lampide ja pirnide ning muude valgusallikate, nagu ekraanid jm, valgus. Uurime, milliseid nähtava valguse spektri osi nad tegelikult kiirgavad. Lisaks räägime natuke spektritest ja kuidas spektroskoop töötab. Valminud seadme saab iga õpilane endaga töötoast kaasa. NB! Töötuba on võimalik korraldada nii tehnikaülikoolis, üldhariduskoolis või distantsilt.

Raavo Josepson

füüsika

"Tähelepanu! Valmis olla! Start! – Kas oled kõige kiirem?" UUS TÖÖTUBA!
Milline on kõige efektiivsem purjekuju, kas sa juba tead? Tule ja ehita töötoas väikesele vankrile paberist ja kleeplindist puri. Võistelda saab nii distantsi läbimises, tippkiiruses kui ka maksimaalses kiirenduses. Töötuba on võimalik korraldada nii tehnikaülikoolis kui ka üldhariduskoolis.

Raavo Josepson

füüsika

"Loeng kosmosetehnikast" UUS LOENG!
Viimastel aastakümnetel mängib kosmosetehnika üha suuremat rolli tavainimeste elus, kuigi me seda tihti otseselt ei näe. Me kasutame GPSi oma nutitelefonides, lennukite, rongide jne juhtimisel jms. Lisaks on satelliidid abiks ilmaennustamisel ja kliimaamuutuste jälgimisel, metsa- ja põllumaa efektiivsel haldamisel, päästetööde organiseerimisel jne. Väga suur osa andmesidet ja internetiliiklust käib läbi satelliitide. Loengus tuleb kõigest sellest juttu. Loengut on võimalik korraldada nii tehnikaülikoolis, üldhariduskoolis kui ka distantsilt.

Raavo Josepson

füüsika

"Kliima eile, täna ja homme"
Tunnis arutleme kliima üle, sest selleks, et teada, kuidas muutub kliima tulevikus, peame me tuginema minevikus toimunud kliimasündmustele.

Siim Veski

geograafia

"Ürginimene ja looduskasutus"
Millal ja kuidas hakkas muistne eestlane mõjutama teda ümbritsevat looduskeskkonda? Loodusteaduslik vaade arheoloogilistele sündmustele.

Siim Veski/Anneli Poska

bioloogia, geograafia

"Inimene ja mitmekesisus- viimane väljasuremine"
Tänaseks on 98% kõikidest eksisteerinud liikidest välja surnud. Kas inimene on põhjustamas viimast suurt väljasuremist?

Anneli Poska

bioloogia

"Läänemere seisukord - vaade meremudadesse"
Soome lahel läbiviidud merepõhja uuringud näitavad, kui reostunud on meie kodulaht.

Tiiu Alliksaar

bioloogia, geograafia

"Eesti pinnakate (setted ja pinnavormid)"
Miks Põhja-Eesti jõed on enamasti kõik loode-kagu suunalised? Kuidas on tekkinud oosid ja voored? Kust tulevad ja kuhu lähevad mereliivad ja palju muud.

Tiiu Alliksaar

bioloogia, geograafia

"Järved kui ajalooõpikud - mis toimus minevikus ja mida võib tuua tulevik"
Kuidas järved infot salvestavad, mis meetodite abil info settest kätte saab, kuidas tulemusi tõlgendada? Näiteid nii Eestist kui mujalt + video "Järvemuda raamat."

Anneli Poska/Atko Heinsalu

geograafia

"Kuidas tekkis Läänemeri"
Läänemere areng selliseks, millisena näeme seda täna. Ürg-Läänemeri, Eridanos ja Ürg-Neeva, Jääaegade mõju, külmast mageveelisest jääjärvest saab toitainerikas sisemeri.

Siim Veski/Jüri Vassiljev

geograafia

"Millest räägivad meile järvesetted" UUS LOENG
Sissejuhatus teadusharusse nimega paleolimnoloogia. Kuidas saab järvesetete abil keskkonna- ja kliimamuutuseid rekonstrueerida, näiteid nii Eestist kui mujalt.

Merlin Liiv

geograafia, bioloogia

"Kuidas lugeda kivist raamatut?" NB! Hetkel ei ole võimalik antud loengut tellida!
Loeng annab ülevaate, kuidas geoloogid mineraalidesse ja kivimitesse talletunud informatsiooni analüüsivad, geoloogilist aega mõõdavad ning Maa ja elu arengulugu dešifreerivad. Loengus tuuakse praktilisi näiteid Eesti loodusest ning Eesti teadlaste töölaualt. Kooli huvi korral on võimalik programmi lisada tutvumine põnevate kivimite ja mineraalidega (30 min loeng + 15 min praktika).

Olle Hints

geograafia

"Maapõue uurimine mudelite ja modelleerimise abil"
Ülevaade sellest, miks ja kuidas kasutada Maa sisemuse ja seal toimuvate protsesside uurimisel tänapäevaseid meetodeid, nagu arvuti- ja analoogmodelleerimine.

Kristjan Urtson

geograafia

"Miks nafta hind muutub?" NB! Hetkel ei ole võimalik antud loengut tellida!
Kuidas on omavahel seotud nafta hind, põlevkivi ja kildgaas? Ebatraditsiooniliste põlevmaavarade võidukäigust geoloogi pilguga.

Rutt Hints

geograafia

"Maapõueressursid: vaadates tulevikku" NB! Hetkel ei ole võimalik antud loengut tellida!

Rutt Hints

geograafia

"Krakatau poeg ja teised ohtlikud naabrid" NB! Hetkel ei ole võimalik antud loengut tellida!
Kuidas maavärinaid mõõdetakse? Kust saavad alguse Eesti väikesed maavärinad? Millal toimub järgmine maavärin ja kuskohas see aset leiab? Kas ja millal toimuvad maavärinad Eestis? Õppejõud näitab tunnis praktiliste õppevahenditega vulkaanide tegevust ja kaldeera tekkimist.

Heidi Elisabet Soosalu

geograafia, füüsika

"Eesti kui meteooride märklaud"
Ülevaade Eesti meteoriidikraatritest põhirõhuga Kaali kraatväljale. Teooriad, müüdid ja tegelikkus.

Siim Veski

geograafia, füüsika

"Metallid ja mittemetallid looduses" NB! Hetkel ei ole võimalik seda loengut tellida!
Tuntumad metallid ja mittemetallid looduses. Loeng sisaldab praktilist mineraalide tundmist (võtame kaasa mineraale oma geokollektsioonidest).

Rutt Hints/Tarmo Kiipli

keemia

"Töötuba "Boe-Bot robotite programmeerimine" 
Osalejad jagatakse 2-3 liikmelistesse gruppidesse. Igal grupil peab olema arvuti Arduino programmeerimistarkvaraga. Ülesanneteks on joonejälgimine, labürindi läbimine või roboti kaugjuhtimine. Ülesande lahendamiseks peavad õpilased koostama lahendusalgoritmi või skeemi. Lahendamiseks on õpilastele ette antud osaline tarkvara töötavate funktsioonidega, mida tuleb kohandada ning siis õiges järjekorras välja kutsuda ülesande täitmiseks. Lisaks ülesande täitmisele antakse õpilastele ülevaade roboti osadest ja nende tehnoloogiatest ning tööpõhimõtetest: servomootorid, joonejälgimise andurid, infrapuna, ultraheli jne. Töötoa kestus on 45+45 minutit. 

Priit Ruberg

informaatika, matemaatika, füüsika

"Militaarside ja elektrooniline sõda" UUS LOENG!
Kuidas peavad sõdurid lahinguväljal omavahel sidet? Mida üritab vastane selle takistamiseks teha? Märksõnad: lühi- ja ultralühilaineside, satelliitside, signaalide peitmine, elektrooniline sõda, segamine ja petmine, kiirgusrelvad.

Ivo Müürsepp

informaatika, matemaatika, füüsika

"Mobiilpositsioneerimine" UUS LOENG!
Kas ja kuidas saab teada minu nutiseadme asukohta? Kuidas töötab GPS? Kas me saame asukohta kindlaks teha ka siis, kui GPS on välja lülitatud? Kui jah, siis kuidas? Märksõnad: Satelliitnavigatsioon (GPS), mobiilside, raadiolainete levi, erinevad viisid asukoha määramiseks: triangulatsioon, triletatsioon, "sõrmejälgede" meetod. 

Ivo Müürsepp

informaatika, matemaatika, füüsika

"Telekommunikatsiooni ajalugu (side ajalugu)" 
Erinevate sidepidamisviiside tutvustamine läbi nende ajaloo. Alustades suitsust, trummidest ja kirjatuvidest ning lõpetades tänapäevaste sidetehnoloogiatega.

Ivo Müürsepp

informaatika, matemaatika, füüsika, ajalugu

"Kuidas töötab internet"
Mis on internet, milline on interneti ajalugu, kuidas on see üles ehitatud ja miks just selliselt. Internet kui kihiline kook. Kuidas leiavad andmed oma tee läbi võrgu? Küberrünnakud ja küberturvalisus, krüpteerimine. Internet hüppab õhku, traadita internet ja mobiilinternet. Tehisintellekt, kas internet ärkab kunagi ellu?

Ivo Müürsepp

informaatika, matemaatika, füüsika

"Elektromagnetiline kiirgus: kuidas mõjutavad olmevahendid meie igapäevast elu?"
Mis on elektromagnetkiirgus, kas sellel on inimesele mingit kahjuliku mõju ja kui, siis millistel tingimustel? Kas elektrotundlikkus on reaalne asi või enesepettus? Kuidas ennast elektromagnetkiirguse eest kaitsta ja kas müügilolevatest vahenditest on selleks kasu? Mis on notseebo efekt, kes oli tark hobune Hans, miks on topeltpime parem kui pime, alatuid kapitalistlike müüginippe ja palju muud.

Ivo Müürsepp

informaatika, füüsika

"Trigonomeetria ja muusika"
Kuidas on matemaatika ja trigonomeetria seotud helide imelise maailmaga? - mis on heli (siinus ja koosinus)?; mille järgi me aru saame, millist nooti mängitakse?; kuidas me saame aru, kas sama nooti mängitakse klaveril või flöödil ehk kuidas tekib pilli kõla? (siinuste ja koosinuste summa)?; kuidas saab inimese häält „peenemaks“ või „jämedamaks“ muuta? (argumentide summa ja vahe koosinuse valem) ning kuidas muuta helid nähtavaks? (ilma psühhotroopseid aineid kasutamata).

Ivo Müürsepp

matemaatika, muusika

"Valelik kuningas"
Öeldakse, et oma silm on kuningas, aga tegelikult ei tasu oma nägemist liiga palju usaldada. Loengus käsitletakse inimese nägemis- ja kuulmissüsteemi vigu ehk kuidas aju nendelt saadud signaale tõlgendab ja kuidas seda kõike saab ära kasutada infotehnoloogia praktilistes rakendustes. Teemadena leiavad käsitlust: kuidas inimene näeb värve; kuidas ainult kolme värvi (punane, sinine ja roheline) kasutades luuakse meile illusioon värvidest; kuidas saab projektoriga valgele ekraanile musta teksti kuvada; kuidas töötab 3D kino; miks on MP3 fail palju väiksem, kui eeldada võiks.
Loengu läbiviimiseks on vajalik videoprojektor ja arvutikõlarid.

Ivo Müürsepp

informaatika, psühholoogia, füsioloogia

"Kosmosetehnoloogia kui teadmiste piiri nihutaja"
Kus algab kosmos ja mida sealt otsida. X-auhinnad, võidujooks kuule, kosmoseturistid ja kosmosehotellid. Kaevandused kuul. Kui palju maksab üks asteroid? Päikesepurjed ja võrgud. Tuhendekilomeetrine teleskoop. Kas oleme üksi? Kuidas nende teistega ühendust saada? Eesti koht kosmoses, TalTechi tudengisateliidi ehitus.

Ivo Müürsepp

informaatika, füüsika

"Arvuti lugu"
Juttu tuleb meid ümbritsevatest nutiseadmetest ja arvutitest. Tänapäeval on need kõikjalolevad ja enesestmõistetavad. Kuid see pole alati olnud nii. Kuidas sellise kõrge tehnikatasemeni on jõutud ja mis meid tulevikus võib oodata, sellest räägibki loeng "Arvuti lugu".

Jaan Raik

informaatika, matemaatika, ajalugu

"Mis seal arvuti sees ikkagi on ja miks see nii on.."
Seda, et arvutis on protsessor ja mälu, teavad kõik. Millest on aga tehtud protsessor ja millest on omakorda tehtud protsessori osad? Ja miks nad on just sellised, nagu nad on? Loeng räägibki sellest, kuidas elektronidest saavad bitid.

Peeter Ellervee

informaatika

"Eneseteadlikud küberfüüsikalised süsteemid"
Loengus arutletakse seadmete üle, mis on oma intellektuaalse taseme poolest võrreldavad putukatega. Evolutsioon on neist teinud meistrid märkamaks ohtusid ja samas peavad putukad oma lühikese elu jooksul täitma keerulisi oma bioloogilisest missioonist tulenevaid ülesandeid ja seda vägagi muutlikus maailmas. Kas inimese poolt loodavad seadmed muutuksid kasutajale mõistetavamaks ja töökindlamaks, kui nad võtavad üle mõned putukatele omased käitumismallid? Hälvete märkamine seadme enda töös ja väliskeskkonnas, häiritustele reageerimine, kohanemine muutliku füüsikalise keskkonnaga ja kasutaja harjumustega. Loengu käigus viidatakse nii tehisintellekti kui ka neuropsühholoogia alastele uurimustele.

Kalle Tammemäe

informaatika, bioloogia

"Arvutisüsteemid meie ümber"
Trendid arvutisüsteemide arengus. IT arengust ajendatud muutused ühiskonnas ja tööhõives. Küber-füüsikalised süsteemid. Rikked, tõrked, eksimused ja õnnetused. Mida õpitakse koolis? Mida saab õppida TalTech IT-teaduskonnas. Teadustöö TalTech IT-teaduskonnas.

Aleksander Sudnitsõn

informaatika

"Teadus nanoelektroonika "kalade" ja "jõnksude" vastu"
Loengus räägitakse, kuivõrd karmideks teaduslikeks ja insenertehnilisteks väljakutseteks on gigamõõtkavaliselt integreeritud nanoelektroonika süsteemide korrektne disain ja kvaliteetne tootmine ning mil viisil TalTechi teadlased neile vastavad. "Kalade" ja "jõnksude" hulgas on kosmose radiatsioon, nanoelektroonika vananemise fenomen ja keerukad vead nanoelektroonika kiipide modelleerimisel ning tootmisel.

Maksim Jenihhin

informaatika

"Pöörisvoolud: Induktsioonpliidist ja juhtmeta laadijast impedants-tomograafiani"
Elektromagnetilist induktsiooni ja sellega seotud pöörisvoolusid kasutatakse näiteks Induktsioon-pliitides ja -ahjudes ning juhtmeta laadijates. Võib-olla vähem on tuntud selle nähtuse kasutamine mõõtetehnikas, nii metall-objektide (näiteks mündituvastus) mõõtmisel või ka hoopis meditsiinis impedants-tomograafia rakendustes. Taoliste lahenduste arendus põhineb põneval füüsikal, matemaatikal, elektroonikal, signaali- ja pilditöötlusel ning IT lahendustel.

Olev Märtens

matemaatika, füüsika, informaatika

"Külmatehniku väljakutsed merel ja maal"
Kliimaseadmed on kasutusel kõigis kaasaaegsetes kontori-ja eluhoonetes, kaubanduskeskustes ja äripindadel, samuti gaasitankeritel, külmutus- ja kruiisilaevadel. Millega tegeleb külmutusseadmete mehaanik nii merel kui maal?

Andrei Mozessov

füüsika, matemaatika

"Merendus kui kaasaaegse rahvusvahelise kaubanduse vundament"
Loeng räägib merenduse rollist rahvusvahelises majanduses, kaupade transpordist, merelogistikast ja maailma suurimatest sadamatest.

Tõnis Hunt

geograafia, majandus

"Merekultuur ja mereajalugu"
Loeng käsitleb mereajalugu ja merekultuuri. Vastavalt huvile saab loengu kujundada näiteks merega seotud traditsioonidest ja uskumustest või meremehe vormi kandmise korrast.

Rein Albri

ajalugu

"Tehnikateadmistega meremees – miks valida laevamehaaniku elukutse?"
Loeng annab ülevaate, millega laevamehaanik tegeleb, milliseid eeldusi see amet nõuab ning mis on laevamehaaniku elukutse eelised ja karjäärivõimalused.

Heino Punab

füüsika, matemaatika, geograafia

"Kalad vees, tootmisel ja taldrikul"
Loeng annab ülevaate kalanduse sektorist, maailma kalatarbimisest, kalakasvatusest ja kalapüügist kuni kala töötlemise ja erinevate kalatoitude valmistamiseni.

Loreida Timberg

geograafia, keemia, bioloogia

"Veealused mõõtmised ehk pilguhetk hüdrograafi maailma"
Loeng räägib veeteede märgistamisest, hüdrograafi elukutsest, veealuste mõõtmiste teostamisest ja mõõteriistadest.

Inga Zaitseva-Pärnaste

geograafia

"Meresõit tänapäeval"
Loengul on tehniline ja üldhariduslik osa. Tehnilises osas räägitakse sellest, miks laevad veepinnal püsivad, kuigi on enamjaolt rauast tehtud; antakse lühiülevaate laevade tehnilise ja tehnoloogilise arengu ajaloost ning jõutakse tänapäeva laevadeni; kirjeldades nende tüüpe, otstarvet, eriomadusi. Teises osas tutvustatakse merevedude rolli maailma ja riikide majanduses, räägitakse laevanduse töö korraldamise põhivormidest, meremehe elukutse omapärast. Loeng ei ole vaid teoreetiline, vaid selle käigus kirjeldatakse reaalse elu juhtumeid ja palutakse lahendada lihtsaid ülesandeid.

Anatoli Alop

füüsika, ajalugu