Tallinna Tehnikaülikool

Professorid, vanemteadurid- ja lektorid

Wolfgang Drechsler on Nurkse instituudi juhtimise täisprofessor tenuuris ning Harvardi ülikooli Davise keskuse kaasatud teadlane ja nõuandekogu liige.

Uurimisvaldkond
Wolfgangi uurimishuvide hulka kuuluvad mitte-läänelik avalik haldus, iseäranis konfutsianistlik ja budistlik avalik haldus; tehnoloogia ja innovatsioon; riigijuhtimise ümberkujundamine üldiselt; e-valitsemine; omavalitsuste autonoomia ja akadeemiline haldus. Samuti tunneb ta aktiivset huvi poliitilise filosoofia ja majandusteooria vastu. Tema piirkondlikud fookused on Kagu- ja Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida-Euroopa.

Ta on rohkem kui 20 raamatu ja ajakirjanumbri ning üle 100 teadusartikli autor või toimetaja. Tema raamat innovatsioonibürokraatiast (koostöös Rainer Katteli ja Erkki Karoga) ilmub Yale'i ülikooli kirjastuse väljaandena 2022. aastal.

Haridus ja karjäär
Wolfgangi teaduskraadid: BA - Bridgewater College; MA - University of Virginia; PhD - University of Marburg, Graduate - German University of Public Administration Speyer; Habilitation -  Tartu Ülikool, SocScD (audoktor) - Corvinus University of Budapest.

Eelnevalt õpetas ta Marburgi, Gießeni, Frankfurt Maini ja Tartu ülikoolis (avaliku halduse õppetool); André Molitor Chair (professeur invité) Université Catholique de Louvain'is; ning külalisprofessorina järgmistes õppeasutustes: University of Lund ja University of Erfurt, Central University of Finance and Economics Beijing, University of Malaya, Zhejiang ja Gadjah Mada Universities, National Institute for Development Administration (NIDA) Bangkok, Corvinus, ja Lee Kuan Yew School of Public Policy, National University of Singapore.

Riigiteenistuses on Wolfgang töötanud Eesti presidendi nõunikuna, Saksamaa taasühendamise ajal Saksa Wissenschaftsrati tegevsekretärina ja APSA kongressi stipendiaadina USA Kongressi vanema seadusandliku vanemanalüütikuna. Ta on olnud Eesti silmapaistva avaliku poliitika mõttekoja PRAXISe juhatuse aseesimees; Eesti Majandusministeeriumi innovatsioonipoliitika nõukogu liige; Lissaboni tegevuskava avaliku halduse liige ja EGPA Avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma XV kaasesimees.

Wolfgang on olnud konsultandiks niisugustele rahvusvahelistele institutsioonidele nagu OECD, Euroopa Nõukogu, SIGMA, Maailmapank, Euroopa Liit (iseäranis selle komisjon ja parlament), Üleameerikaline Arengupank (IDB) ja UNDP ning riikide valitsused ja ka erasektoris. Alates 2016. aastast on ta ka IASIA juhatuse liige.

Ta on pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemia; Alena Brunovskà auhinna tipptasemel õpetamise eest; silmapaistva vilistlase auhinna Bridgewater’i kolledžilt, pidades ühtlasi iga-aastase W. Harold Row toetusloengu; Eesti teenetemärgi Maarjamaa Rist; Saksamaa föderaalse teenete risti; TTÜ tippteadlase auhinna kui parim doktorinõustaja, ja seda kolm aastat järjest - 2011-2013.

Videod
Prof. Wolfgang Drechsler talking about the German historical school of economics

Prof. Wolfgang Drechsler: Islamic Public Administration as Paradigm

Prof. Wolfgang Drechsler about his background and research interests

Prof. Wolfgang Drechsler speaking at Razak School of Government, Malaysia

Gross National Happiness Conference Panel One: How do you govern for Happiness?

Erkki Karo

Erkki Karo on teadus- ja tehnoloogiapoliitika kaasprofessor ning Nurkse instituudi direktor. 

Uurimisvaldkond
Erkki uurimis- ja poliitikanõustamise alase töö fookus on teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (STI) poliitikate ja süsteemide valitsemisel, kus STI rakendamine on suunatud keeruliste ühiskondlike väljakutsete lahendamisele nagu seda on kestliku arengu eesmärgid, rohepööre ja inimkesksed (targad) linnad. 

Hiljuti on ta neil teemadel kirjutanud teadusartiklites "Innovation Bureaucracy: How agile stability creates the Entrepreneurial State" (koos Rainer Katteli ja Wolfgang Drechsleriga; Yale´i Ülikooli kirjastus, ilmumas 2022); "Innovation and the state: towards an evolutionary theory of policy capacity" (koos Rainer Kattelga; Policy Capacity and Governance; Palgrave Macmillan, Cham, 2018) ning "Mission-oriented innovation policies and bureaucracies in East Asia" (Industrial and Corporate Change, 2018). 

Õpetamine
Erkki õpetab teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni poliitikatest ja süsteemidest aineid kõikidel õppetasemetel. Seda nii fookusega ettevõtluse ja innovatsiooni rollile keeruliste ühiskondlike väljakutsete lahendamisel kui ka praktikapõhiste kursustena innovatsioonivõimekuse loomisest avaliku sektori organisatsioonides.

Haridus ja karjäär
Erkkil on avaliku halduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad tehnoloogia valitsemises Tallinna Tehnikaülikoolist. Oma doktoriõpingute ajal töötas ta ka külalisteadurina KU Leuvenis (Belgia), Londoni Ülikooli Kolledžis (Ühendkuningriik) ja Islandi Ülikoolis. Aastatel 2015-2016 oli ta järeldoktor Jaapanis Rahvusvahelises Poliitikauuringute Instituudis.

Lisaks tööle TalTechis oli Erkki aastatel 2018-2022  Eesti Majandusteaduse Seltsi president ja Vabariigi Valitsuse innovatsioonipoliitika komisjoni liige. Ta kuulub ka TalTechi senatisse ning Teaduspark Tehnopol ja FabCity Foundationi nõukokku. Erkki on ka Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma kaasesimees. Akadeemilisele uurimistöö kõrvalt on ta nõustanud ka mitmeid avaliku sektori organisatsioone, teiste seas Euroopa Komisjoni (DG Regio), Eesti Vabariigi erinevaid ministeeriume ja asutusi ning Tallinna linna.

Videod
Professor Erkki Karo aastapäevakõne "TalTech 2035"

 „Governance in Smart Cities" by Prof. Erkki Karo from Tallinn University of Technology

Rainer Kattel on Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Innovatsiooni ja avaliku otstarbe instituudi (IIPP) asedirektor ja innovatsiooni ja avaliku valitsemise professor ning Nurkse instituudi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise kaasprofessor.

Uurimisvaldkond
Rainer on publitseerinud palju innovatsioonipoliitika, selle juhtimise ja konkreetsete juhtimisprobleemide vallas. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad ka avaliku sektori innovatsiooni ja digitaalseid muutuseid.

Tema hiljuti avaldatud raamatute hulka kuuluvad "The Elgar Handbook of Alternative Theories of Economic Development" (toimetatud koos Erik Reinert’i ja Jayati Gosh’iga; Elgar, 2016), "Financial Regulations in the European Union" (toimetanud koos Jan Kregeli ja Mario Tonveronachiga; Routledge, 2016) ning 2022. aastal ilmuv  "Innovation Buraucracy: How agile stability creates the Entrepreneurial State" (koos Erkki Karo ja Wolfgang Drechsleriga; Yale University Press).

Haridus ja karjäär
Rainer omandas hariduse Tartu Ülikoolis ja Marburgi Ülikoolis, õppides filosoofiat, poliitikafilosoofiat, klassikat ja avalikku haldust.

Ta juhtis Nurkse instituuti kümme aastat, muutes selle piirkonna üheks juhtivaks innovatsiooni- ja juhtimiskooliks. Rainer on töötanud ka erinevates avaliku poliitika komisjonides, sealhulgas Eesti Teadusnõukogus ja Euroopa Teadusfondis. Samuti oli ta Eesti peaministrit nõustava e-Eesti nõukogu liige. Ta on töötanud ka eksperdina nii OECD, UNDP kui ka Euroopa Komisjoni juures. Praegu juhib ta Eesti valitsuse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.

2013. aastal pälvis ta innovatsioonipoliitika alase töö eest Eesti Vabariigi teaduspreemia ning 2014. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) teda Alena Brunovskà auhinnaga tipptasemel avaliku halduse õpetamise eest.

Videod
Prof. Rainer Kattel explains the distinctive ethos of the State - Rethinking the State

Vasilis Kostakis

Vasilis Kostakis on partnertehnoloogiate (P2P) professor Nurkse instituudis ja Harvardi ülikooli Berkman Kleini uurimiskeskuse õppejõud.

Uurimisvaldkond
2018. aastal pälvis Vasilis 5-aastase grandi Euroopa Teadusnõukogult, et uurida digitaalse ühisvara ning kohalike tootmistehnoloogiate konvergentsi. Ühes interdistsiplinaarse teadlastest, aktivistidest ja sotsiaalsetest ettevõtjatest koosneva meeskonnaga uurib Vasilis, kuidas luua majandust, mis põhineb lokaalselt jätkusuutlikel ent globaalselt omavahel seotud kogukondadel. Ta on kirjutanud esseesid mitmetele väljaannetele, nagu Harvard Business Review ja Aeon ning tema töid on avaldatud 15 keeles.

Haridus ja karjäär
Vasilis on õppinud poliitilist majandust, tehnoloogia valitsemist ja organisatsiooniteadust Tallinna Tehnikaülikoolis (MA, PhD), Amsterdami Ülikoolis (MSc) ning Makedoonia Ülikoolis (BSc).

Vasilis on ühisvara (commons) uuriva interdistsiplinaarse uurimisrühma P2P Lab asutaja ning on olnud P2P sihtasutuse teaduskoordinaator, mis pärjati 2016. aastal Prix Ars Electronica Golden Nica autasuga digitaalsete kogukondade kategoorias. Lisaks on Vasilis ühiskonda teeninud kahe Kreeka valitsuse, mitmete mõttekodade ja vabavara organisatsioonide nõustajana.

Jan A Kregel on Levy majandusinstituudi vanemteadur Bardi kolledžis. Ta on ka Nurkse instituudi rahanduse ja arenduse kaasprofessor, Johns Hopkinsi ülikooli kaasatud professor ning Kansas City Missouri ülikooli uurimisprofessor.

Uurimisvaldkond
Jani peetakse tänapäeval üheks juhtivaks Keynesi-järgseks majandusteadlaseks. Tema peamiseks uurimishuviks on rahandus: finantssüsteemid, finantskriisid, post-keyneslik majandusteooria, klassikaline arenguökonoomika. Tal on palju publitseerinud, avaldades üle 200 artikli toimetatud köidetes ja teadusajakirjades. Peamiste tööde hulka kuulub rida majandusteooriaid käsitlevaid raamatuid, nende hulgas Rate of Profit, Distribution and Growth: Two Views, 1971; The Theory of Economic Growth, 1972 ja Theory of Capital,1976.

Õpetamine
Tehnikaülikoolis õpetab ta tehnoloogia valitsemise ja digitaalse muutumise magistriõppekava raames Economics and Finance of Innovation and Development  kursust koos tehnoloogia valitsemise ja arengustrateegiate kaasprofessori Erik S Reinertiga.

Haridus ja karjäär
Jan omandas hariduse Cambridge'i ülikoolis ja Rutgersi ülikoolis, kus ta kaitses ka doktorikraadi.

Kuni 2007. aastani töötas Jan ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna UN DESA arengu rahastamise büroo poliitikaanalüüsi ja arengu osakonna juhatajana. Kuni 2004. aastani oli ta ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) New Yorgi kontaktbüroo rahvusvahelise rahanduse ja makroökonoomika kõrgetasemeline ekspert, olles sisuliselt selle peaökonomist.

Aastaid töötas ta Bologna ülikoolis poliitilise ökonoomika õppetooli juhatajana. Ta oli Johns Hopkinsi SAISi õppejõud, mille Bologna keskust ta 1980. aastate lõpus juhtis. Ta on ka üks heterodokssete majandusuuringute keskuse ja võrgustiku The Other Canon Foundation asutajaliikmetest.

Jan on Briti Kuningliku Majandusühingu liige ning Società Italiana degli Economisti ja Accademia Nazionale dei Lincei (tuntud ka kui Linceani akadeemia) valitud liige. Aastal 2010 pälvis ta oma suure panuse eest majandusvaldkonda ühenduse Association for Evolutionary Economics maineka autasu Veblen-Commons Award.

Videod
Jan Kregel: The Continuing Risk of Derivatives

Veiko Lember

Veiko Lember on haldusjuhtimise ja halduspoliitika vanemteadur Nurkse instituudis ning Leuveni Katoliku Ülikooli riigivalitsemise instituudi külalisprofessor.

Uurimisvaldkond
Veiko uurimishuvid paiknevad avaliku halduse ning tehnoloogia ja innovatsiooni ristteedel. Tema enam kui 60 teaduslikku publikatsiooni on keskendunud küsimustele alates innovatsioonipoliitikast kuni kodanike koosloome ja digitaalse valitsemiseni. Tema värskeim raamat on
"Engaging Citizens in Policy Making: e-Participation Practices in Europe" (toimetanud koos Tiina Randma-Liiviga; Edward Elgar, 2022) ning viimaste teadusprojektide hulka kuuluvad CENTRINNO, FINEST TWINS ja BoostEuroTeQ

Õpetamine
TalTechis õpetab Veiko digiajastu valitsemise ja avaliku sektori innovatsiooniga seotud aineid. Lisaks on ta KU Leuveni, Münsteri Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisõppekava Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine (PIONEER) kohalik koordinaator.

Haridus ja karjäär
Veikol on avaliku halduse bakalaureuse- ja magistrikraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Varasemalt on Veiko töötanud teadurina Tartu Ülikoolis ja Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis ning külalisteadurina Antwerpeni Ülikoolis ja Gustave Eiffeli ülikoolis Pariisis (LISIS). Aastatel 2014-2016 juhtis Veiko Ragnar Nurkse instituuti. 

Teadustöö kõrval on Veiko nõustanud OECD-d, UNDESA/UNDP-d, Riigikantseleid, EAS-i, Eesti Teadusagentuuri, Vabaühenduste Liitu, Eesti Õiguskeskust ning mitmeid Eesti ministeeriume. Alates 2017. aastast on ta Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) juhtkomitee liige ning avaliku halduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alalise uurimisrühma kaasesimees. Lisaks kuulub ta ka Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukokku.

Veikot on tunnustatud mitmete riiklike ja rahvusvaheliste stipendiumidega, nende hulgas H2020 Marie Sklodowska-Curie individuaalse stipendiumiga 2017. aastal. Samuti on ta pälvinud mitmeid parima teadusartikli auhindu nagu kõige silmapaistvama teadustöö auhind IV rahvusvahelisel riigihangete konverentsil Lõuna-Koreas Soulis 2011. aastal ning TalTechi Majandusteaduskonna parima teadusartikli auhind 2020. ja 2021. aastal.

Aastatel 1999-2009 oli Veiko Eesti võrkpallikoondise liige ja kapten.

Anu Masso

Anu Masso on Nurkse instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessor, kes juhib ka Andmelabori uurimisrühma.

Uurimisvaldkond
Tema uurimistöö keskendub (kriitiliste) suurandmete uuringutele, sotsiaalsetele transformatsioonidele ja ruumilisele mobiilsusele. Ta on samuti tuntud oma ulatusliku töö poolest sotsiaalteaduslike meetodite ja metoodikate vallas. Anu on avaldanud artikleid niisugustes juhtivates rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades nagu Social Networks; New Media and Society; Information, Communication & Society; Information Systems Frontiers; Population, Space and Place ja Journal of Ethnic and Migration Studies. Tema hiljutine töö aitab kaasa andmemigratsiooni uurimisraamistiku edasiarendamisele, uurides üle riigipiiride liikuvaid andmetehnoloogiatega seotud sotsiaalsed transformatsioone.

Õpetamine
Anu õpetamistegevus hõlmab (kriitiliste) andmete uuringuid, andmeanalüüsi ja andmeeetikat. Viimastel aastatel õpetatud kursuste hulka kuuluvad muu hulgas Recent Issues in Big Data and Governance ning Integrated Research Seminar. Üks tema algatatud, koostatud ja kaastoimetatud õpikutest „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, pälvis Statistikaameti 2021. aasta parima andmeloo ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2021. aastal parima eestikeelse õpiku tiitli.   

Haridus ja karjäär
Anu omandas sotsioloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, sotsioloogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis. Ta oli järeldoktorantuuris ETH Zürichis, Šveitsis.

Anu on olnud külalisuurija õppeasutuses Leibniz-Institute for Media Research|Hans-Bredow-Institut Hamburgis (2020), Tilburgi Ülikoolis (2019), ETH Zürichis (2015-2018), Viini Ülikoolis (2004-2005), Kopenhaageni Ülikoolis (2001) ja Uppsala Ülikoolis (2000). Ta on Eesti Sotsioloogide Liidu ja Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni Thematic Group 10 Digital Sociology juhatuse liige.

Anu on pälvinud arvukalt auhindu nii oma teadustöö kui ka õppejõu ja juhendajana tegutsemise eest. Tema viimaste saavutuste hulka kuuluvad 2022. aasta Global Digital Governance Fellowship Stanfordi ülikoolis, auhind professuuri ja uue sotsiaalteaduste suurandmete uurimisrühma rahastamiseks TalTechis (2018) ja Marie Curie individuaalne stipendium (2015).

Videod
"Andmepärl 2021" parim andmelugu.

Andmelabori videod

Amirouche Moktefi

Amirouche Moktefi on filosoofia vanemlektor Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning külalislektor EBS-is.

Uurimisvaldkond
Amirouche’i uurimisvaldkonnaks on teadusfilosoofia (epistemoloogilised strateegiad skemaatilises arutluskäigus, loogika (kaasaegse loogika sotsiaalne kujundamine) ning tehnoloogiafilosoofia (avalik arusaam teadusest ja tehnoloogiast). Ta on nendel teemadel avaldanud arvukalt artikleid ning kaastoimetanud mitmeid ajakirju, sealhulgas Visual Reasoning with Diagrams (Springer, 2013) ja The Mathematical World of Charles L. Dodgson (Lewis Carroll) (Oxford University Press, 2019).

Õpetamine
Hetkel õpetab Amirouche TaTechis filosoofiat, kriitilist mõtlemist ning akadeemilist kirjutamist.

Haridus ja karjäär
Amirouche´il on doktorikraad teaduse ajaloos ja filosoofias Strasbourgi Ülikoolist. 

Varasemalt on Amirouche olnud külalisteadur Oxfordi Prantsuse Majas, Princetoni Ülikoolis, Lorraine'i Ülikoolis ja Rio de Janeiro Föderaalülikoolis. Ta on Henri-Poincaré (Nancy/Strasbourg) arhiivi kaasatud liige, kus ta on eelnevalt töötanud ka teadurina. 

Hetkel on ta Diagrams konverentsisarja juhtkomitee esimees,  ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum tegevtoimetaja ning tegev British Journal for the History of Mathematics ja Technology and Language toimetuskolleegiumides.

Carlota Perez

Carlota Perez on Nurkse instituudi  tehnoloogia ja sotsiaalmajandusliku arengu kaasatud professor. Ta on ka Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Innovatsiooni ja avaliku otstarbe instituudi (IIPP) ja Sussexi ülikooli Teadus- ja tehnoloogiapoliitika ning innovatsioonijuhtimise uurimiskeskuse (SPRU) auprofessor.

Uurimisvaldkond
Mõjuka raamatu "Technological Revolutions and Financial Capital: The Dynamics of Bubbles and Golden Ages" (Edgar Elgar, 2002) autorina uurib ta tehnoloogiliste muutuste sotsiaalmajanduslikku mõju ja ajaloolist konteksti. Eelkõige on Carlota tuntud läbi oma tehnoloogiliste revolutsioonide alaste tööde ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma muutuse kontseptsiooni väljatöötamise.

Õpetamine
Tehnikaülikoolis on ta alates 2007. aastast õpetanud Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste magistriprogrammi raames Tehnoloogilis-majanduslike paradigmade ja tehnoloogiliste üleminekute kursust. Tema raamatuid ja töid kasutatakse õppematerjalina erinevate maailma ülikoolide kraadiõppes ning ta on pidanud loenguid paljudel seminaridel ja üliõpilaskonverentsidel.

Haridus ja karjäär
Carlota omandas interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste litsentsi (majanduse ja tehnoloogiaga suunitlusega) Paris Dideroti Ülikoolis Loodusteaduste teaduskonnas ja magistrikraadi San Francisco Riiklikus Ülikoolis.

Perezi pikaajaline karjäär hõlmab riigiteenistust, teadusuuringuid ja nõustamist. 1970. aastatel töötas ta oma kodumaa Venezuela valitsusasutustes, sealhulgas ka tehnoloogia asutajadirektorina Tööstusministeeriumis (1980–1983). Hiljem on ta nõustanud mitmeid Ladina-Ameerika valitsusi ja organisatsioone, nagu UNCTAD, UNIDO, CEPAL, OECD, Andide pakt ja Maailmapank. Lisaks on ta nõustanud arvukalt ülemaailmseid ettevõtteid, nende seas IBM, Cisco, Telefonica, Mondragon ja Ericsson. Viimati oli ta Euroopa Komisjoni programmi Horisont 2020 rohelise kasvu ja töökohtade loomise ekspertrühma esimees.

Tema praegune uurimisprojekt Beyond the Technological Revolution analüüsib riigi ajaloolist rolli innovatsiooni konteksti kujundamisel. Peale nimeka raamatu ilmumist on teda regulaarselt kutsutud osalema peaesinejana rahvusvahelistel ärikonverentsidel ja avaliku poliitika üritustel.

Videod
Professor Carlota Perez about her background and research interests

Ahti-Veikko Pietarinen

Ahti-Veikko Pietarinen on Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiafilosoofia juhtivteadur.

Uurimisvaldkond
Ahti-Veikko on avaldanud 80 Web of Science indekseeritud ajakirjaartiklit ning ühtekokku 246 eelretsenseeritud artiklit, raamatut ja väljaannet teaduse ja tehnoloogia, filosoofia ajaloo, lingvistika, kognitiiv- ja arvutiteaduste ning nendega seotud valdkondades. Oma teaduskirjanduses laialdaselt tsiteeritavates artiklites on ta välja töötanud uusi loova mõtlemise ja abduktsiooni meetodeid, mida rakendatakse tehisintellekti juures, innovatsiooniuuringutes, kognitiiv- ja arvutiteadustes, majanduses, sotsiaalteadustes, hariduses ja kliinilises arutluskäigus. Tema viimaste väljaannete hulka kuulub viiest raamatust koosnev sari "Logic of the Future(De Gruyter, 2019-2022), mida on peetud "Peirce'i kirjutiste kõige mõjukamaks järeltulijaks pärast Peirce'i kogutud paberite (Peirce’s Collected Papers) Harvardi väljaande avaldamist 1930. aastal, ning millest võib saada paljudeks järgnevateks aastateks loogika arendamise kõige olulisem ressurss” (prof N. Houser, IUPUI, Järelsõna 2022).

Õpetamine
Ahti-Veikko õpetab TalTechis kriitilist, loovat ja disainimõtlemist; teaduse ja tehnoloogia uuringuid; pragmatismi ning teaduslikku metoodikat.

Haridus ja karjäär
Ahti-Veikko omandas hariduse Turu Ülikoolis (MSc, 1997) ja Helsingi Ülikoolis (PhD, 2002) teadmiste esitamise ja tehisintellekti, filosoofilise ja episteemilise loogika ning teadusfilosoofia ajaloo alal.

Varem oli ta Helsingi Ülikooli semiootika korraline professor ning on töötanud külalisprofessorina Koreas ja Hiinas.

Ahti-Veikko on pälvinud mitmeid auhindu, stipendiume ja suuri uurimistoetusi USA-st, Soomest, Eestist, Hiinast ja mujalt. Ta on Charles S. Peirce Society president (2018-2020), Peirceana (De Gruyter) peatoimetaja ja Royal Society of Medicine liige. Ta oli 2020. aastal kõigis Põhja- ja Baltimaades filosoofiavaldkonnas neljas enim viidatud teadlane (Elsevier Scopus).

Tiina Randma-Liiv

Tiina Randma-Liiv on avaliku poliitika professor Nurkse instituudis ning TalTechi Majandusteaduskonna teadusprodekaan.

Uurimisvaldkond
Tiina uurimishuvid hõlmavad võrdlevat avalikku juhtimist, fiskaalkriisi mõju avalikule haldusele, avaliku sektori korraldust, avaliku teenistuse reforme, e-osalust, poliitika ülekandmist ja väikeriike. Olles kahe monograafia ja üle 80 rahvusvahelise eelretsenseeritud väljaande (kaas)autor, on Tiina suurimad uurimisprojektid keskendunud Euroopa-ülestele võrdlustele eelarvekriisi mõjust avalikule haldusele ning e-osaluse algatuste korraldamisele ja juhtimisele.

Õpetamine
Oma karjääri jooksul on Tiina õpetanud üle 20 erineva kursuse, mille seas on viimastel aastatel olnud organisatsioon ja juhtimine, personalijuhtimine avalikus sektoris, avalik teenistus, organisatsiooniteooria, avalike organisatsioonide juhtimine ja väikeriigid. Ta on juhendanud ka arvukalt magistri- ja doktoritöid. 2006. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) Tiinat ka Alena Brunovská auhinnaga kõrgetasemelise avaliku halduse õpetamise eest.

Haridus ja karjäär
Tiinal on bakalaureusekraad majandusküberneetikas Tartu Ülikoolist, magistrikraad avalikus halduses New Yorgi Ülikoolist ning doktorikraad avalikus halduses Loughborough Ülikoolist.

Enne TalTechiga liitumist töötas Tiina Tartu Ülikooli haldusjuhtimise professori ja õppetooli juhatajana. Ta on olnud külalisprofessor Leuveni Katoliku Ülikoolis, Gdanski Ülikoolis, Viini Majandus- ja Ärijuhtimise Ülikoolis ning Florida Rahvusvahelises Ülikoolis ning kuulunud Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) ja Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustiku (NISPAcee) juhtkomiteesse.

Tiina on ka Eesti suurima mõttekoja, Poliitikauuringute keskuse Praxis kaasasutaja ja nõukogu liige. Samuti on ta Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige, Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige ning Eesti Teadusnõukogu juures asuva teadustaristu komisjoni liige. Lisaks kuulub Tiina ka 13 tunnustatud rahvusvahelise teadusajakira toimetuskolleegiumisse ning on kaastoimetanud kaheksat mainekate teadusajakirjade eriväljaannet.

Aastate jooksul on Tiinat tunnustatud mitmete auhindadega:

  • Rahvusvahelisse naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet nimetamine Eesti Teadusagentuuri poolt, 2021
  • Eesti teaduste akadeemia liige, alates 2018
  • Eesti Vabariigi teaduspreemia, 2016
  • International Review of Administrative Sciences parima artikli auhind, 2015

Videod
Professor Tiina Randma-Liiv about her background and research interests

Ringa Raudla

Ringa Raudla on fiskaalse valitsemise professor ja avaliku halduse doktoriõppe programmijuht Nurkse instituudis.

Uurimisvaldkond
Ringa peamised uurimishuvid on eelarvestamine, fiskaalne valitsemine ja fiskaalpoliitika, sotsiaalkindlustus, avaliku halduse reformid, kriisijuhtimine, institutsionaalne majandus ja põhiseaduslik poliitiline majandus. Olles avaldanud arvukalt teadusartikleid ülemaailmselt juhtivates avaliku halduse, haldusjuhtimise, valitsemise ja avaliku poliitika valdkondade ajakirjades, on Ringa oma viimased teadusartiklid suunanud fiskaalse valitsemise arengutele erinevates Euroopa riikides (uurides sealhulgas ülemaailmse finantskriisi mõjusid ja muudatusi ELi fiskaalse valitsemise raamistikus), globaalse pandeemia mõjudele riigieelarve koostamisele ning tegevuspõhise eelarve reformidele.

Õpetamine
Ringa loeb Nurkse instituudis kursuseid riigi rahandusest, strateegilisest- ja finantsjuhtimisest avalikus sektoris, õigusest ja majandusest, sotsiaalteaduste uurimismeetoditest ning viib läbi ka doktoriõppe seminare. 2008. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustik (NISPAcee) Ringat ka Alena Brunovská auhinnaga kõrgetasemelise avaliku halduse õpetamise eest. Samuti valiti Ringa nii 2021. aasta Majandusteaduskonna kui ka Tallinna Tehnikaülikooli parimaks õppejõuks.

Haridus ja karjäär
Ringal on bakalaureuse ja magistrikraad avalikus halduses  Tartu Ülikoolist ning doktorikraad majanduses Erfurdi ülikoolist.

Enne TalTechiga liitumist töötas Ringa lektorina Taru Ülikoolis ning külalislektorina Erfurdi ülikoolis. Täiendavalt on ta töötanud nõuandva eksperdina nii Rahandusministeeriumis, Riigikontrollis, Poliitikauuringute keskuses Praxis kui ka Maailmapangas küsimustes nagu strateegiline juhtimine, tulemusjuhtimine, tegevuspõhine eelarve, eelarvereeglid, eelarve läbipaistvus ja kaasav eelarve. 

Ringa on tegev ka mitmete teadusajakirjade toimetuste juures, olles nõuandev toimetaja European Journal of Law & Economicsi juures ning toimetuskolleegiumi liige järgnevates ajakirjades: Governance, Public Administration, Perspectives on Public Management and Governance; Journal of Public Budgeting, Accounting & Financial Management; Economic Review; Korean Journal of Policy Studies ning International Journal of Public Sector Management. Ta on ka Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige.

Ringa teadusartikled on pälvinud mitmekordset tunnustust JCPA/ICPA-Foorumi poolt. 2008. aastal tunnustati teda Eesti riikliku teaduspreemiaga sotsiaalteaduste vallas ning 2021. aastal nimetas Eesti Teadusagentuur Ringa rahvusvahelisse naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet.

Videod
Bringing the state back in? Fiscal policy responses to the pandemic

Erik S Reinert on Nurkse instituudi tehnoloogia valitsemise ja arengustrateegiate kaasprofessor.

Uurimisvaldkond
Meie aja ühe tuntuma heterodoksse majandusteadlasena keskenduvad Eriku uurimishuvi ja publikatsioonid ebaühtlase arengu teooriale ning majandusmõtte ja -poliitika ajaloole. Tema raamat "How Rich Countries Got Rich ... and Why Poor Countries Stay Poor" võitis 2008. aastal Myrdali majandusauhinna ja samal aastal Norra Selvaagi auhinna ning teost on tõlgitud kuni 30 keelde, sh eesti keelde.

Õpetamine
Tehnikaülikoolis õpetab Erik Tehnoloogia valitsemise ja digitaalse muutumise magistriõppe programmi raames majandust ning innovatsiooni ja arendustegevuse rahandust koostöös rahanduse ja arenduse kaasprofessori dr Jan A Kregeliga.

Haridus ja karjäär
Erik omandas bakalaureusekraadi Šveitsi St. Galleni Ülikoolis, MBA kraadi Harvardi Ülikoolis ja majandusteaduste doktorikraadi Cornelli Ülikoolis.

Erik on olnud külalisõppejõud paljudes maailma ülikoolides. Ta on ka endine ettevõtja ning heterodokssete majandusuuringute keskuse ja võrgustiku The Other Canon Foundation asutaja. Oma töös konsultandina rõhub Erik tööstus- ja majanduspoliitikale, uuenduste eeldustele ja juhtimisele ning finants- ja tootmiskapitali suhetele.

Videod
The solution of everything: Erik Reinert at TEDxArendal

Innovation Boot Camp - Workshop "Capitalism and Innovation: The Long View" by Erik Reinert

Külli Sarapuu

Külli Sarapuu on avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Nurkse instituudis. 

Uurimisvaldkond
Külli uurimistegevus keskendub avaliku sektori organiseerimisele, avaliku teenistuse süsteemidele ning avaliku sektori koordineerimisele ja koostööle. Erilist huvi tunneb ta Kesk- ja Ida-Euroopa haldusstruktuuri ümberkujundamise ning väikeriikide valitsemise vastu, olles avaldanud üle 30 rahvusvahelise teadusartikli. 

Tema viimased uurimisprojektid on keskendunud valitsuse töörühmade võimalustele ja piirangutele (Eesti Teadusagentuuri personaalne grant) ja 2015. aasta pagulaskriisi juhtimisele ELi väiksemates riikides (EL Jean Monnet' võrgustik). Hetkel töötab ta professor Ringa Raudla juhitava projektiga “Eksperimentaalsed lähenemised ja institutsionaalsed uuendused fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades” (Eesti Teadusagentuuri uurimisrühma grant).

Õpetamine
Külli loeb aineid avaliku sektori koordineerimisest, avaliku halduse reformidest ja Eesti avalikust haldusest. Aastatel 2008–2016 täitis Külli Nurkse instituudis ka avaliku halduse magistriõppe programmidirektori ülesandeid. 2019 aastal tunnustas rektoraat Küllit aasta lektori auhinnaga ning aastal 2020 pärjasid tudengid Külli aasta õppejõu auhinnaga.

Haridus ja karjäär
Küllil on Tartu ülikoolist sotsioloogia ja avaliku halduse bakalaureusekraad ning avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika magistrikraad, Tallinna Tehnikaülikoolist aga avaliku halduse doktorikraad.

Enne TalTechiga liitumist töötas Külli Riigikantseleis avaliku teenistuse osakonna juhataja asetäitjana ning Haridusministeeriumis personali hindamise ja arendamise vanemeksperdina. Ta on osalenud erinevates avaliku sektori arendus- ja koolitusprojektides nii Eestis kui välismaal ning õpetanud Islandi ja Ljubljana ülikoolides. Ta on ka Euroopa avaliku halduse võrgustiku (EGPA) alalise uurimisrühma "Avaliku sektori organisatsioonide juhtimine" kaasesimees ja Kesk- ja Ida-Euroopa avaliku halduse koolide ja instituutide võrgustiku (NISPAcee) juhtkomitee liige. 

2022. aasta veebruaris kinnitas ülikooli senat Külli ka üheks esimesest kaheksast õpperaja kaasprofessorist Tallinna Tehnikaülikoolist.

Teadurid ja lektorid

Aleksandrs Cepilovs

Aleksandrs Cepilovs on Nurkse  instituudi teadur. Ta on ka vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanevate alade suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) teadur.

Uurimisvaldkond
Aleksandrsi uurimisvaldkonnad hõlmavad innovatsioonipoliitikat, poliitikate ülevõtmist ja poliitikast õppimist, avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemist. Viimati osales Aleksandrs prof Ringa Raudla juhitavas teadusprojektis, mis keskendub eksperimentaalsetele lähenemistele ja institutsionaalsetele uuendustele fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades.

Haridus ja karjäär
Aleksandrs omandas ehitusinseneri bakalaureusekraadi Riia Tehnikaülikoolis, äriökonoomika magistrikraadi Aalborgi ülikoolis ning tehnoloogiajuhtimise magistri- ja doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis.

Enne praegusesse ametisse asumist töötas ta lisaks oma akadeemilisele tegevusele riigiametnikuna Lätis ning Horisont 2020 rahastatud suuremahulise pilootprojekti TOOP projektijuhina.

Samuti on ta kahel korral pälvinud auhinna NISPAcee aastakonverentsil parima võrdleva ettekande eest: 2014. aastal koos dr Riin Saviga ning 2018. aastal koos prof Ringa Raudla ja dr Egert Juusega.

Chris Giotitsas on teadusprojekti COSMOLOCALISM teadur ja uuringukeskuse P2P Lab tuumikliige.

Uurimisvaldkond
Tema töö ühendab tehnoloogia ja sotsiaalsete liikumiste teooriaid, et õppida tundma alternatiivseid tehnoloogilise arengu trajektoore. Tema uurimistöö keskmes on avatud lähtekoodiga tehnoloogiat tootvad ühisvarale orienteeritud organisatsioonid.

Biograafia
Chris on omandanud bakalaureusekraadi rahvusvahelistes ja Euroopa uuringutes Makedoonia ülikoolis Kreekas, magistrikraadi tehnoloogiajuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolis ja doktorikraadi Ühendkuningriigis Leicesteri ülikooli juhtimiskoolis, uurides vaba ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiaid ja põllumajanduslikke kogukondi.

Lisaks töötamisele ülikoolis on ta ka ajakirja ephemera toimetuskolleegiumi liige.

Tayfun Kasapoglu

Tayfun Kasapoglu on Nurkse instituudi järeldoktor.

Uurimisvaldkond
Tayfuni huvitavad peamiselt kriitilised andmeuuringud, mis keskenduvad nende inimeste sotsiaal-tehnilistele kujutlustele, kes võivad tõenäoliselt sattuda andmetehnoloogia subjektideks. Tema praegune uurimus keskendub inimeste perspektiividele ennustava politseitöö osas, eriti piiriületuskohtades, mida ta uurib projekti "Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine (CUPP)" raames. Tayfuni huvitavad ka juhtumid, kus andmetele ja teadmistele lähenetakse erinevalt, näiteks biohäkkimine. Peamiselt kasutab ta kvalitatiivseid meetodeid ja integreerib oma uurimistöösse projektiivseid tehnikaid.

Haridus ja karjäär
Tayfun omandas bakalaureusekraadi tõlkimise- ja suulise tõlke alal Türgis Hacettepe ülikoolis ning bakalaureuseõppe ajal spetsialiseerus sotsioloogiale. Tal on magistrikraad rakendussotsioloogias Leedu Vytautas Magnuse ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Tartu Ülikoolist. Ta kaitses oma doktoritöö pealkirjaga "Süüria põgenike algoritmilised kujutlused: hierarhiliste andmesuhete uurimine pagulaste vaatenurgast" 2021. aasta augustis.

Indrek Meos

Indrek Meos töötab Nurkse instituudis lektorina.

Õõetamine
Indrek õpetab Nurkse instituudis bakalaureuseõppe filosoofia ja loogika kursuseid. Ta on kirjutanud ka mitmeid õpperaamatuid, millest uuemad on „Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur.” (Koolibri, 2003) ning „Filosoofia sõnaraamat. Olulisi mõisteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti.” (Koolibri, 2002). Viimasel ajal on Indrek keskendunud tõlkimis- ning toimetamistööle, mille värskeimaks näiteks on 2021 inglise keelest eesti keelde tõlgitud Ward Farnsworthi “Olla stoiline”.

Haridus ja karjäär
Indrekul on filosoofia bakalaureusekraad Moskva Riiklikust Ülikoolist ning magistrikraad Tartu Ülikoolist. 

Eelnevalt on Indrek töötanud mitmetes Eesti kõrgkoolides, õpetades teiste seas nii Eesti Kunstiakadeemias kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias filosoofia ja esteetika kursuseid.

Indreku e-kursused pälvisid nii 2004 kui ka 2010 aastal Eesti e-Ülikooli tunnustuse - aasta e-kursuse tiitli. 2021. aasta sügisest kasutab ta enda loodud e-õppe keskkonda.

Alexandros Pazaitis

Alexandros (Alex) Pazaitis on Nurkse instituudi teadur ning uuringukeskuse P2P Lab tuumikliige.

Uurimisvaldkond
Alexi uurimistöö keskendub tehnoloogia poliitilisele ökonoomikale ja väärtusteooriale. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad tehnoloogia juhtimist, innovatsioonipoliitikat, digitaalset ühisvara, avatud kooperatiivsust ja hajusraamatu tehnoloogiaid. Ta juhib COSMOLOCALISM ja CENTRINNO projektide osi, keskendudes vastavalt väärtuse ja organisatsiooni ühisosale ühisvaral põhinevas koosloomes ja mõju hinnangule.

Tema publikatsioonid keskenduvad väärtuste ja organisatsiooni ühisosale ühisvara seisukohalt ning selle põimumisele tehnoloogia, innovatsiooni ja valitsemisega.

Õpetamine
Alex kaasõpetas mitu aastat kursust "Technology, Society & the Future"  Tehnoloogia juhtimise ja digitaalsete muutuste magistriõppe üliõpilastele. Praegu koordineerib ta Avaliku halduse bakalaureuseõppe raames kursust "Contemporary Societal Challenges".

Haridus ja karjäär
Alexil on bakalaureusekraad rahvusvaheliste ja Euroopa majandussuhete alal Makedoonia ülikoolist, magistrikraad ja doktorikraad tehnoloogiajuhtimise valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolist.

Tal on laialdased kogemused teadus- ja innovatsiooniprojektide, samuti projektijuhtimise vallas ning ta on töötanud konsultandina ning nõustajana era- ja avalik-õiguslikes organisatsioonides Kreekas ja mujal maailmas.

Videod
Were Scottie Pippen and Michael Jordan overpaid?

Christina Priavolou on ehitusinsener ja Nurkse instituudi teadur. Ta on ka uuringukeskuse P2P Lab tuumikliige.

Uurimisvaldkond
Christina töötab COSMOLOCALISM-i uurimiprojekti juures, kus ta koordineerib jätkusuutlikkuse suuna tegevust, hinnates tooteid lähtudes ökoloogilisest ökonoomikast, et võimaldada üleminekut säästvatele tootmisprotsessidele.

Õpetamine
Christina on Nurkse instituudis õpetanud Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste magistriõppe kursust "To Grow or not to grow (the economy)?" ja Avaliku halduse bakalaureuseõppe kursust "Contemporary societal challenges: Rediscovering the commons amidst times of ecological crisis."

Haridus ja karjäär
Christina omandas 5-aastase bakalaureusekraadi ehitusinseneri erialal Patrase ülikoolis, interdistsiplinaarse magistrikraadi keskkonnaarengu erialal Ateena Riiklikust Tehnikaülikoolis ja doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis avatud ehitussüsteemide raamistiku kui hoonete ehitamise võimaliku jätkusuutliku paradigma arendamise valdkonnas.

Christinal on kaheaastane töökogemus nii era- kui ka avaliku sektoris, sh teede- ja hoonete ehitamisel. Ta on ka Kataloonia Arenenud Arhitektuuri Instituudi 2018. aastal korraldatud ülemaailmse suvekooli „Digiteerimine” auhinna võitja.

Riin Savi on Nurkse instituudi teadur.

Piret Tõnurist on Nurkse instituudi teadur.

Shobhit Shakya

Shobhit Shakya on Nurkse instituudi teadur. 

Uurimisvaldkond
Tema hiljuti kaitsud doktoritöö keskendus traditsioonilistele ühistutele Kathmandu orus, mis on osa suuremast mitte-lääne avaliku halduse ja valitsemise (NWPA) uuringust. Tema teised uurimisvaldkonnad on rakendusbudism, tehnoloogiaantropoloogia, Nepali ja Himaalaja uuringud ning rahvusvaheline areng. Shobhit on panustanud Euroopa avaliku halduse uurimisse osaledes institutsionaalsete teadusuuringute rahastamise projektis "Challenges to state modernisation in 21st century Europe: Theoretical developments and future scenarios (2014 − 2019)".

Õpetamine
Alates 2018. aastast on ta olnud õppeassistent kursustel "Implementing Governance in a Diverse Globalized World ja Technology", "Society and the Future" ning pidanud külalisloenguid erinevatel Nurkse instituudis õpetatavatel kursustel ning viinud läbi külalisloengu ka Kozminski ülikoolis.

Haridus ja karjäär
Shobhit omandas magistrikraadi e-valitsemise tehnoloogiate ja teenuste alal Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema eelmine akadeemiline kraad on pärit Pokhara ülikoolist Nepalis, kust tal on elektroonika- ja sidetehnika inseneri bakalaureusekraad.

Enne akadeemilisele ringkonnaga liitumist oli ta tegev tehnikavaldkonnas ning töötas mitmete Ühendkuningriigi, Lõuna-Aafrika, Nepali ja Eesti ettevõtete veebilahenduste projektidega.

2019. aastal valiti ta esindama doktorante Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi nõukogus ning majandusteaduskonna nõukogus.

Videod
Nepal Conversations S1Episode3: Shobhit Shakya

Programmijuhid

Egert Juuse

Egert Juuse on Nurkse instituudi teadur ning kahe magistriprogrammi juht, milleks on Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused ning Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine. 

Uurimisvaldkond
Egerti uurimishuvid hõlmavad erinevaid majandusarenguga seotud aspekte, keskendudes iseäranis globaalsetele väärtusahelatele, finantspoliitikale (sh euroopastumisele), finantseerimisele ja finantskriisidele, innovatsioonile ja tööstuspoliitikatele.

Õpetamine
Viimase viie aasta jooksul on Egert lugenud kursuseid nii makroökonoomika teooriatest ja poliitikatest, globaliseerumisest ja valitsemisest kui ka juhtumiuuringutest ettevõtlusest, valitsemisest, rahvusvahelisest majandusest, tehnoloogiatest ja tööstustest. Samuti õpetab ta teaduspõhist analüüsi ja juhib magistriseminari. 2021. aastal valis TalTechi Majandusteaduskond Egerti parimaks programmijuhiks.

Haridus ja karjäär
Egertil on BA, MA ja PhD Tallinna Tehnikaülikoolist avaliku halduse ja tehnoloogia valitsemise vallas.

Egert on TalTechis ka erinevate komisjonide ja nõukogude liige, kuuludes teiste seas TalTechi spordinõukokku. Ta on olnud FP7 projekti FESSUD kohalik koordinaator ja innovatsioonivõimekuse suurendamise projekti TalTechi poolne koordinaator. Aastatel 2017-2018 töötas Egert minister Urve Palo nõunikuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ta töötas aastaid ka Eesti Kergejõustikuliidu kohtunikuna ning oli aastatel 2010-2016 Euroopa Kergejõustikuliidu ala tehniliste ametnike paneeli liige. Praegu on ta Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.

2018. aastal tunnustati teda NISPAcee aastakonverentsil parima konverentsil esitletud võrdleva artikli eest ühes Ringa Raudla ja Aleksandrs Cepilovsiga.

Leno Saarniit

Leno Saarniit  töötab Nurkse instituudis lektori ning bakalaureuseõppe programmijuhina. Lisaks on Leno instituudis lõpetamas ka oma doktoritööd.

Uurimisvaldkond
Leno uurimishuvideks on avalik eetika, eetika juhtimine ning korruptsioonivastased poliitikad. Ta on läbi viinud uuringuid riikliku eetikasüsteemi hindamise, vilepuhumispoliitikate ja eetika juhtimise praktikate kohta Eesti valitsusasutustes. Viimasel ajal on ta oma doktoritöö raames pööranud erilist tähelepanu eetika ja korruptsioonivastastele poliitikatele postkommunistlike ja väikeriikide kontekstis.


Õpetamine
Ka õppetöös on Leno loetavad kursused avaliku poliitika ja halduse, avaliku eetika, korruptsiooni ning poliitika anlüüsi ja hindamise vallas. 2017. aastal tunnustati teda ka TalTechi aasta lektori auhinnaga. Lisaks on Leno alates 2003. aastast viinud riigiteenistujatele läbi koolitusi nii avaliku teenistuse eetika kui kai poliitika kujundamise ja analüüsi teemadel, tehes koostööd mitmete riiklike ja valitsusväliste institutsioonidega Eestis ja välismaal.

Haridus ja karjäär
Lenol on bakalaureuse- ja magistrikraad avalikus halduses Tartu Ülikoolist. 

Enne TalTechiga liitumist on Leno töötanud nii Õiguskantsleri büroos ja Tartu Linnavalitsuses kui ka lektori ja programmijuhina Tartu Ülikoolis. Alates 2003. aastast on ta aktiivselt osalenud Eesti eetika- ja korruptsioonivastases poliitikas: ta on konsulteerinud korrputsioonivastase strateegia koostamist aastatel 2003-2007, viinud läbi eetikauuringuid koostöös MTÜ Korruptsioonivaba Eestiga ning samuti läbi viinud ja konsulteerinud eetikauuringuid ühes Rahandusministeeriumiga. Alates 2013. aastast on Leno Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse eetika nõukogu liikmena tegelenud ka riigiametnike eetikakoodeksi ja mitme avaliku teenistuse eetikajuhendi vastuvõtmise nõustamisega. 

Külli Taro

Külli Taro on Nurkse instituudi teadmussiirde juht ja Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriõppekava programmijuht.

Õpetamine
Praegu loeb ta erinevate ainekursuste raames loenguid Eesti riigikorralduse alustest ja tulemusjuhtimisest avalikus sektoris. Lisaks aitab ta magistriseminaris tudengeid metoodilistes küsimustes ning on magistritööde kaitsmiskomisjoni liige.

Biograafia
Küllil on avaliku halduse bakalaureuse- ja magistrikraad Tartu Ülikoolist ning doktorikraad, Tallinna Tehnikaülikoolist. Õpingute jooksul on ta end täiendanud ka Helsingi Ülikoolis ja Konstanzi Ülikoolis. 

Oma pikaajalise avaliku teenistuse karjääri jooksul on Külli töötanud Riigikogu Kantseleis, Riigikontrollis, Vabariigi Presidendi asutatud sihtasutuses Eesti Koostöö Kogu ning Õiguskantsleri Kantseleis. Lektorina on ta tegutsenud nii Tartu ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis

Täiendavalt lööb Külli kaasa avaliku halduse eksperdina tele- ja raadiosaadetes, kirjutab ajakirjanduses ning tegeleb avaliku sektori koolitusprojektidega. Varasemalt on ta kuulunud ka mitmetesse ekspertrühmadesse ja rahvusvahelistesse töögruppidesse. Hetkel lööb Külli kaasa SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu, Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni ja Kohalike omavalitsuste koolituse keskse koordineerimise juhtrühma liikmena.

Doktorandid

Gerli Aavik-Märtmaa

Gerli Aavik-Märtmaa on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.

Uurimisvaldkond
Gerli töötab praegu Sotsiaalministeeriumis sotsiaalhoolekande osakonna nõunikuna, kus tema ülesandeks on suurendada tervishoiu- ja hoolekandesektorite integreerumist, et poliitikad ja teenused muutuksid  inimkesksemateks. Seetõttu uurib Gerli oma doktoritöös uusi avalike teenuste osutamise viise. Tema peamised uurimisvaldkonnad on e-valitsemine; sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas peer-to-peer majandusmudeli kasutamine hoolekandesektoris; avatud valitsemine; koosloome; inimkeskne teenusekujundus ja andmete haldamine ning suurandmete kasutamine. Töö ministeeriumis on andnud talle võimaluse osaleda uurimisprojektides, mis käsitlevad andmete kasutamist integreeritud hoolduse planeerimisel, osutamisel ja hindamisel.

Õpetamine
Gerli on olnud külalislektor avaliku halduse loengutes, tutvustades oma tööd inimkeskse teenusedisaini vallas, ning õppejõu assistent e-valitsemise loengutes. Ta on juhendanud ka kahte magistritööd.

Haridus ja karjäär
Gerli omandas bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, õppides põhierialana teoloogiat ja lisaerialana rahvusvahelisi suhteid ning ühe semestri ka Türgis Bilkenti Ülikoolis Global and International Affairs programmis. Tal on magistrikraad avaliku halduse erialal (cum laude) Tallinna Tehnikaülikoolist.

Gerli on lisaks lõpetanud Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse avaliku teenistuse (Top Civil Service development) 21-kuulise juhtimisprogrammi, mille raames ta asus 2015. aastal tööle Sotsiaalministeeriumisse, ent tal on olnud võimalus roteeruda ka teistesse Eesti avalik-õiguslikesse organisatsioonidesse, töötada koos erinevate tippjuhtidega, saada professionaalset juhendamist ja mentorlust oma juhtimisoskuste arendamiseks, ning töötada lühiajaliselt ka Brüsselis, et paremini mõista tööd erinevates ELi tasandi organisatsioonides. Enne Sotsiaalministeeriumiga liitumist töötas ta finants- ja kindlustussektoris ning tegutses erinevates vabatahtlikes organisatsioonides.

Lisaks Eestile on ta teinud uurimistööd ka USA-s, Uus-Meremaal ja Austraalias ning osalenud ja esitlenud oma uurimistööd kõrgelt hinnatud konverentsidel Euroopas ja välismaal.

Ülly Enn

Ülly Enn on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ning interdistsiplinaarse uuringukeskuse P2P Lab liige. Ta on ka Tartu Ülikooli Narva Kolledži külalisõppejõud.

Uurimisvaldkond
Ülly kuulub EL Horisont 2020 projekti SMOOTH meeskonda, mis keskendub laste ja noorte sotsiaalse ebavõrdsuse peatamisele ühisvaralise õpikogukonna kaudu. Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad haridust, sotsiaalset innovatsiooni, inimkeskset teenuste disaini, noorsoo- ja haridusküsimusi ning poliitikat.

Haridus ja karjäär
Ülly on omandanud sotsiaaltöö ja psühholoogia bakalaureusekraadi ning sotsiaaltöö magistrikraadi (cum laude) Tallinna Ülikoolis.

Tal on enam kui 20-aastane kogemus haridus- ja noorsoovaldkonnas, avaliku sektori innovatsiooni ja EL poliitika vallas, ning ta on töötanud Haridus- ja Noorsooametis, Haridus- ja Teadusministeeriumis, Eesti alalises esinduses EL juures, Euroopa Komisjoni SALTO-YOUTH Ressursikeskuses jne.

Ta on kaasa aidanud arvukatele strateegilistele algatustele riiklikul ja Euroopa tasandil, sh. Euroopa Komisjoni Euroopa koolitusstrateegia nõuanderühma töö (alates 2022); EL programmi Erasmus+ õppestrateegia 2021-2027 vahendite nõuandekogu liige (2021); Eesti noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (2020) arendusprotsessi juhtrühm; avaliku sektori innovatsioonilabori loomine Riigikantselei juures (2018); EL Nõukogu noortetöörühma juhtimine ja nõukogu esindamine noorsooküsimustes Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal (2017). Ta on töötanud konsultandina ja koolitajana Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadis, Soome peaministri büroos, ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes, katus- ja advokaadiorganisatsioonides Eestis ja teistes Euroopa riikides. Samuti on ta olnud noortesektori vabatahtlik Jaapanis, Malaisias, Lähis-Idas ja Venemaal.

Üllyt on tunnustatud Eesti haridus- ja teadusministri riikliku auhinnaga „Pikaajalise panuse eest noortesektorisse“ (2016) ning Venemaa Föderatsiooni ja Bulgaaria noortefoorumi aukirjaga rahvusvaheliste suhete toetamise eest noorte valdkonnas Venemaa Föderatsiooni ja Bulgaaria Vabariigi vahel (2004).

Videod
Õppimisest ja õpetamisest. Nutikalt. Ülly Enn ja Märt Aro

Girls & Women in Entrepreneurship - interviews with Mari-Liis Lind & Merili Ginter

New challenges and opportunities for innovative youth services

Palwasha Etebari

Palwasha Etebari on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Palwasha omandab doktorikraadi avaliku halduse erialal ning on spetsialiseerunud tehnoloogia juhtimisele. Tema peamine uurimistöö keskendub inimkesksele disainile nutikates linnades, et parandada sotsiaalset heaolu, teenuseid ja kodanike rahulolu. Lisaks uurib ta alternatiivseid lähenemisviise innovatsioonipoliitika rakendamisele avalikus sektoris, mis keskenduvad selles kontekstis suurtele ühiskondlikele väljakutsetele ja kodanike osaluse suurendamisele. Samuti on ta huvitatud lahendustele orienteeritud uurimismeetodite rakendamisest ja disainimeetodite kasutuselevõtust disainmõtlemisprotsesside kaudu, et luua koos inimkeskseid lahendusi ja teenuseid nutikates linnades. Ta on seotud ka projektiga FinEst Twins.

Haridus ja karjäär
Palwashal omandas bakalaureusekraadi arvutiteaduses Kabuli ülikoolis Afganistanis ja magistrikraadi inimese ja arvuti koostoime alal (cum laude) Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis.

Palwasha on töötanud e-valitseminee ressursikeskuse (EGRC) juhi kohusetäitjana kommunikatsiooni- ja IT-ministeeriumis Kabulis, Afganistanis. Ta on töötanud avalikus ja erasektoris üle kümne aasta ning tal on kogemusi uurimisprojektide juhtimise, IT-projektide juhtimise ja koordineerimise alal ning e-valitsemise nõustamisteenuste pakkumisel kommunikatsiooni- ja IT-ministeeriumile ning teistele Afganistani olulistele ministeeriumidele.

Mahardika (Dika) Fadmastuti on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Dika uurimishuviks on Tallinna Tehnikaülikooli FinEst Twins projekti raames uuritavad nutikad juhtimisvahendid nutikate avalike teenuste jaoks. Tema uurimistöö keskendub digitehnoloogiate kasutatamisele targa linna valitsemise vahenditena, mis toob esile avalike teenuste, linnaarengu, digitehnoloogia kasvu ja suurte sündmuste (nt katastroofid, kliimamuutused, pandeemia, majanduskriis) laiemad aspektid, mis on vallandanud linnade juhtimises organisatsioonilise nihke.

Haridus ja karjäär
Dika on lõpetanud Indoneesia ülikooli bakalaureusekraadiga geograafias ja magistrikraadiga keskkonnateadustes.

Enne doktoriõpinguid oli Dika Indoneesia delegaat ÜRO avaliku teenistuse foorumil Aserbaidžaanis (2019) ja sai auhinna parima innovatsiooni eest kliimamuutustega kohanemisel – integreeritud lähenemisviiside tagamine avaliku sektori institutsioonide kategoorias. Ta on aidanud kaasa näitusele Verschwindende Vermächtnisse: Die Welt als Wald [Kaduvad pärandid: maailm kui mets] Hamburgi zooloogiamuuseumis, Centrum für Naturkunde, Hamburgi ülikoolis (2018). Ta on olnud UNDP 2017. aasta Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna iData stuudio mentor.

Tal on katastroofidele reageerimise ja humanitaarabi koordineerimise kogemus alates 2012. aastast. Ta töötas geograafilise infosüsteemi spetsialistina (2012–2015) Austraalia-Indoneesia katastroofide vähendamise asutuses Geoscience Australia, seejärel töötas ta georuumilise uurijana, arendades katastroofide jälgimise tööriistu Austraalias Wollongongi ülikooli SMART Infrastructure Facility (2015–2016) ja USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi linnariski laboris (2016–2018). Ta juhtis auhinnatud platvormi (PetaBencana.id – Indoneesia katastroofikaart) uurimis- ja arendustööd ning oli Indoneesia Peta Bencana fondi juhatuse liige.

Nastassia Harbuzova

Nastassia Harbuzova on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur

Uurimisvaldkond
Tema uurimisvaldkonnad keskenduvad makromajanduspoliitika kujundamisele nii ideelisest kui ka organisatsioonilisest perspektiivist. Eelkõige huvitab teda, kuidas toimub poliitikast arusaamine (policy learning) ja muutused poliitikates fiskaal- ja rahandusvaldkondade erinevates institutsioonilistes raamistikes ja muutuvates narratiivsetes kontekstides.

Tema doktoritöö keskendub eksperimentaalsele poliitikale ja pilootpoliitika valitsemisele. Praegu uurib ta tõenduspõhist poliitikakujundamist, et välja selgitada, kuidas ja mil määral eksperimentaalsed sekkumised mitmes ELi riigis kasutusele võetud töötagatise poliitikasse tekitavad igal erineval juhtumil erinevaid arusaamu ning muutusi antud poliitikas.

Haridus ja karjäär
Nastassial on nii Valgevene Riiklikust Ülikoolist (BSU) majandusteaduse bakalaureusekraad ja matemaatikameetodite magistrikraad ning Venemaa Riikliku Intellektuaalomandi Akadeemia (RSAIP) magistrikraad (cum laude) innovatsioonijuhtimises. Ta on ka lõpetanud BEROC’i majandusteaduskonna aspirantuuri.

Nastassia on varem töötanud lektorina Valgevene Riiklikus Ülikoolis, kus ta õpetas makroökonoomikat ning koostas ka BSU välja antud ülesannete kogu "Makroökonoomika" bakalaureuseõppe üliõpilastele, mis on alates 2021. aastast sama ülikooli majandusteaduskonnas ametlikult kasutusel.

Ta on tegutsenud ka üliõpilasklubi CLIO kaasjuhina, ärgitades üliõpilaste uudishimu ja julgustades tegema uurimistööd nii ortodoksse kui ka heterodoksse majanduse ning majandusmõtte ajaloo alal. Tema kaasjuhendatav meeskond saavutas 2021. aastal VI rahvusvahelisel üliõpilaste majandusmõtte ajaloo teadusolümpiaadil 2. koha.

Nastassiat bakalaureusetööd tunnustati 2019. aastal Valgevene XXV vabariiklikul üliõpilaste ja doktorantide uurimistööde konkursil 3. presidendiauhinnaga. Samuti tuli ta 2018. aastal Valgevene riikliku noorte uurimistööde konkursi võitjaks intellektuaalomandi valdkonnas oma kursusetöö eest teemal „IP-Institution in the Republic of Belarus against the backdrop of New Economy Formation”, mille eest ta sai aastateks 2018 -2021 magistriõppe stipendiumi CRSEAlt.

Nastassia on harrastusviiuldaja ja on aastaid mänginud harrastajate kvartetis.

Mergime Ibrahimi

Mergime Ibrahimi on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Tema uurimishuviks on andmete mitmekesisus, nutikas mobiilsus, automatiseeritud sõidukid ja tehisintellekt. Tema doktoritöö keskendub mobiilsuse andmestumisele: mitmekesisuse (eksi)arusaamad nutika mobiilsuse kontekstis. Ta teeb oma uurimistööd osana projektist Finest Twins, kus ta viib pilgujälgimise tehnoloogiat kasutades läbi eksperimendi, et uurida, kuidas inimesed targa linna projektides kasutatavaid andmeid tajuvad ning ette kujutavad.

Õpetamine
Mergime on Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe suurandmete ja valitsemise kursuse "Recent Issues in Big Data and Governance" õppeassistent.

Haridus ja karjäär
Mergime omandas bakalaureusekraadi (cum laude) avaliku poliitika ja juhtimise erialal Rochesteri Tehnoloogiainstituudist (RIT), ja magistrikraadi avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise erialal läbi Leuveni ülikooli, Münsteri ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammi.

Ta on töötanud ka külalisteadlasena New Yorgi osariigi ülikooli valitsuse tehnoloogiakeskuses (CTG) ning eGovlab teadur-praktikandina Stockholmi ülikooli arvuti- ja süsteemiteaduste instituudis. Viimasel ajal on ta töötanud Ragnar Nurkse instituudis projektiassistendina projektis „Kognitiivsete uuringute labori rajamine tehisintellekti sotsiaalsete, majanduslike ja õiguslike mõjude hindamiseks“.

Asimina (Mina) Kouvara on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ning uuringukeskuse P2P Lab koostööpartner.

Uurimisvaldkond
Asmina teeb oma doktoritööd COSMOLOCALISM projekti raames, ning uurib jätkusuutlikkust ühisvaral põhineva koosloome ja tehnoloogiaarenduse kontekstis, keskendudes rahvakeelele, rohujuuretasandile ja mitte-lääne perspektiivile. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad tehnoloogiline suveräänsus, tasaareng, maastiku haldamine, mitteformaalne haridus ja disaini õiglus.

Haridus ja karjäär
Asimina on omandanud integreeritud 5-aastase magistrikraadi Kreeta Tehnikaülikoolis arhitektuuriinseneri erialal ning magistrikraadi Ateena Riiklikus Tehnikaülikoolis keskkonna ja mägipiirkondade arengu valdkonnas.

Varem töötas ta era- ja avaliku sektori arhitektina Kreekas ja Ühendkuningriigis ning on traditsioonilise arhitektuurialast uurimistööd tegeva valitsusvälise organisatsiooni Boulouki asutaja- ning endine tuumikliige.

Asimina on pälvinud rahvusvahelise MTÜ Cultural Heritage Without Borders (CHwB) stipendiume traditsioonilise ehituse ja pärandi haldamise koolitusteks, ning 2019. aastal osales ta Kreeka esindajana UNESCO korraldatud Euroopa noorte kultuuripärandi professionaalide foorumil.

Ta on ka kunstialgatuse Quokka kaaslooja ja Wudangi sisemiste võitluskunstide praktiseerija.

Lucas Lemos on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ja uuringukeskuse P2P Lab liige.

Uurimisvaldkond
Tema doktoritöö keskendub areneva tootmisviisi Design Global, Manufacture Local demokratiseerimis- ja innovatsioonipotentsiaali hindamisele. Tema uurimisvaldkonnad on digitaalsed ühisvarad, avatud lähtekood, hajutatud tootmine, kaasav võrgustikupõhine valitsemine ja kogukonnapõhine innovatsioon. Lisaks on ta COSMOLOCALISM-i teadusporjekti tuumikliige ja koordineeris aastatel 2020-21 projekti Distributed Design.

Õpetamine
Lucas on õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis mitmeid kursusi, sealhulgas magistriõppe tehnoloogiajuhtimise ja disaini ja tehnoloogia tuleviku erikursust ning bakalaureuseõppe tasemel kursust kaasaegsetest ühiskondlikkest väljakutsetest: ühisvara taasavastamine ökoloogilise kriisi ajal.

Haridus ja karjäär
Lucas omandas bakalaureusekraadi sotsioloogias Hispaania A Coruña ülikoolist ning magistrikraadi tehnoloogia juhtimise ja digitaalse transformatsiooni alal Tallinna Tehnikaülikoolist.

Lisaks töötamisele Tallinna Tehnikaülikoolis on Lucas olnud külalislektoriks Kozminski ülikoolis Varssavis, Poolas. Praegu tegutseb ta juhatuse liikme ja haldajana sihtasutuses Fab City Foundation, mis toetab Fab City ülemaailmset algatust arendades linnade ja nende kogukondade suutlikkuse tõstmisele keskenduvaid projekte ja haridusprogramme.

Jaanus Müür

Jaanus Müür on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.

Colin Van Noordt

Colin van Noordt on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.

Uurimisvaldkond
Colini doktoritöö keskendub avalikes teenustes tehisintellekti tehnoloogiate kasutamise läbi loodavale avalikule väärtusele. Ta uurib oma töös, mida valitsuses tehisintellektiks peetakse, millised nõuded ja tegurid aitavad kaasa tehisintellekti kasutuselevõtule ja rakendamisele riigiasutustes ning kas tehisintellekti tehnoloogiad suudavad luua avalikku väärtust, ja kui jah, siis kuidas.

Samaaegselt doktorikraadi omandamisega töötab Colin väliseksperdina Euroopa Komisjoni tehisintellekti jälgimise meeskonnas, kus ta panustab avalikes teenustes tehisintellekti kasutamist käsitlevatesse uurimistegevustesse. Lisaks on Colin uurimisassistent projektis InTouch.AI.EU, mille eesmärk on rahvusvaheliselt propageerida ELi nägemust jätkusuutlikust ja usaldusväärsest tehisintellektist.

Ta on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse mõjuka raporti "AI Watch Artificial Intelligence in public services" kaasautor, ning autor mitmetes teistes AI Watch väljaannetes, mis käsitlevad tehisintellekti kasutamist valitsuses. Colin on koos Yannis Charalabidise ja Rony Medagliaga ka kirjastuse Edward Elgar Publishing poolt peatselt väljaantava käsiraamatu "Research Handbook on Artificial Intelligence for Public Management" kaastoimetaja.

Haridus ja karjäär
Colin omandas bakalaureusekraadi avaliku halduse erialal Leideni ülikoolist ning magistrikraadi avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise alal läbi Leuveni ülikooli, Münsteri ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammi. Samuti on ta lõpetanud Leideni ülikooli valitsemise ja globaalküsimuste teaduskonna Honours College Expertise in Practice.

Varem on Colin kuulunud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu "Exploring Digital Government Transformation (DigiGOV)" ekspertrühma. Õpingute ajal, aastatel 2018. ja 2019. oli ta Eesti valitsuse praktikandina abiks kõrgetasemelise konverentsi Tallinn Digital Summit korraldamisel ning läbis praktika Hollandi senatis. Praegu nõustab Colin ka Belgia valitsuse AI4GOV juhtnõukogu.

Colini töid on rahvusvaheliselt tunnustatud ning need on leidnud aktiivset kasutust Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu, OECD ja mitmete Euroopa liikmesriikide poolt osana nende valitsemises tehisintellekti kasutamist käsitlevas strateegias, poliitikas, uuringutes või publikatsioonides. Tema artikkel "The Use of AI in Public Services: Results from a Preliminary Mapping Across the EU International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance 2020" (kirjutatud koos Gianluca Misuraca ja Anys Boukliga) nimetati ICEGOV 2020 konverentsil aasta parimaks teadustööks.

Videod
Stimulating the uptake of AI in public administrations: Overview and comparison of AI Strategies of European Member States - VideoLectures.NET  

Steven Nõmmik on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Tema doktoritöö keskendub erinevatele koostöövormidele avalikus sektoris, et luua ja säilitada innovatsioon koostööprotsessides ja uurimise all olevates mõjudes. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud avaliku juhtimise, koordineerimise, koostööpõhise valitsemise ja innovatsiooniuuringutega. Praegu on ta seotud uurimisprojektiga „Machine learning and AI-powered public service delivery“.

Õpetamine
Steven on avaliku halduse ja innovatsiooni magistri õppekava magistritöö kaitsmiskomisjoni liige. Lisaks on ta tehnoloogiajuhtimise ja digitaalse transformatsiooni magistriprogrammi nõukogu liige. Ta on õpetanud ka bakalaureuseõppe kursuseid ja olnud õppeassistendiks ühiskonnateaduste klassikute; Euroopa Liidu ning avaliku eetika ja korruptsiooni kursustel. Õppejõuna on ta lugenud kursust sotsiaalteaduste klassikutest.

Haridus ja karjäär
Tal on Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusekraad avaliku halduse ja valitsemise erialal ning magistrikraad tehnoloogia juhtimise ja digitaalse transformatsiooni erialal. Tal on töötanud EUPACK projekti ja H2020 projekti TROPICO uurimisassistendina.

Steven pälvis NISPAcee 29. aastakonverentsil parima üliõpilastöö auhinna oma töö "Digitaalse innovatsiooni organisatsioonidevaheline koostöö juhtimine avalikus sektoris – Eesti Tööregistri näitel" eest.

Kerli Onno

Kerli Onno on Nurkse instituudi tööstusdoktorant.

Uurimisvaldkond
Tema uurimistöö keskendub andmevõimekuse väärtusele avaliku sektori organisatsioonides. Töötades analüüsiüksuse juhina EV Maksu- ja Tolliametis tunneb ta sügavat huvi selle vastu, kuidas andmevõimekus avaliku sektori organisatsioone muutuvate keskkondadega kohanemisel ja dünaamiliste tegutsemisviiside väljatöötamisel toetab, et pakkuda neile pikaajalist avalikku väärtust. Lisaks uurib ta erinevaid eksperimentaalseid lähenemisviise avaliku sektori organisatsioonides ning osaleb uurimisprojektis „Eksperimentaalsed lähenemisviisid ja institutsionaalsed uuendused fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades".

Haridus ja karjäär
Kerlil on magistrikraad kommunikatsioonijuhtimise erialal Tallinna Ülikoolist (cum laude) ning Eesti Sisekaitseakadeemiast sisejulgeolekualane magistrikraad suunitlusega meediauuringutele ja riigikaitse strateegilisele kommunikatsioonile.

Pisith San on budistlik munk ning Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Ta on olnud seotud COSMOLOCALISM projektiga alates 2019. aasta septembrist, et omandada doktorikraad valdkonnas, mis keskendub budistlikule majandusele ja valitsemisele: Theravada Perspectives on Commons-Based Peer Production, Policy without Indicators ning Happiness and Public Purpose.

Haridus ja karjäär
Pisith omandas bakalaureusekraadi Myanmari Rahvusvahelises Threvada budistlikus misjonäride ülikoolis ja magistrikraadi (kiitusega) Tai Rahvusvahelises budistlikus kolledžis.

Ta töötas organisatsioonis Buddhism for Development (BFD) sotsiaalse kogukonna töötajana, kes abistas programmiametnikku plaani väljatöötamisel, inimõiguste programmi jälgimisel ning aitas programmiametnikul jälgida ja aru anda BFD strateegilise programmi tegevustest, mis puudutavad arengu ja juhtimisega seotud küsimusi. Ta on olnud lektor Preah Sihanouk Raja Buddhist University Battambangi ülikoolilinnakus ning avaldanud või toimetanud mitmetel teemadel, näiteks "Kambodža budistide vastus Prantsuse protektoraadile", "Kuningas Asoka panus Budismi" ja "Buddha vaade sõpruse mõjule."

Luiza Schuch de Azambuja

Luiza Schuch De Azambuja on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur. Ta on ka Erasmus+ Strengthening Governance Capacity for Smart Sustainable Cities kohalik projektijuht.

Uurimisvaldkond
Alates 2013. aastast on Luiza tegelenud tarkade linnade uurimisega ning tema praegune teadustöö on suunatud tarkade säästvate linnade ja targa valitsemise arendamiseks vajalike tegurite ja takistuste väljaselgitamisele.

Haridus ja karjäär
Tal on kaks bakalaureusekraadi ja sotsiaalteaduste magistrikraad. Ärijuhtimise bakalaureusekraad IT-juhtimise erialal Pontifícia Universidade Católica do Rio Grande do Sulis - PUCRS, Brasiilia ja arhiivihalduse bakalaureusekraad Universidade Federal do Rio Grande do Sul, Brasiilia. Magistrikraadi (cum laude) omandas ta avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise erialal läbi Leuveni ülikooli, Münsteri ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammi

Luizal on 7-aastane töökogemus Brasiiliast, sealhulgas 6 aastat töötamist Dell Computersis (2008–2014) muudatuste juhi, konfiguratsioonijuhi ja ärianalüütikuna ning enam kui aasta e-valitsemise alast projektijuhtimist targa linna PUCRS ja Huawei teadus- ja arendustegevuse projektis (2015–2016).

Radu Serrano on Nurkse instituudi doktorant.

Uurimisvaldkond
Radu doktoritöö keskendub küberjulgeoleku valitsemisele, kus ta püüab leida vastust riikliku küberjulgeolekupoliitika mõõtmist ja rakendamist puudutavatele küsimustele.

Ta osales projektis "Cost of Democratic Elections" (CoDE) prof Robert Krimmeri ja dr David Dueñas-Cidi juhendamisel. Praegu on ta ka projektijuht e-Riigi Akadeemias, kus ta viib ellu e-demokraatiale, targale valitsemisele ja küberturvalisusele keskenduvaid projekte.

Haridus ja karjäär
Radu omandas magistrikraadi Avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemine erialal Leuveni  Münsteri ja Tallinna Tehnikaülikooli Erasmus Munduse ühisprogrammis, ning sotsiaalteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis.

Mariliis Trei

Mariliis Trei on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur.

Uurimisvaldkond
Mariliisi peamised uurimisvaldkonnad on avaliku poliitika kujundamine, tõenduspõhise poliitika kujundamine, avalikkuse kaasamine ja valitsusvälised organisatsioonid. Tema doktoritöö keskendub avaliku sektori koordineerimisele ja horisontaalse poliitika kujundamisele ning uurib, missugused on huvirühmade poliitika kujundamisse kaasamise eelised ja piirangud teadlike otsuste tegemise juures. Mariliis on aktiivselt osalenud uurimisprojektides “Valitsuskeskuse koordinatsiooniinstrumendid: tähtajaliste rakkerühmade võimalused ja piirangud” ning “Navigeerimine tormis: Euroopa väikeriikide ees seisvad väljakutsed.”

Haridus ja karjäär
Mariliis on omandanud ajaloo bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ja magistrikraadi avaliku halduse erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. Varem on ta töötanud konsultandina erasektoris ning olnud seotud loomemajandust ja Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamist hindavate projektidega Eestis.

Alicia Trepat Pont

Alícia Trepat Pont on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur. Ta on ka interdistsiplinaarse uuringukeskuse P2P Lab koostööpartner.

Uurimisvaldkond
Alícia teeb oma doktoritööd P2P Lab uurimisgrupi poolt läbiviidava projekti COSMOLOCALISM raames, ning keskendub iseorganiseerumise aspektidele kogukondades, kus tegeletakse alternatiivide loomisega praegusele sotsiaalmajanduslikule süsteemile. Tema sügavamaks huviks on emotsioonid ning nende rolli mõistmine alternatiivsetes organiseerimisviisides.

Haridus ja karjäär
Ta on õppinud rahvusvahelist kaubandust (BA, Universitat Pompeu Fabra), ärijuhtimist (BA, Universitat Pompeu Fabra), turundust (MSc EAE Business School) ja ettevõtte sotsiaalset vastutust (MSc Vienna University of Applied Sciences).

Alates 2016. aastast on Alícia olnud osalusprotsesside ja jagatud valitsemise kujundajaks ja vahendajaks enam kui 15 riigis ning tegutsenud globaalsetes meeskondades. Ta on Ouishare'i kogukonna arendaja ja Greaterthani (Enspiral venture) kaastöötaja.

Nikiforos Tsiouris on Nurkse instituudi doktorant-nooremteadur ja uuringukeskuse P2P Lab liige.

Uurimisvaldkond
Nikiforos omandab doktorikraadi nutikate linnade valitsemise alal ning on seotud projektiga FinEst Twins Smart City. Tema uurimishuviks on ringmajandus, tark linn, ühisvara ja jätkusuutlikkusele üleminek. Ta on osalenud ka EL H2020 projektis REFLOW, mis otsib vastupidavaid lahendusi ringmajanduse suunal, ja avatud laboris Tzoumakers, mis on mõeldud kogukondadele, kes saaksid kollektiivselt välja töötada ja toota tööriistu väikesemahuliseks põllumajanduslikuks tootmiseks.

Haridus ja karjäär
Nikiforos on ehitusinsener ja tal on integreeritud magistrikraad transpordi ja projektijuhtimise alal Thessaloniki Aristotelese ülikoolist.

Johanna Vallistu

Johanna Vallistu on tööstusdoktorant ning nooremteadur Nurkse instituudis.

Uurimisvaldkond
Johanna uurimisfookuses on tuleviku sotsiaalkindlustus ja avalikud teenused uute töövormide, mobiilsuse ja globaalsete töösuhete ajastul. Riigikogu mõttekojas Arenguseire Keskus (ASK) eksperdina töötades on ta saanud põhjaliku sissevaate oma uurimisteemade sõlmküsimustesse. ASKis on Johanna juhtinud projekte tööturu tuleviku, pensionide ja ravikindlustuse tuleviku teemadel. Johannat huvitab eriti see, millised on riikide võimalused ja valmisolek tagada enesehõivatute sotsiaalkaitse - kuidas saavad platvormitöötajad ja iseendale tööandjad ravikindlustuse ja tulevikus pensioni? Kas digitehnoloogiate areng loob selleks meile uudseid lahendusi? Hea näide lahendustest on Eesti ettevõtluskonto. 

TalTechis on Johanna osa RITA mobiilse elu projektist ja fiskaalse valitsemise uurimisrühmast.

Õpetamine
Johanna on Nurkse instituudis viinud läbi riigi rahanduse aine seminare ning andnud külalisloenguid tulevikeseire, trendianalüüsi ja töö tuleviku teemadel. 

Haridus ja karjäär
Varasemalt on Johanna õppinud Riias Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis bakalaureuseõppes majandust ja ärijuhtimist ning omandanud ühise magistrikraadi Nurkse instituudi tehnoloogia valitsemise ja Sciences Po Lyoni poliitikate hindamise programmides.

Johanna on üle kümne aasta töötanud sotsiaalteaduslike uuringute valdkonnas ning on Euroopa Sotsiaalkindlustuse Instituudi (EISS) ekspertliige. 

Tugitöötajad

Ifigeneia Douvitsa töötab Nurkse instituudis projekti COSMOLOCALISM assistendina. Ta on ka P2P Lab’i uurimiskollektiivi liige.

Teda huvitavad kooperatiivide tava- ja põhiseaduslik õiguskord riiklikust, rahvusvahelisest ja võrdlevast perspektiivist ning selle seosed tegevõigusega. 

Ifigeneial on omandanud bakalaureusekraadi õigusteaduses, magistrikraad avaliku õiguse ja politoloogia alal ning doktorikraadi õigussotsioloogias Kreekas Traakia Demokritose ülikoolis, kus ta on töötanud ka õppejõuna.

Ta on olnud külalisuurija Helsingi ülikoolis. Praegu töötab ta Kreeka Avatud Ülikoolis sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse magistriõppe programmis kaasatud lektorina. Lisaks on Ifigeneia üks ajakirja International Journal of Cooperative Law asutajatest ja selle toimetuskolleegiumi liige. Ta on ka  Global Cooperative Law Committee of the International Cooperative Alliance Euroopa esindaja ning töötanud Euroopa piirkondliku uurijana Cooperatives Europe (Legislation Framework Analysis (ICA- EU Partnership) ja liikmena kooperatiivis People's University of Socia Solidarity Economy“ "UnivSSE Coop".

Karin Kruup

Karin Kruup on EL-i rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojekti CENTRINNO koordinaator. Projekti piloot Tallinnas muudab vana kultuurikeskuse aadressil Kopli 93 eksperimenteerimislaboriks, kohalikuks Fab City Hub’iks iseorganiseerumise ja vastupidavuse tagamiseks. Ta on ka interdistsiplinaarse uurimiskollektiivi P2P Lab koostööpartner.

Karinil on Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusekraad majanduses ja magistrikraad tehnoloogia valitsemise erialal.

Varasemalt töötas ta peamiselt IT-valdkonnas tehnoloogiaettevõtetes ja idufirmades. Tema huvid ja fookus on nüüdseks nihkunud tehnoloogia valitsemisele, digitaalsele ühisvarale, avatud kooperativismile, ringmajandusele ja säilenõtkete süsteemide kujundamisele.

Piret Kähr

Piret Kähr on Nurkse instituudi sekretär-juhiabi. Instituudi raudvarana töötab ta ülikoolis alates 1998-ndast aastast, toetades Nurkse akadeemilist peret kõigis tehnilistes ning korralduslikes küsimustes.

Ka tudengitele on Piret oluline tugi, kes motiveerib ja julgustab üliõpilasi tulema toime ka väljakutsuvate olukordadega, mis õpingute jooksul võivad ette tulla. Ta abistab õppureid nii õppetegevuse, vastuvõtu kui ka tunniplaaniga seotud küsimustes.

Kõige rohkem tunneb Piret uhkust selle üle, et ta naudib oma tööd. Pireti jaoks on oluline, et ta saab rääkida ausalt kaasa asjade muutmises ning näeb, et see mõjutab ka tulemusi. Üle kõige tunneb ta uhkust oma toredate töökaaslaste üle.

Indra Lal Acharja on teadur interdistsiplinaarses ühisvarale keskendunud uurimiskollektiivis P2P Lab ning Ragnar Nurkse instituudi COSMOLOCALISM projekti assistent ja Bhutani kaastöötaja.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on digitaalne ühisvara, ühisvaral põhinev koosloome, kogukonna juhtimine, detsentraliseeritud põllumajanduse uuendused, digitaalne valitsemine, jätkusuutlikkuse uuringud ja rahvuslik koguõnn. COSMOLOCALISMi projekti osana asutas ta Ida-Bhutanis ühisvarale orienteeritud ühistuplatvormi, mis keskendub põllumeeste tööd toetavate väikesemahuliste põllumajandustööriistade koosloomisele, teenindamisele ja hooldamisele. Koos teiste sarnaste pilootprojektidega püüab projekt COSMOLOCALISM uurida digitaalse ühisvara ja kohalike tootmistehnoloogiate konvergentsi.

Indra omandas säästva arengu bakalaureusekraadi loodusvarade kolledžis Lobesas, Punakhas, Bhutanis.

Enne COSMOLOCALISM meeskonnaga liitumist töötas ta keskkonnateaduste (EVS) tehnilise assistendina Bhutani kuninglikus Thimphu kolledžis. EVT tehnilise assistendina juhendas ta metroloogiliste andmete kogumist, mesindust, säästva põllumajanduse välitöid ja viiv läbi keskkonnateaduse osakonna bakalaureuseõppe üliõpilaste õpperetki.

Anne-May Nagel

Anne-May Nagel on Nurkse instituudi kommunikatsioonijuht ning ühtlasi juhib ta ka CENTRINNO ümberkujundatavatele tööstusajaloolistele paikadele suunatud uurimisprojekti piloodi Kopli 93 kogukonnakeskuse kommunikatsiooni.

Tema peamine tööülesanne on tõhusalt koordineerida instituudi kommunikatsiooni ning CENTRINNO projektis suhtlust kõigi Kopli 93 partneritega.

Anne-Mayl on magistrikraad kommunikatsiooni erialal Tallinna Ülikoolist. Ta on töötanud Tallinna Linnavalitsuse pressiesindajana, olles ka üks Tallinn - Euroopa Roheline Pealinn 2022 finaali meeskonnajuhte. Tema varasem projektikogemus põhineb Interreg Central-Baltic projektil B. Green: Putukaväil 2.0.

Irma Põder

Irma Põder on projekti assistent mitmete Nurkse instituudi H2020 ja Erasmus+ projektide juures.

Muu hulgas on tema töö fookuses projektide administreerimine, partneritega suhtlemine ja koordineerimine, uurimistöö toetamine ning eelarve planeerimine. Suurim Irma poolt toetatavatest projektidest on TalTechi poolt koordineeritud TOOP, milles on osa võtnud ligi 50 partnerit 20 riigist. TOOPi eesmärk on soodustada andmevahetust Euroopa avaliku halduse organisatsioonide vahel läbi standardiseerimise, uudsete tehnoloogiliste lahenduste ja koostöö arenduse. SMOOTH ja Compra projektid keskenduvad haridusele ning ühisvaraliste õpikogukondade uurimisele ja analüüsivad nende rolli ebavõrdse kohtlemise vähendamises. 

Irmal on Inglismaalt Southamptoni Ülikoolist bakalaureusekraad kriminoloogia ja psühholoogia valdkonnas  ning magistrikraad rahvusvahelises julgeolekus. 

Ave Timberg

Ave Timberg on CENTRINNO ümberkujundatavatele tööstusajaloolistele paikadele suunatud uurimisprojekti piloodi Kopli 93 kogukonnakeskuse koordinaator.

Ave on see inimene, kes seisab Kopli 93 kontseptsiooni ja visiooni väljatöötamise, kogukonna ja koostöövõrgustiku loomise ja arendamise taga. Lisaks vastutab ta kogukonna ürituste ja tegevuste korraldamise ning projektiandmete kaardistamise ja analüüsi eest.

Avel on bakalaureusekraad akadeemilises usuteaduses EELK Usuteaduse Instituudist. Tal on varasem töökogemus Säästva Renoveerimise Infokeskusest (SRIK MTÜ) projektikoordinaatorina Soome-Eesti ühisprojektis „Vana maja“ (Eesti ja Soome muinsuskaitset, traditsioonilisi hooneid ja ehitustavasid väärtustavate mittetulundusühingute püsiva koostöövõrgustiku loomine ning omavahelise koostöö tugevdamine, 2006-2008).  Aastatel 2009-2012 töötas ta Kesk-Läänemere Interreg IV A-programmi projekti „PRONATMAT“ (looduslike materjalide ja oskusteabe edendamine) koordinaatorina. Projekti eesmärk oli tõsta teadlikkust ja suurendada loodusmaterjalide kasutamist sellistes valdkondades nagu ökoloogiline ehitus, käsitöö, disain, kunst ja kultuuripärand.

Ave on lisaks omandanud Tallinna Polütehnikumis ruumikujundaja eriala ning õppinud mööbli restaureerimist.