Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

Elektroenergeetikas õpitakse, kus energiat toodetakse, kuidas seda üle kantakse, jaotatakse ja tarbitakse.
Elektroenergeetika valdkonda kuuluvad näiteks päikese- ja tuuleelektrijaamad, tuumaenergeetika, elektriliinid ja alajaamad.
Mehhatroonikas uuritakse, kus, kuidas ja millega energiat tarbitakse, millised on sellega seotud seadmed ja paigaldised.
Eesti edu alus on nutikas tööstus, mehhatroonika just sellega tegelebki: robootika, elektriajamid, automaatika.
Olulised on elektritranspordi, hoonete ja tööstuse elektriseadmete tehnoloogiad, näiteks salvestid, elektriajamid, andurid ja muundurid ning neid juhtivaid automaatjuhtimissüsteemid.

Inseneriõpe ei saa kunagi piirduda ainult teooriaga, seega suure osa moodustab praktiline pool. Tudengid saavad kätt proovida laborites, kus saab kontrollitud tingimustes katseid teha. Meie bakalaureuseõpet iseloomustab hästi Tallinna Tehnikaülikooli deviis „mente et manu“ ehk „mõistuse ja käega“.

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudil on tihe koostöö paljude ettevõtetega ning praktikast kujunevad sageli ka tulevased töökohad.
Elektroenergeetika poolel teeme koostööd näiteks Eleringi, Elektrilevi, Eesti Energia, Enefit Greeni, Utilitase, Sunly, Harju Elektri ja paljude teistega, võrguehituse poolelt on partner Connecto. Lisaks leiavad tudengid rakendust riigiasutustes, näiteks Kliimaministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Konkurentsiametis ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Mehhatroonika suunal on koostööpartneriteks näiteks ABB, Harju Elekter, Ericsson ja Threod Systems, kes arendab droone.
Paljud lõpetajad asuvad tööle tööstusettevõtetesse
mehhatroonika- või elektriinseneridena. Samuti minnakse tööle riigiasutustesse või iduettevõtetesse.

TalTechi inseneriõppe erialadest on just elektroenergeetika ja mehhatroonika magistriõppe lõpetajatel kõige kõrgem keskmine palk. Sarnaselt ITsektoriga ei konkureeri lõpetajatele ainult kohalikud tööandjad: paljud lõpetajad ja sektori ettevõtted töötavad ka väljaspool Eestit. Palgatase on paljuski määratud globaalse konkurentsiga.

• Esimesel aastal õpivad kõik tudengid koos, et omandada põhiteadmised
  elektroenergeetika ja mehhatroonika valdkonnast.
• Teisel aastal toimub spetsialiseerumine. Osa tudengeid liigub elektroenergeetika, osa aga mehhatroonika suunda, süvenedes juba oma eriala eripäradesse.
• Kolmanda õppeaasta keskmes on peamiselt praktiliste kogemuste omandamine ning lõputöö kirjutamine. Lõputöö on bakalaureuseõppe kõige olulisem ülesanne, mis koondab varasematel aastatel omandatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Edukas bakalaureuseõppe lõpetamine on stardipakuks magistriõppesse, kus saab teadmisi veelgi süvendada.

Elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppesse kandideerimiseks on vajalik laia matemaatika riigieksam. Vastuvõtt toimub lõpueksamite tulemuste alusel.
Õppekoha tagab laia matemaatika riigieksami tulemus vähemalt 70 punkti ja eesti keeles 60 punkti (eesti keel teise keelena 70 punkti). Kandideerimiseks nõutud lävend: matemaatika tulemus vähemalt 35 punkti, eesti keele tulemus vähemalt 35 punkti / eesti keel teise keelena vähemalt 45 punkti.

Võimalik on spetsialiseeruda kahele peaerialale: elektroenergeetika ja energiasüsteemid.
Elektroenergeetika peaerialal uuritakse ja lahendatakse elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemidega seotud probleeme, seda nii tehnilisest, majanduslikust kui juhtimise vaatepunktist. Tänapäeva süsteemides on olulisel kohal taastuvenergeetika sidumine olemasoleva süsteemiga ning alalisvoolul põhinevate lahenduste kasutuselevõtt. Olulist mõju avaldavad energiaturud ja energiapoliitika.
Energiasüsteemide peaeriala käsitleb põhjalikult energia hajatootmise ja võrgu digitaliseerimise küsimusi ning nendega kaasnevaid väljakutseid. Olulisel kohal on hajaenergeetikaressursside
mõistmine ja kasutamine tänapäeva elektrisüsteemides. Elektrivõrgu digitaliseerimise all mõistetakse üldistatult elektrivõrkudes kasutatavate info- ja andmesidesüsteemide võimalusi, küberturvalisust, andmehaldust ja -töötlust ning majanduslikke ja juriidilisi küsimusi.

Lõpetajaid ootavad hästitasustatud töökohad elektri tootmise, edastamise ja müügiga seotud valdkondades – insenerid, planeerijad, analüütikud, konsultandid, projekteerijad, müügijuhid, projektijuhid, käidujuhid, osakonnajuhatajad ning ettevõtte juhid, samuti energiamajaduse suunajad riiklikul tasandil.
Peamised tööandjad Eestis on Eesti Energia, Elektrilevi, Enefit, Nelja Energia, Graanul Invest, Elering, VKG, ABB, Siemens, Elektritsentrum, Harju Elekter, Empower jpt. Samuti on võimalik liituda konsultatsiooni- ja võrguettevõtetega Euroopas ja mujal maailmas.

• Õppetöö toimub päevases vormis, ent võimalusel on tunniplaan korraldatud nii, et õppetegevus toimub päeva ühes pooles ning üks päev nädalas on loengutevaba.
• Oleme paindlikud praktikumide ajakava kinnitamisel.
• Õppetööd viivad läbi Eesti energeetika tippspetsialistid. Meil on tasemel laborid, näiteks unikaalne kõrgepingelabor, kus on võimalik uurida välgulahendusi, samuti elektrimaterjalide laborid ning uued elektrisüsteemide ja releekaitse laborid.
• Harjutustundides õpetatakse elektrivõrkude, elektrijaamade ja energiasüsteemide modelleerimistarkvarade kasutamist. Võimalik on osaleda instituudi teadus- ja arendustegevuses.
• Õppimise ajal on riiklike õppetoetuste kõrval võimalik saada ka ettevõtete stipendiume (Eesti Energia, Narva Elektrijaamad, Harju Elekter, Elering jne). Õppida ja praktikat sooritada saab ka välismaal, tihedad sidemed on eelkõige Soome, Taani ja Rootsi ülikoolide ja ettevõtetega.

Magistriõppesse astumiseks on aluseks vestlus, kus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni ning suutlikkust õpingutega hästi toime tulla.

Õppekavas omandatakse teadmisi ja saadakse oskusi, mida elektri- ja mehhatroonikainsenerid vajavad elektriliste ja mehhatrooniliste süsteemide, komponentide ja seadmetega töötamiseks, nende ehitamise ja nendega töötamise kavandamiseks või juhtimiseks ning nende talitluse, hoolduse ja remondi juhtimiseks. Seda kõike tuleb kavandada majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel.

Elektrotehnika ja mehhatroonika magistriõppe lõpetajad töötavad elektrotehnika-, automaatika- ja robootikaspetsialistidena, samuti tootmises automaatseadmete, tehnoloogiliste liinide ning robotite ekspluatatsiooniinseneride või ettevõttejuhtidena.
Eriala lõpetanutel on kõik eeldused edukaks karjääriks kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes ettevõtetes, nagu näiteks ABB, Eesti Energia, Enefit Green, Harju Elekter, Elering, AS Ericsson Eesti, IPTE Automation OÜ, Festo Oy AB, AS Tech Group, Threod Systems OÜ, FLIR Systems Estonia OÜ, Beckhoff Automation OÜ, AuVe Tech ja paljud teised.

Õppekaval on kaks peaeriala: elektrotehnika ja mehhatroonika.
ELEKTROTEHNIKA peaeriala ühendab teadmised energia- ja mehhaanilistest, tööstus- ning olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st.
Käsitletakse elektritarbimist energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis ja hoonetes.
MEHHATROONIKA peaeriala on sünergia infotehnoloogiast, elektroonikast, optikast ja mehaanikasüsteemidest. See on üks dünaamilisemaid tehnikasuundi maailmas. Eesmärk on tehniliste süsteemide funktsionaalsete võimaluste täiustamine uute infotehnoloogiliste vahenditega ja uutel põhimõtetel töötavate seadmete loomine, seejuures rakendatakse tehisintellekti ja uusi andurite põhimõtteid ümbruse paremaks tajumiseks ja seadmete juhtimiseks programmeeritava elektroonika abil.
Õppeained katavad mõlemat tehnikavaldkonda, erialaspetsiifilistes ainetes pannakse rõhku ka projektipõhisele ja probleemõppele.
Selline lähenemine aitab siduda ülikoolis saadud teadmised töökohal lahendamist vajavate tööstuse ja teaduse ülesannetega. Loengud ja seminarid on planeeritud nii, et tudengid saaksid vajadusel ühildada õpinguid ja töökohustusi. Peaerialasid on kaks: elektrotehnika ja mehhatroonika.

Magistriõppesse astumiseks on aluseks vestlus, kus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni ning suutlikkust õpingutega hästi toime tulla.