Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

On aeg registreeruda olulisele sündmusele: 7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“. 
Sündmus tõstab tulipunkti energeetika ja mehhatroonika rolli meie majanduses.

Üles astuvad teadlased ja uurimisrühmade juhid, kes pakuvad tänapäeva energeetika ja mehhatroonika väljakutsetele omapoolse nägemuse. 
– Millised on varustuskindluse ohud Eestis? 
– Elektri hinnast. Kas parem elektrijaam Narvas, tuulik tagaaias või generaator keldris ehk kuhu liigub energeetika?
– Tuleviku elektrimagnetseade – kas 3D-prinditav? 
– Milline on AI roll elektrisõidukite juhtimises? 
– Millist tööjõudu vajab Eesti turg?
Neil ja paljudel teistel teemadel annavad oma vaate nii tippteadlased elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis kui ettevõtete ja erialaliitude esindajad.

„Ootame kuulama, kaasa mõtlema ja kohtuma inimestega, kes kujundavad Eesti elektriajastu järgmisi samme,” ütles TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg. „Kui elekter on uue majanduse mootor, siis elektrikonverents on koht, kus arutatakse läbi, kuidas see mootor Eestis tööle panna.”

Ta toob esile, et rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) värske raport Electricity 2026 ütleb selgelt: maailm on jõudmas elektriajastusse. „Maailma elektritarbimine kasvab lähiaastatel kiiresti, elekter muutub järjest enam majanduse, tööstuse, transpordi, hoonete, andmekeskuste ja tehisaru toimimise võimaldajaks. IEA prognoosi järgi kasvab maailma elektritarbimine aastatel 2026–2030 keskmiselt 3,6% aastas ning vähemalt 2,5 korda kiiremini kui kogu energiatarbimine tervikuna. Samal ajal tõstab see esile ka varustuskindluse, võrkude arendamise ja paindlikkuse küsimused. Just seepärast on vaja küsida, kas Eesti on saabuvaks elektriajastuks valmis,” sõnas Mart Landsberg.
Sündmuse osaks on ka tudengimess, kus viiakse kokku ettevõtted ja nende tulevased töötajad.
Sündmus on tasuta, ent vajalik on eelnev registreerumine konverentsile. 

REGISTREERU  
Registreerimine: kuni 30. aprillini 2026.

KONVERENTSI KAVA

Oleme väga uhked ja südamest tänulikud!

• Aasta noorteadlane – elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Andrii Chub. 
• Üks kahest aasta parimast teadusartiklist tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: "Deep Learning methodology for charging management applications in battery cells based on Neural Networks".
  Autorid: Rolando Antonio Gilbert Zequera, Viktor Rjabtšikov, Anton Rassõlkin, Toomas Vaimann, Ants Kallaste. 
• Aasta arendustöö III koht – „Riski- ja seisundipõhise varahalduse põhimõtete väljatöötamine“ – Jako Kilter, Ants Kallaste, Guido Andreesen, Sajjad Asefi, Madis Leinakse, Marko Tealane, Jaanus Kaugerand, Sadok Ben Yahia, Muhammad Shafiq, Andri Riid, Toomas Vaimann, Henri Manninen, Kaur Tuttelberg, Lauri Kütt, Konstantin Bilozor, Lizaveta Miasayedava, Tarmo Trummal, Mari Löper, Ivar Kiitam, Paul Taklaja.
• Andsime oma panuse ka tiitlile „Aasta rohetegu“ – Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut vedas eest kestlikku arengut edendavaid taseme- ja täiendõppe ning üldsust harivaid tegevusi ning töörühmas osales Ivo Palu.

Mis siis, kui pimedus hindamatu vara? 2025. aasta algus tõi kaasa uue rahvusvahelise algatuse Art of Darkness as Cultural Heritage of Urban Landscape, mida rahastab Horizon Europe. Kolme aastase projekti eesmärk on suurendada teadlikkust pimeduse kultuurilisest ja ökoloogilisest väärtusest ning inspireerida uusi jätkusuutlikke linnavalgustuse tavasid Euroopas ja kaugemalgi.

Jaanuaris 2025 alanud projekti koordineerib Oulu Ülikool (Soome) ning see toob kokku teadlased, linnad ja loovsektori esindajad. Projektis osalevad partnerid mitmest riigist, sealhulgas Eindhoven University of Technology (Holland), Bologna Ülikool (Itaalia), Aalborgi Ülikool (Taani), Tallinna Tehnikaülikool (Eesti), Montpellier’ metropol (Prantsusmaa), Oulu linn (Soome), Tallinna linn (Eesti), LUCI Association (Prantsusmaa) ning Soome valguskunsti ühing FLASH. Tehnikaülikooli mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühm vastutab viies riigis pilootlahenduste loomisega seotud tööpaketi juhtimise ja koordineerimise eest. Partneritega töötatakse välja valgustuslahenduste arendamiseks, hindamiseks ja ehitamiseks vajalikud juhised vastavalt NEB (New Europe Bauhaus) algatusele. Olulisel kohal on ka pilootobjektide eel- ja järelhindamine, kus Tehnikaülikool vastutab valgustehniliste mõõtemeetodite uurimise, arendamise ja rakendamise eest.
Projekti kogurahastus on 3,87 miljonit eurot, millest ligi 14% moodustab tehnikaülikooli osa.
Kolm aastat kestva projekti fookus:

• Viis kunstilist pilootprojekti kultuuripärandi paikades Taanis, Eestis, Soomes, Prantsusmaal ja Itaalias.
• Jätkusuutlikud ja kaasavad lahendused, mis ühendavad arhitektuurse valgustuse, valguskunsti ja pimeduse esteetika.
• Korratav mudel, mida saab kasutada erinevates piirkondades pimeduse ja valguse tasakaalustatud disaini loomiseks.
• Poliitikasoovitused linnavalgustuse ja kultuuripärandi valgustuslahenduste jätkusuutlikuks arendamiseks.
• Koostöö tugevdamine teadlaste, linnade ja loovmajanduse vahel.

Projekti meetod on osalus- ja valdkonnaülene, kaasates arhitektuuri, valgusdisaini, valguskunsti, keskkonnapsühholoogia, kultuuriantropoloogia ja inseneeria eksperte, aga ka kohalikke elanikke ja omavalitsuste esindajaid. Projekti tulemusena töötatakse välja Art of Darkness Piloting Model ja poliitikasoovitused, mis võimaldab linnadel ja kultuuriasutustel kujundada pimeduse ja valguse tasakaalu toetavaid lahendusi. Samuti on võimalik projekti tulemuste abil edendada jätkusuutlikku linnavalgustust ning tõsta teadlikkust pimeduse rollist kultuurilises ja ökoloogilises kontekstis.