Uurimistööd

Pakume tegusatele gümnaasiumiõpilastele põnevaid ning väljakutseid pakkuvaid uurimistööde teemasid erinevates valdkondades. Kui mõni teema pakub huvi, siis võta julgesti ühendust ning viime sind juhendajaga kokku! Loomulikult on võimalus ka õpilasel ning koolipoolsel juhendajal teema täpsustuse juures kaasa rääkida.
NB! Vastavalt õppejõudude koormustele ei pruugi kõik teemad olla vabad. Palume sellega arvestada.
Uurimistööde teemad ja juhendajad
Juhendaja | Teema |
---|---|
Karin Pachel (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendab ka vene keeles) | "Veekulu koduses majapidamises, võimalused kokkuhoiuks" |
Anton Rassõlkin (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) | "Ilmastikukindel droonide juhtimine“ „Droonide eluiga“ „Tööstuskontrollerid ja tööstusrobotid pilvedes (IoT, Tööstus 4.0, jne.)“ „Kodurobotid, päästetõrje robotid ja muud mobiilsed robotid“ „Tänapäevane ja tuleviku elektertransport (nn. hyperloop)“ |
Jelena Šuvalova (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) (juhendab ka vene keeles) | "Eesti keskkonnapoliitika analüüs energeetika aspektist"
"Biomassi kasutamine elektri ja soojuse koostootmisel Eestis" |
Alo Mikola (ehituse ja arhitektuuri instituut) | „Koolihoonete ja klassiruumide sisekliima parameetrite mõõtmine ja analüüs“ Selgitus teemale: Antud töö raames uuritakse klassiruumide soojuslikku sisekliimat ja siseõhu kvaliteeti. Selleks teostakse esmalt TalTech poolt laenatavate andurite abil klassiruumides siseõhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsiooni mõõtmised. Mõõtmistulemusi analüüsitakse ning mõõdetud sisekliima parameetrite väärtuseid võrreldakse Eestis kehtivate piirväärtustega. Lõputöö annab vastuse küsimusele, kas mõõdetud kooliruumide sisekliima vastab nõuetele ja pakub välja võimalikke sisekliima parendamise lahendusi. Uurimistöö tegemine on üldjuhul individuaalne. |
Harri Rõuk (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendab ka vene keeles) | "Kaubanduskeskuse parkla kasutatavuse uuring" |
Raivo Sell (mehaanika ja tööstustehnika instituut) | "Robootika" Selgitus teemale: Õpilane valib ise robootika valdkonna teema. |
Margus Müür (mehaanika ja tööstustehnika instituut) | "Tööstusrobotid igapäevaelus" Selgitus teemale: Uurida, kuidas mõjutavad tööstusrobotid meie igapäevaelu. Teha ülevaade tööstusrobotite rakendamisest väljaspool tööstust, tuua näiteid ja kirjeldada võimalikke lahendusi. |
Veroonika Shirokova/Tatjana Baraškova (TalTech Virumaa Kolledž) NB! Palume juhendajatega otse ühendust võtta: | "Metallide struktuuri uurimine" |
Marit Kauk-Kuusik (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) | "Pulbertehnoloogia päikesepatarei rakendusteks" "Nanokiled keemilise sadestuse meetodil päikesepatarei rakendusteks" |
Andres Krumme (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida. | "Kilekott või killerkott-polümeersed pakkematerjalid Eesti jaekaubanduses" |
Martin Jaanus (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) | "Elektroonika, helitehnika, robootika" "Tänapäeva noorte kõrvad" |
Tanel Tuisk (ehituse ja arhitektuuri instituut) | "Alternatiivsete lisandite kasutamine müürimörtides" Selgitus teemale: nõudepesuvahend kui plastifikaator ja auto klaasipesuvahend kui külmumistäppi alandav lisand. Õpilane peaks selle töö tarbeks valmistama TalTechi laboris müürimördi segu (~20 kg), valmistama proovikehad (~30 tk), teostama katsed (töödeldavus/konsistents, jäätumistemperatuur, survetugevused). |
Mirko Mustonen/Aleksander Klauson (ehituse ja arhitektuuri instituut) (juhendavad ka vene keeles) | "Maapinna vibratsiooni mõõtmine tuulegeneraatori ümbruses" Selgitus teemale: Töötav tuulegeneraator on madalsagedusliku heli ja vibratsiooni allikas. Madalsageduslik müra ja vibratsioon võivad avaldada kahjulikku mõju elusloodusele. Käesolevas töös on vaja ise ehitada geofonanduriga mõõtesüsteem, et mõõta maapinna vibratsioonide amplituudi erinevatel kaugustel tuulegeneraatori tornist. Kaardistatud teave võnkeamplituudide kohta võimaldab teha järeldusi nende võimaliku keskkonnamõju osas. |
Kertu Lepiksaar (energiatehnoloogia instituut) | "Heitsoojuse kasutamine [omalt poolt valitud asula] näitel" "Koostootmise perspektiiv Eestis" |
Kadriann Tamm (energiatehnoloogia instituut) |
|
Juhendaja | Teema |
---|---|
Kristel Kaljund (ärikorralduse instituut) | "Kultuuridevaheline kommunikatsioon ja turundus (tarbijakäitumine, turgudele sisenemine, brändi tajumine)" |
Tarmo Koppel (ärikorralduse instituut) | "Sülearvutist lähtuv elektromagnetväli ning lahendused sellega kokkupuute vähendamiseks" |
Juhendaja | Teema |
---|---|
Mall Orru (sellel õppeaastal rohkem ei juhenda) | "Turba töötlemise füüsikalised ja keemilised meetodid" "Turbast turbavaha valmistamine" "Turbast humiinainete valmistamine. "Ravimuda uurimine ja kasutamine" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Ravimuda varud ja selle kasutamise võimalused" "Värska järvemuda raviomaduste uurimine Värska sanatooriumi baasil" Keskkonnamõju hindamine (KMH)" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba kasutamine ravikosmeetika otstarbel" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba kasutamine aianduses terve maailma lõikes" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba kasutamise võimalused energeetikas" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Kliimamuutused viimase 10000 aasta jooksul" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "3D- mudelite koostamine turba ja teiste maavarade osas" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Ravimuda ja turba koosmõju rohekosmeetikas" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba kasutamine kasvusubstraatide valmistamiseks. Toote väärindamine" NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba väärindamine meditsiini, taastusravi ja kosmeetikatööstuse toormena." NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. "Turba rakendused filtersüsteemides ning isolatsioonimaterjalina ehituskomposiitides ja konstruktsioonides." NB! Sel õppeaastal ei ole enam võimalik seda teemat valida. |
Raavo Josepson (küberneetika instituut) | "Päikesepatareide elektrilised ja optilised mõõtmised" |
Mari Palgi (keemia ja biotehnoloogia instituut) | "Geenide uurimine äädikakärbse toel" NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida. |
Nikon Vidjajev (meresüsteemide instituut) (juhendab ka vene keeles) | "Eesti teritoriaalmere, meremärgistuse toiteallikate analüüs" Selgitus teemale: uurida, millised energia toiteallikad olid kasutusel majakate ja tulepaakide toiteks viimased 200 aastat Eesti teritoriaalmeres, koostada referaat, võrrelda olemasolevate energiaallikatega. |
Victor Alari (meresüsteemide instituut) | "Nutika lainetuse seirevõrgu arendamine Eesti rannikumere jaoks" Selgitus teemale: uurimustöö eesmärgiks on leida Eesti rannikumeres alad, kus mõõta järjepidevalt lainetust ning seeläbi parandada meresõiduohutust ja keskkonnateadlikkust. Metoodika tugineb erinevate kaardikihtide ja mudelitulemuste analüüsile ning innovaatilise lainemõõtja "LainePoiss" (www.lainepoiss.eu) kasutamisele. |
Nele Konrad (keemia ja biotehnoloogia instituut) | „Lantanoidide tuvastamine kiraalse retseptori abil" NB! Hetkel ei ole võimalik teemat valida. |
Vladislav-Veniamin Pustõnski (küberneetika instituut) | UUS TEEMA! "Apollo ekspeditsioonidel tehtud Kuu piltide fotogrammeetriline uurimine" Selgitus teemale: "Apollo" missioonide ajal tegid astronaudid palju fotosid Kuu pinnalt, samuti Kuule jäetud seadmetest ja varustusest. Nende fotode põhjal on võimalik luua 3D-mudeleid maandumiskohtadest. Vastavate mudelite abil saab teha mitmesuguseid mõõtmisi, sealhulgas maastikumudelite koostamist, uurida kraatrite ja kivimite jaotust ning isegi luua digitaalset planetaariumi või näidata kehade liikumist Kuu raskusjõus. Vastavalt õpilase oskustele ja huvidele valime koos modelleerimisülesande ja loome ilusa ning praktiliselt kasuliku mudeli. |
Juhendaja | Teema |
---|---|
Peeter Ellervee (arvutisüsteemide instituut) | "Mikrokontrollerite ja muude digividinate rakendamine nutikates igapäevalahendustes" Selgitus teemale: Praktiliselt kõikides tänapäevastes seadmetes kasutatakse mikrokontrollereid, mis annab väga suure paindlikkuse nende seadmete funktsionaalsusele. Antud teema alla mahub nii erinevate mikrokontrollerite või mikroprotsessorite kasutatavuse võrdlemine sõltuvalt vajalikest omadustest, aga ka huvipakkuva nutiseadme või selle prototüübi valmistamine. |
Kalle Tammemäe (arvutisüsteemide instituut) | "Mikrokontrollersüsteemid: ümbrusetundlikud aktiivsed mänguasjad" "Aruka seadme enesehinnangu ajaloo visualiseerimine" "LED valguslahendused ja -efektid" "LED reaktsioonimäng" |
Jaan Raik (arvutisüsteemide instituut) | "Automatiseeritud akvaarium (kasutades Raspberry Pi arenduskomplekti)" |
Margus Kruus (arvutisüsteemide instituut) | "Diskreetse matemaatika meetodite rakendusi digitaalses igapäevaelus" |
Ivo Müürsepp (Thomas Seebecki elektroonikainstituut) | "Elektroonika ja side(telekommunikatsioon)" Selgitus teemale: erinevad teemad, nagu mobiilside, raadiolainete levi, antennid ja raadiosageduslikud elektroonikaseadmed. Tegemist võib olla valmis seadmete uurimise ja kasutamisega, lihtsamate skeemide koostamisega või mõne raadionähtuse uurimisega. Teemad võib siduda ka tudengisatelliidi side- ja elektroonikasüsteemide kavandamise, ehitamise või uurimisega. |
Olev Märtens (Thomas Seebecki elektroonikainstituut) | "Elektrilise impedantsi mõõtmise lahendused ja rakendused" Selgitus teemale: uurimistöö teema on seotud elektrilise impedantsi mõõtmise lahenduste ja rakendustega (nt tervishoius- nt südame ja hingamise jälgimine, aga ka kudede, metallide ja muude iseloomustamiseks). NB! Eelduseks on selge huvi matemaatika, füüsika, programmeerimise ja/või elektroonika osas. |