Aprillis ilmus Mente et Manu eriväljaanne, mis keskendub rektorivalimisele. Kaks kandidaati on vastamisi 11-liikmelise nõukoguga, 9100 üliõpilase, 2242 töötaja, kümnete tuhandete vilistlaste ja tegelikult kogu ühiskonna ootustega. Ajakirjast leiad pikad intervjuud mõlema kandidaadiga, aga palju muudki.
Ajakirja kaanepersooniks on üliõpilasesinduse juht Annette Vijar, kes rääkis pikas intervjuus sellest, kuidas ta kasvas üles ehitusprojektide keskel, nii et edasiõppimise tee Tehnikaülikoolis tundus ainuvõimalik. Üliõpilane ja tudengiaktivist käib ka ettevõttes erialast tööd tegemas. Ta teab, et selleks, et palju jõuda, tuleb unetunnid täis magada ja koolitööde võlgu ei tohi lasta tekkid. Ta teab ka seda, et tipikate ühtehoidev vaim on Tehnikaülikooli kõige suurem tugevus. Ülikooli juhtkonnalt ootab ta sedasama, mida siin koolis õpetatakse: kastist väljas insenerimõtlemist ja suure pildi nägemist. Aga ka seda, et tudengeid väärtustataks kui ülikooli suurimat vara, ja seistaks tudengkonna seljataga.
Arvamusküljel kirjutab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Toomas Vaimann noorteadlaste muredest. “Eesti teaduse ja kõrghariduse tulevik sõltub sellest, kuidas suudame hoida ja arendada noorteadlasi,” kirjutab ta ja selgitab: “Noorteadlased on teadusmaastiku selgroog – nad viivad läbi eksperimentaaluuringuid, kirjutavad teadusartikleid, juhendavad üliõpilasi ja panustavad ülikooli arendustegevusse.” Kuid doktorantuuris õppijate arv on viimase kümne aasta jooksul langenud ning paljud noorteadlased kogevad akadeemilise karjääri alustamisel ebakindlust. Doktorantide ja järeldoktorite ootused ülikoolile on selged: karjäärivõimaluste kindlus, õiglane ja motiveeriv palk, kvaliteetne juhendamine ning võimalus siduda akadeemiline töö ühiskondliku ja majandusliku arenguga.
Rektor professor Tiit Land kandideerib rektori teiseks ametiajaks. “Teine ametiaeg annaks võimaluse hoo mõnusasti ära kasutada ja ma tunnen, et olen selles olukorras,” põhjendab Land. Tema nägemus ideaalsest ülikoolist on see, et siin hoitakse ja väärtustatakse kõiki inimesi: et neid isiksusi, kellelt oodatakse kõige suuremat tulemust, toetatakse piisavalt, ning need, kes toetavad, tunnevad omakorda, et nad on organisatsioonis tunnustatud. Tänase Eesti jaoks näeb ta Tehnikaülikooli rolli ennekõike majanduse kasvatajana. “Eesti vajab, et oleme kõrgetasemelisel teadusel põhinev ettevõtlik ja innovaatiline ülikool nr 1, mitte vaid alusuuringuid tegev teadusülikool nr 2,” ütleb ta intervjuus. Oma ametiajal soovib Land, et Tehnikaülikool panustab Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse kasvatamisse ning kaitsetööstusse ja tehisaru arendamisse.
Akadeemik Tarmo Soomere selgitab, miks ta rektoriks kandideerib: “Tundub, et ülikool ei ole oma potentsiaali päris tervikuna rakendanud. Need argumendid, mis mulle lauale pandi, olid nii tugevad, et vastuvaidlemine olnuks isekas ja mitteriigimehelik.” Tänasele Eestile on tema hinnangul vaja Tehnikaülikooli kui teejuhti riigi arengus. Samal ajal kui ta peab ülikooli suurimaks tugevuseks meie kompetenseid inimesi ja tipptasemel õppe- ja teadustaristut, näeb ta inimeste hulgas ka TalTechi suurimat nõrkust. “Meil on liiga vähe inimesi, kes julgeks võtta vastu mastaapseid väljakutseid,” ütleb Soomere, tuues näiteks nii rektorikandidaatide nappuse kui teadlaskonna vähese kaasarääkimise ühiskonnas olulistel teemadel. Oma ametiajal soovib ta lahendada kaks struktuurset probleemi: tuua TalTechi maailma absoluutse tipptaseme hõngu ja sisustada ühiskonna teenimise roll ülikooli tegevuses.
Küsisime ülikoolis ja selle ümber olevatelt inimestelt, milline on hea ülikool. TalTechis tegutsevad inimesed said ausalt vastata küsimusele, milline on nende jaoks ideaalne ülikool (lk 28). Gümnaasiuminoored vastasid küsimusele, millises ülikoolis nad tahaksid õppida (lk 16). Ettevõtjad ja vilistlased avaldasid aga arvamust, millist ülikooli on Eestile vaja (lk 42). Oma ootused ülikooli juhtkonnale on sõnastanud nii akadeemiline ametiliit (lk 48) kui ka haldus- ja tugistruktuuri üksuste juhid (lk 45).
Loe ajakirja siin!
Linnakusse ja postkastidesse jõuab ajakiri aprilli neljandal nädalal.