Ida-Virumaa jaoks on kolledžil eriline tähendus. Tegemist on piirkonnaga, kus majandus on pikalt tuginenud tööstusele ning kus toimuvad ulatuslikud muutused – alates energiatootmise ümberkujundamisest kuni uute tehnoloogiate kasutuselevõtuni. Selles kontekstis on kohaliku kõrghariduse kättesaadavus kriitilise tähtsusega. Virumaa kolledž aitab kujundada spetsialiste, kes suudab neid muutusi ellu viia ja suunata. 

Õppimine on mitmekülgne, kuid personaalne

Kolledžis saab omandada rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistritaseme haridust. Õppekavad on välja töötatud koostöös ettevõtetega ning keskenduvad valdkondadele, mille järele on piirkonnas ja laiemalt Eestis kasvav vajadus.

Õppetöö toimub nii päeva- kui ka sessioonõppes. Sessioonõpe on korraldatud ligi kaks korda kuus nädalavahetustel, mis võimaldab õppimist töö kõrvalt. Õpperühmad on väiksed, mis loob eeldused personaalsemaks lähenemiseks ja tihedamaks suhtluseks õppejõududega.

Sisseastumisel ei nõuta riigieksameid – aluseks on varasemate õpingute keskmine hinne ning vestlus. Lõpetajad saavad Tallinna Tehnikaülikooli diplomi, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärgis.

Lisaks on võimalik jätkata õpinguid paindlikult: teise kõrghariduse omandamine on võimalik tasuta ka ilma tavapärase ooteajata, mis annab täiendava võimaluse karjääripöörajatele või oskuste täiendamiseks.

Esimese astme õppekavad

Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus on bakalaureuseõppe õppekava, mille raames omandavad tudengid arusaama majanduse toimimisest ning õpivad samal ajal ringmajanduse põhimõtteid ja keskkonnamõjude hindamist. Fookuses on oskus siduda ärilised eesmärgid kestliku mõtteviisiga ning kavandada lahendusi, mis arvestavad nii majandusliku kui ka keskkondliku mõjuga. Õpe on praktilise suunitlusega: tudengid õpivad arendama jätkusuutlikke ärimudeleid, mõistma ettevõtte põhifunktsioone ning rakendama ESG-põhimõtteid, kestlikkusaruandlust ja jätkusuutlikku finantsjuhtimist. 

Lõpetajad suudavad hinnata ettevõtete tegevust nii majanduslikust kui keskkondlikust vaatenurgast ning toetada organisatsioonide üleminekut kestlikumatele ärimudelitele. Selliste oskustega spetsialiste vajatakse eriti Ida-Virumaal, kus tööstus ja majandus on muutumas ning kus ringmajanduse ja rohepöörde elluviimine eeldab uusi teadmisi ja lähenemisi. 

Keemiatehnoloogia on rakenduskõrgharidusõppe eriala, mis ühendab keemia ja inseneriteaduse, keskendudes ainete ja materjalide tööstuslikule tootmisele. Õppes käsitletakse, kuidas toota ja töödelda kütuseid, materjale, kemikaale ja muid igapäevaeluks vajalikke tooteid, alates ehitusmaterjalidest kuni ravimiteni. 

Õpingute käigus omandavad tudengid põhjalikud teadmised orgaanilisest ja anorgaanilisest keemiast, materjalidest ning keemiatööstuse protsessidest ja seadmete toimimisest. Oluline osa õppest on praktiline töö laborites ning kokkupuude tööstuslike protsessidega, mis aitab siduda teoreetilised teadmised reaalse tootmisega. 

Keemiatehnoloogid on vajalikud nii traditsioonilises keemiatööstuses kui ka uute, keskkonnasäästlikumate lahenduste arendamisel. Nad aitavad muuta tootmist efektiivsemaks, vähendada keskkonnamõju ning leida uusi viise ressursside kasutamiseks – alates reovee puhastamisest kuni alternatiivsete kütuste loomiseni.

Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia on Virumaa kolledžis rakenduskõrgharidusõppe eriala, mis ühendab IT, automaatika ja inseneriteaduse. Õpe keskendub nutikate süsteemide loomisele ja kasutamisele tööstuses – alates tootmise automatiseerimisest kuni asjade interneti ja robootikani.

Õpingute käigus omandatakse praktilised oskused tarkvaraarenduses, süsteemide programmeerimises ja andmeside lahendustes. Virumaa kolledžis on õpe tihedalt seotud piirkonna tööstusega, kus digitaliseerimine ja automatiseerimine on kiiresti kasvavad suunad.

Eriala väärtus seisneb võimes siduda IT ja tootmine. Lõpetajad on vajalikud spetsialistid ettevõtetes, kus arendatakse ja juhitakse nutikaid süsteeme ning viiakse ellu tööstuse digitaliseerimist.

Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine rakenduskõrgharidusõppe eriala keskendub tööstus- ja energiaprotsesside toimimisele ja juhtimisele, andes laiapõhjalise tehnikaalase hariduse. 

Õpingute käigus omandatakse teadmised masinate ja tootmissüsteemide tööpõhimõtetest, automatiseerimisest ning energiatehnoloogiast. Edasi saab spetsialiseeruda kas masinaehitustehnoloogiale – kus keskendutakse tootmisseadmetele, robotitele ja tehnoloogiate arendamisele – või energiatehnikale, mis käsitleb energiasüsteeme ja nende tõhusat kasutamist. 

Piirkonna tööstus vajab hädasti spetsialiste, kes suudavad tootmisprotsesse analüüsida, optimeerida ja arendada. Eriala väärtus seisneb võimes siduda insenerteadmised praktilise tootmise ja energialahendustega, toetades nii tööstuse uuendamist kui ka energiatõhususe kasvu. 

Magistriõppekavad

Säästvad keemiatehnoloogiad keskendub kaasaegsete materjalide ja kütuste tootmisele ringmajanduse põhimõtteid arvestades – näiteks jäätmete ümbertöötlemisele, biokütuste ja vesinikutehnoloogiate arendamisele ning tööstusprotsesside keskkonnamõju vähendamisele. 

Õpingute käigus süvenetakse keemiliste protsesside arendamisse ja juhtimisse, ühendades inseneriteadmised keskkonnahoiu ja ressursitõhususega. Oluline osa õppest on praktiline töö laborites ning koostöö tööstusettevõtetega, kus saab katsetada ja arendada uusi tehnoloogilisi lahendusi. 

Eriala väärtus seisneb selle otseses seoses rohepöörde ja tööstuse muutumisega. Lõpetajad on vajalikud spetsialistid, kes suudavad arendada kestlikke tootmislahendusi ning viia keemiatööstust keskkonnasäästlikumale tasemele. Lisaks annab magistriõpe võimaluse jätkata teadustööd ja õpinguid doktoriõppes. 

Jätkusuutliku tööstuse eriala fookuses on kaasaegse tööstuse arendamine digitaliseerimise ja ringmajanduse põhimõtetel. Õpe valmistab ette insenere, kes suudavad kujundada tootmist tõhusamaks, paindlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks. 

Eesmärk on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet tootmisprotsesse analüüsides ja arendades. Õpingute käigus omandatakse teadmised tööstuse automatiseerimisest, digitaliseerimisest ja robotiseerimisest ning õpitakse kasutama kaasaegseid tehnoloogiaid, nagu asjade internet, tehisintellekt ja suurandmed. 

Roheliste energiatehnoloogiate õppekava keskendub Virumaal rohelistele energiasüsteemidele ja mikrovõrkudele. Õpe keskendub eelkõige roheliste energiasüsteemide ja mikrovõrkude arendamisele ning juhtimisele. Fookuses on erinevate energiaallikate integreerimine toimivaks tervikuks, energiasüsteemide digitaliseerimine ning nutikate juhtimislahenduste rakendamine.

Eriala lõpetajad on spetsialistid, kes suudavad arendada ja juhtida kestlikke energiasüsteeme ning toetada nii tööstuse kui ka kohalike energialahenduste üleminekut taastuvenergiale – valdkonda, mille tähtsus kasvab kiiresti nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Kolledž ei ole lihtsalt haridusasutus

Lisaks õppetööle tehakse Virumaa kolledžis teadustööd ja rakendusuuringuid, mis on tihedalt seotud piirkonna ettevõtete vajadustega. Uurimistöö keskendub eelkõige tööstuse digitaliseerimisele, energiatõhususele, rohetehnoloogiatele ning ressursside tõhusamale kasutamisele.

Virumaa kolledžis on järjest olulisem roll ka teadlaste järelkasvu kujundamisel. Kolledžis juhendatakse doktorante, sealhulgas tööstusdoktorante, kelle uurimistöö on otseselt seotud ettevõtete vajaduste ja piirkondlike väljakutsetega. Hetkel on kolledžiga seotud üheksa doktoranti. Teadustööd on võimalik teha nii kolledži kaasaegsetes teaduslaborites kui ka ettevõtete juures, mis loob paindliku ja rakendusliku mudeli teadmussiirdeks ning innovatsiooni kiiremaks rakendamiseks.

Oluline osa teadus- ja arendustegevusest toimub koostöös ettevõtetega. See tähendab, et uurimisteemad lähtuvad praktilistest probleemidest – näiteks tootmisprotsesside optimeerimisest, uute materjalide kasutuselevõtust või energiasüsteemide tõhusamast juhtimisest. Selline lähenemine võimaldab testida ja rakendada lahendusi reaalses töökeskkonnas juba arendusfaasis.

Kolledži teadustöö on tihedalt seotud ka õppetööga. Tudengid puutuvad uuringutega kokku õpingute käigus ning osalevad projektides, mis annab neile varakult kogemuse inseneritöö praktilisest poolest.

Virumaa kolledži tegevus peegeldab laiemat eesmärki tugevdada insenerihariduse kättesaadavust väljaspool Tallinna ning siduda see otseselt piirkondliku arenguga. Kolledžist on kujunenud oluline lüli hariduse, teaduse ja tööstuse vahel, pakkudes võimalust omandada tehniline kõrgharidus kodupiirkonnas ning rakendada teadmisi kohalikus majanduses.

Tutvu Virumaa kolledžiga