Infotehnoloogia teaduskond

IT-teaduskond panustab teadusesse kolmes prioriteetses suunas:

• targad ja energiatõhusad keskkonnad – arukate küberfüüsiliste süsteemide loomine, arendamine ning rakendamine läbi uudsete IKT-põhiste ja energiatõhusate insenerilahenduste;
• usaldusväärsed IT lahendused – töö- ja ründekindlad IKT-süsteemid ja -teenused, kriitilise tähtsusega IKT infrastruktuuri jätkusuutlik arendamine, IKT-süsteemide ning andmetöötlusmeetodite energiasäästlikkus, kasutajate ning ühiskonna usaldus IKT-teenuste vastu ning privaatsuse säilitamine;
• tulevikku vaatav riigivalitsemine – inimeste ootused avalikele poliitikatele ja teenustele, riigi uus roll ühiskonnas, uuest riigivalitsemistavast (sh e-valitsemine) lähtuvalt innovatiivsete IKT-põhiste lahenduste ja teenuste (e-tervis, e-haridus) väljaarendamine rakendades teadmisi ning kogemusi erinevatest IKT tehnoloogiatest.

Infotehnoloogia teaduskonna akadeemiline arengukava kinnitati teaduskonna nõukogu poolt 16. juunil 2020. aastal, akadeemilise arengukava leiate siit.

Rohkem infot:
Maie Bachmann
teadusprodekaan
maie.bachmann@taltech.ee

• Käivitus IT Akadeemia teine periood, kus peamisteks eesmärkideks on magistrantide arvu kasvatamine, naisüliõpilaste osakaalu tõstmine ja katkestamise vähendamine.
• Teaduskonna teadlaste juhtimisel käivitus viis temaatilist teadus- ja arendusprogrammi (TemTA) projekti.
• IT Kolledžis algatati programmijuht Meelis Antoi eestvedamisel projekt „IT Värav“, mis võimaldab tudengitel lahendada lõputöö raames praktilisi ülesandeid. Üheks näiteks võib tuua Kuressaare haiglale loodud enesetriaaži rakendus, mis võimaldab patisendil oma sümptomeid kirjeldades saada nõu, millise tervishoiu asutuse ja teenuse poole pöörduda. Rakendus sisaldab enam kui 315 enam levinud terviseprobleemi ning haigussümptomit.
• IT Kolledži teadlased koos AS Pihlakoduga viisid esimest korda Eestis hooldekodudesse robotist abilise, mis suudab pakkuda elanikele ja töötajatele infot ning meelelahutust, lugeda uudiseid, mängida mänge ning edastada päevakajalisi teateid. AIRE keskuse projekti toel koguti mitme kuu vältel kasulikke praktilisi kogemusi elust enesest, mis aitavad edaspidi kasutada robotit kui seltsilist just eakate igapäeva rutiini ja üksinduse leevendamiseks. Samuti võimaldas see optimeerida töötajate töökoormust, jättes neile rohkem aega panustamiseks sisulistesse tegevustesse.
• Arvutisüsteemide instituudi teadlased käivitasid Euroopa doktorantide koolitamise võrgustiku TIRAMISU „Koolitus ja innovatsioon usaldusväärsete ja efektiivsete serva-AI kiipide disainimisel“ HORIZON MSCA DN projekti raames. TIRAMISU peamine uurimiseesmärk on arendada praktilist metoodikat usaldusväärse ja energiatõhusa serva AI riistvara selgroo projekteerimiseks ning innovatsioonijuhtimiseks.
• Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskus sai koordinaatorina rahastuse H2020 projektile PIPEON, "Robootika ja tehisintellekt kanalisatsioonitorude kontrollimiseks ja hooldamiseks" kogurahastus 8 miljonit eurot. Projektis arendatakse robot- ja tehisintellektitehnoloogiaid autonoomseks kanalisatsiooniinspektsiooniks ja hoolduseks.
• Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskuse doktorant Simon Pierre Godon arendas neljajalgsele robotile jalad, mis on inspireeritud põdra sõrgadest, et parandada liikumist mudasel ja lumisel pinnasel, vähendades vajumist, imemisjõudu ja energiakulu keerulistel maastikel. Töö autorid on esitanud lahendusele patenditaotluse ning ilmunud teadusartikkel on leidnud laialdast kandepinda rahvusvahelistes meediakanalites.
• Ilmus 600-leheküljeline monograafia, mis võtab kokku uudse teooria digitaalsüsteemide modelleerimiseks struktuursete otsustusdiagrammide (Structural Decision Diagrams) abil, mis on Taltechi märgatav panus digitaalsüsteemide ja kiipide projekteerimise ning nende rikete diagnostika valdkondades : Ubar, Raimund; Raik, Jaan; Jenihhin, Maksim; Jutman, Artur (2024). Structural Decision Diagrams in Digital Test. Springer Nature Switzerland AG 2024. DOI: 10.1007/978-3-031-44734-1.
• Elektroonikainstituudi töötajaskond kasvas 16 inimese võrra, mis tähendab enam kui pooleteistkordset kasvu. See sai võimalikuks tänu käivitunud ja käivitumas uutele projektidele, mille hulgas on kaks Eesti Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide TemTA arendust, rahvusvahelised sidevaldkonna projektid 5G-BALTICS, ECO-eNET ja ICON, nanotehnoloogia projektid Cogni-E-Spin, 3D-BRICKS ja NATO kaitsevaldkonna projekt PROTECT. Lisandusid mitmed uued õppejõud ning kaks pikaajalist meeskonna liiget kaitsesid doktorikraadi.
• Juunikuus toimus Innovatsioonifestival, mis oli pühendatud tehisintellekti tehnoloogiate arendamise võimaluste ja ühiskonna vajaduste koosmõjule. Uurisime, kas tehisintellekti arendamine toetab või lõhub ühiskondi, kas meie elu läheb koos tehisintellektiga paremaks, kas oleme tänu tehisintellektile tervemad ja õnnelikumad ning kas uuest tehnoloogiast võidavad kõik või ainult mõned. Arutlesime, mida on tervishoiul, riigi juhtimisel, ettevõtlusel, kaitsevaldkonnal, haridusel, keskkonnakaitsel või finantsvaldkonnal tehisintellekti rakendamisest võita.
• 6. – 13. juulil korraldas tarkvarateaduse instituut professor Pawel Sobocinski juhtimisel Tallinnas kolm arvutiteaduste tippkonverentsi: 51. Rahvusvaheline automaatide, programmikeelte ja programmeerimise kollokvium, 39. Sümpoosion loogikast arvutiteaduses ning 9. Rahvusvaheline konverents formaalsetest struktuuridest arvutustes ja tõestustes. Kolmel konverentsil osales 466 osalejat kokku 35-st riigist.
• Tarkvarateaduse instituudis kaitses 2024. aastal kraadi 11 doktoranti, teaduskonnas kokku 22 doktoritööd, mis on parim tulemus üle aastate.
• Tallinna Tehnikaülikooli 106. aastapäeva pidulikul aktusel promoveeriti TalTechi audoktoriks (doctor honoris causa) tarkvarateaduse instituudi pikaajaline rahvusvaheline koostööpartner ja sõber prof. Robin Cockett Calgary ülikoolist. Prof Tarmo Uustalu nimetati TalTechi rektori poolt audoktori promoveerijaks.
• Sügisel tähistas tervisetehnoloogiate instituut koos Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühinguga 30. sünnipäeva ning E-tervise magistrikava 15. sünnipäeva. Tähistamiseks korraldati konverents ning avaldati kahekeelne trükis "Tervisetehnoloogiad eile, täna homme".
• Tervisetehnoloogiate instituut kuulub partnerina Eesti Heaoluteaduste tippkeskusesse EstWell, mis ühendab Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaal-
• ja käitumisteadlasi ning loodus- ja tehnikateadlasi, et leida uusi viise inimeste heaolu mõõtmiseks, mõistmiseks ning mõjutamiseks.

• IT teaduskonnas jõudis lõpule tulemuslik IT Akadeemia (2018-2023) teaduse toetusmeetme programm, mille tulemusena avati teaduskonnas uusi uurimissuundi ja loodi uusi uurimisrühmi, värvati mitmeid teadlasi ja doktorante, käivitusid Eestile ja tehnikaülikoolile olulised ning laiadel teadusvõrgustikel põhinevad uued teadusprojektid.
• Tervisetehnoloogiate instituut pani koostöös teiste teaduskondadega aluse ülikooli-ülesele koostööplatvormile TalTech Health, kus kohtuvad kõik tervisega seotud tegevused. Selle missioon on Eesti elanike tervelt elatud aastate arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti organisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu. Platvormi eesmärk on koordineerida sisemiselt tervisetehnoloogiate alaseid tegevusi, omada pidevalt uuenevat ülevaadet ülikooli võimekustest ja olla vajadusel „üks tervisetehnoloogiate uks“ meie välistele partneritele.
• Tervisetehnoloogiate instituuti külastas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon ning esitas Eesti meditsiinifüüsika ja õppekava "Meditsiinitehnika ja -füüsika"  osas analüüsi ja aruande, mis on toeks nii õppekava-, teaduskonna-, ülikooli- kui ka riiklikul tasandil meditsiinifüüsikaga seotud tegevuste planeerimisel ja läbi viimisel, aga samuti koostöö arendamisel agentuuriga.
• IT Kolledžisse loodud uurimisrühma „Creativity Matters“ fookuses on telekohaloleku robotite kasutamise uurimine eelkõige õppetöös, aga ka haiglates ja hooldekeskustes. Uurimisrühma juhi, Janika Leoste juhtimisel otsitakse täiendavalt rakendatavust ka ettevõtluses nt poolautonoomse majajuhina ning Ülemiste City’s võib roboteid toimetamas kohata juba 2024. aasta jooksul.
• Arvutisüsteemide instituut sai CERNi (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon) assotsieeritud liikmeks ning käivitas koostöö Suure hadronite põrguti kompaktse müüonisolenoidi (CMS) katse teadlastega ühe uue põlvkonna kiibi põhineva detektori väljaarendamiseks. Detektor nimega "Fast Beam Condition Monitor (FBCM)" on Suure hadronite põrguti järjekordse suure uuenduse oluliseks osaks ning tagab täpsemaid füüsikalisi mõõtmisi ja kõrgemat radiatsiooniohutust.
• Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskuses valmis teadusprojekti ROBOMINERS raames roboti prototüüp liikumiseks maa-alustes keskkondades ning pehmel pinnasel. Selle kasutamist on juba demonstreeritud erinevates keskkondades nagu mahajäetud kaevandused või pehme lumi.
• TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut koordineeris suurt piiriülest mõju omavat CEF projekti LatEst 5GS, "5G Corridor Study for Latvia, Estonia and Lithuania" mille raames viidi läbi uuring 5G taristu rajamiseks ViaBaltika ja Rail Baltic trassidel. Uuringu tulemusena tekkis ministeeriumitel alusinfo, mille pinnalt otsustada taristu rajamiseks toetuste jagamine. Kuna projekt õnnestus, tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium TalTechile ettepaneku valmistada ette pakkumus 2024 toimuvale projektikonkursile, et alates 2025. aastast koordineerida eelpool viidatud taristu rajamist CEF (Connecting Europe Facility) eelarvest.
• Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi juhtimisel jätkus rahvusvaheline projekt 5G-Timber, mis kiirendab 5G mobiilside, digitehnoloogiate ja tehisintellekti rakendamist puidutööstuse valdkonnas tegutsevates keskmistes ja väikeettevõtetes. Selle raames käivitus pilootprojekt Soomes Vantaa piirkonnas ning mobiilsidevõrku on lülitatud esimene puitmaja. Piltootprojekti eesmärk on teada saada, kuidas ehitada puitmaju nii, et nende eluiga oleks pikem ja need oleks kasutatavad 50-100 aastat. Eestist löövad projektis kaasa moodulmajade tootja Harmet OÜ ja masinaehitusettevõte Hekotek AS.
• Tarkvarateaduse instituudi keeletehnoloogia laboratoorium näitas maailma tippu kuuluvaid oskusi mitmel rahvusvahelisel võistlusel. Väga head tulemused saavutati võistlustel NIST LRE 2022, ASRU MADASR Challenge ja ICASSP LIMMITS Challenge, mis võrdlevad erinevate uurimisrühmade loodud süsteeme vastavalt kõneldava keele identifitseerimises, kõnetuvastuses ning kõnesünteesis.
• Informaatika bakalaureuseõppekava korraldas 50 abituriendile eduka ürituste seeria INIT, kus olid põnevad töötoad ja osalesid IT ettevõtted. Veerand osalejatest astusid sisse õppekavale ja teist samapalju teistele Tehnikaülikooli õppekavadele. Gümnaasiumitele suunatud avatud kursuse "Programmeerimise algkursus" läbis ja sai tunnistuse 140 õpilast.

• Töötasime koostöös GuardTime’i teadlastega välja digitaalse Euro ja Alphabill tehnoloogia ning viisime Euroopa Keskpanga ja kaheksa teise keskpanga eestvedamisel läbi selle rakendatavusuuringu. Selle tulemusena on loodud plokiahelatehnoloogia, mis skaleerub digitaalse raha, globaalsete rakenduste ja Web 3.0 loomiseks.
• e-Meditsiini keskus viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koolitushanke raames läbi „Digioskuste arendamise koolitused perearstidele ja -õdedele“, mille läbis 500 inimest, kellest 60 protsenti olid arstid ja 40 protsenti pereõed. Koolitus jõudis igasse Eesti maakonda ja aitas oluliselt kaasa peremeditsiini digitaalse kirjaoskuse arendamisele.
• Teaduskonna teadlaste loodud sensortehnoloogiatel põhinevaid tarku lahendusi on võimalik leida nii Teravmägedelt kui ka Läänemere reisiparvlaevadelt, nii linnakeskkonnast kui ka meditsiinisüsteemist. Eesmärgiga muuta meie keskkond turvalisemaks, paremaks ja rohelisemaks.
• Kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühma poolt koordineeritud projektitaotlus LatEst 5G pälvis rahastuse CEF Digital „Cross-border connectivity“ meetmest. Projektis osaleb kuus partnerit, sh rahvusvahelised mobiilsideteenuste pakkujad ja projekti elluviimise käigus mõõdetakse 5G raadiovõrgu katvust mh ka Via Baltica trassil Lätis ja Eestis (sh piiriülest teenuse kättesaadavust) eesmärgiga selgitada välja taristu arendamise vajadused.
• Tarkvarateaduse instituudi teadur Niccolò Veltri pälvis Vabariigi Presidendi noore IT-teadlase preemia. Tema teadustöö on keskendunud tarkvara usaldusväärsuse teooriale, meetoditele ja tööriistadele. Veltri on ühelt poolt edasi arendanud funktsionaalprogrammeerimise teoreetilisi aluseid, teisalt on ta loodud teooriat täies ulatuses ka programmeerinud ja formaliseerinud.
• Tarkvarateaduse instituudi küberkriminalistika ja -julgeoleku keskuse vanemteadur ja õppejõud Birgy Lorenz sai Eesti teaduse populariseerimise auhinna Küberolümpia projekti eest, mis on juba üle viie aasta aidanud jõudsalt kaasa noorte küberteadlikkuse kasvule, huvile IT ja sellekohase teaduse vastu. Viie aasta jooksul on küberkaitsevõistlustel ja programmides osalenud juba 75 tuhat noort.
• Haridus- ja teadusministeerium valis üheks aasta õppejõuks informaatika bakalaureusekava programmijuhi Ago Lubergi, kes sai ka teaduskonna aasta programmijuhi tunnustuse. Tema tudeng kirjutab: „Ago puhul on tegemist õppejõu ja programmijuhiga, keda päriselt huvitab, et tudengitel läheks hästi ning võtab nende tagasisidet arvesse, et oma aineid kui ka õppekava parendada. Ago Luberg on üks põhjuseid, millepärast ma naudin Tallinna Tehnikaülikoolis õppimist.“
• Tegime riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil laua puhtaks tehnika ja tehnoloogia valdkonnas, kus meie tudengid võitsid magistriõppe astmes esimesed kolm preemiat. Lisaks veel tunnustusi nii bakalaureuseõppe tasemel kui ka arsti ja tervisetehnoloogiate valdkonnas doktoriõppe tasemel.
• Algas IT Kolledži uus arengufaas, kus lisaks õppetööga seotud tegevustele on kolledžis käivitunud ka teadustöö IT didaktika uurimisgrupi näol. Samuti täidab kolledž mitmeid teisi olulisi tugifunktsioone koordineerides nii IT didaktikakeskuse kui ka teadusarvutuste keskuse tööd.
• Osalesime tehisintellekti ja robootikakeskuse AIRE koolitustel ja klubiüritustel ning aitasime lehtmetallist toodete valmistamisega tegeleval tööstusettevõttel AS Valdek luua targa lao demoprojekti. See on jälgimissüsteem, mis seirab tehisintellekti lahendusi kasutades erinevates tootmisfaasides olevate toodete ja komponentide asukohta ettevõtte ladustamispindadel, mida on kokku ligi 500 m².

IT-teaduskonna uurimisrühmade aruanne  TalTechi majandusaasta aruanne 

• Infotehnoloogia teaduskond oli edukas 2021. aasta Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste taotlemisel ning Tallinna Tehnikaülikoolile eraldatud 12-st grandist tuli IT-teaduskonda viis kogumahuga 1,16 miljonit eurot. Üheks neist oli eelmisel aastal loodud töökindla arvutusriistvara keskuse granditaotlus CRASHLESS –„Kihtideülene töökindlus ja enesetervise teadlikkus arukate autonoomsete süsteemide jaoks“, mis sai tenuuriprofessor Maksim Jenihhini juhtimisel rühmagrantide taotlusvooru pingereas esikoha.
• Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühm taotles edukalt rahastuse suurprojektile 5G-TIMBER, mis aitab puidutööstuses läbi viia digi- ja rohepööret ning muuta tööprotsessid tõhusamaks. Projektis osalevad 16 osapoolt, kelle hulgas on mitmed Eesti tööstusettevõtted. IT-teaduskonna uurimisrühma kanda on projekti koordinaatori vastutusrikas roll. 
• Õpingud lõpetas 675 IT-tudengit, mis on kõigi aegade parim tulemus. Vaatamata sellele, et ülikooli tegevustoetus on kasvanud üksikute protsendipunktide võrra, on IT-teaduskonna lõpetajate arv kasvanud viimase nelja aasta jooksul ligemale 40 protsenti. 
• IT-teaduskonna bakalaureuse- ja magistritasemele võeti vastu kokku 889 uut tudengit. Neist 498 tudengit asusid õppima bakalaureuseõppesse ning 391 tudengit magistritasemele. Kõige populaarsem bakalaureuse õppekava (ka ülikooli vaates) oli IT-süsteemide administreerimine 175 uue tudengiga ning infosüsteemide analüüs ja kavandamise magistrikava 75 tudengiga. Eelmisel  aastal jõudsid doktorikraadini 14 uut IT-doktorit, kelle hulgas oli neli naist.
• Sügisel loodi IT-didaktikakeskus, mida asus juhtima tarkvarateaduste instituudi vanemteadur Birgy Lorenz. Didaktikakeskus seisab hea kaasaegse õpetamise praktikate jagamise, õppejõudude toetamise (lõunaseminarid, kovisioon, mentorlus, väljasõidud, konverentsid, mini-uuringud) eest ja abistab ka vastuvõttu puudutavate töötubade loomisel.
• Alustasime koostööd Keenia Strathmore Business Schooliga (SBS) ülikooliga, et töötada välja digipädevusi ja e-valitsemist kajastav interdistsiplinaarne õppekava. Arendustegevuste käigus tutvustati Eesti kaasuseid, toimusid koolitusprogrammid ning loodi kaks e-kursust nii tudengite kui ka avaliku ning erasektori esindajate harimiseks.
• 2021. aastal moodustatud keskkonnaseire tehnoloogiate keskus tenuuriprofessor Jeffrey Andrew Tuhtani juhtimisel võitis Saksamaa Föderaalse Hüdroloogia Instituudi hanked, mille eesmärk oli arendada suuremahulist veealust tehisintellekti, et automaatselt hinnata kalade bioloogilist mitmekesisust Saksamaa jõgedes. Samuti turustas uurimisrühm edukalt hüdroenergiaandureid, mida kasutavad nüüd suured Euroopa energiaettevõtted ja valitsusasutused, samuti Belgia loodus- ja metsandusuuringute instituut ja Ühendkuningriigi keskkonnaagentuur.
• Projekti  "RESCUE  ETN - Nanoelektroonika süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse ja vastastikuses sõltuvuses olevad väljakutsed" (vastutav täitja tenuuriprofessor Maksim Jenihhin, 2017-2021, maht 3,8 Meur)  edukas lõpetamine. Rahvusvahelise uurimisprojekti ja koolitusvõrgustiku RESCUE  eesmärgiks oli suurendada Euroopa liidrirolli ning tõsta konkurentsivõimet nanoelektroonika süsteemide alal. Projekti ühe tulemusena on lähiajal oodata veel mitme projektis osalenud doktoritöö kaitsmist.
• Viisime lõpuni mitmed Eesti Teadusagentuuri toetusmeetme NUTIKA projektid, mille kogumaht oli 7,8 miljonit eurot. Nende hulgas oli näiteks targa linna ja piiriülese e-kaubanduse digitaalse infrastruktuuri arendamine, digiriigi akadeemia e-kursused ja õngitsusrünnete vastupanuvõime suurendamine Smart-ID teenuses. Selle projekti raames uuriti muuhulgas kasutajateekonda ja logisüsteemi ning töötati välja uus turvaline protokoll kasutaja identifitseerimiseks. TalTechi esindasid küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadlased, kes uurivad krüptograafiat, võrguturvet, küberkuritegevust ning küberoperatsioone.

Loe ka 2021. aasta TalTechi majandusaasta aruannet

• Käivitasime IT Akadeemia teaduse toetusmeetme toel uued uurimisgrupid riistvara turvalisuse ja tarkvara usaldusväärsuse valdkondades, mida juhivad professorid Samuel Pagliarini ja Pawel Sobocinski. Professor Pagliarini pakkus koostöös USA Carnegie Melloni ja Stanfordi teadlastega välja uudse lahenduse turvaliste kiipide tootmiseks.  
• Alustasime Horizon 2020 rahastusega projekti 5G Routes, mille konsortsiumis osaleb 22 liiget ning esindatud on kümme Euroopa riiki. Ettevõtmises löövad kaasa näiteks Ericsson Eesti, Telia Eesti, TalTech, Eesti Raudtee, Läti mobiilioperaator LMT, Airbus Defence and Space ja mitmed teised. TalTechi kanda on projektis autonoomsetele sõidukitele mõeldud positsioneerimise lahendused, mis kasutavad 5G-d. Üks peamisi väljakutseid on seejuures sõiduki asukoha määramine meetrite asemel sentimeetrite täpsusega. 
• Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse ning Mereakadeemia koostöös saadi ERA Chair programmi viieaastane grant, mille raames käivitub merenduse küberjulgeoleku professuur ja uurimisrühm, mis hakkab uurima nii laeva-, sadama- kui navigatsioonisüsteemide küberturvalisusega seonduvaid küsimusi. Multidistsiplinaarne uurimisrühm toetub TalTechi olemasolevale ekspertiisile küberturvalisuse ja merenduse valdkonnas ning teeb koostööd merenduse valdkonna ettevõtetega Eestis ja välismaal. 
• Tallinna Tehnikaülikool kuulutas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel välja ülikooli 2020. aasta silmapaistvamad teadlased, teadusartiklid ja projektid. Aasta teadlaseks valiti tervisetehnoloogiate instituudi professor Margus Viigimaa. Aasta noorteadlase tiitli sai tarkvarateaduse professor Juri Belikov.
• Tallinna Tehnikaülikooli 2020. aasta parimaks arendustööks valiti Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi teadlaste loodud  innovaatilise sensori prototüüp, mis monitoorib kopsude ventilatsiooni ja südametööd ning koos sellega ka hapniku edasikandumist kudedesse vereringe kaudu.
• Viisime läbi aastapikkuse IT-didaktikakeskuse projekti, mille eesmärgiks oli teadvustada, tutvustada ja uurida erinevaid IT õpetamise meetodeid ja tehnoloogiaid. Panime aluse IT pedagoogika ning haridusinformaatika alase uurimise ja kompetentsi arendamisele. Tänaseks on ülikool seadnud eesmärgiks kõikides teaduskondades ja regionaalsetes kolledžis didaktikaalase tegevuse hoogustumise ja didaktikakeskuste tekke. 
• Alustasime 2020 aastal Eesti Teadusagentuuri toetusmeetme NUTIKA uusi projekte ligi 2,5 miljoni euro eest. Nende hulgas on näiteks targa linna ja piiriülese e-kaubanduse digitaalse infrastruktuuri arendamine, õngitsusrünnete vastupanu suurendamine Smart-ID teenuses, puidutööstuse spetsiifiline isekohanev tootmisjuhtimise tarkvara ja rakendusuuringud, mis võimaldavad elektritarbijatel kiiremini reageerida elektrituru hindade muutumisele. 
• Ülikooli teadusarvutusvõimekuse suurendamiseks loodi IT-teaduskonna koosseisu teadusarvutuste keskus, mis haldab ja arendab suuremahulisteks teadusarvutusteks vajalikku riist- ja tarkvararessurssi. Keskus haldab kahte suuremat arvutusklastrit, millel on kokku üle 200 serveri ja üle 200TB salvestusmahtu, lisaks pakutakse pilveteenust virtuaalmasinate kasutajatele. 
• Keeletehnoloogia labor võitis riiklikul keeleteo konkursil peaauhinna kõnetuvastussüsteemiga, mis võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestuste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist.  Seda tasuta programmi kasutavad nii PERHi radioloogid, meediamonitooringufirmad ning Riigikogus luuakse selle abil automaatselt stenogramme. 
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppekava doktorant Ardo Allik pälvis ITLi  ja HARNO väljaantava Ustus Aguri nimelise stipendiumi. Doktoritöö raames valmivate rakenduste abil saab erinevaid signaale töödeldes jälgida inimese väsimus- või terviseseisundit ja selle abil suurendada tööohutust ja -mugavust. 
• IT-teaduskonda asus õppima kõigi aegade suurim hulk tudengeid: 612 bakalaureuseõppe- ja 451 magistriõppe tudengit. Väga populaarseks osutus uus õppeprogramm „Riistvara arendus ja programmeerimine“. EIT Digitali raames loodi rahvusvaheline ühisõppekava „Digitaalsed lahendused“
• Suve lõpus viisime paralleelselt läbi kaks EIT Digitali suvekooli. Kahe nädala jooksul otsisid maailma erinevate ülikoolide tudengid Euroopast, USAst, Aasiast ja Aafrikast lahendusi  tervisetehnoloogilistele küsimustele ning said teadmisi digiriigi oluliste komponentide kohta. 

Loe ka 2020. aasta TalTechi majandusaasta aruannet Loe IT-teaduskonna teadus- ja arendustegevuse 2020. aasta aruannet

• Keerulisi juhtimissüsteeme uuriv professor Juri Belikov sai president Kersti Kaljulaidilt noore IT-teadlase preemia.  Juri Belikov on teadlasena kombineerinud matemaatika ja infotehnoloogia, et luua paremaid mudeleid keeruliste protsesside juhtimiseks. Tema teadustöö tulemusi saab kasutada bioloogias, meditsiinis, energeetikas, suurtes infrastruktuurides ja paljudes teistes valdkondades.  
• Aasta Õpetaja galal sai aasta õppejõu tunnustuse IT Kolledži õppejõud Kaido Kikkas. Kaido on hinge ja südamega panustanud puuetega inimestele õppimisvõimaluste loomiseks ülikoolides, seda lisaks regulaarsele ning mahukale üliõpilaste ja kolleegide poolt üksmeelselt tunnustatud õppetööle. Ta oskab hästi arvestada inimeste erisustega ja õppetööd neile sobivaks kohandada.
• Septembri algul sõlmiti koostööleping Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vahel, mille eesmärgiks on arendada e-tervise innovatsiooni teadmissiiret tervishoiu ja IT tudengite vahel. Nüüd on võimalik tervishoiutehnoloogia tudengitel testida digilahendusi Tervishoiu Kõrgkooli simulatsioonilaboris. Samuti alustati tööd virtuaalse kiirabi treeningkeskkonna arendustega, mis toimub koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Tervise ja Healolu Infosüsteemide Keskusega.  
• Tänu Nutika spetsialiseerumise projektile sündis koostöö Aurora Solutions OÜga, mis loob käibemaksu- ja tollideklaratsioonide teenusplatvormi ja võimaldab riikidel oluliselt suurendada maksutulu laekumist. Kui hetkel maksab manuaalne deklaratsiooni loomine Euroopa Liidus 15-25 eurot ja elektrooniline deklaratsioon 2,5-5 eurot, siis Aurora Solutionsi teenusega on hind 0,05 kuni 2 eurot. Sihtasutuse Archimedes kaudu said osapooled rakendusuuringu jaoks 1,3 miljonit eurot ELi struktuurifondide toetust.
• Teaduskonna ettevõtlustulud olid kokku 2,6 miljonit eurot (2018. aastal 1,45 mln eur). Suuremate koostööpartnerite hulgas on Reach U, Guardtime, Thinnect, Cybernetica, Telia, Swedbank, Aurora Solutions ja Tallink.
• Tarkvarateaduse instituut ja OÜ Thinnect arendasid tehnoloogiat, mille abil saab jälgida linnaõhku ja mõõta liiklusvoogusid. Kevade jooksul kinnitatakse Tallinna tänavavalgustuspostidele nn targa linna andurite võrku 900 aku ja päikesepaneeliga varustatud seadet keskkonna- ja liiklustiheduse andmete kogumiseks. Andmeid saavad kasutada linna ja liikluse planeerijad paremate otsuste tegemiseks ning liiklusmüra ja saaste vähendamiseks.
• Huvi IKT valdkonna vastu on kasvav – bakalaureuse astmesse astub sisse rekordiliselt 535 tudengit ning kokku on esimeses ja teises astmes ligi 1000 sisseastujat. Analoogiliselt rekordilised on ka lõpetajate arvud. Kevadel andsime kätte 270 magistri- ning 272 bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse diplomit, mis on kõigi aegade parim tulemus. Kaks igast kolmest Eesti IT-talendist tuleb Tallinna Tehnikaülikoolist!
• Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi uurimisrühm asus looma impedants-spektroskoopial põhinevat meditsiinitehnilist mõõtevahendit, mis on ette nähtud inimese südame töö seireks.
• Keeletehnoloogia laboratoorium arendas eesti keele kõnetuvastust ning loodi avalikult kättesaadav kõnetuvastusteenus. Kuigi arendustöös keskendutakse eesti keelele, on enamik meetodeid ja tehnoloogiaid keelest sõltumatud ning välja töötatud tarkvara on saadaval vaba tarkvara litsentsi alusel. 
• Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus tähistas viiendat sünnipäeva. Keskuse juhi Rain Ottise sõnul uurib multidistsiplinaarne teadlaskond täna küberturvalisust laiapindselt, alates krüptograafiast kuni monitooringusüsteemideni, küberturbe juriidilistest aspektidest kuni küberkriminalistikani. See lähenemine võimaldab teha kõrgetasemelist koostööd nii riigisektori kui ka eraettevõtetega nagu Cybernetica, CybExer, GuardTime ja RangeForce.  
• Novembris käivitus tasuta veebikursus „Elements of AI“, mille eesmärk on levitada tehisintellekti alaseid teadmisi ja oskuseid võimalikult suurele osale ühiskonnast erinevatest valdkondadest, kaasates vähemalt ühe protsendi Eesti elanikest. Selle eesmärgiga soovisime toetada tehisintellekti, masinõppe ja andmeteaduste kogukondade arengut ja kasvamist. Projektiga ühines ligi 50 ettevõtet ja organisatsiooni, kes soovisid oma töötajaid tehisintellekti teemal harida.   
• Avasime avaliku sektori digitehnoloogiatele ja tehismõistusele keskenduva keskuse Government Technology and AI Lab (GovAILab), mille eesmärgiks on nõustada avaliku sektori asutusi digitehnoloogia, tehisintellekti ja masinõppega seotud valdkondades ning pakkuda riigisektori andmetega seotud probleemidele lahendusi. Labor on partneriks asutuste juhtidele, äripoole inimestele ja tehnilistele spetsialistidele paremate valikute tegemisel, tehnoloogia visiooni loomisel ning tehisintellekti lahenduste katsetamisel. Samuti võimaldab labor ideede algfaasis katsetada erinevaid lahendusi prototüüpide loomisega. Meie huvi on ka teaduslik – soovime oma töid publitseerida ja maailmale tutvustada.õ

Loe ka 2019. aasta TalTechi majandusaasta aruannet