Tallinna Tehnikaülikool

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

On aeg registreeruda olulisele sündmusele: 7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“
Sündmus tõstab tulipunkti energeetika ja mehhatroonika rolli meie majanduses.

Üles astuvad teadlased ja uurimisrühmade juhid, kes pakuvad tänapäeva energeetika ja mehhatroonika väljakutsetele omapoolse nägemuse. 
– Millised on varustuskindluse ohud Eestis? 
– Kas parem elektrijaam Narvas, tuulik tagaaias või generaator keldris ehk kuhu liigub energeetika?
– Tuleviku elektrimagnetseade – kas 3D-prinditav? 
– Milline on AI roll elektrisõidukite juhtimises? 
– Millist tööjõudu vajab Eesti turg?
Neil ja paljudel teistel teemadel annavad oma vaate nii tippteadlased elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis kui ettevõtete ja erialaliitude esindajad.

Ürituse eesmärk on jagada infot ühiskonnale olulistest ning näidata, kuidas ülikool saab ühiskonna arengusse rohkem panustada,“ sõnas Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg.
Sündmuse osaks on ka tudengimess, kus viiakse kokku ettevõtted ja nende tulevased töötajad.
Sündmus on tasuta, ent vajalik on eelnev registreerumine konverentsile. 

REGISTREERU 

KONVERENTSI KAVA

Teadlaselt ühiskonnale

10.00Sissejuhatus-tervitus
10.10–10.25Parem karta kui kahetseda: varustuskindluse ohud Eestis. Professor Jako Kilter
10.25–10.40Elektrijaam Narvas, tuulik tagaaias või generaator keldris: kuhu liigub energeetika?  Professor Ivo Palu
10.40–10.55Kogukonnad – tuleviku varustuskindluse nurgakivi.  Professor Argo Rosin
10.55–11.10Julgeolek ja piirangud: elektromagnetväljade roll.  Professor Lauri Kütt
11.10–11.25AI elektrisõidukite juhtimises.  Professor Anton Rassõlkin
11.25–11.40Alalisvool: tänavavalgustuse järgmine arenguetapp. PhD Andrei Blinov
11.40–11.55Tuleviku elektromagnetseade – kas 3D-prinditav?  Professor Ants Kallaste
11.55–12.30Start-upid – majanduse mootorid. Positiivsed näited teadlaste ja ettevõtluse koostööprojektidest: MindChip OÜ (Heigo Mõlder), GridRaven OÜ  (Henri Manninen), DSxOS OÜ (Tarmo Korõtko)
12.30–13.15  LÕUNA ja networking

Koostöö. Ettevõtlus-riik-ülikool

13.15–13.30Millist tööjõudu vajab turg ehk kuhu liigud, Eesti haridus? Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg
13.30–13.50Milliste oskustega töötajaid ootab Eesti energeetika? Kalle Kilk, Eleringi juhatuse esimees
13.50–14.10Milliste oskustega töötajaid ootab Eesti tööstus? Tööstusettevõtte vaade
14.10–14.50Vestlusring „Kas oleme valmis elektriajastuks?“ Erialaliitude vaade. (Tõnis Vare – Eesti Elektritööstuse Liit, Kaarel Jänes – Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Andri Haran – Eesti Masinatööstuse Liit, Triin Ploompuu – Inseneriakadeemia)
14.50–15.15 Virgutuspaus ja networking

Koostöö. Ettevõttelt tulevasele tudengile

15.15–16.30Tudengimess – ettevõtted tutvustavad töö- ja praktikavõimalusi
15.15–16.30Ettevõtete ja ajakirjanike laborituur elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi laborites

Auhinnasadu meie instituudis!

Oleme väga uhked ja südamest tänulikud!

  • Aasta noorteadlane – elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Andrii Chub
  • Üks kahest aasta parimast teadusartiklist tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: "Deep Learning methodology for charging management applications in battery cells based on Neural Networks".
    Autorid: Rolando Antonio Gilbert Zequera, Viktor Rjabtšikov, Anton Rassõlkin, Toomas Vaimann, Ants Kallaste. 
  • Aasta arendustöö III koht – „Riski- ja seisundipõhise varahalduse põhimõtete väljatöötamine“ – Jako Kilter, Ants Kallaste, Guido Andreesen, Sajjad Asefi, Madis Leinakse, Marko Tealane, Jaanus Kaugerand, Sadok Ben Yahia, Muhammad Shafiq, Andri Riid, Toomas Vaimann, Henri Manninen, Kaur Tuttelberg, Lauri Kütt, Konstantin Bilozor, Lizaveta Miasayedava, Tarmo Trummal, Mari Löper, Ivar Kiitam, Paul Taklaja.
  • Andsime oma panuse ka tiitlile „Aasta rohetegu“ – Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut vedas eest kestlikku arengut edendavaid taseme- ja täiendõppe ning üldsust harivaid tegevusi ning töörühmas osales Ivo Palu.
Andrii Chub
EE_instituut_Anton Rassõlkin_Toomas Vaimann_Ants Kallaste
EE_ins_aasta arendustöö
EE_ins_Ivo Palu

Rahvusvaheline linnavalgustus projekt otsib uusi võimalusi valgusreostuse vähendamiseks

Mis siis, kui pimedus hindamatu vara? 2025. aasta algus tõi kaasa uue rahvusvahelise algatuse Art of Darkness as Cultural Heritage of Urban Landscape, mida rahastab Horizon Europe. Kolme aastase projekti eesmärk on suurendada teadlikkust pimeduse kultuurilisest ja ökoloogilisest väärtusest ning inspireerida uusi jätkusuutlikke linnavalgustuse tavasid Euroopas ja kaugemalgi.

Linnavalgustus projekt
Foto on illustratiivne. Foto: Pexels


Jaanuaris 2025 alanud projekti koordineerib Oulu Ülikool (Soome) ning see toob kokku teadlased, linnad ja loovsektori esindajad. Projektis osalevad partnerid mitmest riigist, sealhulgas Eindhoven University of Technology (Holland), Bologna Ülikool (Itaalia), Aalborgi Ülikool (Taani), Tallinna Tehnikaülikool (Eesti), Montpellier’ metropol (Prantsusmaa), Oulu linn (Soome), Tallinna linn (Eesti), LUCI Association (Prantsusmaa) ning Soome valguskunsti ühing FLASH. Tehnikaülikooli mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühm vastutab viies riigis pilootlahenduste loomisega seotud tööpaketi juhtimise ja koordineerimise eest. Partneritega töötatakse välja valgustuslahenduste arendamiseks, hindamiseks ja ehitamiseks vajalikud juhised vastavalt NEB (New Europe Bauhaus) algatusele. Olulisel kohal on ka pilootobjektide eel- ja järelhindamine, kus Tehnikaülikool vastutab valgustehniliste mõõtemeetodite uurimise, arendamise ja rakendamise eest.
Projekti kogurahastus on 3,87 miljonit eurot, millest ligi 14% moodustab tehnikaülikooli osa.
Kolm aastat kestva projekti fookus:

  • Viis kunstilist pilootprojekti kultuuripärandi paikades Taanis, Eestis, Soomes, Prantsusmaal ja Itaalias.
  • Jätkusuutlikud ja kaasavad lahendused, mis ühendavad arhitektuurse valgustuse, valguskunsti ja pimeduse esteetika.
  • Korratav mudel, mida saab kasutada erinevates piirkondades pimeduse ja valguse tasakaalustatud disaini loomiseks.
  • Poliitikasoovitused linnavalgustuse ja kultuuripärandi valgustuslahenduste jätkusuutlikuks arendamiseks.
  • Koostöö tugevdamine teadlaste, linnade ja loovmajanduse vahel.

Projekti meetod on osalus- ja valdkonnaülene, kaasates arhitektuuri, valgusdisaini, valguskunsti, keskkonnapsühholoogia, kultuuriantropoloogia ja inseneeria eksperte, aga ka kohalikke elanikke ja omavalitsuste esindajaid. Projekti tulemusena töötatakse välja Art of Darkness Piloting Model ja poliitikasoovitused, mis võimaldab linnadel ja kultuuriasutustel kujundada pimeduse ja valguse tasakaalu toetavaid lahendusi. Samuti on võimalik projekti tulemuste abil edendada jätkusuutlikku linnavalgustust ning tõsta teadlikkust pimeduse rollist kultuurilises ja ökoloogilises kontekstis.