Professorid, vanemteadurid- ja lektorid
Wolfgang Drechsler on Nurkse instituudi juhtimise täisprofessor tenuuris, UCL-is asuva IIPP auprofessor ja Indoneesia Ülikooli külalisprofessor (Faculty of Administrative Sciences).
Uurimisvaldkond
Wolfgangi uurimishuvide hulka kuuluvad mitte-läänelik avalik haldus, iseäranis konfutsianistlik ja budistlik avalik haldus; tehnoloogia ja innovatsioon; riigijuhtimise ümberkujundamine üldiselt; e-valitsemine; omavalitsuste autonoomia ja akadeemiline haldus. Samuti tunneb ta aktiivset huvi poliitilise filosoofia ja majandusteooria vastu. Tema piirkondlikud fookused on Kagu- ja Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida-Euroopa.
Ta on rohkem kui 20 raamatu ja ajakirjanumbri ning üle 200 teadusartikli autor või toimetaja. Wolfgang on teadusajakirja Halduskultuur: The Estonian Journal of Administrative Culture peatoimetaja ja kuulub AJPA, BhJM, EJLE, IJPA, IRPP, JTCA, NISPAJPAP, RWER, Trames jt toimetusse. Tema viimane raamat How to make an Entrepreneurial State: Why Innovation needs Bureaucracy (Yale University Press 2022), mis kirjutatud koos professorite Rainer Katteli ja Erkki Karoga, võitis Academy of Management 2023 Terry Award auhinna ja on tõlkimisel või on juba tõlgitud soome, portugali, hiina ja indoneesia keelde.
Haridus ja karjäär
Wolfgangi teaduskraadid: BA - Bridgewater College; MA - University of Virginia; PhD - University of Marburg, Graduate - German University of Public Administration Speyer; Habilitation - Tartu Ülikool, SocScD (audoktor) - Corvinus University of Budapest.
Eelnevalt õpetas ta Marburgi, Gießeni, Frankfurt Maini ja Tartu ülikoolis (avaliku halduse õppetool); André Molitor Chair (professeur invité) Université Catholique de Louvain'is; ning külalisprofessorina järgmistes õppeasutustes: University of Lund ja University of Erfurt, Central University of Finance and Economics Beijing, University of Malaya, Zhejiang ja Gadjah Mada Universities, National Institute for Development Administration (NIDA) Bangkok, Corvinus, ja Lee Kuan Yew School of Public Policy, National University of Singapore.
Riigiteenistuses on Wolfgang töötanud Eesti presidendi nõunikuna, Saksamaa taasühendamise ajal Saksa Wissenschaftsrati tegevsekretärina ja APSA kongressi stipendiaadina USA Kongressi vanema seadusandliku vanemanalüütikuna. Ta on olnud Eesti silmapaistva avaliku poliitika mõttekoja PRAXISe juhatuse aseesimees; Eesti Majandusministeeriumi innovatsioonipoliitika nõukogu liige; Lissaboni tegevuskava avaliku halduse liige ja EGPA Avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma XV kaasesimees.
Wolfgang on olnud konsultandiks niisugustele rahvusvahelistele institutsioonidele nagu OECD, Euroopa Nõukogu, SIGMA, Maailmapank, Euroopa Liit (iseäranis selle komisjon ja parlament), Üleameerikaline Arengupank (IDB) ja UNDP ning riikide valitsused ja ka erasektoris. Alates 2016. aastast on ta ka IASIA juhatuse liige.
Ta on pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemia; Alena Brunovskà auhinna tipptasemel õpetamise eest; silmapaistva vilistlase auhinna Bridgewater’i kolledžilt, pidades ühtlasi iga-aastase W. Harold Row toetusloengu; Eesti teenetemärgi Maarjamaa Rist; Saksamaa föderaalse teenete risti; TTÜ tippteadlase auhinna kui parim doktorinõustaja, ja seda kolm aastat järjest - 2011-2013.
Videod
Prof. Wolfgang Drechsler talking about the German historical school of economics
Prof. Wolfgang Drechsler: Islamic Public Administration as Paradigm
Prof. Wolfgang Drechsler about his background and research interests
Prof. Wolfgang Drechsler speaking at Razak School of Government, Malaysia
Gross National Happiness Conference Panel One: How do you govern for Happiness?
Erkki Karo on teadus- ja tehnoloogiapoliitika professor ning Nurkse instituudi direktor.
Uurimisvaldkond
Erkki uurimis- ja poliitikanõustamise alase töö fookus on teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (STI) poliitikate ja süsteemide valitsemisel, kus STI rakendamine on suunatud keeruliste ühiskondlike väljakutsete lahendamisele nagu seda on kestliku arengu eesmärgid, rohepööre ja inimkesksed (targad) linnad.
Tema hiljutine koos Rainer Katteli ja Wolfgang Drechsleriga kirjutatud raamat How to Make an Entrepreneurial State: Why Innovation Needs Bureaucracy (Yale University Press 2022) võitis 2023. aasta Academy of Management'i George R. Terry parima juhtimisalase raamatu auhinna.
Õpetamine
Erkki õpetab teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni poliitikatest ja süsteemidest aineid kõikidel õppetasemetel. Seda nii fookusega ettevõtlikkuse ja innovatsiooni rollile keeruliste ühiskondlike väljakutsete lahendamisel kui ka praktikapõhiste kursustena innovatsioonivõimekuse loomisest avaliku sektori organisatsioonides.
Haridus ja karjäär
Erkkil on avaliku halduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad tehnoloogia valitsemises Tallinna Tehnikaülikoolist. Oma doktoriõpingute ajal töötas ta ka külalisteadurina KU Leuvenis (Belgia), Londoni Ülikooli Kolledžis (Ühendkuningriik) ja Islandi Ülikoolis. Aastatel 2015-2016 oli ta järeldoktor Jaapanis Rahvusvahelises Poliitikauuringute Instituudis.
Lisaks tööle TalTechis oli Erkki aastatel 2018-2022 Eesti Majandusteaduse Seltsi president ja Vabariigi Valitsuse innovatsioonipoliitika komisjoni liige. Ta kuulub ka TalTechi senatisse ning Teaduspark Tehnopol ja FabCity Foundationi nõukokku. Erkki on ka Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma kaasesimees. Akadeemilise uurimistöö kõrvalt on ta nõustanud ka mitmeid avaliku sektori organisatsioone, teiste seas Euroopa Komisjoni (DG Regio), Eesti Vabariigi erinevaid ministeeriume ja asutusi ning Tallinna linna.
Videod
„Tech Universities: Sustainability Change Agents?" - interview of Prof. Erkki Karo by Mikk Vainik
Professor Erkki Karo aastapäevakõne "TalTech 2035"
„Governance in Smart Cities" by Prof. Erkki Karo from Tallinn University of Technology
Rainer Kattel on Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Innovatsiooni ja avaliku otstarbe instituudi (IIPP) asedirektor ja innovatsiooni ja avaliku valitsemise professor ning Nurkse instituudi kaasatud professor.
Uurimisvaldkond
Rainer on publitseerinud palju innovatsioonipoliitika, selle juhtimise ja konkreetsete juhtimisprobleemide vallas. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad ka avaliku sektori innovatsiooni ja digitaalseid muutuseid.
Tema hiljuti avaldatud raamatute hulka kuuluvad "The Elgar Handbook of Alternative Theories of Economic Development" (toimetatud koos Erik Reinert’i ja Jayati Gosh’iga; Elgar, 2016), "Financial Regulations in the European Union" (toimetanud koos Jan Kregeli ja Mario Tonveronachiga; Routledge, 2016) ning 2022. aastal ilmuv "Innovation Buraucracy: How agile stability creates the Entrepreneurial State" (koos Erkki Karo ja Wolfgang Drechsleriga; Yale University Press).
Haridus ja karjäär
Rainer omandas hariduse Tartu Ülikoolis ja Marburgi Ülikoolis, õppides filosoofiat, poliitikafilosoofiat, klassikat ja avalikku haldust.
Ta juhtis Nurkse instituuti kümme aastat, muutes selle piirkonna üheks juhtivaks innovatsiooni- ja juhtimiskooliks. Rainer on töötanud ka erinevates avaliku poliitika komisjonides, sealhulgas Eesti Teadusnõukogus ja Euroopa Teadusfondis. Samuti oli ta Eesti peaministrit nõustava e-Eesti nõukogu liige. Ta on töötanud ka eksperdina nii OECD, UNDP kui ka Euroopa Komisjoni juures. Praegu juhib ta Eesti valitsuse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.
2013. aastal pälvis ta innovatsioonipoliitika alase töö eest Eesti Vabariigi teaduspreemia ning 2014. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) teda Alena Brunovskà auhinnaga tipptasemel avaliku halduse õpetamise eest.
Videod
Prof. Rainer Kattel explains the distinctive ethos of the State - Rethinking the State
Vasilis Kostakis on Nurkse instituudi tehnoloogia valitsemise ja kestlikkuse tenuuriprofessor ning Harvardi ülikooli Berkman Kleini uurimiskeskuse õppejõud.
Uurimisvaldkond
Ühes interdistsiplinaarse teadlastest, aktivistidest ja sotsiaalsetest ettevõtjatest koosneva meeskonnaga uurib Vasilis, kuidas luua majandust, mis põhineb lokaalselt jätkusuutlikel ent globaalselt omavahel seotud kogukondadel. Ta on kirjutanud esseesid mitmetele väljaannetele, nagu Harvard Business Review ja Aeon ning tema töid on avaldatud 16 keeles.
Haridus ja karjäär
Vasilis on õppinud poliitökonoomikat, tehnoloogia valitsemist ja organisatsiooniteadust Tallinna Tehnikaülikoolis (MA, PhD), Amsterdami Ülikoolis (MSc) ning Makedoonia Ülikoolis (BSc).
Vasilis on ka Kuningliku Kunstide Seltsi liige ja P2P Labi asutaja. Vasilis juhib teaduse populariseerimisele pühendatud projekti TheOtherSchool.art, mis näitab veelgi pühendumust akadeemilise uurimistöö sidumisele laiema ühiskondliku kaasamisega.
Jan A Kregel on Levy majandusinstituudi vanemteadur Bardi kolledžis. Ta on ka Nurkse instituudi rahanduse ja arenduse kaasatud professor, Johns Hopkinsi ülikooli kaasatud professor ning Kansas City Missouri ülikooli uurimisprofessor.
Uurimisvaldkond
Jani peetakse tänapäeval üheks juhtivaks Keynesi-järgseks majandusteadlaseks. Tema peamiseks uurimishuviks on rahandus: finantssüsteemid, finantskriisid, post-keyneslik majandusteooria, klassikaline arenguökonoomika. Tal on palju publitseerinud, avaldades üle 200 artikli toimetatud köidetes ja teadusajakirjades. Peamiste tööde hulka kuulub rida majandusteooriaid käsitlevaid raamatuid, nende hulgas Rate of Profit, Distribution and Growth: Two Views, 1971; The Theory of Economic Growth, 1972 ja Theory of Capital,1976.
Õpetamine
Tehnikaülikoolis õpetab ta tehnoloogia valitsemise ja digitaalse muutumise magistriõppekava raames Economics and Finance of Innovation and Development kursust koos tehnoloogia valitsemise ja arengustrateegiate kaasprofessori Erik S Reinertiga.
Haridus ja karjäär
Jan omandas hariduse Cambridge'i ülikoolis ja Rutgersi ülikoolis, kus ta kaitses ka doktorikraadi.
Kuni 2007. aastani töötas Jan ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna UN DESA arengu rahastamise büroo poliitikaanalüüsi ja arengu osakonna juhatajana. Kuni 2004. aastani oli ta ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) New Yorgi kontaktbüroo rahvusvahelise rahanduse ja makroökonoomika kõrgetasemeline ekspert, olles sisuliselt selle peaökonomist.
Aastaid töötas ta Bologna ülikoolis poliitilise ökonoomika õppetooli juhatajana. Ta oli Johns Hopkinsi SAISi õppejõud, mille Bologna keskust ta 1980. aastate lõpus juhtis. Ta on ka üks heterodokssete majandusuuringute keskuse ja võrgustiku The Other Canon Foundation asutajaliikmetest.
Jan on Briti Kuningliku Majandusühingu liige ning Società Italiana degli Economisti ja Accademia Nazionale dei Lincei (tuntud ka kui Linceani akadeemia) valitud liige. Aastal 2010 pälvis ta oma suure panuse eest majandusvaldkonda ühenduse Association for Evolutionary Economics maineka autasu Veblen-Commons Award.
Veiko Lember on innovatsiooniuuringute professor Nurkse instituudis ning Leuveni Katoliku Ülikooli riigivalitsemise instituudi külalisprofessor.
Uurimisvaldkond
Veiko uurimishuvid paiknevad avaliku halduse, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu ristteedel. Tema teadustöö on keskendunud küsimustele nagu innovatsiooni toetavad riigihanked, era- ja avaliku sektori koostöö ning rohe- ja digipöörde valitsemine. Tema värskeim raamat on "Engaging Citizens in Policy Making: e-Participation Practices in Europe" (toimetanud koos Tiina Randma-Liiviga; Edward Elgar, 2022) ning viimaste teadusprojektide hulka kuuluvad PADST, ENER ja BoostEuroTeQ.
Õpetamine
TalTechis õpetab Veiko digiajastu valitsemise ja avaliku sektori innovatsiooniga seotud aineid. Lisaks on ta KU Leuveni, Münsteri Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisõppekava Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine (PIONEER) kaasjuht.
Haridus ja karjäär
Veikol on avaliku halduse bakalaureuse- ja magistrikraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
Varasemalt on Veiko töötanud teadurina Tartu Ülikoolis ja Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis ning külalisteadurina Antwerpeni Ülikoolis ja Gustave Eiffeli ülikoolis Pariisis (LISIS). Aastatel 2014-2016 juhtis Veiko Ragnar Nurkse instituuti.
Teadustöö kõrval on Veiko nõustanud OECD-d, UNDESA/UNDP-d, Riigikantseleid, EAS-i, Eesti Teadusagentuuri, Vabaühenduste Liitu, Eesti Õiguskeskust ning mitmeid Eesti ministeeriume. 2017-2023 oli ta Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) juhtkomitee liige, kus on tänaseni avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma kaasjuht. Lisaks kuulub ta ka Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukokku ja Eesti Disainikeskuse nõukokku.
Veikot on tunnustatud mitmete riiklike ja rahvusvaheliste stipendiumidega, nende hulgas H2020 Marie Sklodowska-Curie individuaalse stipendiumiga 2017. aastal. Samuti on ta pälvinud mitmeid parima teadusartikli auhindu nagu kõige silmapaistvama teadustöö auhind IV rahvusvahelisel riigihangete konverentsil Lõuna-Koreas Soulis 2011. aastal ning TalTechi Majandusteaduskonna parima teadusartikli auhind 2020, 2021 ja 2023 aastal.
Aastatel 1999-2009 oli Veiko Eesti võrkpallikoondise liige ja kapten.
Anu Masso on Nurkse instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessor tenuuris, kes juhib ka Andmelabori uurimisrühma.
Uurimisvaldkond
Tema uurimistöö keskendub (kriitiliste) suurandmete uuringutele, sotsiaalsetele transformatsioonidele ja ruumilisele mobiilsusele. Ta on samuti tuntud oma ulatusliku töö poolest sotsiaalteaduslike meetodite ja metoodikate vallas. Anu on avaldanud artikleid niisugustes juhtivates rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades nagu Social Networks; New Media and Society; Information, Communication & Society; Information Systems Frontiers; Population, Space and Place ja Journal of Ethnic and Migration Studies. Tema hiljutine töö aitab kaasa andmemigratsiooni uurimisraamistiku edasiarendamisele, uurides üle riigipiiride liikuvaid andmetehnoloogiatega seotud sotsiaalsed transformatsioone.
Õpetamine
Anu õpetamistegevus hõlmab (kriitiliste) andmete uuringuid, andmeanalüüsi ja andmeeetikat. Viimastel aastatel õpetatud kursuste hulka kuuluvad muu hulgas Recent Issues in Big Data and Governance ning Integrated Research Seminar. Üks tema algatatud, koostatud ja kaastoimetatud õpikutest „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, pälvis Statistikaameti 2021. aasta parima andmeloo ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2021. aastal parima eestikeelse õpiku tiitli.
Haridus ja karjäär
Anu omandas sotsioloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, sotsioloogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis. Ta oli järeldoktorantuuris ETH Zürichis, Šveitsis.
Anu on olnud külalisuurija õppeasutuses Leibniz-Institute for Media Research|Hans-Bredow-Institut Hamburgis (2020), Tilburgi Ülikoolis (2019), ETH Zürichis (2015-2018), Viini Ülikoolis (2004-2005), Kopenhaageni Ülikoolis (2001) ja Uppsala Ülikoolis (2000). Ta on Eesti Sotsioloogide Liidu ja Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni Thematic Group 10 Digital Sociology juhatuse liige.
Anu on pälvinud arvukalt auhindu nii oma teadustöö kui ka õppejõu ja juhendajana tegutsemise eest. Tema viimaste saavutuste hulka kuuluvad 2022. aasta Global Digital Governance Fellowship Stanfordi ülikoolis, auhind professuuri ja uue sotsiaalteaduste suurandmete uurimisrühma rahastamiseks TalTechis (2018) ja Marie Curie individuaalne stipendium (2015).
Amirouche Moktefi on filosoofia vanemlektor Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning külalislektor EBS-is.
Uurimisvaldkond
Amirouche’i uurimisvaldkonnaks on teadusfilosoofia (epistemoloogilised strateegiad skemaatilises arutluskäigus, loogika (kaasaegse loogika sotsiaalne kujundamine) ning tehnoloogiafilosoofia (avalik arusaam teadusest ja tehnoloogiast). Ta on nendel teemadel avaldanud arvukalt artikleid ning kaastoimetanud mitmeid ajakirju, sealhulgas Visual Reasoning with Diagrams (Springer, 2013) ja The Mathematical World of Charles L. Dodgson (Lewis Carroll) (Oxford University Press, 2019).
Õpetamine
Hetkel õpetab Amirouche TaTechis filosoofiat, kriitilist mõtlemist ning akadeemilist kirjutamist.
Haridus ja karjäär
Amirouche´il on doktorikraad teaduse ajaloos ja filosoofias Strasbourgi Ülikoolist.
Varasemalt on Amirouche olnud külalisteadur Oxfordi Prantsuse Majas, Princetoni Ülikoolis, Lorraine'i Ülikoolis ja Rio de Janeiro Föderaalülikoolis. Ta on Henri-Poincaré (Nancy/Strasbourg) arhiivi kaasatud liige, kus ta on eelnevalt töötanud ka teadurina.
Hetkel on ta Diagrams konverentsisarja juhtkomitee esimees, ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum tegevtoimetaja ning tegev British Journal for the History of Mathematics ja Technology and Language toimetuskolleegiumides.
Carlota Perez on Nurkse instituudi tehnoloogia ja sotsiaalmajandusliku arengu kaasatud professor ja külalisõppejõud. Ta on ka Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Innovatsiooni ja avaliku otstarbe instituudi (IIPP) ja Sussexi ülikooli Teadus- ja tehnoloogiapoliitika ning innovatsioonijuhtimise uurimiskeskuse (SPRU) auprofessor.
Uurimisvaldkond
Mõjuka raamatu "Technological Revolutions and Financial Capital: The Dynamics of Bubbles and Golden Ages" (Edgar Elgar, 2002) autorina uurib ta tehnoloogiliste muutuste sotsiaalmajanduslikku mõju ja ajaloolist konteksti. Eelkõige on Carlota tuntud läbi oma tehnoloogiliste revolutsioonide alaste tööde ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma muutuse kontseptsiooni väljatöötamise.
Õpetamine
Tehnikaülikoolis on ta alates 2007. aastast õpetanud Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste magistriprogrammi raames Tehnoloogilis-majanduslike paradigmade ja tehnoloogiliste üleminekute kursust. Tema raamatuid ja töid kasutatakse õppematerjalina erinevate maailma ülikoolide kraadiõppes ning ta on pidanud loenguid paljudel seminaridel kursustel ja üliõpilaskonverentsidel.
Haridus ja karjäär
Carlota omandas interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste litsentsi (majanduse ja tehnoloogiaga suunitlusega) Pariisi Dideroti Ülikoolis Loodusteaduste teaduskonnas ja magistrikraadi San Francisco Riiklikus Ülikoolis. 2021. aastal sai ta Utrechti Ülikooli audoktoriks.
Perezi pikaajaline karjäär hõlmab riigiteenistust, teadusuuringuid ja nõustamist. 1970. aastatel töötas ta oma kodumaa Venezuela valitsusasutustes, sealhulgas ka tehnoloogia asutajadirektorina Tööstusministeeriumis (1980–1983). Hiljem on ta nõustanud mitmeid Ladina-Ameerika valitsusi ja organisatsioone, nagu UNCTAD, UNIDO, CEPAL, OECD, Andide pakt ja Maailmapank. Lisaks on ta nõustanud arvukalt ülemaailmseid ettevõtteid, nende seas IBM, Cisco, Telefonica, Mondragon ja Ericsson. Viimati oli ta Euroopa Komisjoni programmi Horisont 2020 rohelise kasvu ja töökohtade loomise ekspertrühma esimees.
Hiljuti juhtis ta Euroopa Komisjoni Horisont 2020 rohekasvu ja töökohtade ekspertgruppi. Tema praegune uurimisprojekt Beyond the Technological Revolution analüüsib riigi ajaloolist rolli innovatsiooni konteksti kujundamisel. Peale nimeka raamatu ilmumist on teda regulaarselt kutsutud osalema peaesinejana rahvusvahelistel ärikonverentsidel ja avaliku poliitika üritustel. 2022. aastal nimetas ajakiri Foreign Affairs oma 100. aastapäeva numbris tema raamatu „sajandi raamatuks“ olles üks kolmest selles nimekirjas, mis keskenduvad majandusajaloole. Samal aastal andis World Agility Forum talle elutööpreemia.
Videod
Professor Carlota Perez about her background and research interests
Ahti-Veikko Pietarinen on Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiafilosoofia juhtivteadur.
Uurimisvaldkond
Ahti-Veikko on avaldanud 80 Web of Science indekseeritud ajakirjaartiklit ning ühtekokku 246 eelretsenseeritud artiklit, raamatut ja väljaannet teaduse ja tehnoloogia, filosoofia ajaloo, lingvistika, kognitiiv- ja arvutiteaduste ning nendega seotud valdkondades. Oma teaduskirjanduses laialdaselt tsiteeritavates artiklites on ta välja töötanud uusi loova mõtlemise ja abduktsiooni meetodeid, mida rakendatakse tehisintellekti juures, innovatsiooniuuringutes, kognitiiv- ja arvutiteadustes, majanduses, sotsiaalteadustes, hariduses ja kliinilises arutluskäigus. Tema viimaste väljaannete hulka kuulub viiest raamatust koosnev sari "Logic of the Future" (De Gruyter, 2019-2022), mida on peetud "Peirce'i kirjutiste kõige mõjukamaks järeltulijaks pärast Peirce'i kogutud paberite (Peirce’s Collected Papers) Harvardi väljaande avaldamist 1930. aastal, ning millest võib saada paljudeks järgnevateks aastateks loogika arendamise kõige olulisem ressurss” (prof N. Houser, IUPUI, Järelsõna 2022).
Õpetamine
Ahti-Veikko õpetab TalTechis kriitilist, loovat ja disainimõtlemist; teaduse ja tehnoloogia uuringuid; pragmatismi ning teaduslikku metoodikat.
Haridus ja karjäär
Ahti-Veikko omandas hariduse Turu Ülikoolis (MSc, 1997) ja Helsingi Ülikoolis (PhD, 2002) teadmiste esitamise ja tehisintellekti, filosoofilise ja episteemilise loogika ning teadusfilosoofia ajaloo alal.
Varem oli ta Helsingi Ülikooli semiootika korraline professor ning on töötanud külalisprofessorina Koreas ja Hiinas.
Ahti-Veikko on pälvinud mitmeid auhindu, stipendiume ja suuri uurimistoetusi USA-st, Soomest, Eestist, Hiinast ja mujalt. Ta on Charles S. Peirce Society president (2018-2020), Peirceana (De Gruyter) peatoimetaja ja Royal Society of Medicine liige. Ta oli 2020. aastal kõigis Põhja- ja Baltimaades filosoofiavaldkonnas neljas enim viidatud teadlane (Elsevier Scopus).
Tiina Randma-Liiv on avaliku poliitika täisprofessor tenuuris Nurkse instituudis ning TalTechi Majandusteaduskonna teadusprodekaan.
Uurimisvaldkond
Tiina uurimishuvid hõlmavad võrdlevat avalikku juhtimist, fiskaalkriisi mõju avalikule haldusele, avaliku sektori korraldust, avaliku teenistuse reforme, e-osalust, poliitika ülekandmist ja väikeriike. Olles kahe monograafia ja üle 80 rahvusvahelise eelretsenseeritud väljaande (kaas)autor, on Tiina suurimad uurimisprojektid keskendunud Euroopa-ülestele võrdlustele eelarvekriisi mõjust avalikule haldusele ning e-osaluse algatuste korraldamisele ja juhtimisele.
Õpetamine
Oma karjääri jooksul on Tiina õpetanud üle 20 erineva kursuse, mille seas on viimastel aastatel olnud organisatsioon ja juhtimine, personalijuhtimine avalikus sektoris, avalik teenistus, organisatsiooniteooria, avalike organisatsioonide juhtimine ja väikeriigid. Ta on juhendanud ka arvukalt magistri- ja doktoritöid. 2006. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) Tiinat ka Alena Brunovská auhinnaga kõrgetasemelise avaliku halduse õpetamise eest.
Haridus ja karjäär
Tiinal on bakalaureusekraad majandusküberneetikas Tartu Ülikoolist, magistrikraad avalikus halduses New Yorgi Ülikoolist ning doktorikraad avalikus halduses Loughborough Ülikoolist.
Enne TalTechiga liitumist töötas Tiina Tartu Ülikooli haldusjuhtimise professori ja õppetooli juhatajana. Ta on olnud külalisprofessor Leuveni Katoliku Ülikoolis, Gdanski Ülikoolis, Viini Majandus- ja Ärijuhtimise Ülikoolis ning Florida Rahvusvahelises Ülikoolis ning kuulunud Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) ja Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustiku (NISPAcee) juhtkomiteesse.
Tiina on ka Eesti suurima mõttekoja, Poliitikauuringute keskuse Praxis kaasasutaja ja nõukogu liige. Samuti on ta Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige, Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige ning Eesti Teadusnõukogu juures asuva teadustaristu komisjoni liige. Lisaks kuulub Tiina ka 13 tunnustatud rahvusvahelise teadusajakira toimetuskolleegiumisse ning on kaastoimetanud kaheksat mainekate teadusajakirjade eriväljaannet.
Aastate jooksul on Tiinat tunnustatud mitmete auhindadega:
- Rahvusvahelisse naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet nimetamine Eesti Teadusagentuuri poolt, 2021
- Eesti teaduste akadeemia liige, alates 2018
- Eesti Vabariigi teaduspreemia, 2016
- International Review of Administrative Sciences parima artikli auhind, 2015
Videod
Professor Tiina Randma-Liiv about her background and research interests
Ringa Raudla on fiskaalse valitsemise täisprofessor tenuuris ja avaliku halduse doktoriõppe programmijuht Nurkse instituudis.
Uurimisvaldkond
Ringa peamised uurimishuvid on eelarvestamine, fiskaalne valitsemine ja fiskaalpoliitika, sotsiaalkindlustus, avaliku halduse reformid, kriisijuhtimine, institutsionaalne majandus ja põhiseaduslik poliitiline majandus. Olles avaldanud arvukalt teadusartikleid ülemaailmselt juhtivates avaliku halduse, haldusjuhtimise, valitsemise ja avaliku poliitika valdkondade ajakirjades, on Ringa oma viimased teadusartiklid suunanud fiskaalse valitsemise arengutele erinevates Euroopa riikides (uurides sealhulgas ülemaailmse finantskriisi mõjusid ja muudatusi ELi fiskaalse valitsemise raamistikus), globaalse pandeemia mõjudele riigieelarve koostamisele ning tegevuspõhise eelarve reformidele.
Õpetamine
Ringa loeb Nurkse instituudis kursuseid riigi rahandusest, strateegilisest- ja finantsjuhtimisest avalikus sektoris, õigusest ja majandusest, sotsiaalteaduste uurimismeetoditest ning viib läbi ka doktoriõppe seminare. 2008. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) Ringat ka Alena Brunovská auhinnaga kõrgetasemelise avaliku halduse õpetamise eest. Samuti valiti Ringa nii 2021. aasta Majandusteaduskonna kui ka Tallinna Tehnikaülikooli parimaks õppejõuks.
Haridus ja karjäär
Ringal on bakalaureuse ja magistrikraad avalikus halduses Tartu Ülikoolist ning doktorikraad majanduses Erfurdi ülikoolist.
Enne TalTechiga liitumist töötas Ringa lektorina Taru Ülikoolis ning külalislektorina Erfurdi ülikoolis. Täiendavalt on ta töötanud nõuandva eksperdina nii Rahandusministeeriumis, Riigikontrollis, Poliitikauuringute keskuses Praxis kui ka Maailmapangas küsimustes nagu strateegiline juhtimine, tulemusjuhtimine, tegevuspõhine eelarve, eelarvereeglid, eelarve läbipaistvus ja kaasav eelarve.
Ringa on tegev ka mitmete teadusajakirjade toimetuste juures, olles nõuandev toimetaja European Journal of Law & Economicsi juures ning toimetuskolleegiumi liige järgnevates ajakirjades: Governance, Public Administration, Perspectives on Public Management and Governance; Journal of Public Budgeting, Accounting & Financial Management; Economic Review; Korean Journal of Policy Studies ning International Journal of Public Sector Management. Ta on ka Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige.
Ringa teadusartikled on pälvinud mitmekordset tunnustust JCPA/ICPA-Foorumi poolt. 2008. aastal tunnustati teda Eesti riikliku teaduspreemiaga sotsiaalteaduste vallas ning 2021. aastal nimetas Eesti Teadusagentuur Ringa rahvusvahelisse naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet.
Videod
Bringing the state back in? Fiscal policy responses to the pandemic
Erik S Reinert on Nurkse instituudi tehnoloogia valitsemise ja arengustrateegiate külalisõppejõud ja kaasatud professor.
Uurimisvaldkond
Meie aja ühe tuntuma heterodoksse majandusteadlasena keskenduvad Eriku uurimishuvi ja publikatsioonid ebaühtlase arengu teooriale ning majandusmõtte ja -poliitika ajaloole. Tema raamat "How Rich Countries Got Rich ... and Why Poor Countries Stay Poor" võitis 2008. aastal Myrdali majandusauhinna ja samal aastal Norra Selvaagi auhinna ning teost on tõlgitud ligi 30 keelde, sh eesti keelde.
Õpetamine
Tehnikaülikoolis õpetab Erik Tehnoloogia valitsemise ja digitaalse muutumise magistriõppe programmi raames majandust ning innovatsiooni ja arendustegevuse rahandust koostöös rahanduse ja arenduse kaasprofessori dr Jan A Kregeliga.
Haridus ja karjäär
Erik omandas bakalaureusekraadi Šveitsi St. Galleni Ülikoolis, MBA kraadi Harvardi Ülikoolis ja majandusteaduste doktorikraadi Cornelli Ülikoolis.
Erik on olnud külalisõppejõud paljudes maailma ülikoolides. Ta on ka endine ettevõtja ning heterodokssete majandusuuringute keskuse ja võrgustiku The Other Canon Foundation asutaja. Oma töös konsultandina rõhub Erik tööstus- ja majanduspoliitikale, uuenduste eeldustele ja juhtimisele ning finants- ja tootmiskapitali suhetele.
Videod
The solution of everything: Erik Reinert at TEDxArendal
Innovation Boot Camp - Workshop "Capitalism and Innovation: The Long View" by Erik Reinert
Külli Sarapuu on avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Nurkse instituudis.
Uurimisvaldkond
Külli uurimistegevus keskendub avaliku sektori organiseerimisele, avaliku teenistuse süsteemidele ning avaliku sektori koordineerimisele ja koostööle. Erilist huvi tunneb ta Kesk- ja Ida-Euroopa haldusstruktuuri ümberkujundamise ning väikeriikide valitsemise vastu, olles avaldanud üle 30 rahvusvahelise teadusartikli.
Tema viimased uurimisprojektid on keskendunud valitsuse töörühmade võimalustele ja piirangutele (Eesti Teadusagentuuri personaalne grant) ja 2015. aasta pagulaskriisi juhtimisele ELi väiksemates riikides (EL Jean Monnet' võrgustik). Hetkel töötab ta professor Ringa Raudla juhitava projektiga “Eksperimentaalsed lähenemised ja institutsionaalsed uuendused fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades” (Eesti Teadusagentuuri uurimisrühma grant).
Õpetamine
Külli loeb aineid avaliku sektori koordineerimisest, avaliku halduse reformidest ja Eesti avalikust haldusest. Aastatel 2008–2016 täitis Külli Nurkse instituudis ka avaliku halduse magistriõppe programmidirektori ülesandeid. 2019 aastal tunnustas rektoraat Küllit aasta lektori auhinnaga ning aastal 2020 pärjasid tudengid Külli aasta õppejõu auhinnaga.
Haridus ja karjäär
Küllil on Tartu ülikoolist sotsioloogia ja avaliku halduse bakalaureusekraad ning avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika magistrikraad, Tallinna Tehnikaülikoolist aga avaliku halduse doktorikraad.
Enne TalTechiga liitumist töötas Külli Riigikantseleis avaliku teenistuse osakonna juhataja asetäitjana ning Haridusministeeriumis personali hindamise ja arendamise vanemeksperdina. Ta on osalenud erinevates avaliku sektori arendus- ja koolitusprojektides nii Eestis kui välismaal ning õpetanud Islandi ja Ljubljana ülikoolides. Ta on ka Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) alalise uurimisrühma "Avaliku sektori organisatsioonide juhtimine" kaasesimees ja Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustiku (NISPAcee) juhtkomitee liige.
2022. aasta veebruaris kinnitas ülikooli senat Külli ka üheks esimesest kaheksast õpperaja kaasprofessorist Tallinna Tehnikaülikoolist.
Teadurid ja lektorid
Aleksandrs Cepilovs on Nurkse instituudi teadur. Ta on ka vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanevate alade suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) teadur.
Uurimisvaldkond
Aleksandrsi uurimisvaldkonnad hõlmavad innovatsioonipoliitikat, poliitikate ülevõtmist ja poliitikast õppimist, avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemist. Viimati osales Aleksandrs prof Ringa Raudla juhitavas teadusprojektis, mis keskendub eksperimentaalsetele lähenemistele ja institutsionaalsetele uuendustele fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades.
Haridus ja karjäär
Aleksandrs omandas ehitusinseneri bakalaureusekraadi Riia Tehnikaülikoolis, äriökonoomika magistrikraadi Aalborgi ülikoolis ning tehnoloogiajuhtimise magistri- ja doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis.
Enne praegusesse ametisse asumist töötas ta lisaks oma akadeemilisele tegevusele riigiametnikuna Lätis ning Horisont 2020 rahastatud suuremahulise pilootprojekti TOOP projektijuhina.
Samuti on ta kahel korral pälvinud auhinna NISPAcee aastakonverentsil parima võrdleva ettekande eest: 2014. aastal koos dr Riin Saviga ning 2018. aastal koos prof Ringa Raudla ja dr Egert Juusega.
Christos Giotitsas on teadusprojekti COSMOLOCALISM teadur ja uuringukeskuse P2P Lab tuumikliige.
Uurimisvaldkond
Tema töö ühendab tehnoloogia ja sotsiaalsete liikumiste teooriaid, et õppida tundma alternatiivseid tehnoloogilise arengu trajektoore. Tema uurimistöö keskmes on avatud lähtekoodiga tehnoloogiat tootvad ühisvarale orienteeritud organisatsioonid.
Biograafia
Chris on omandanud bakalaureusekraadi rahvusvahelistes ja Euroopa uuringutes Makedoonia ülikoolis Kreekas, magistrikraadi tehnoloogiajuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolis ja doktorikraadi Ühendkuningriigis Leicesteri ülikooli juhtimiskoolis, uurides vaba ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiaid ja põllumajanduslikke kogukondi.
Lisaks töötamisele ülikoolis on ta ka ajakirja ephemera toimetuskolleegiumi liige.
Tayfun Kasapoglu on Nurkse instituudi järeldoktor-teadur.
Uurimisvaldkond
Tayfuni huvitavad peamiselt kriitilised andmeuuringud, mis keskenduvad nende inimeste sotsiaal-tehnilistele kujutlustele, kes võivad tõenäoliselt sattuda andmetehnoloogia subjektideks. Tema praegune uurimus keskendub inimeste perspektiividele ennustava politseitöö osas, eriti piiriületuskohtades, mida ta uurib projekti "Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine (CUPP)" raames. Tayfuni huvitavad ka juhtumid, kus andmetele ja teadmistele lähenetakse erinevalt, näiteks biohäkkimine. Peamiselt kasutab ta kvalitatiivseid meetodeid ja integreerib oma uurimistöösse projektiivseid tehnikaid.
Haridus ja karjäär
Tayfun omandas bakalaureusekraadi tõlkimise- ja suulise tõlke alal Türgis Hacettepe ülikoolis ning bakalaureuseõppe ajal spetsialiseerus sotsioloogiale. Tal on magistrikraad rakendussotsioloogias Leedu Vytautas Magnuse ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Tartu Ülikoolist. Ta kaitses oma doktoritöö pealkirjaga "Süüria põgenike algoritmilised kujutlused: hierarhiliste andmesuhete uurimine pagulaste vaatenurgast" 2021. aasta augustis.
Indrek Meos töötab Nurkse instituudis lektorina.
Õõetamine
Indrek õpetab Nurkse instituudis bakalaureuseõppe filosoofia ja loogika kursuseid. Ta on kirjutanud ka mitmeid õpperaamatuid, millest uuemad on „Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur.” (Koolibri, 2003) ning „Filosoofia sõnaraamat. Olulisi mõisteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti.” (Koolibri, 2002). Viimasel ajal on Indrek keskendunud tõlkimis- ning toimetamistööle, mille värskeimaks näiteks on 2021 inglise keelest eesti keelde tõlgitud Ward Farnsworthi “Olla stoiline”.
Haridus ja karjäär
Indrekul on filosoofia bakalaureusekraad Moskva Riiklikust Ülikoolist ning magistrikraad Tartu Ülikoolist.
Eelnevalt on Indrek töötanud mitmetes Eesti kõrgkoolides, õpetades teiste seas nii Eesti Kunstiakadeemias kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias filosoofia ja esteetika kursuseid.
Indreku e-kursused pälvisid nii 2004 kui ka 2010 aastal Eesti e-Ülikooli tunnustuse - aasta e-kursuse tiitli. 2021. aasta sügisest kasutab ta enda loodud e-õppe keskkonda.
Alexandros (Alex) Pazaitis on Nurkse instituudi teadur ning uuringukeskuse P2P Lab tuumikliige.
Uurimisvaldkond
Alexi uurimistöö keskendub tehnoloogia poliitilisele ökonoomikale ja väärtusteooriale. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad tehnoloogia juhtimist, innovatsioonipoliitikat, digitaalset ühisvara, avatud kooperatiivsust ja hajusraamatu tehnoloogiaid. 2024. aastast on ta külalisteadur Vigo Ülikoolis (Post-Growth Innovation Lab), juhtides kliimakindla poliitökonoomika teadusprojekti. Samuti on Alex Barcelona Autonoomse Ülikooli külalislektor.
Tema publikatsioonid keskenduvad väärtuste ja organisatsiooni ühisosale ühisvara seisukohalt ning selle põimumisele tehnoloogia, innovatsiooni ja valitsemisega.
Õpetamine
Alex kaasõpetas mitu aastat kursust "Technology, Society & the Future" Tehnoloogia juhtimise ja digitaalsete muutuste magistriõppe üliõpilastele. Praegu koordineerib ta Avaliku halduse bakalaureuseõppe raames kursust "Contemporary Societal Challenges".
Haridus ja karjäär
Alexil on bakalaureusekraad rahvusvaheliste ja Euroopa majandussuhete alal Makedoonia ülikoolist, magistrikraad ja doktorikraad tehnoloogiajuhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tal on laialdased kogemused teadus- ja innovatsiooniprojektide, samuti projektijuhtimise vallas ning ta on töötanud konsultandina ning nõustajana era- ja avalik-õiguslikes organisatsioonides Kreekas ja mujal maailmas.
Piret Tõnurist on Nurkse instituudi teadur.
Shobhit Shakya on Nurkse instituudi teadur.
Uurimisvaldkond
Tema hiljuti kaitsud doktoritöö keskendus traditsioonilistele ühistutele Kathmandu orus, mis on osa suuremast mitte-lääne avaliku halduse ja valitsemise (NWPA) uuringust. Tema teised uurimisvaldkonnad on rakendusbudism, tehnoloogiaantropoloogia, Nepali ja Himaalaja uuringud ning rahvusvaheline areng. Shobhit on panustanud Euroopa avaliku halduse uurimisse osaledes institutsionaalsete teadusuuringute rahastamise projektis "Challenges to state modernisation in 21st century Europe: Theoretical developments and future scenarios (2014 − 2019)".
Õpetamine
Alates 2018. aastast on ta olnud õppeassistent kursustel "Implementing Governance in a Diverse Globalized World ja Technology", "Society and the Future" ning pidanud külalisloenguid erinevatel Nurkse instituudis õpetatavatel kursustel ning viinud läbi külalisloengu ka Kozminski ülikoolis.
Haridus ja karjäär
Shobhit omandas magistrikraadi e-valitsemise tehnoloogiate ja teenuste alal Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema eelmine akadeemiline kraad on pärit Pokhara ülikoolist Nepalis, kust tal on elektroonika- ja sidetehnika inseneri bakalaureusekraad.
Enne akadeemilisele ringkonnaga liitumist oli ta tegev tehnikavaldkonnas ning töötas mitmete Ühendkuningriigi, Lõuna-Aafrika, Nepali ja Eesti ettevõtete veebilahenduste projektidega.
2019. aastal valiti ta esindama doktorante Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi nõukogus ning majandusteaduskonna nõukogus.
Anniki Puura on Nurkse instituudi järeldoktor-teadur.
Uurimisvaldkond
Anniki uurimistöö keskendub suurandmete kasutamisele erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete nähtuste uurimiseks. Oma töös kasutab ta erinevaid asukohapõhiseid andmeid, sh mobiilsusandmeid, ning nende kombineerimist täiendavate andmekogumise meetoditega (nt küsitlusuuringud). Tema senine publitseeritud teadustöö on keskendunud sotsiaalsete võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seoste uurimisele. Nurkse instituudis järeldoktorantuuris (FinEst Twins projekt) keskendub ta mikromobiilsuse uurimisele kasutades suurandmeid ja võrgustikuanalüüsi meetodeid.
Haridus ja karjäär
Anniki on omandanud hariduse Tartu Ülikoolis, kus ta alustas 2009. aastal bakalaureuseõpinguid geograafia erialal. Ta jätkas oma õpinguid magistrantuuris ja doktorantuuris, spetsialiseerudes inimgeograafiale ja regionaalplaneerimisele. Oma doktoritöö „Isiklike sotsiaalsete võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seosed mobiiltelefonide andmetel“ kaitses ta 2022. aasta jaanuaris. Lisaks õppimisele oli ta alates 2012. aastast aktiivne TÜ mobiilsusuuringute labori liige, kus ta osales projektides, viis läbi õppetööd ja kuulus Mobile Tartu konverentsi korraldusmeeskonda.
Egert Juuse on Nurkse instituudi teadur ning kahe magistriprogrammi juht, milleks on Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng ning Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine.
Uurimisvaldkond
Egerti uurimishuvid hõlmavad erinevaid majandusarenguga seotud aspekte, keskendudes iseäranis globaalsetele väärtusahelatele, finantspoliitikale (sh euroopastumisele), finantseerimisele ja finantskriisidele, innovatsioonile ja tööstuspoliitikatele.
Õpetamine
Viimase kümne aasta jooksul on Egert lugenud kursuseid nii makroökonoomika teooriatest ja poliitikatest, globaliseerumisest ja valitsemisest kui ka juhtumiuuringutest ettevõtlusest, valitsemisest, rahvusvahelisest majandusest, tehnoloogiatest ja tööstustest. Samuti õpetab ta teaduspõhist analüüsi ja juhib magistriseminari. 2021. aastal valis TalTechi Majandusteaduskond Egerti parimaks programmijuhiks ning 2022. aastal parimaks õppejõuks.
Haridus ja karjäär
Egertil on BA, MA ja PhD Tallinna Tehnikaülikoolist avaliku halduse ja tehnoloogia valitsemise vallas.
Egert on TalTechis ka erinevate komisjonide ja nõukogude liige, kuuludes teiste seas TalTechi spordinõukokku. Ta on olnud FP7 projekti FESSUD kohalik koordinaator ja innovatsioonivõimekuse suurendamise projekti TalTechi poolne koordinaator. Aastatel 2017-2018 töötas Egert minister Urve Palo nõunikuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ta töötas aastaid ka Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikuna ning oli aastatel 2010-2016 Euroopa Kergejõustikuliidu ala tehniliste ametnike paneeli liige. Praegu on ta Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.
2018. aastal tunnustati teda NISPAcee aastakonverentsil parima konverentsil esitletud võrdleva artikli eest ühes Ringa Raudla ja Aleksandrs Cepilovsiga.
Leno Saarniit töötab Nurkse instituudis lektori ning bakalaureuseõppe programmijuhina.
Uurimisvaldkond
Leno uurimishuvideks on avalik eetika, eetika juhtimine ning korruptsioonivastased poliitikad. Ta on läbi viinud uuringuid Eesti korruptsioonivastase võimekuse hindamiseks ja eetika juhtimise praktikate kohta Eesti valitsusasutustes. Viimasel ajal on ta oma doktoritöö raames pööranud erilist tähelepanu eetika ja korruptsioonivastastele poliitikatele postkommunistlike ja väikeriikide kontekstis.
Õpetamine
Ka õppetöös on Leno loetavad kursused avaliku poliitika ja halduse, avaliku eetika, korruptsiooni ning poliitika anlüüsi ja hindamise vallas. 2017. aastal tunnustati teda ka TalTechi aasta lektori auhinnaga. Lisaks on Leno alates 2003. aastast viinud riigiteenistujatele läbi koolitusi nii avaliku teenistuse eetika kui kai poliitika kujundamise ja analüüsi teemadel, tehes koostööd mitmete riiklike ja valitsusväliste institutsioonidega Eestis ja välismaal.
Haridus ja karjäär
Lenol on bakalaureuse- ja magistrikraad avalikus halduses Tartu Ülikoolist ning avaliku halduse doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
Enne TalTechiga liitumist on Leno töötanud nii Õiguskantsleri büroos ja Tartu Linnavalitsuses kui ka lektori ja programmijuhina Tartu Ülikoolis. Alates 2003. aastast on ta aktiivselt osalenud Eesti eetika- ja korruptsioonivastases poliitikas: ta on konsulteerinud korruptsioonivastase strateegia koostamist aastatel 2003-2007, viinud läbi eetikauuringuid koostöös MTÜ Korruptsioonivaba Eestiga ja Rahandusministeeriumiga. 2013-2022 oli Leno Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse eetika nõukogu liikmena tegelenud ka riigiametnike eetikakoodeksi ja mitme avaliku teenistuse eetikajuhendi vastuvõtmise nõustamisega. Alates 2024. aastast on Leno TalTech'i akadeemilise eetika komisjoni liige.
Margit Kirs on Nurkse instituudi teadur.
Uurimisvaldkond
Margiti uurimishuvid on seotud innovatsioonipoliitika, tehnoloogilise arengu ja valitsemisalaste küsimustega, keskendudes ennekõike üleminekuriikide nagu Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) konteksti-spetsiifikale. Ta on osalenud erinevates teadusprojektides, mille eesmärk on uurida kaasaegseid suundumusi ja väljakutseid innovatsiooni ja innovatsioonipoliitika valdkonnas. Tema viimase aja uurimisvaldkond keskendub rohepöörde ja õiglase üleminekuga seonduvatele transformatiivsetele muutustele ja valitsemissüsteemide analüüsimisele.
Õpetamine
Margit õpetab kursusi, mis on suunatud ettevõtluse, innovatsiooni ja uute tehnoloogiatega seonduvate väljakutsete lahti mõtestamisele. Samuti on ta olnud vastutav üle kümne aasta „Avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon“ magistriõppe programmi eestvedamise eest.
Haridus ja karjäär
Margitil on bakalaureusekraad avaliku halduse erialal ning magistrikraad ja doktorikraad avaliku halduse erialal spetsialiseerumisega tehnoloogia valitsemisele. Kõik on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis.
Lisaks teadusprojektidele on tal mitmekesine kogemus poliitikaalase nõustamise alal (nt poliitikaanalüüsid/hinnangud, uurimuslikud juhtumiuuringud, kohalik ekspertiis erinevatele riiklikele organisatsioonidele nagu näiteks Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Linnavalitsus ning rahvusvahelistele (valitsus)organisatsioonidele nagu Euroopa Komisjon, Institute of Prospective Technological Studies ja Baltic Science Network).
Jaanus Müür on Nurkse instituudi teadur.
Peeter Vihma on Nurkse instituudi järeldoktor-teadur.
Programmijuhid
Egert Juuse on Nurkse instituudi teadur ning kahe magistriprogrammi juht, milleks on Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng ning Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine.
Uurimisvaldkond
Egerti uurimishuvid hõlmavad erinevaid majandusarenguga seotud aspekte, keskendudes iseäranis globaalsetele väärtusahelatele, finantspoliitikale (sh euroopastumisele), finantseerimisele ja finantskriisidele, innovatsioonile ja tööstuspoliitikatele.
Õpetamine
Viimase kümne aasta jooksul on Egert lugenud kursuseid nii makroökonoomika teooriatest ja poliitikatest, globaliseerumisest ja valitsemisest kui ka juhtumiuuringutest ettevõtlusest, valitsemisest, rahvusvahelisest majandusest, tehnoloogiatest ja tööstustest. Samuti õpetab ta teaduspõhist analüüsi ja juhib magistriseminari. 2021. aastal valis TalTechi Majandusteaduskond Egerti parimaks programmijuhiks ning 2022. aastal parimaks õppejõuks.
Haridus ja karjäär
Egertil on BA, MA ja PhD Tallinna Tehnikaülikoolist avaliku halduse ja tehnoloogia valitsemise vallas.
Egert on TalTechis ka erinevate komisjonide ja nõukogude liige, kuuludes teiste seas TalTechi spordinõukokku. Ta on olnud FP7 projekti FESSUD kohalik koordinaator ja innovatsioonivõimekuse suurendamise projekti TalTechi poolne koordinaator. Aastatel 2017-2018 töötas Egert minister Urve Palo nõunikuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ta töötas aastaid ka Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikuna ning oli aastatel 2010-2016 Euroopa Kergejõustikuliidu ala tehniliste ametnike paneeli liige. Praegu on ta Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.
2018. aastal tunnustati teda NISPAcee aastakonverentsil parima konverentsil esitletud võrdleva artikli eest ühes Ringa Raudla ja Aleksandrs Cepilovsiga.
Leno Saarniit töötab Nurkse instituudis lektori ning bakalaureuseõppe programmijuhina.
Uurimisvaldkond
Leno uurimishuvideks on avalik eetika, eetika juhtimine ning korruptsioonivastased poliitikad. Ta on läbi viinud uuringuid Eesti korruptsioonivastase võimekuse hindamiseks ja eetika juhtimise praktikate kohta Eesti valitsusasutustes. Viimasel ajal on ta oma doktoritöö raames pööranud erilist tähelepanu eetika ja korruptsioonivastastele poliitikatele postkommunistlike ja väikeriikide kontekstis.
Õpetamine
Ka õppetöös on Leno loetavad kursused avaliku poliitika ja halduse, avaliku eetika, korruptsiooni ning poliitika anlüüsi ja hindamise vallas. 2017. aastal tunnustati teda ka TalTechi aasta lektori auhinnaga. Lisaks on Leno alates 2003. aastast viinud riigiteenistujatele läbi koolitusi nii avaliku teenistuse eetika kui kai poliitika kujundamise ja analüüsi teemadel, tehes koostööd mitmete riiklike ja valitsusväliste institutsioonidega Eestis ja välismaal.
Haridus ja karjäär
Lenol on bakalaureuse- ja magistrikraad avalikus halduses Tartu Ülikoolist ning avaliku halduse doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
Enne TalTechiga liitumist on Leno töötanud nii Õiguskantsleri büroos ja Tartu Linnavalitsuses kui ka lektori ja programmijuhina Tartu Ülikoolis. Alates 2003. aastast on ta aktiivselt osalenud Eesti eetika- ja korruptsioonivastases poliitikas: ta on konsulteerinud korruptsioonivastase strateegia koostamist aastatel 2003-2007, viinud läbi eetikauuringuid koostöös MTÜ Korruptsioonivaba Eestiga ja Rahandusministeeriumiga. 2013-2022 oli Leno Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse eetika nõukogu liikmena tegelenud ka riigiametnike eetikakoodeksi ja mitme avaliku teenistuse eetikajuhendi vastuvõtmise nõustamisega. Alates 2024. aastast on Leno TalTech'i akadeemilise eetika komisjoni liige.
Külli Taro on Nurkse instituudi teadmussiirde juht ja Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriõppekava programmijuht.
Õpetamine
Praegu loeb ta erinevate ainekursuste raames loenguid Eesti riigikorralduse alustest ja tulemusjuhtimisest avalikus sektoris. Lisaks aitab ta magistriseminaris tudengeid metoodilistes küsimustes, on magistritööde kaitsmiskomisjoni esimees ja magistriprogrammi vastuvõtukomisjoni esimees.
Biograafia
Küllil on avaliku halduse bakalaureuse- ja magistrikraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad, Tallinna Tehnikaülikoolist. Õpingute jooksul on ta end täiendanud ka Helsingi Ülikoolis ja Konstanzi Ülikoolis.
Oma pikaajalise avaliku teenistuse karjääri jooksul on Külli töötanud Riigikogu Kantseleis, Riigikontrollis, Vabariigi Presidendi asutatud sihtasutuses Eesti Koostöö Kogu ning Õiguskantsleri Kantseleis. Lektorina on ta tegutsenud nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis.
Täiendavalt lööb Külli kaasa avaliku halduse eksperdina tele- ja raadiosaadetes, kirjutab ajakirjanduses ning tegeleb avaliku sektori koolitusprojektidega. Varasemalt on ta kuulunud ka mitmetesse ekspertrühmadesse ja rahvusvahelistesse töögruppidesse. Hetkel tegutseb Külli SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu, Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni ja Kohalike omavalitsuste koolituse keskse koordineerimise juhtrühma liikmena. Ta on Ametnikueetika nõukogu esimees.
Doktorandid
Gerli Aavik-Märtmaa on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.
Uurimisvaldkond
Gerli töötab praegu Sotsiaalministeeriumis sotsiaalhoolekande osakonna nõunikuna, kus tema ülesandeks on suurendada tervishoiu- ja hoolekandesektorite integreerumist, et poliitikad ja teenused muutuksid inimkesksemateks. Seetõttu uurib Gerli oma doktoritöös uusi avalike teenuste osutamise viise. Tema peamised uurimisvaldkonnad on e-valitsemine; sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas peer-to-peer majandusmudeli kasutamine hoolekandesektoris; avatud valitsemine; koosloome; inimkeskne teenusekujundus ja andmete haldamine ning suurandmete kasutamine. Töö ministeeriumis on andnud talle võimaluse osaleda uurimisprojektides, mis käsitlevad andmete kasutamist integreeritud hoolduse planeerimisel, osutamisel ja hindamisel.
Õpetamine
Gerli on olnud külalislektor avaliku halduse loengutes, tutvustades oma tööd inimkeskse teenusedisaini vallas, ning õppejõu assistent e-valitsemise loengutes. Ta on juhendanud ka kahte magistritööd.
Haridus ja karjäär
Gerli omandas bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, õppides põhierialana teoloogiat ja lisaerialana rahvusvahelisi suhteid ning ühe semestri ka Türgis Bilkenti Ülikoolis Global and International Affairs programmis. Tal on magistrikraad avaliku halduse erialal (cum laude) Tallinna Tehnikaülikoolist.
Gerli on lisaks lõpetanud Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse avaliku teenistuse (Top Civil Service development) 21-kuulise juhtimisprogrammi, mille raames ta asus 2015. aastal tööle Sotsiaalministeeriumisse, ent tal on olnud võimalus roteeruda ka teistesse Eesti avalik-õiguslikesse organisatsioonidesse, töötada koos erinevate tippjuhtidega, saada professionaalset juhendamist ja mentorlust oma juhtimisoskuste arendamiseks, ning töötada lühiajaliselt ka Brüsselis, et paremini mõista tööd erinevates ELi tasandi organisatsioonides. Enne Sotsiaalministeeriumiga liitumist töötas ta finants- ja kindlustussektoris ning tegutses erinevates vabatahtlikes organisatsioonides.
Lisaks Eestile on ta teinud uurimistööd ka USA-s, Uus-Meremaal ja Austraalias ning osalenud ja esitlenud oma uurimistööd kõrgelt hinnatud konverentsidel Euroopas ja välismaal.
Luiza Schuch De Azambuja on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur. Ta on ka Erasmus+ Strengthening Governance Capacity for Smart Sustainable Cities kohalik projektijuht.
Uurimisvaldkond
Alates 2013. aastast on Luiza tegelenud tarkade linnade uurimisega ning tema praegune teadustöö on suunatud tarkade säästvate linnade ja targa valitsemise arendamiseks vajalike tegurite ja takistuste väljaselgitamisele.
Haridus ja karjäär
Tal on kaks bakalaureusekraadi ja sotsiaalteaduste magistrikraad. Ärijuhtimise bakalaureusekraad IT-juhtimise erialal Pontifícia Universidade Católica do Rio Grande do Sulis - PUCRS, Brasiilia ja arhiivihalduse bakalaureusekraad Universidade Federal do Rio Grande do Sul, Brasiilia. Magistrikraadi (cum laude) omandas ta avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise erialal läbi Leuveni ülikooli, Münsteri ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammi
Luizal on 7-aastane töökogemus Brasiiliast, sealhulgas 6 aastat töötamist Dell Computersis (2008–2014) muudatuste juhi, konfiguratsioonijuhi ja ärianalüütikuna ning enam kui aasta e-valitsemise alast projektijuhtimist targa linna PUCRS ja Huawei teadus- ja arendustegevuse projektis (2015–2016).
Pauline Baudens on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Ülly Enn on Nurkse instituudi doktorant ning interdistsiplinaarse uuringukeskuse P2P Lab liige. Ta on ka Tartu Ülikooli Narva Kolledži külalisõppejõud.
Uurimisvaldkond
Ülly kuulub EL Horisont 2020 projekti SMOOTH meeskonda, mis keskendub laste ja noorte sotsiaalse ebavõrdsuse peatamisele ühisvaralise õpikogukonna kaudu. Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad haridust, sotsiaalset innovatsiooni, inimkeskset teenuste disaini, noorsoo- ja haridusküsimusi ning poliitikat.
Haridus ja karjäär
Ülly on omandanud sotsiaaltöö ja psühholoogia bakalaureusekraadi ning sotsiaaltöö magistrikraadi (cum laude) Tallinna Ülikoolis.
Tal on enam kui 20-aastane kogemus haridus- ja noorsoovaldkonnas, avaliku sektori innovatsiooni ja EL poliitika vallas, ning ta on töötanud Haridus- ja Noorsooametis, Haridus- ja Teadusministeeriumis, Eesti alalises esinduses EL juures, Euroopa Komisjoni SALTO-YOUTH Ressursikeskuses jne.
Ta on kaasa aidanud arvukatele strateegilistele algatustele riiklikul ja Euroopa tasandil, sh. Euroopa Komisjoni Euroopa koolitusstrateegia nõuanderühma töö (alates 2022); EL programmi Erasmus+ õppestrateegia 2021-2027 vahendite nõuandekogu liige (2021); Eesti noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (2020) arendusprotsessi juhtrühm; avaliku sektori innovatsioonilabori loomine Riigikantselei juures (2018); EL Nõukogu noortetöörühma juhtimine ja nõukogu esindamine noorsooküsimustes Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal (2017). Ta on töötanud konsultandina ja koolitajana Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadis, Soome peaministri büroos, ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes, katus- ja advokaadiorganisatsioonides Eestis ja teistes Euroopa riikides. Samuti on ta olnud noortesektori vabatahtlik Jaapanis, Malaisias, Lähis-Idas ja Venemaal.
Üllyt on tunnustatud Eesti haridus- ja teadusministri riikliku auhinnaga „Pikaajalise panuse eest noortesektorisse“ (2016) ning Venemaa Föderatsiooni ja Bulgaaria noortefoorumi aukirjaga rahvusvaheliste suhete toetamise eest noorte valdkonnas Venemaa Föderatsiooni ja Bulgaaria Vabariigi vahel (2004).
Videod
Õppimisest ja õpetamisest. Nutikalt. Ülly Enn ja Märt Aro
Girls & Women in Entrepreneurship - interviews with Mari-Liis Lind & Merili Ginter
New challenges and opportunities for innovative youth services
Palwasha Etebari on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Uurimisvaldkond
Palwasha omandab doktorikraadi avaliku halduse erialal ning on spetsialiseerunud tehnoloogia juhtimisele. Tema peamine uurimistöö keskendub inimkesksele disainile nutikates linnades, et parandada sotsiaalset heaolu, teenuseid ja kodanike rahulolu. Lisaks uurib ta alternatiivseid lähenemisviise innovatsioonipoliitika rakendamisele avalikus sektoris, mis keskenduvad selles kontekstis suurtele ühiskondlikele väljakutsetele ja kodanike osaluse suurendamisele. Samuti on ta huvitatud lahendustele orienteeritud uurimismeetodite rakendamisest ja disainimeetodite kasutuselevõtust disainmõtlemisprotsesside kaudu, et luua koos inimkeskseid lahendusi ja teenuseid nutikates linnades. Ta on seotud ka projektiga FinEst Twins.
Haridus ja karjäär
Palwashal omandas bakalaureusekraadi arvutiteaduses Kabuli ülikoolis Afganistanis ja magistrikraadi inimese ja arvuti koostoime alal (cum laude) Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis.
Palwasha on töötanud e-valitseminee ressursikeskuse (EGRC) juhi kohusetäitjana kommunikatsiooni- ja IT-ministeeriumis Kabulis, Afganistanis. Ta on töötanud avalikus ja erasektoris üle kümne aasta ning tal on kogemusi uurimisprojektide juhtimise, IT-projektide juhtimise ja koordineerimise alal ning e-valitsemise nõustamisteenuste pakkumisel kommunikatsiooni- ja IT-ministeeriumile ning teistele Afganistani olulistele ministeeriumidele.
Mahardika (Dika) Fadmastuti on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Uurimisvaldkond
Dika uurimishuviks on Tallinna Tehnikaülikooli FinEst Twins projekti raames uuritavad nutikad juhtimisvahendid nutikate avalike teenuste jaoks. Tema uurimistöö keskendub digitehnoloogiate kasutatamisele targa linna valitsemise vahenditena, mis toob esile avalike teenuste, linnaarengu, digitehnoloogia kasvu ja suurte sündmuste (nt katastroofid, kliimamuutused, pandeemia, majanduskriis) laiemad aspektid, mis on vallandanud linnade juhtimises organisatsioonilise nihke.
Haridus ja karjäär
Dika on lõpetanud Indoneesia ülikooli bakalaureusekraadiga geograafias ja magistrikraadiga keskkonnateadustes.
Enne doktoriõpinguid oli Dika Indoneesia delegaat ÜRO avaliku teenistuse foorumil Aserbaidžaanis (2019) ja sai auhinna parima innovatsiooni eest kliimamuutustega kohanemisel – integreeritud lähenemisviiside tagamine avaliku sektori institutsioonide kategoorias. Ta on aidanud kaasa näitusele Verschwindende Vermächtnisse: Die Welt als Wald [Kaduvad pärandid: maailm kui mets] Hamburgi zooloogiamuuseumis, Centrum für Naturkunde, Hamburgi ülikoolis (2018). Ta on olnud UNDP 2017. aasta Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna iData stuudio mentor.
Tal on katastroofidele reageerimise ja humanitaarabi koordineerimise kogemus alates 2012. aastast. Ta töötas geograafilise infosüsteemi spetsialistina (2012–2015) Austraalia-Indoneesia katastroofide vähendamise asutuses Geoscience Australia, seejärel töötas ta georuumilise uurijana, arendades katastroofide jälgimise tööriistu Austraalias Wollongongi ülikooli SMART Infrastructure Facility (2015–2016) ja USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi linnariski laboris (2016–2018). Ta juhtis auhinnatud platvormi (PetaBencana.id – Indoneesia katastroofikaart) uurimis- ja arendustööd ning oli Indoneesia Peta Bencana fondi juhatuse liige.
Nastassia Harbuzova on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur
Uurimisvaldkond
Tema uurimisvaldkonnad keskenduvad makromajanduspoliitika kujundamisele nii ideelisest kui ka organisatsioonilisest perspektiivist. Eelkõige huvitab teda, kuidas toimub poliitikast arusaamine (policy learning) ja muutused poliitikates fiskaal- ja rahandusvaldkondade erinevates institutsioonilistes raamistikes ja muutuvates narratiivsetes kontekstides.
Tema doktoritöö keskendub eksperimentaalsele poliitikale ja pilootpoliitika valitsemisele. Praegu uurib ta tõenduspõhist poliitikakujundamist, et välja selgitada, kuidas ja mil määral eksperimentaalsed sekkumised mitmes ELi riigis kasutusele võetud töötagatise poliitikasse tekitavad igal erineval juhtumil erinevaid arusaamu ning muutusi antud poliitikas.
Haridus ja karjäär
Nastassial on nii Valgevene Riiklikust Ülikoolist (BSU) majandusteaduse bakalaureusekraad ja matemaatikameetodite magistrikraad ning Venemaa Riikliku Intellektuaalomandi Akadeemia (RSAIP) magistrikraad (cum laude) innovatsioonijuhtimises. Ta on ka lõpetanud BEROC’i majandusteaduskonna aspirantuuri.
Nastassia on varem töötanud lektorina Valgevene Riiklikus Ülikoolis, kus ta õpetas makroökonoomikat ning koostas ka BSU välja antud ülesannete kogu "Makroökonoomika" bakalaureuseõppe üliõpilastele, mis on alates 2021. aastast sama ülikooli majandusteaduskonnas ametlikult kasutusel.
Ta on tegutsenud ka üliõpilasklubi CLIO kaasjuhina, ärgitades üliõpilaste uudishimu ja julgustades tegema uurimistööd nii ortodoksse kui ka heterodoksse majanduse ning majandusmõtte ajaloo alal. Tema kaasjuhendatav meeskond saavutas 2021. aastal VI rahvusvahelisel üliõpilaste majandusmõtte ajaloo teadusolümpiaadil 2. koha.
Nastassiat bakalaureusetööd tunnustati 2019. aastal Valgevene XXV vabariiklikul üliõpilaste ja doktorantide uurimistööde konkursil 3. presidendiauhinnaga. Samuti tuli ta 2018. aastal Valgevene riikliku noorte uurimistööde konkursi võitjaks intellektuaalomandi valdkonnas oma kursusetöö eest teemal „IP-Institution in the Republic of Belarus against the backdrop of New Economy Formation”, mille eest ta sai aastateks 2018 -2021 magistriõppe stipendiumi CRSEAlt.
Nastassia on harrastusviiuldaja ja on aastaid mänginud harrastajate kvartetis.
Mergime Ibrahimi on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Uurimisvaldkond
Tema uurimishuviks on andmete mitmekesisus, nutikas mobiilsus, automatiseeritud sõidukid ja tehisintellekt. Tema doktoritöö keskendub mobiilsuse andmestumisele: mitmekesisuse (eksi)arusaamad nutika mobiilsuse kontekstis. Ta teeb oma uurimistööd osana projektist Finest Twins, kus ta viib pilgujälgimise tehnoloogiat kasutades läbi eksperimendi, et uurida, kuidas inimesed targa linna projektides kasutatavaid andmeid tajuvad ning ette kujutavad.
Õpetamine
Mergime on Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe suurandmete ja valitsemise kursuse "Recent Issues in Big Data and Governance" õppeassistent.
Haridus ja karjäär
Mergime omandas bakalaureusekraadi (cum laude) avaliku poliitika ja juhtimise erialal Rochesteri Tehnoloogiainstituudist (RIT), ja magistrikraadi avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise erialal läbi Leuveni ülikooli, Münsteri ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammi.
Ta on töötanud ka külalisteadlasena New Yorgi osariigi ülikooli valitsuse tehnoloogiakeskuses (CTG) ning eGovlab teadur-praktikandina Stockholmi ülikooli arvuti- ja süsteemiteaduste instituudis. Viimasel ajal on ta töötanud Ragnar Nurkse instituudis projektiassistendina projektis „Kognitiivsete uuringute labori rajamine tehisintellekti sotsiaalsete, majanduslike ja õiguslike mõjude hindamiseks“.
Asimina (Mina) Kouvara on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ning uuringukeskuse P2P Lab koostööpartner.
Uurimisvaldkond
Asmina teeb oma doktoritööd COSMOLOCALISM projekti raames, ning uurib jätkusuutlikkust ühisvaral põhineva koosloome ja tehnoloogiaarenduse kontekstis, keskendudes rahvakeelele, rohujuuretasandile ja mitte-lääne perspektiivile. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad tehnoloogiline suveräänsus, tasaareng, maastiku haldamine, mitteformaalne haridus ja disaini õiglus.
Haridus ja karjäär
Asimina on omandanud integreeritud 5-aastase magistrikraadi Kreeta Tehnikaülikoolis arhitektuuriinseneri erialal ning magistrikraadi Ateena Riiklikus Tehnikaülikoolis keskkonna ja mägipiirkondade arengu valdkonnas.
Varem töötas ta era- ja avaliku sektori arhitektina Kreekas ja Ühendkuningriigis ning on traditsioonilise arhitektuurialast uurimistööd tegeva valitsusvälise organisatsiooni Boulouki asutaja- ning endine tuumikliige.
Asimina on pälvinud rahvusvahelise MTÜ Cultural Heritage Without Borders (CHwB) stipendiume traditsioonilise ehituse ja pärandi haldamise koolitusteks, ning 2019. aastal osales ta Kreeka esindajana UNESCO korraldatud Euroopa noorte kultuuripärandi professionaalide foorumil.
Ta on ka kunstialgatuse Quokka kaaslooja ja Wudangi sisemiste võitluskunstide praktiseerija.
Lucas Lemos on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ja uuringukeskuse P2P Lab liige.
Uurimisvaldkond
Tema doktoritöö keskendub areneva tootmisviisi Design Global, Manufacture Local demokratiseerimis- ja innovatsioonipotentsiaali hindamisele. Tema uurimisvaldkonnad on digitaalsed ühisvarad, avatud lähtekood, hajutatud tootmine, kaasav võrgustikupõhine valitsemine ja kogukonnapõhine innovatsioon. Lisaks on ta COSMOLOCALISM-i teadusporjekti tuumikliige ja koordineeris aastatel 2020-21 projekti Distributed Design.
Õpetamine
Lucas on õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis mitmeid kursusi, sealhulgas magistriõppe tehnoloogiajuhtimise ja disaini ja tehnoloogia tuleviku erikursust ning bakalaureuseõppe tasemel kursust kaasaegsetest ühiskondlikkest väljakutsetest: ühisvara taasavastamine ökoloogilise kriisi ajal.
Haridus ja karjäär
Lucas omandas bakalaureusekraadi sotsioloogias Hispaania A Coruña ülikoolist ning magistrikraadi tehnoloogia juhtimise ja digitaalse transformatsiooni alal Tallinna Tehnikaülikoolist.
Lisaks töötamisele Tallinna Tehnikaülikoolis on Lucas olnud külalislektoriks Kozminski ülikoolis Varssavis, Poolas. Praegu tegutseb ta juhatuse liikme ja haldajana sihtasutuses Fab City Foundation, mis toetab Fab City ülemaailmset algatust arendades linnade ja nende kogukondade suutlikkuse tõstmisele keskenduvaid projekte ja haridusprogramme.
Steven Nõmmik on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Uurimisvaldkond
Tema doktoritöö keskendub erinevatele koostöövormidele avalikus sektoris, et luua ja säilitada innovatsioon koostööprotsessides ja uurimise all olevates mõjudes. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud avaliku juhtimise, koordineerimise, koostööpõhise valitsemise ja innovatsiooniuuringutega. Praegu on ta seotud uurimisprojektiga „Machine learning and AI-powered public service delivery“.
Õpetamine
Steven on avaliku halduse ja innovatsiooni magistri õppekava magistritöö kaitsmiskomisjoni liige. Lisaks on ta tehnoloogiajuhtimise ja digitaalse transformatsiooni magistriprogrammi nõukogu liige. Ta on õpetanud ka bakalaureuseõppe kursuseid ja olnud õppeassistendiks ühiskonnateaduste klassikute; Euroopa Liidu ning avaliku eetika ja korruptsiooni kursustel. Õppejõuna on ta lugenud kursust sotsiaalteaduste klassikutest.
Haridus ja karjäär
Tal on Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusekraad avaliku halduse ja valitsemise erialal ning magistrikraad tehnoloogia juhtimise ja digitaalse transformatsiooni erialal. Tal on töötanud EUPACK projekti ja H2020 projekti TROPICO uurimisassistendina.
Steven pälvis NISPAcee 29. aastakonverentsil parima üliõpilastöö auhinna oma töö "Digitaalse innovatsiooni organisatsioonidevaheline koostöö juhtimine avalikus sektoris – Eesti Tööregistri näitel" eest.
Kerli Onno on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.
Uurimisvaldkond
Tema uurimistöö keskendub andmevõimekuse väärtusele avaliku sektori organisatsioonides. Töötades analüüsiüksuse juhina EV Maksu- ja Tolliametis tunneb ta sügavat huvi selle vastu, kuidas andmevõimekus avaliku sektori organisatsioone muutuvate keskkondadega kohanemisel ja dünaamiliste tegutsemisviiside väljatöötamisel toetab, et pakkuda neile pikaajalist avalikku väärtust. Lisaks uurib ta erinevaid eksperimentaalseid lähenemisviise avaliku sektori organisatsioonides ning osaleb uurimisprojektis „Eksperimentaalsed lähenemisviisid ja institutsionaalsed uuendused fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades".
Haridus ja karjäär
Kerlil on magistrikraad kommunikatsioonijuhtimise erialal Tallinna Ülikoolist (cum laude) ning Eesti Sisekaitseakadeemiast sisejulgeolekualane magistrikraad suunitlusega meediauuringutele ja riigikaitse strateegilisele kommunikatsioonile.
Alícia Trepat Pont on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur. Ta on ka interdistsiplinaarse uuringukeskuse P2P Lab koostööpartner.
Uurimisvaldkond
Alícia teeb oma doktoritööd P2P Lab uurimisgrupi poolt läbiviidava projekti COSMOLOCALISM raames, ning keskendub iseorganiseerumise aspektidele kogukondades, kus tegeletakse alternatiivide loomisega praegusele sotsiaalmajanduslikule süsteemile. Tema sügavamaks huviks on emotsioonid ning nende rolli mõistmine alternatiivsetes organiseerimisviisides.
Haridus ja karjäär
Ta on õppinud rahvusvahelist kaubandust (BA, Universitat Pompeu Fabra), ärijuhtimist (BA, Universitat Pompeu Fabra), turundust (MSc EAE Business School) ja ettevõtte sotsiaalset vastutust (MSc Vienna University of Applied Sciences).
Alates 2016. aastast on Alícia olnud osalusprotsesside ja jagatud valitsemise kujundajaks ja vahendajaks enam kui 15 riigis ning tegutsenud globaalsetes meeskondades. Ta on Ouishare'i kogukonna arendaja ja Greaterthani (Enspiral venture) kaastöötaja.
Radu Serrano on Nurkse instituudi doktorant.
Uurimisvaldkond
Radu doktoritöö keskendub küberjulgeoleku valitsemisele, kus ta püüab leida vastust riikliku küberjulgeolekupoliitika mõõtmist ja rakendamist puudutavatele küsimustele.
Ta osales projektis "Cost of Democratic Elections" (CoDE) prof Robert Krimmeri ja dr David Dueñas-Cidi juhendamisel. Praegu on ta ka projektijuht e-Riigi Akadeemias, kus ta viib ellu e-demokraatiale, targale valitsemisele ja küberturvalisusele keskenduvaid projekte.
Haridus ja karjäär
Radu omandas magistrikraadi Avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemine erialal Leuveni Münsteri ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammis, ning sotsiaalteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis.
Mariliis Trei on Nurkse instituudi doktorant.
Uurimisvaldkond
Mariliisi peamised uurimisvaldkonnad on avaliku poliitika kujundamine, tõenduspõhise poliitika kujundamine, avalikkuse kaasamine ja valitsusvälised organisatsioonid. Tema doktoritöö keskendub avaliku sektori koordineerimisele ja horisontaalse poliitika kujundamisele ning uurib, missugused on huvirühmade poliitika kujundamisse kaasamise eelised ja piirangud teadlike otsuste tegemise juures. Mariliis on aktiivselt osalenud uurimisprojektides “Valitsuskeskuse koordinatsiooniinstrumendid: tähtajaliste rakkerühmade võimalused ja piirangud” ning “Navigeerimine tormis: Euroopa väikeriikide ees seisvad väljakutsed.”
Haridus ja karjäär
Mariliis on omandanud ajaloo bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ja magistrikraadi avaliku halduse erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. Varem on ta töötanud konsultandina erasektoris ning olnud seotud loomemajandust ja Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamist hindavate projektidega Eestis.
Nikiforos Tsiouris on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ja uuringukeskuse P2P Lab liige.
Uurimisvaldkond
Nikiforos omandab doktorikraadi nutikate linnade valitsemise alal ning on seotud projektiga FinEst Twins Smart City. Tema uurimishuviks on ringmajandus, tark linn, ühisvara ja jätkusuutlikkusele üleminek. Ta on osalenud ka EL H2020 projektis REFLOW, mis otsib vastupidavaid lahendusi ringmajanduse suunal, ja avatud laboris Tzoumakers, mis on mõeldud kogukondadele, kes saaksid kollektiivselt välja töötada ja toota tööriistu väikesemahuliseks põllumajanduslikuks tootmiseks.
Haridus ja karjäär
Nikiforos on ehitusinsener ja tal on integreeritud magistrikraad transpordi ja projektijuhtimise alal Thessaloniki Aristotelese ülikoolist.
Johanna Vallistu on tööstusdoktorant Nurkse instituudis.
Uurimisvaldkond
Johanna uurimisfookuses on tuleviku sotsiaalkindlustus ja avalikud teenused uute töövormide, mobiilsuse ja globaalsete töösuhete ajastul. Riigikogu mõttekojas Arenguseire Keskus (ASK) eksperdina töötades on ta saanud põhjaliku sissevaate oma uurimisteemade sõlmküsimustesse. ASKis on Johanna juhtinud projekte tööturu tuleviku, pensionide ja ravikindlustuse tuleviku teemadel. Johannat huvitab eriti see, millised on riikide võimalused ja valmisolek tagada enesehõivatute sotsiaalkaitse - kuidas saavad platvormitöötajad ja iseendale tööandjad ravikindlustuse ja tulevikus pensioni? Kas digitehnoloogiate areng loob selleks meile uudseid lahendusi? Hea näide lahendustest on Eesti ettevõtluskonto.
TalTechis on Johanna osa RITA mobiilse elu projektist ja fiskaalse valitsemise uurimisrühmast.
Õpetamine
Johanna on Nurkse instituudis viinud läbi riigi rahanduse aine seminare ning andnud külalisloenguid tulevikeseire, trendianalüüsi ja töö tuleviku teemadel.
Haridus ja karjäär
Varasemalt on Johanna õppinud Riias Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis bakalaureuseõppes majandust ja ärijuhtimist ning omandanud ühise magistrikraadi Nurkse instituudi tehnoloogia valitsemise ja Sciences Po Lyoni poliitikate hindamise programmides.
Johanna on üle kümne aasta töötanud sotsiaalteaduslike uuringute valdkonnas ning on Euroopa Sotsiaalkindlustuse Instituudi (EISS) ekspertliige.
Anne-May Nagel on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Uurimisvaldkond
Anne-May uurimisvaldkonnaks on kriisijuhtimine ning kriisijuhtimist kui protsessi mõjutavad tegurid. Doktorantuuris on fookus aga kriisijärgsel juhtimisel ja kriisidest õppimisel. Oma doktoriõpingutes püüabki Anne-May leida vastust küsimusele, kuidas tõhustada kriisijärgset institutsionaalset õppimist. Ühtlasi on huvipakkuvad elanikkonnakaitse ja kogukonna kaasamise tasandiga seonduvad teemavaldkonnad.
Haridus ja karjäär
Varasemalt on Anne-May õppinud töö- ja tervisekommunikatsiooni Tallinna Ülikoolis, omandades magistrikraadi. Anne-May on MTÜ Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ning olnud ka Kopli 93 kogukonnakeskuse taaselustamise juures läbi CENTRINNO projekti.
Marc Kristerson on Nurkse instituudi doktorant.
Uurimisvaldkond
Marci doktoritöö keskendub avaliku halduse võimekuste arendamisele rohe- ja digipöördeks. Huviala on ideede kandumine, muutumine ja rakendamine keerulistes süsteemides.
Haridus ja karjäär
Tal on Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusekraad avaliku halduse ja riigiteaduse erialal ning magistrikraad tehnoloogia valitsemise ja digitaalse transformatsiooni erialal.
Eva Peeters on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Ayberk Soner Kalayci on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.
Tugitöötajad
Karin Kruup on EL-i rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojekti CENTRINNO koordinaator. Projekti piloot Tallinnas muudab vana kultuurikeskuse aadressil Kopli 93 eksperimenteerimislaboriks, kohalikuks Fab City Hub’iks iseorganiseerumise ja vastupidavuse tagamiseks. Ta on ka interdistsiplinaarse uurimiskollektiivi P2P Lab koostööpartner.
Karinil on Tartu Ülikooli bakalaureusekraad majanduses ja TalTech Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi magistrikraad tehnoloogia valitsemise erialal.
Varasemalt töötas ta peamiselt IT-valdkonnas tehnoloogiaettevõtetes ja idufirmades. Tema huvid ja fookus on nüüdseks nihkunud tehnoloogia valitsemisele, digitaalsele ühisvarale, avatud kooperativismile, ringmajandusele ja säilenõtkete süsteemide kujundamisele.
Piret Kähr on Nurkse instituudi sekretär-juhiabi. Instituudi raudvarana töötab ta ülikoolis alates 1998-ndast aastast, toetades Nurkse akadeemilist peret kõigis tehnilistes ning korralduslikes küsimustes.
Ka tudengitele on Piret oluline tugi, kes motiveerib ja julgustab üliõpilasi tulema toime ka väljakutsuvate olukordadega, mis õpingute jooksul võivad ette tulla. Ta abistab õppureid nii õppetegevuse, vastuvõtu kui ka tunniplaaniga seotud küsimustes.
Kõige rohkem tunneb Piret uhkust selle üle, et ta naudib oma tööd. Pireti jaoks on oluline, et ta saab rääkida ausalt kaasa asjade muutmises ning näeb, et see mõjutab ka tulemusi. Üle kõige tunneb ta uhkust oma toredate töökaaslaste üle.
Irma Põder on projekti assistent mitmete Nurkse instituudi H2020 ja Erasmus+ projektide juures.
Muu hulgas on tema töö fookuses projektide administreerimine, partneritega suhtlemine ja koordineerimine, uurimistöö toetamine ning eelarve planeerimine. Suurim Irma poolt toetatavatest projektidest on TalTechi poolt koordineeritud TOOP, milles on osa võtnud ligi 50 partnerit 20 riigist. TOOPi eesmärk on soodustada andmevahetust Euroopa avaliku halduse organisatsioonide vahel läbi standardiseerimise, uudsete tehnoloogiliste lahenduste ja koostöö arenduse. SMOOTH ja Compra projektid keskenduvad haridusele ning ühisvaraliste õpikogukondade uurimisele ja analüüsivad nende rolli ebavõrdse kohtlemise vähendamises.
Irmal on Inglismaalt Southamptoni Ülikoolist bakalaureusekraad kriminoloogia ja psühholoogia valdkonnas ning magistrikraad rahvusvahelises julgeolekus.
Iulii Selianko on Nurkse instituudi projektide haldur.
Jevgenia Gerassimenko on Nurkse instituudi projekti assistent.
Johanna Madleen Rodima on Nurkse instituudi projekti assistent.
Linda Sutt on Nurkse instituudi projekti assistent.