Koostöö koolidega

Karin Pachel (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendab ka vene keeles)

"Veekulu koduses majapidamises, võimalused kokkuhoiuks"

Anton Rassõlkin/Kristjan Pütsep (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut)

"Ilmastikukindel droonide juhtimine“

„Droonide eluiga“ 

„Tööstuskontrollerid ja tööstusrobotid pilvedes (IoT, Tööstus 4.0, jne.)“

„Kodurobotid, päästetõrje robotid ja muud mobiilsed robotid“

„Tänapäevane ja tuleviku elektertransport (nn. hyperloop)“

Jelena Šuvalova (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) (juhendab ka vene keeles)

"Eesti keskkonnapoliitika analüüs energeetika aspektist"
Selgitus teemale:

• analüüsida tänast Eesti keskkonnapoliitika seisu;
• uurida keskkonnaalaseid seadusi ja energiamajanduse arengukavasid;
• võrrelda energiasektori olukorda ja keskkonnapoliitikat Eesti naaberriikidega.

"Biomassi kasutamine elektri ja soojuse koostootmisel Eestis"
Selgitus teemale: Biomass on üks taastuvatest energiaallikatest, aga mitte täiesti keskkonnasõbralik, sellepärast on vaja uurida, kui tõhus on selle kasutamine. Samuti saada teada, missugused on eelised ja puudused biomassi kasutamisel elektri ja soojuse koostootmisel Eestis, milline on biomassi potentsiaal ning selle kasutamise väljavaated praegu ja tulevikus.

Alo Mikola (ehituse ja arhitektuuri instituut)

„Koolihoonete ja klassiruumide sisekliima parameetrite mõõtmine ja analüüs“
Selgitus teemale: Antud töö raames uuritakse klassiruumide soojuslikku sisekliimat ja siseõhu kvaliteeti. Selleks teostakse esmalt TalTech poolt laenatavate andurite abil klassiruumides siseõhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsiooni mõõtmised. Mõõtmistulemusi analüüsitakse ning mõõdetud sisekliima parameetrite väärtuseid võrreldakse Eestis kehtivate piirväärtustega. Lõputöö annab vastuse küsimusele, kas mõõdetud kooliruumide sisekliima vastab nõuetele ja pakub välja võimalikke sisekliima parendamise lahendusi. Uurimistöö tegemine on üldjuhul individuaalne.

Harri Rõuk (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendab ka vene keeles)

"Kaubanduskeskuse parkla kasutatavuse uuring"

Raivo Sell (mehaanika ja tööstustehnika instituut)

"Robootika" Selgitus teemale: Õpilane valib ise robootika valdkonna teema. 

"Tööstusrobotid igapäevaelus"
Selgitus teemale: Uurida, kuidas mõjutavad tööstusrobotid meie igapäevaelu. Teha ülevaade tööstusrobotite rakendamisest väljaspool tööstust, tuua näiteid ja kirjeldada võimalikke lahendusi.

Veroonika Shirokova/Tatjana Baraškova (TalTech Virumaa Kolledž)

Töö juhendamine toimub Kohtla-Järvel. 

NB! Palume juhendajatega otse ühendust võtta:
veroonika.shirokova@taltech.ee        
tatjana.baraskova@taltech.ee  

"Metallide struktuuri uurimine"

Marit Kauk-Kuusik (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut)

"Pulbertehnoloogia päikesepatarei rakendusteks"

"Nanokiled keemilise sadestuse meetodil päikesepatarei rakendusteks"

Andres Krumme (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut)
NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida.

"Kilekott või killerkott-polümeersed pakkematerjalid Eesti jaekaubanduses"

Martin Jaanus (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut)

"Elektroonika, helitehnika, robootika"

"Tänapäeva noorte kõrvad"

Tanel Tuisk (ehituse ja arhitektuuri instituut)

"Alternatiivsete lisandite kasutamine müürimörtides" 
Selgitus teemale: nõudepesuvahend kui plastifikaator ja auto klaasipesuvahend kui külmumistäppi alandav lisand. Õpilane peaks selle töö tarbeks valmistama TalTechi laboris müürimördi segu (~20 kg), valmistama proovikehad (~30 tk), teostama katsed (töödeldavus/konsistents, jäätumistemperatuur, survetugevused). 

Mirko Mustonen/Aleksander Klauson (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendavad ka vene keeles)

"Maapinna vibratsiooni mõõtmine tuulegeneraatori ümbruses"
Selgitus teemale: Töötav tuulegeneraator on madalsagedusliku heli ja vibratsiooni allikas. Madalsageduslik müra ja vibratsioon võivad avaldada kahjulikku mõju  elusloodusele. Käesolevas töös on vaja ise ehitada geofonanduriga mõõtesüsteem, et mõõta maapinna vibratsioonide amplituudi erinevatel kaugustel tuulegeneraatori tornist. Kaardistatud teave võnkeamplituudide kohta võimaldab teha järeldusi nende võimaliku keskkonnamõju osas. 

Kertu Lepiksaar (energiatehnoloogia instituut)

"Heitsoojuse kasutamine [omalt poolt valitud asula] näitel"

"Koostootmise perspektiiv Eestis"

• H2 tootmismudeli väljatöötamine nt transpordisektorile, tööstusmaterjalidest, CO2 neutraalse jalajäljega.
• Väärtuslike materjalide tootmine tööstusjäätmetest.

Tanel Kerikmäe (õiguse instituut)

"ELi tulevik - kas õigusriiklus?"

"E-Euroopa: ootused ja riskid"

"Euroopa digitaalne turg"

"Tehnoloogia õiguslik reguleerimine"

"Tehisintellekt ja õiguslikud otsused"

Kristel Kaljund (ärikorralduse instituut)

"Kultuuridevaheline kommunikatsioon ja turundus (tarbijakäitumine, turgudele sisenemine, brändi tajumine)"

Tarmo Koppel (ärikorralduse instituut)

"Sülearvutist lähtuv elektromagnetväli ning lahendused sellega kokkupuute vähendamiseks"

Mall Orru

"Turba töötlemise füüsikalised ja keemilised meetodid" 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

"Turbast turbavaha valmistamine"
Selgitus teemale: Turbavaha saab kasutada meditsiinis mähistena reumahaigetel läbi soojusravi. Väga perspektiivikas on turbavaha kasutamine kõrgtäpsusega valuvormide valmistamiseks. Praktilist uurimistööd saab teha laboris. Ülikooli poolne juhendaja varustab vajaliku turbaga ja metoodika ning erialase kirjandusega, tehes igakülgset koostööd. Lõpptulemusena saab valmistada toote. 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

"Turbast humiinainete valmistamine.
Selgitus teemale: Turbast toodetud humiinaineid saab kasutada põllumajanduses. Eesti oludes kartulimädaniku piiramiseks, kuival ajal karjamaade heina kasvu soodustamiseks, granuleeritud väetiste valmistamiseks koos mineraalväetisega. Turvas aitab siin aeglustada mineraalväetise lahustumist ja väljakannet veekogusse. Tähtis keskkonnakaitseline aspekt, mida on siiani vähe kasutatud. Ülikooli poolne juhendaja varustab uurimistöö vajaliku turba ja metoodikaga, tehes igakülgset koostööd. Tööd saab teha laboris. Lõpptulemusena valmib humiinaine preparaat. Saab teha rahvusvahelist koostööd Läti Ülikooliga. 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

"Ravimuda uurimine ja kasutamine" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

"Ravimuda  varud ja selle kasutamise võimalused"
Selgitus teemale: Uurimistöös saab uurida enamkasutatavate ravimuda varude hulka ja kvaliteeti Haapsalu Tagalahes, Sutlepa lahes, Mullutu-Suurlahes ja Käina lahes. Seda ravimuda kasutatakse Haapsalu, Kuressaare ja Pärnu SPA-s. Töö koosneb nii teoreetilisest ülevaatlikust osast ja praktilistest testidest. Testide osas konsulteeritakse SPA-dega.  Uurimistöö eesmärk on teadvustada ravimuda raviomadusi enam taastusravis, sest viimasel ajal on levinumad enamasti veeprotseduurid nädalavahetustel . Uurida tuleks ravimuda pikemaajalist mõju tervisele. Ravitsükkel peaks olema vähemalt 10 päeva. Uue huvitava teemana saab uurida ja testida ravimuda ja turba koosmõju, mida on tehtud Haapsalu SPA-s viimasel aastal. Esimesed katsed näitavad, et uurimissuund on perspektiivne. 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

 "Värska järvemuda raviomaduste uurimine Värska sanatooriumi baasil"
Selgitus teemale: Sanatoorium on väga populaarne ja suure külastatavusega. Uurimistöös võiks keskenduda järvemuda varude ja kvaliteedi väljaselgitamisele kogu järve osas, et anda ülevaade ka perspektiivsete varude levikust. Uurimistöö on vajalik Värska SPA -le, andes ülevaate järvemuda varustuskindlusest. 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

Keskkonnamõju hindamine (KMH)" 
Selgitus teemale: Uurimistöös saab hinnata ja analüüsida kõiki maavarade kaevandamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnaalaseid probleeme (põlevkivi, lubjakivi, dolomiit, fosforiit, kruus, liiv, turvas). Siia kuuluvad ka põhjavee uurinud ja alanduslehtrite modelleerimine. Uurimistöös tuleb tuua välja enda nägemus ja kaasaegsed sisukohad, mis tekivad pärast uurimistöö valmimist. Autori vaba valik, milliste maavaradega ta seob enda uurimistöö. Toimib koostöö nii ülikooli kui teiste ametiasutustega, kes on seotud KMH töödega. Teema on väga perspektiivne ja aktuaalne.

"Turba kasutamine ravikosmeetika otstarbel"

"Turba kasutamine aianduses terve maailma lõikes"

"Turba kasutamise võimalused energeetikas"

"Kliimamuutused viimase 10000 aasta jooksul"
Selgitus teemale: turba botaanilise koostise ja andmebaasis oleva 165000 laboratoorse taimemäärangu ning  33000 proovist saab teavet kliima ja keskkonnatingimuste muutustest kogu soode kujunemise jooksul. Proovid on võetud ja analüüsitud kogu turbakihi paksuses. Andmed annavad ka võimaluse teha tuleviku prognoose kliimamuutuste tsüklilisust.

"3D- mudelite koostamine turba ja teiste maavarade osas" 

"Ravimuda ja turba koosmõju rohekosmeetikas"

"Turba kasutamine kasvusubstraatide valmistamiseks. Toote väärindamine" 
Selgitus teemale: kasvuturvast eksporditakse Eestist üle 120 välisriiki. Uurimistöös analüüsitakse Eesti turba omadusi ja sellest sõltuvalt turba kasutusvõimalusi erinevates kliimavööndites (Lääne-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Ameerika, Mehhiko, Põhja-Sahaara, Lõuna-Korea, Jaapan jt). 

"Turba väärindamine meditsiini, taastusravi ja kosmeetikatööstuse toormena." 
Selgitus teemale: Teema selgitus: uurimistöö koosneb kahest osast: 1. digitaalse andmebaasi alusel saab välja selgitada need turbakihid, mis sobivad kasutamiseks taastusraviks ja kosmeetika toormena ning 2. viiakse läbi praktilised katsed turba kasutamisel taastusravis ja kosmeetilistel protseduuridel. Katseteks vajalik turvas tuleb ülikooli poolt, mis on looduslik ja analüüsitud Teviseameti laboris.

"Turba rakendused filtersüsteemides ning isolatsioonimaterjalina ehituskomposiitides ja konstruktsioonides." 
Selgitus teemale: uurimistöö käigus uuritakse turba omadusi ning vaadeldakse kuidas turvas käitub eelnimetatud süsteemides. Uurimistöö ülesandeks on välja selgitada milliste omadustega turvas sobib enim filtersüsteemides kasutamiseks ning isolatsioonimaterjalideks. 
NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. 

UUED TEEMAD: 

1.RINGMAJANDUS

Uurimistöö võiks keskenduda loodus- ja maavaradele- TURVAS, PÕLEVKIVI TUHK, LIIV-KRUUS.

1.1. TURVAS. Turvas on arvestatav osa ringmajanduses nii juba ajalooliselt kui tänapäeval. Pärast tarvitamist nii kasvuhoonetest kui farmidest veetakse biomass põllule, kus see täiendab orgaanilise süsiniku varu. Süsinik talletub mullas huumusena.

1.1.1. Tööga peaks välja selgitama kui suur on reaalselt talletunud orgaanilise süsiniku varu. Siiani on välja toodud üldised arvatavad seisukohad.

1.1.2. Tähtsal kohal on ka teema: „Kasvusubstraatide kasutamise roll kaasaegses toidumajanduses ja selle võimalikud alternatiivid“. Olemasoleva,  info põhjal selgub, et senist kasvusubstraatide tootmisel põhinevat kasvuhoonegaaside heitmete arvutamise metoodikat tuleks muuta või täiendada.

1.1.3. Ringmajanduses saab kasutada mahajäetud turbaaladel asuvat arvestatavat hästilagunenud turba varu, mis on humiinainete rikas. Ringmajandusse sobivad ka turbatootmise äärealad, kus viljeleda püsirohumaid.

1.2. PÕLEVKIVITUHK

Siin peaksime analüüsima, kuidas on kõige otstarbekam kasutada keskkonnasäästlikult põlevkivituha suuri varusid. Kas teedeehituses, endiste kaevandusalade stabiilsuse tagamiseks kaevanduste tagasitäitmisel.

Nende tööde juures tuleb jälgida, et oleksid täidetud keskkonnanõuded nii, et ei rikutaks ega taastataks põhjavett.

1.3. LIIV; KRUUS

Siin tuleb vaadata nii, et kõik liiva ja kruusa fraktsioonid on ära kasutatud. Neid saab omavahel segada nii, et kasutajal on vajalik kvaliteet. Tuleb jälgida, veealusel kaevandamisel jälgitaks keskkonnanõuded.

2. TURVAS JA KLIIMAMUUTUSED

Uurimistöös keskenduda eelkõige asjaolule, kuidas turba kaevandamisel kuivendatud aladelt lendub õhku kasvuhoonegaase (KHG). Püüda hinnata nende kogust ja vähendamise võimalusi (Harjumaa ja Läänemaa näitel). Leitakse, et siin on suur tegur kliimamuutustele (soojenemisele). Töö toimuks koostöös Kliimaministeeriumiga, sest turba kaevandamise mõju kliimale on väga aktuaalne. Üheks arvestatavaks meetmeks kliimamuutuse vähendamisel oleks turbaalade kiirem korrastamine (veekogud, metsastamine jne), mis aitab vähendada KHG ja heidete kogust. Uurimistöö koostamisel on soovitatav arvestada Euroopa Liidu nõuetega ning sotsiaalmajanduslike mõjudega.

3. TURVAS KEEMIATÖÖSTUSE TOORMENA

Päevakorda on tõusnud enam turba siseriiklik väärindamine, kasutamine keemiatööstuse toormena. Turvas sobib bituumainete, aktiivsöe, turbavaha, humiinaineteks. Perspektiivne suund süsinikmaterjali tootmine. Võimalik sünteesitud nanosüsinik. Uurimistöö oleks tutvumine tehnoloogiatega ja teadlastega. Võimalus teha ülevaatlik referaat. Koostöö Kliimaministeeriumiga, kelle valitsemisalas on TURVAS. Uurimistöös saab edukalt kasutada TURBA ANDMEBAASI (eesti ja inglise keeles). Andmebaasis olev teave 560 turbaala kohta aitab välja eraldada kvaliteedi klassid erinevate toodete valmistamiseks.

Raavo Josepson (küberneetika instituut)

"Päikesepatareide elektrilised ja optilised mõõtmised"

Mari Palgi (keemia ja biotehnoloogia instituut)

"Geenide uurimine äädikakärbse toel"

NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida.

Nikon Vidjajev (meresüsteemide instituut) (juhendab ka vene keeles)

"Eesti teritoriaalmere, meremärgistuse toiteallikate analüüs" 
Selgitus teemale: uurida, millised energia toiteallikad olid kasutusel majakate ja tulepaakide toiteks viimased 200 aastat Eesti teritoriaalmeres, koostada referaat, võrrelda olemasolevate energiaallikatega.

Victor Alari (meresüsteemide instituut)

"Nutika lainetuse seirevõrgu arendamine Eesti rannikumere jaoks"
Selgitus teemale: uurimustöö eesmärgiks on leida Eesti rannikumeres alad, kus mõõta järjepidevalt lainetust ning seeläbi parandada meresõiduohutust ja keskkonnateadlikkust. Metoodika tugineb erinevate kaardikihtide ja mudelitulemuste analüüsile ning innovaatilise lainemõõtja "LainePoiss" (www.lainepoiss.eu) kasutamisele. 

„Lantanoidide tuvastamine kiraalse retseptori abil" 

NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida.

Jekaterina Tšukrejeva (tarkvarateaduse instituut)

"e-kool"

"e-kursused"

"Distantsõppe tundide mugavuse analüüs erinevatestvaatenurkadest"
Selgitus teemale: Erinevate multimeediate kasutamise mugavuse analüüs, järeldus ja parendamise pakkumine. Erinevate tagasiside andmise võimalused distantsõppes. Erinevate tundide läbiviimine distantsõppe järgi mugavuse analüüs, parendamise pakkumine. Distantsõppes kasutavate platvormide analüüs.

Peeter Ellervee (arvutisüsteemide instituut)

"Mikrokontrollerite ja muude digividinate rakendamine nutikates igapäevalahendustes"
Selgitus teemale: Praktiliselt kõikides tänapäevastes seadmetes kasutatakse mikrokontrollereid, mis annab väga suure paindlikkuse nende seadmete funktsionaalsusele. Antud teema alla mahub nii erinevate mikrokontrollerite või mikroprotsessorite kasutatavuse võrdlemine sõltuvalt vajalikest omadustest, aga ka huvipakkuva nutiseadme või selle prototüübi valmistamine.

Kalle Tammemäe (arvutisüsteemide instituut)

"Mikrokontrollersüsteemid: ümbrusetundlikud aktiivsed mänguasjad"

"Aruka seadme enesehinnangu ajaloo visualiseerimine"

"LED valguslahendused ja -efektid"

"LED reaktsioonimäng"

Jaan Raik (arvutisüsteemide instituut)

"Automatiseeritud akvaarium (kasutades Raspberry Pi arenduskomplekti)"

Margus Kruus (arvutisüsteemide instituut)

"Diskreetse matemaatika meetodite rakendusi digitaalses igapäevaelus"

Jürgen Soom (arvutisüsteemide instituut)

"Masinõpe välitingimustes toimuva seire jaoks"
Selgitus teemale: TalTech arendab adaptiivseid ja arukaid välistehnoloogiaid, et muuta linnakeskkond tõhusamaks ja turvalisemaks. Näiteks kaamerasüsteemid, mis suudavad tuvastada ja lugeda autosid, aidata Tallinna linnal hallata liiklust ja parkimist ning vähendada õhusaastet. Samal ajal saab neid süsteeme kasutada looduses, et automaatselt tuvastada ja loendada metsloomi, näiteks karusid, rebaseid ja linde. Koos TalTechi teadlastega õpid, kuidas neid tehnoloogiaid luua, katsetada ja täiustada, et aidata Eestil ja Euroopal saada tõeliselt "nutikas keskkond".

Ivo Müürsepp (Thomas Seebecki elektroonikainstituut)

"Elektroonika ja side(telekommunikatsioon)" 
Selgitus teemale: erinevad teemad, nagu mobiilside,  raadiolainete levi, antennid ja raadiosageduslikud elektroonikaseadmed. Tegemist võib olla valmis seadmete uurimise ja kasutamisega, lihtsamate skeemide koostamisega või mõne raadionähtuse uurimisega. Teemad võib siduda ka tudengisatelliidi side- ja elektroonikasüsteemide kavandamise, ehitamise või uurimisega.

Olev Märtens (Thomas Seebecki elektroonikainstituut)

"Elektrilise impedantsi mõõtmise lahendused ja rakendused"
Selgitus teemale: uurimistöö teema on seotud elektrilise impedantsi mõõtmise lahenduste ja rakendustega (nt tervishoius- nt südame ja hingamise jälgimine, aga ka kudede, metallide ja muude  iseloomustamiseks). NB! Eelduseks on selge huvi matemaatika, füüsika, programmeerimise ja/või elektroonika osas.