Ragnar Nurkse instituut on interdistsiplinaarsetel uurimisgruppidel rajanev teaduskeskus, mis tegeleb tulevikku loovate ja ühiskondlikult oluliste uurimisküsimustega järgmistes teemavaldkondades:
- valitsemise ja riigijuhtimise mudelid ja praktikad globaalses võrdluses;
- e-valitsemine ja ühiskondade digitaalne transformatsioon: andmestumine, digiajastu avalikud teenused ja riigi ja kodanike suhtes, targad linnad ja digitaalsed teenused ning piiride ülene koostöö;
- partnertehnoloogiad, nende valitsemine ja uued tootmismudelid ühiskonnas;
- fiskaalne valitsemise ja fiskaalbürokraatiad;
- teadus- ja innovatsioonipoliitika ning selle juhtimine;
- teaduse ja tehnoloogia filosoofia ning eetika.
Oma uurimisstrateegiate seadmisel lähtume nii Eesti kui Euroopa pikaajalistest väljakutsetest ning ÜRO kestliku arengu eesmärkidest.
Jooksvad teadus- ja innovatsiooniprojektid
Projekti tüüp: Euroopa Komisjoni Interreg BSR poolt rahastatud projekt, 2023-2025, kogusumma 207 533 EUR
Juhtiv uurija: Dr. Jaanus Müür
Lühitutvustus: Linnalennunduse (UAM) levikuga kaasneb ootusi, muresid ja soove nii ettevõtete, linna kui ka linlaste poolt. Droonid võivad olla kliimasõbralik viis inimeste ja kaupade veoks, aga see sektor saab edukalt kasvada ainult siis, kui selle kasv on linnadele ja linlastele vastuvõetav.
Projekti CITYAM ülesandeks on toetada droonide ja muu linnalennunduse vastutustundlikku ja ohutut kasvu info kogumise ja jagamise ning uute tööriistade väljatöötamise teel. Projekt aitab omalt poolt kaasa linnade õhuruumi kasutamise planeerimisele ja linnalennundusstrateegiate väljatöötamisele. Peale selle tekib projekti käigus igakülgne ülevaade Euroopa Liidu kohalikest ja regionaalsetest õigusnormidest ja praktikatest.
Projekti tüüp: Euroopa Komisjoni Horisont programmi poolt rahastatud projekt, 2025-2029, kogusumma 222 750 EUR
Juhtiv uurija: Prof. Veiko Lember
Lühitutvustus: RADARi projekti eesmärgiks on edendada avalike teenuste ja halduste demokraatiliku valitsemist. Avaliku halduse legitiimsuse tõendamiseks keskendutatakse demokraatlikele pidepunktidle, uutele narratiividele ning haridusele.
Projekti tüüp: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt rahastatud projekt, 2025-2026, kogusumma 174 151 EUR
Juhtiv uurija: Prof. Erkki Karo
Lühitutvustus: Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos.
Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste :
1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub.
2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada?
3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina.
Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.
Projekti tüüp: Euroopa Komisjoni LIFE programmi poolt rahastatud projekt, 2023-2026, kogusumma 185 613 EUR
Juhtiv uurija: Prof. Chris Giotitsas
Lühitutvustus: LIFE-COMETi eesmärk on läbi viia igakülgne ja terviklik hindamine, kogemuste vahetamine parimatest tavadest, aga ka märkimisväärsed propageerimistööd, et saavutada nihe võimaldavate raamistike soovitud ümberkujundamise suunas. Peamine eesmärk on luua kogukonna energiakoalitsioonid, mis soodustavad peamiste sidusrühmade koostööd. Nad võtavad osa meetmetest, mille eesmärk on lihtsustada protseduure ja luua paremad tingimused kollektiivse propageerimise kaudu, võimaldades ja ergutades kodanikke CE-projektides osalema. Projekt pakub kohandatud lahendusi ning konkreetset tehnilist, õiguslikku ja haldustuge, töötades samal ajal välja ühiseid vahendeid, et toetada alustavate energiakogukondade arengut.
Projekti tüüp: Euroopa Komisjoni H2020 poolt rahastatud projekt, 2025-2029, kogusumma 288 713 EUR
Juhtiv uurija: Prof. Tiina Randma-Liiv
Lühitutvustus: Euroopa riikide COVID-pandeemia järgne poliitika keskendub “normaalsuse” taastamisele peale kriisi. Selliseid pingutusi peegeldab uurimistöö “vastupidavuse” kohta, mis on saanud peamiseks kriisijuhtimise paradigmaks. Sellegipoolest on olemas mitmeid olulisi riigivalitsemise väljakutseid, mida “vastupidavuselele” keskenduv lähenemine ei käsitle. Eelkõige, kuidas saaksid Euroopa ühiskonnad arendada paidlikku kohandumist ja proaktiivset innovatsiooni kriiside juhtimisel olukordades, kus varasemate praktikate juurde tagasipöördumine ei ole võimalik ega soovitav? Kuidas saavad demokraatlikud institutsioonid üleval hoida väärtusi nagu demokraatia, õigusriik and kodanike põhiõiguste tagamine kriisist põhjustatud turbulentsi kontekstis? ROBUST projekt uurib selliseid väljakutseid eesmärgiga aidata kaasa paradigma muutusele “vastupidavusest” “kestliku” kriisijuhtimiseni. Projekti eesmärgiks on operatsionaliseerida tulevikku vaatav kestliku kriisijuhtimise kontseptsioon ja uurida empiiriliselt selle toimimist. Projekt ühendab ajaloolist ja võrdlevat analüüsi Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemetel, mille põhjal kogutav andmestik võimaldab identifitseerida tegureid, mis soodustavad või piiravad kestlikku kriisijuhtimist. Projekt uurib ELi institutsioonide ja kaheksa riigi keskvalitsuste reageerimist hiljutistele kriisidele (rõhuasetusega COVID-19 pandeemial) selleks, et teadvustada üldisi mustreid süsteemitasandi reageerimisel kriisidele. Lisaks viiakse läbi põhjalikud uuringud 16 Euroopa kohalikus omavalitsuses mõistmaks seda, kuidas ELi, riigi keskvalitsuse ja omavalitsuse tasemed kriisijuhtimises läbi põimuvad ning kuidas seda kogevad kodanikud. Selle alusel arendatakse projektis välja uut tüüpi mõtteviis koos paradigmaatilise muutusega kriisijuhtimisele, millega kaasnevad poliitikasoovitused kestliku tulevikku vaatava kriisijuhtimise kujundamiseks.
Projekti tüüp: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatud projekt, 2024-2027, kogusumma 1 216 300 EUR
Nurkse instituudi poolne põhitäitja: Prof. Anu Masso
Lühitutvustus: LinnaSulps pakub terviklikku lahendust suplusvee kvaliteedi jälgimiseks ja haldamiseks ligi reaalajas. Projektis kasutatakse sensoreid ja tehnoloogiaid fekaalide indikaatorbakterite tuvastamiseks. Süsteem integreerib kohapealseid andmeid IoT-anduritelt, meteoroloogilisi andmeid ja georuumilisi andmeid valgalade tasandil, et pakkuda täpseid ja õigeaegseid veekvaliteedi andmeid ja prognoose. Lahendus arendatakse välja, piloteeritakse Tartus ja Dublinis ning valmistatakse ette kommertsialiseerimiseks.
Projekti tüüp: ETAGi poolt rahastatud projekt, 2021-2025, kogusumma 869 100 EUR
Nurkse instituudi poolne põhitäitja: Prof. Ringa Raudla
Lühitutvustus: Projekti eesmärgiks on uurida võimalusi ja ohtusid, mis kaasnevad eksperimentaalsete lähenemiste kasutamisega soodustamaks institutsionaalseid innovatsioone fiskaal- ja finantspoliitikas. Projekti konkreetsemaks fookuseks on fiskaalse ja finantsbürokraatia (rahandusministeeriumite, finantsinspektsioonide ja keskpankade ametnike) roll eksperimentaalsete lähenemiste kasutamisel institutsionaalsete innovatsioonide soodustamisel Eestis, Lätis ja Soomes. Projekt adresseerib järgnevaid uurimisküsimusi: Millised on peamised kasud ja probleemid, mis kaasnevad eksperimentaalsete lähenemiste ulatuslikumalt kasutamisel fiskaal- ja finantspoliitikas? Kui edukad on olnud senised ja käigusolevad eksperimendid neis poliitikavaldkondades? Milliseid administratiivseid ja poliitika-analüütilisi suutlikkusi peaks fiskaal- ja finantsbürokraatiate puhul arendama, et soodustada eksperimentaalseid lähenemisi institutsionaalsete innovatsioonide saavutamisel?
Nurkse instituudi teadus- ja innovatsioonitegevusi on oluliselt toetanud Euroopa Komisjoni Raamprogrammide (FP7 ja H2020) ja territoriaalse koostöö programmide (Interreg) raames rahastatud teadus- ja arendusprojektid, nt:
BoostEuroTeQ: institutsionaalsed muutused vastutustundliku insenerihariduse arendamiseks Euroopas, 2021-2024 (juht prof Erkki Karo), vt rohkem SIIT
CENTRINNO: vanad industriaalsed piirkonnad kui innovatsiooni ja linna transformatsiooni uued keskused, 2020-2024 (juht prof Veiko Lember), vt rohkem: https://centrinno.eu/about/
SMOOTH: hariduslik ühisvara ja aktiivne sotsiaalne kaasamine, 2021-2024 (juht prof Vasilis Kostakis), vt rohkem SIIT
ComPra: segaõppel põhinevad lühikoolitused ühisvaralistest praktikatest, 2020-2023 (juht prof Vasilis Kostakis), vt rohkem SIIT
COSMOLOCALISM: Globaalne disain, kohalik tootmine - Tärkava tootmismudeli praktikate ning innovatsiooni ja kestlikkuse potentsiaali hindamine, 2019-2022 (juht prof Vasilis Kostakis), vt rohkem https://www.cosmolocalism.eu
CATCHAIN: konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul, 2018-2022 (juht prof Tarmo Kalvet), vt rohkem: https://www.catchain.eu
BIO-ADDVAL: Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring, 2018-2021 (juht: prof Erkki Karo), vt rohkem: https://taltech.ee/biomajandus
CAP4CITY: tarkade ja jätkusuutlike linnade juhtimise ja valitsemise tugevdamine, 2018-2021 (juht: prof Robert Krimmer)
TROPICO: muutused avatud, innovatiivse ja koostööl põhineva riigivalitsemise suunas, 2017-2021 (juht: prof Tiina Randma-Liiv), vt rohkem: https://tropico-project.eu
TOOP: andmete ühekordse küsimise põhimõtte projekt, 2017-2020 (juht: prof Robert Krimmer)
Valitsuskeskuse koordinatsiooniinstrumendid: tähtajaliste rakkerühmade võimalused ja piirangud, 2017-2020 (juht: dr Külli Sarapuu)
Internetis hääletamine kui täiendav võimalus õiguslikult siduvateks valimisteks: väljakutsed hääletamisprotsessi ümberkujundamisele, 2017-2020 (juht: prof Robert Krimmer)
- Sohjoa Baltic: automaatsete elektriliste väikebusside kasutuselevõtmine esimese ja viimase miili lahendusena, 2017-2020, vt rohkem: https://www.sohjoabaltic.eu/
- OpenGovIntelligence: Innovatsiooni ja loovuse edendamine Euroopas läbi avaliku halduse moderniseerimise ning lingitud statistiliste avaandmete pakkumise ja kasutamise, 2016-2019 (juht: prof Robert Krimmer), vt rohkem: https://www.opengovintelligence.eu
- LIPSE: avaliku sektori tingimustes innovatsioonist õppimine, 2013-2016 (juht: prof Rainer Kattel)
- FESSUD: inantsialiseerumine, majandus, ühiskond ning jätkusuutlik areng, 2011-2015 (juht: prof Rainer Kattel), vt rohkem: https://fessud.eu
- COCOPS: koordineerimine ja ühtsus riigivalitsemisel, reformid ja tuleviku väljakutsed, 2011-2015 (juht: prof Tiina Randma-Liiv)
Lisaks Euroopa Liidu raamprogrammi toetustele on Nurkses viidu ellu ka teisi rahvusvahelisi teadusprojekte, nt
- Innovatsioon ja riik: kuidas peaks valitsus innovatsioonipoliitikat ellu viima ja finantseerima? Institute of New Economic Thinking uurimistoetus, 2014-2015 (juht: Prof. Rainer Kattel)
- Kuidas seletada poliitika muutusi: finants- ja fiskaalbürokraatia Läänemere regioonis? Norra-Eesti teaduskoostöö programm, 2014-2017 (juht: Prof. Ringa Raudla)
Kodumaiselt on Nurkse instituudi teadus- ja arendustegevust rahastanud:
- Eesti Teadusagentuur – varasemad ETAGi ja ETFi personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused ning RITA programmi raames läbiviidud teadus- ja innovatsioonisüsteemi uuringud, vt täpsemalt siit ja siit.
- Haridus- ja teadusministeerium – sihtfinantseerimise toetused, 2011-2015 elluviidud teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS, riigihanked teadus- ja innovatsioonistrateegiate hindamiseks.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – riigihanked innovatsiooniprotsesside ja Eesti nutika spetsialiseerumise arengute seireks.