Site logo

Loading...

Täna, 10. septembril ilmus ajakirja Meremees üheteistkümnes tasuta veebinumber. Meremehe sügisnumbri teemad on järgmised:

  • Saja-aastases mereakadeemias
  • Seaduspakett liigub õiges suunas
  • Laevajuhtimise eriala lõpueksamist
  • Käiakse Soomes, mitte merel aega veetmas
  • Tallinna-liin on oluline
  • Eesti lipu plussidest ja miinustest
  • Igal ahvenamaalasel on aktsia
  • Süsihappegaasi heitmeid on raske võrrelda
  • Minu akadeemia
  • Purjelaevandus
  • Paksus Margareetas
  • Laevamehaanikute sajand
  • Miks hukkus „Estonia“?
  • Merendusuudised
  • Taani kuninganna tuli laevaga
  • “Admiral Bellingshausen” läks läände

Kvartaliajakirja Meremees alguses on tavapärane pikem intervjuu. Eesti Mereakadeemia 100. aastapäeva puhul jutustab direktor Roomet Leiger akadeemia tänapäevast ja võrdleb seda oma kooliajaga. Jarmo Kõster selgitab oma uurimust, mis võiks edaspidi viia Euroopa mereõppeasutustes ühtlustatud laevajuhtide lõpueksamini. Saabuva 100. aastapäeva eel jutustavad oma akadeemiast mereakadeemia töötajad ja õppejõud ning alguse saab kirjeldus sajandipikkusest laevamehaanikute väljaõppest. 25. aastapäeva puhul on jutuks Amisco ning oma firma Tallinna-Helsingi liini 25. aastapäeva tähistasid Viking Line ja Eckerö Line. Merenduse rohemajanduslikke aspekte selgitab niihästi Amisco juht Allan Noor kui ka Soome Laevaomanike Liit ja Tallinki keskkonnaspetsialist. Artikkel „Miks hukkus „Estonia“?“ tuletab meelde laevahuku põhjused ning puudutab ka sellega seonduvaid vandenõuteooriaid. Pärast Paksu Margareeta remonti avatavast ekspositsioonist tutvustab Feliks Gornischeff II korrust, mille hõivab purjelaevanduse ajalugu. Tutvustatud on esikaane pildil olevat Taani kuningalaeva „Dannebrog“ ja tagakaanel lehvitatud järele läände suundunud „Admiral Bellingshausenile“.

Esimene ajalehe Eesti Meremees number ilmus 8. augustil 1989. Ärkamisaja tuules olid siis juba olemas Eesti Kaptenite Klubi, Tallink ja Eesti Meremeeste Liit. Veel ei olnud Veeteede Ametit, Äripäeva ega Eesti Ekspressi.

Kuni 1991. aasta lõpuni oli Eesti Meremees tootmiskoondise Eesti Merelaevandus ametkondlik ajaleht, mis ainsa merendusväljaandena kajastas kogu Eesti merenduses toimuvat. Tol ajal alustasid Tallinna-Stockholmi laevaliin ja esimesed kiirlaevad Tallinna-Helsingi liinil ning esimesed erafirmad laevanduses, samal ajal kujundati ümber tollased Eesti merekoolid. Eesti Vabariigi taastamise ajal avaldas Eesti Meremees Eesti lipu laevadele tagasi toonud dokumente, jälgis esimesi lipuheiskamisi, uute riigiasutuste käivitamist ja muid pöördeid iseseisva riigi merendussüsteemi poole.

Alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees ning see ilmub Eesti merendusettevõtete ja -organisatsioonide ühistoel. Käesoleval sajandil ilmub ajakiri Meremees kvartaliajakirjana, väljaandja on TalTech Eesti Mereakadeemia.

Jooksvaid sündmusi jälgides on Meremehest ajapikku saanud asendamatu ajalooallikas, millesse nüüdseks on kogunenud 30 aastakäiku Eesti uuemat merendusajalugu. Järjepidevalt ilmunud väljaandest ilmub septembris 305. number.

Selleks, et merendussektor saaks ühest kohast kogu olulise info, ilmuvad alates 2017. aastast nii paberil kui ka veebis koos Meremees ja Veeteede Ameti Teataja.

Täna, 11. juunil ilmus ajakirja Meremees kümnes tasuta veebinumber. Meremehe suvenumbri teemad on järgmised:

  • 21. sajandi Tallinkist
  • Tallink tellis uue laeva
  • Ehitame uut laeva
  • Merendus koalitsioonilepingus
  • Riik võiks enamat teha
  • Minu akadeemia
  • Kariibi mere saareelanike leidlikkusest, loovusest ja lahkusest
  • Laeval sõnu käega katsumas
  • Eesti Laevanduse Aastaraamat - Mereavarused
  • „Regal Stari“ õnnetuse põhjustest
  • Tagasi merele
  • Koge lugu uues muuseumis
  • Kihnu Jõnnu koht nimekate Eesti meremeeste seas
  • Meie teeme ajakirja
  • Pealtvaatajad kohtus ja ekraanil
  • „Estonia“ komisjon oma tööst
  • Ülo Kollo
  • Merendusuudised
  • Purjelaeva „København“ lugu
  • Osmussaare tuletorn margil

Kvartaliajakirja Meremees alguses on tavapärane pikem intervjuu. Tallinki 30. aastapäeva puhul on peakapteni Tarvi-Carlos Tuulikuga juttu 21. sajandi Tallinkist ja uue kiire parvlaeva ehitusest. Merenduspoliitika osa hõlmab merendusalaseid kavatsusi koalitsioonilepingus ja laevakompanii Hansa Shipping juhatusliikme Ants Ratase ootusi riigile. Oluline verstapost on Meremehe enda 30. aastapäev – just nii kaua on Eesti merendusajakiri järjepidevalt ilmunud. Mereakadeemia saabuva 100. aastapäeva eel jutustavad oma akadeemiast laevamehaanika tudeng ja vilistlasest mehaanik.

Merepimedust selgitab kaptenmajor Ott Laanemets, kuid Meremees käsitleb juurdlusaruande põhjal ka ro-pax-laeva „Regal Star“ õnnetuse põhjuseid. Juttu on „Estonia“ huku järgsest kohtuprotsessist Pariisis ning seda täiendab kaheksa aasta tagune jutuajamine „Estonia“ huku uurimiskomisjoni liikmetega. Merekeele nõukoja sekretär Malle Hunt kirjutab, kuidas sõnaraamatutegijad käisid laeval kohtumas elava merekeelega.

Pärast Paksu Margareeta remonti avatavast ekspositsioonist tutvustab Priit Lätti ehitusplatsilt leitud koge lugu, esikaane pilti purjelaeva „København“ mudelist selgitab aga Feliks Gornischeff. Nagu tavaks, on Meremehe tagakaanel mark, seekord on margil Osmussaare tuletorn.

Täna, 12. märtsil ilmus ajakirja Meremees üheksas tasuta veebinumber. Meremehe kevadnumbri teemad on järgmised:

  • Kunda sadamal on uus omanik
  • 22 aastaga kontserniks
  • Teekond laevandusseaduseni
  • Kümme aastat Merevikit
  • Merenduspoliitika ja valimised
  • Eesti merenduspoliitika valimiskompass
  • Minu akadeemia
  • Merepäästest 2018. aastal
  • Mis juhtus Norra fregati sillas?
  • Eesti laev polaarjääs
  • "Botnica" suvi ja tulevikuplaanid
  • Nüüdistöökohani aitas pappmudel
  • Tallinna sadamaümbruse hämarast agulimelust
  • Lippude lehvides
  • Pärnumaa laevadest ja meremeestest
  • Teeneline kalur Helmut Arm
  • Merendusuudised
  • Purje all Antarktikasse
  • Mereväe sümbolid kaitseministri määruses
  • Pidu tordi ja margiga

Kvartaliajakirja Meremees alguses on tavapärane pikem intervjuu. Seekord räägivad kaanepildil oleva Kunda sadama omanikuvahetusest ja uue omanikfirma tööst Kunda Sadama juhatusliige Daimar Truija ja nõukogu liige Ants Ratas. Merenduspoliitika osa hõlmab erakondade merendusalaseid seisukohti valimisprogrammides ja Meremehe valimiskompassis ning laevanduseelnõu vastuvõtmiseni viinud tegevuste loetelu. Oluline verstapost on mereentsüklopeedia Mereviki 10. aastapäev. Mereakadeemia saabuva 100. aastapäeva eel jutustavad oma akadeemiast laevajuhtimise tudeng ja vilistlasest tüürimees.

Politsei- ja Piirivalveamet annab ülevaate mullusest merepäästest, kuid Meremees käsitleb vahearuande põhjal ka Norra fregati uppumiseni viinud eksituste jada. Jäämurdja „Botnica“ kapten Siim Sokk jätkab jutustust polaarvetes töötamise eripärast ja teda täiendab reederikommentaaris TS Shippingu juht Ülo Eero. Ajakirjast The Captain tõlgitud artikkel annab teada, kuidas jõudis Eesti laevadele kokpit-tüüpi laevasild.

Seoses Eesti Meremuuseumis äsja avatud näitusega jutustab Jaak Juske varasemate aegade sadamamelust Tallinnas, Rein Albri aga tutvustab laevalippude kasutamise tavasid. Nagu tavaks, on Meremehe tagakaanel mark, seekord Õigekeelsussõnaraamatu 100. aastapäeva puhul.

Täna, 5. detsembril ilmus ajakirja Meremees kaheksas tasuta veebinumber. Meremehe talvenumbri teemad on järgmised:

  • Eesti lipp polaarjoone taga
  • Merenduskonverentsil arutleti merendusprobleemide üle
  • Poliitikud meremeeste ees
  • Aasta mereharija
  • Oma ajast ees
  • Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutusest
  • Uutmoodi sisseastumiskatsetest
  • Soome lootsikaatri uppumisest
  • Reostustõrjelaev „Raju“ – esimene akutoitel laev Eestis
  • Tallink tellib uue laeva Raumast
  • Viking Line tellis laeva Hiinast
  • Meresõprus Pihkvalannaga
  • 100 aastat Vabadussõja algusest merel
  • 100 sõlme
  • Mootorpurjelaeva „Juhan“ lugu
  • Ruudi, kadunud meremees
  • Uno Laur
  • Meenutusi ja kilde
  • Merendusuudised
  • Laevandusuudiseid välismaalt
  • Mait Põllu
  • Eesti Gaas tellis punkrilaeva
  • Hüvasti, „Kati“!
  • Sõna, mida pole olemas

 

Täna, 11. septembril ilmus ajakirja Meremees seitsmes tasuta veebinumber. Meremehe sügisnumbri teemad on järgmised:

  • Kuidas riik merel toimib
  • Soome lootsikaatrite ohutusest
  • Tallinna Sadam ongi börsil
  • Küberkaitse suvekool Eesti Mereakadeemias
  • Mereakadeemia aitab Euroopa piirivalvureid õpetada
  • Diplom on käes!
  • Kool on läbi!
  • "Pikne" ja "Udria" asusid teenistusse
  • Meremehehingega ajakirjanik
  • 20 suve merelaagrit
  • Esimene reis heeringapüügilaevaga Atlandile III
  • Arved Mägi - vastuoluline mees väliseesti laevanduses
  • Mis toidab merepimedust?
  • Laevandusuudiseid välismaalt
  • Nüüd laulvad merimehed …
  • Norras vaidlus lootsikaatrite pärast
  • Elvo Admann
  • Eesti merenduse 100 aastat
  • Laevajõuseadmete automatiseerimine ja kontrollmõõteriistad
  • Merendusuudised
  • Suvepilte õppustelt
  • Politsei- ja Piirivalveamet sai uue reostustõrjelaeva „Raju“
  • Rootsi kroonprintsess Eesti saarel
  • Manilaiu tuletorn sai margile

 

Täna, 6. juunil ilmus ajakirja Meremees kuues tasuta veebinumber, mille järjekorranumbriks on 300. Number 1 ilmus 8. augustil 1989, seega täitub väljaandel tuleval aastal 30 aastat järjepidevat ilmumist. Tollane ajaleht Eesti Meremees alustas veidi varem kui uudsed ajalehed Eesti Ekspress ja Äripäev.

Ajalehe- ja hiljem ajakirjaformaadis meremeestele ja merendushuvilistele mõeldud väljaanne ilmus alguskümnendil sagedamini, nii et 2000. aasta lõpuks oli ilmunud 230 numbrit. Meremehe ilmumise tagas merendusettevõtete ühine rahastus. Alates 2001. aastast ilmub Meremees kvartaliajakirjana, väljaandja on Eesti Mereakadeemia ning ilmumist toetavad merendusettevõtted ja -organisatsioonid. Sel viisil on ilmunud 70 ajakirjanumbrit. Alates 2017. aastast on ühiste kaante vahel nii Meremees kui ka Veeteede Ameti Teataja.

Ajakirja 300. numbris on pikem intervjuu Tallinki juhatusliikme Janek Stalmeistriga. Vastne ajaloodoktor Arto Oll kirjeldab, kuidas Eesti sai endale esimesed päris sõjalaevad – „Lennuki“ ja „Wambola“. Saab lugeda, kuidas laeva liiga varase kursimuutuse tõttu Kihnu saare all pidi kaubasaaja puidulasti ootama paari päeva asemel paar kuud. Mereväe ajateenijad kirjeldavad, mis tunne on külm aprilliöö päästeparves veeta ja Meremehes on ka hiljutise tõlkeraamatu „Parvlaev Estonia“ arvustus.

Meremehe suvenumbri teemad on järgmised:

  • Laevu viib endistviisi edasi peamasin
  • Tere tulemast Lõuna-Aafrikasse!
  • Mehitamata uurimislaevad on juba meredel
  • Teekond mereväkke ja osalemine parveõppuses
  • Esimene reis heeringapüügilaevaga Atlandile II
  • Miiniristlejate “Avtroil” ja “Spartak” vangistamine
  • Esimene doktoriväitekiri merendusajaloos
  • 100 aastat kiilu all
  • Laevasillalt firma tippjuhiks
  • Pärnusse osteti reisilaev
  • Laevaehitusprofessor Kuressaares
  • English for Maritime Students
  • Mereõnnetuste valverühm konverentsil
  • “Transforza” madalalesõidu kronoloogia
  • Meie sõbrad Kotermann, Torutont ja Pilsihunt
  • Haltuura kuubis
  • Merendusuudised
  • Laevandusuudiseid Norrast
  • Uurimislaeva “Mare” aastapäeva tähistab postmark

Täna, 5. märtsil ilmus ajakirja Meremees viies tasuta veebinumber. Meremehe kevadnumbri teemad on järgmised:

  • XXI sajandi laevad 
  • Rekordarv laevareisijaid Tallinnas
  • Siseriiklikel laevaliinidel oli üle 2 miljoni reisija
  • Kaubasadamad rivistuvad ümber
  • Sadamatasude ülesehitus ja rakendus Läänemere sadamais
  • Merenduspoliitika rakenduskava on valmis
  • Porvoo lähistel uppus lootsikaater
  • Eesti lootsikaatrid on teisest tehasest
  • Eesti Meremeeste Liit
  • Eesti Mereakadeemia teenetemärgi kavaler on Ringo Liepkalns
  • Kuressaares on Meremajanduse keskus
  • Ränduri kodusadam
  • Esimene reis heeringapüügilaevaga Atlandile
  • Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas
  • Talutarest uhke kellatorniga lossi
  • Sada laeva sajal aastal
  • Raamatuveerg
  • Merendusuudised
  • Laevandusuudiseid välismaalt
  • Merekeele nõukoda 45
  • Uued laevad

Täna, 5. detsembril ilmus ajakirja Meremees neljas tasuta veebinumber. Meremehe talvenumbri teemad on järgmised:

  • Kuidas on möödunud Tallinki gaaskütusega reisilaeva „Megastar“ esimene tööaasta?
  • Laevanduse üleminek veeldatud gaasile nõuab aega

  • Läänemere veetaseme muutumine – milline on erinevus prognoosimudeli ja altimeetri andmete vahel?

  • Eesti laevandusettevõtted ei ole küberturvalisusele piisavalt tähelepanu pööranud

  • Merenduspoliitika rakendusplaan sai heakskiidu

  • Madeira laevaregistri edulugu ja Euroopa idee

  • Riik vajab veel vähemalt üht kopterit

  • Kruis või kruiis, merematke või ristlus

  • Legendaarne Eesti purjeõppejaht „Vesta“ sündis uuesti

  • Elu meremehe naisena – võlu ja valu

  • Pootsmanivilest ja üheksasabalisest kassist

  • Merendusuudised

  • Lühiülevaade 2017. aasta meretranspordi raporti teemadest

  • ELML 20

Täna, 13. septembril ilmus ajakirja Meremees kolmas tasuta veebinumber. Meremehe sügisnumbri teemad on järgmised:

  • Kapten Rein Raudsalu „Terve elu on möödunud nii, et minu töö on ühtlasi olnud mu hobi!“
  • Elu Kariibi mere laineil ehk vanemtüürimees kruisilaeval
  • Laevaelu võib vahel olla üsna askeetlik
  • Pärnu kesklinna kai rekonstrueerimisest esimese kruisilaeva saabumiseni
  • Kuidas elab Sillamäe sadam Eesti-Vene keerukates suhetes?
  • Inimteguri osakaalu reguleerivate ohutusnõuete mõju laevandusettevõttele
  • Eesti vetes asub ligi 10 000 veealust objekti, ent pole ühtset riiklikku vrakiregistrit
  • Kas astronoomia on laevajuhi õppekavas oluline? Kuidas mõjub aastane merepraktika õppuri unekvaliteedile?
  • Eesti jahid said rahvusvahelisel noorte purjeõpperegatil kaksikvõidu 
  • Arvamusi merepraktikast IAMU tudengifoorumilt
  • Kambüüsijutte…
  • Merendusuudised
  • In Memoriam

Täna, 6. juunil ilmus ajakirja Meremees teine tasuta veebinumber. Meremehe suvenumbri teemad on järgmised:

  • Legendaarse kapteni Ilmar Noore rääkimata lood
  • Riiklik merejulgeolek vajab poliitilist otsust
  • Mereluure, mereseire ja mereolukorrateadlikkus
  • Parvlaevad teel koju – tüürimehe pilguga 
  • Kuidas ma Lõuna Hiina meres piraatide rünnaku ohvriks sattusin
  • Eesti Mereakadeemia avab uue eriala „Laevamehaanika“
  • Laevaehitussektori lühiülevaade Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal
  • Politsei- ja Piirivalveamet saab uued kiiremad veesõidukid
  • Eesti saartele sõidavad kõigi aegade uusimad laevad
  • Läänemere maade kalatööstuste väljavaated järgmisel kümnendil
  • Kui merevesi ravis ehk kuidas ennemuiste merel haigusi raviti
  • Merendusuudised
  • Tööstusliku traalpüügi kursus kõigile meremeestele
  • Kapten Ilmar Noore uus raamat „Laeva püstuvus“

Täna, 9. märtsil ilmus ajakirja Meremees esimene tasuta veebinumber. Selleks, et merendussektor saaks ühest kohast kogu olulise ja huvitava info, levib nii paberil kui veebis ajakirjaga Meremees koos ka Veeteede Ameti Teataja, mille sisu ja ülesehituse eest vastutab Veeteede Amet. Esimesi pabereksemplare saab lugeda juba tuleval nädalavahetusel Meremessil (16.-18. märtsini). Meremehe kevadnumbri teemad on järgmised:

  • Kas Eesti merejulgeolek saab lõpuks vajaliku tähelepanu?
  • Laevanduse kaitse on ülimalt tähtis
  • Kolm küsimust Eesti merenduspoliitika kohta
  • Poliitikute merendusalaseid sõnavõtte
  • TS Laevade peakapten-mereohutusjuht Jaanus Matso 
  • „Megastar“ sõidab juba Tallinna-Helsingi liinil
  • Tulevase meremehe seiklused seitsme maa ja mere taga
  • Päästeoperatsioon Inglise kanalis
  • Kalatehnoloog ja aktiivne kalavarude kaitsja Els Ulman-Kuuskman
  • Mereakadeemia uuris STCW-F konventsiooni rakendamise otstarbekust
  • Mitu viikingit on vaja, et laev liikuma saada? 
  • Lõuna-Aafrikast Islandini. Miks muutub järjest rohkemates riikides päästevestide kandmine kaluritele kohustuslikuks?
  • Mis see kogumahutavus ikkagi on?
  • Meremuuseumi uus näitus keskendub merepäästele
  • Lühike särgike, lainetel lendav...ehk lugu kuulsast “Cutty Sarkist”
  • Merendusuudiste lühikokkuvõte

Ajakirja Meremees paberversiooni saab nüüdsest enda postkasti tellida Omniva e-poe (minuajakirjandus.ee) kaudu. Selleks tuleb siseneda Ominva e-poodi ja vormistada tellimus. Ajakirja paberversiooni tellimisperioodi pikkus on 12 kuud ja tellimishind 10 eurot. Meremees ilmub neli korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Ajakirja saab tellida ka sõbrale või tuttavale.

Ajakiri ilmub ka tasuta veebis!

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ning toetajate toel ilmuv ainuke tegevmerendust kajastav ajakiri Eestis.

Eesti Mereakadeemia ajakiri Meremees, mis on tegevmeremeestele ja kõigile merenduse valdkonnast huvitatutele suunatud ajakiri, hakkab uuest aastast ilmuma taas iseseisvalt ning kättesaadav olema lisaks trükiversioonile ka tasuta veebis.

Eesti ainuke tegevmerendusele keskenduv ajakiri Meremees on kokku ilmunud juba 27 aastat millest 2 viimast aastat koos ajakirjaga Paat. Kuna Meremees on võtnud eesmärgiks jõuda kordades laiema sihtgrupini, hakkab ajakirja veebiversioon uuest aastast tasuta kättesaadav olema kõigile ja ajakiri ilmuma eraldiseisvana ajakirjast Paat.

„Mereakadeemia seisab koos meie vilistlaste ja partneritega selle eest, et Eesti merendusel oleks merendusvaldkonda tutvustav ning erialakeele eest hoolt kandev häälekandja. Tänaseks on selge, et erialase ajakirja järele on suur huvi. On meie ülesanne tagada, et ajakiri jõuaks kõigi huvilisteni ning ajakirja veebi viimine on seega õige tee. Suur osa meie sihtgrupist on tegevmeremehed, kel tihtilugu on oma töö tõttu keeruline paberversioonini jõuda. Just neile, aga ka nooremale lugejaskonnale mõeldes, oleme otsustanud selle sammu ette võtta,“ selgitas Eesti Mereakadeemia direktor, Roomet Leiger.

Kommenteerides ajakirjast Paat lahku löömist lisas Leiger: „Ma usun, et nii Meremees kui Paat on koos ilmunud aja jooksul kasvanud ja meie toimetused üksteiselt palju õppinud. Selle eest saame mõlemad vaid tänulikud olla. Aga nagu kaks aastat tagasi oli ühinemine õige otsus, on seda ka aastal 2017 veebiversiooni avaldamine. Siinkohal meie visioonid ei ühti ja oleme otsustanud oma teed minna. Ma ei usu, et see meie kummagi lugejaskonda kahandaks. Meie sihtgrupid on üksteist täiendanud, kuid ei kattu: Paadi sihtgrupp ennekõike väikelaevnikud ja purjetajad, Meremehel aga tegevmerendusest huvitatud. Meremees võtab uuest aastast tugeva suuna oma sihtgrupi laiendamiseks ja tasuta veebiversioon koos tugeva turundusega just selle saavutabki.“

Ühe plaani kohaselt on võimalik, et ajakiri saab olulise täienduse koostööpartneri näol, kes annab ajakirja veergudel oma sisendi ja panuse meresõiduohutuse, laevade järelevalve ja seadusandluse teemadel.

Ajakirja Meremees toimetus jääb samaks ning säilivad senine sisukvaliteet ja teemavaldkonnad: meremajandus, -poliitika, -haridus, -ohutus, -kultuur ja –traditsioonid. Meremees ilmub ikka neli korda aastas ja seda nii trükis kui nüüd ka veebis.