TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Professor Michael Funke 3-minuti loeng globaliseerumise trendidest

2022. aasta veebruari alguses viibis Tallinnas Hamburgi Ülikooli majandusinstituudi professor Michael Funke, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi külalisprofessor.

Funke tegi Horisont 2020 projekti IBEP raames toimunud instituudi avatud teadusseminaril ettekande USA-Hiina kaubandusleppe mõjude kohta ja lisaks andis 3-minuti videoloengu globaliseerumise trendidest.


Aasta investor ja TalTechi rahanduse õppejõud soovitab investeerida teadmistesse

Majandusteadlane, investor ja TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud Kristjan Liivamägi valiti hiljuti Äripäeva aasta investoriks. Aasta investori auhind antakse investorile, kes on panustanud kõige rohkem Eesti investorkultuuri edendamisse ja rahatarkuse jagamisse. Tegemist on investeerimiskogukonnas kõige suurema tunnustusega, mida välja antakse. Allpool on toodud sel puhul ilmunud persoonilugu.

Äripäeva žürii valis 22.jaanuaril Sind aasta investoriks 2022. Palun meenuta, mis sind kunagi rahanduse ja investeerimise teema juurde viis?

Alustasin investeerimisega 19-aastase noore poisina ja investeerimise juurde jõudsin seetõttu, et otsisin võimalusi oma säästetud raha ostujõu säilitamiseks. Oli 2006. aasta kevad ja Eestis väga kõrge inflatsioon ning mõistsin, et pangakontol raha hoides kaotab see ostujõudu. Erinevate võimaluste kaalumise tulemusena jõudsin Tallinna börsini, kus oma esimesteks aktsiateks soetasin Saku Õlletehase ja Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid. Minu eesmärk sellise rahapaigutusega oli kaitsta oma sääste inflatsiooni eest, kuid edasi algas põnev ja huvitav teekond rahamaailmas, mis tänaseks on kulmineerunud doktorikraadiga finantsökonoomikas ning üle miljoni eurose investeerimisportfelliga.

Võib tunduda, et aasta investor võiks elada rahulikult rantjee elu, milleks on sellise tiitli omanikul vaja tegeleda teadusega?

Aus vastus on, et kuna mu passiivsed intressi-, dividendi- ja üüritulud ületavad mitmeid kordi pere igakuiseid kulusid, siis ega ma ei peakski tööl käima. Ometigi loen Tallinna Tehnikaülikoolis loenguid ja tegelen teadustööga, sest kui mul on vabadus teha, mida iganes soovin, siis mida paremat saaksingi teha oma ajaga, kui tegeleda minu kire, hobi ja armastusega, milleks on investeerimise ja finantsturgude uurimine. Oma teadustöö raames uurin erinevate investorite käitumist finantsturgudel eesmärgiga selgitada välja, miks on osad investorid edukad ja teised mitte.

Lisaks teadustööle õpetad ka tudengeid – loed ülikoolis õppeaineid eraisiku rahandus, rahanduse alused, investeeringute analüüs, finantsjuhtimine. Kokku oled õppejõuna tegutsenud peagi juba 10 aastat, kas on mingit tendentsi või muutust, mida välja tuua, kas ning kuidas on selle aja jooksul muutunud Sinu tudengid?

Minu jaoks on tudengitele teadmiste jagamine üks osa eestlaste rahatarkuse suurendamise missioonist. Viimase kümne aastaga on tudengite teadmised ning huvi investeerimise ja rahanduse vastu oluliselt suurenenud. Näen iga nädal, kuidas tudengid tulevad loengusse, sära silmis ja suur sisemine soov põues omandada uusi teadmisi ja praktilisi oskusi. See on väga äge ja annab ka mulle motivatsiooni jätkata rahatarkuse alaste loengutega.

Kuidas oled ise õppejõuna muutunud ja arenenud? Millist nõu annaksid endale 10 aastat tagasi?

Jättes kõrvale erialase arengu, on kõige suurem muutus toimunud avaliku esinemise oskustes. Annaksin kümme aastat nooremale iseendale soovituse pidada meeles, et esinemise puhul on väga oluline, kuidas sa midagi ütled - esinemise edukus sõltub 80% ulatuses esineja kehakeelest ning vaid veidi üle 10% ulatuses sellest, mida räägid.

Oled üliõpilaste seas hinnatud õppejõud, ainuüksi kahel viimasel aastal valisid üliõpilased Sind 2020. aastal loenguguruks ning 2021. aastal lemmikõppejõuks, rääkimata kõigist varasematest tiitlitest. Mida pead õppejõu töö juures kõige olulisemaks?

Minu hinnangul on õppejõu töös väga olulised sisemine kirg ja motivatsioon - kui seda ei ole, siis on raske tudengeid kõnetada. Lisaks sellele on, eriti investeerimise valdkonnas, oluline praktiline erialane kogemus, ainult teoreetikuna oleks raske sammu pidada kiirelt muutuva maailmaga.

Mille tegemist naudid vabal ajal? Kuidas taastud ja energiat laed?

Minu jaoks on väga oluline sport, olen spordiga tegelenud alates teisest eluaastast. Varem mängisin professionaalsel tasemel käsipalli, praegu tegelen spordiga keskmiselt neli korda nädalas: ujun, käin jõusaalis ja jooksmas. Tähtsal kohal on ka tervislik toitumine ja uni - vajan minimaalselt 8 tundi und, et efektiivselt toimida, seega mulle väga meeldib magada.

Lisaks tegelen ma numismaatikaga, naudin ka lastega male ja monopoli mängimist.

Ja lõpetuseks – jaga üks soovitus praegusel ebakindlal ajal – mida teha, et vara säiliks ning kasvaks?

Kõige kõrgema pikaajalise tootlusega investeering on investeering iseenda teadmistesse - mitte ükski inimene ega majanduslangus ei saa seda kunagi ära võtta. Teadmisi ja kogemusi on võimalik kogu elu jooksul konverteerida rahaks või muudeks varadeks.


Kristjan Liivamägi valiti aasta investoriks 2022

22. jaanuaril kuulutati Kultuurikatlas välja "Aasta investor 2022". Rahva hääletuse ja Äripäeva žürii tulemusel valiti aasta investoriks 2022 TalTechi rahanduse õppejõud ja investor Kristjan Liivamägi.

Kristjan Liivamägi - Aasta investor 2022
Kristjan Liivamägi. Foto: Raul Mee.

Aasta investori auhind antakse investorile, kes on panustanud kõige rohkem Eesti investorkultuuri edendamisse ja rahatarkuse jagamisse. Tegemist on investeerimiskogukonnas kõige suurema tunnustusega, mida välja antakse.

Loe lähemalt Äripäevast.


Tõnn Talpsepp valiti Eesti noorte teaduste akadeemiasse

Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis 3. detsembril 2021 toimunud üldkogul 13 uut liiget, nende seas on ka majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemteadur Tõnn Talpsepp. kelle peamine uurimisvaldkond on käitumuslik rahandus, turgude efektiivsus, volatiilsus. Ühiskonnas on ta hinnatud investeerimise ekspert. Oma doktoritöö kaitses ta Tehnikaülikoolis 2010. aastal, doktoritöö teema oli „Investorite käitumine ja volatiilsuse asümmeetria“. Hetkel on ta Aalto Ülikoolis järeldoktorantuuris.


Ilmus Evald Übi raamat "Mängude matemaatika. Sissejuhatus mänguteooriasse"

Kirjastuses Argo ilmus Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi emeriitdotsendi Evald Übi populaarteaduslik raamat "Mängude matemaatika. Sissejuhatus mänguteooriasse".

Raamatus käsitletakse mitmeid matemaatilise ja majandusliku sisuga mänge ning on toodud nende lahendused. Samuti antakse ülevaade arvutusteooria ajaloost ja uusimatest saavututest ning kirjeldatakse matemaatika ja mänguteooria praktilisi rakendusi. Lisaks sisaldab raamat hulgaliselt nuputamisülesandeid eri valdkondadest.

Info Kirjastus Argo kodulehel

Evald Übi "Mängude matemaatika. Sissejuhatus mänguteooriasse"

Majandusanalüüsi õppekava lõpetanud Pauline Kommeri magistritöö pälvis Eesti Panga teaduspreemia

Eesti Pank andis 2021. aastal välja 19. korda Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia, mille üheks laureaadiks magistritööde kategoorias oli Pauline Kommer, kelle töö „Mismatch decomposition in the Estonian labour market“ („Töötajate oskuste mittevastavus Eesti tööandjate vajadustele“, juhendaja vanemlektor Simona Ferraro) leidis tunnustust eelkõige väga hea teoooriatundmise ja empiirilise analüüsi kõrge taseme eest.

Töös analüüsiti, kui suur probleem on oskuste sobimatus Eesti tööturu erinevates piirkondades ja tegevusaladel. Töö teema on praegusel kriisist taastumise perioodil Eestis aktuaalne, kuna majanduskasvu üks olulisemaid pidureid onettevõtete raskused sobivate oskustega töötajate leidmisel.

Lisaks pälvisid preemia Mathias Juust (Tartu Ülikool) doktoritööde kategoorias ja Danyl Denysenko (Tartu Ülikool) magistritööde kategoorias.

Loe lähemalt Eesti Panga pressiteatest.


Merike Kukk esines Austria Keskpanga korraldatud seminaril

Dotsent Merike Kukk esines 12. oktoobril 2021 Austria Keskpanga korraldatud seminaril „88th East Jour Fixe“, mille teemaks oli Kesk- ja Ida-Euroopa leibkondade finantsolukorra haavatavus -  millised olid COVID-19 mõjud ning milline on parim viis mõõta muudatusi.

Merike Kukk andis ülevaate Eesti leibkondade finantsolukorrast COVID-19 pandeemia ajal. Oluliseks märksõnaks tema ettekandes oli COVID-19 mõjude heterogeensus. „COVID-19 kriis oli täiesti erinev 2008.-2009. aasta finantskriisist. Kui kümnenditagune finantskriis oli Eestis väga laiapõhjaline ja kriisis kannatasid paljud elanikud, sh. ka kõrgepalgalised, siis COVID-19 kriisis on pihta saanud väiksem osa inimesi ja eelkõige väiksema sissetulekuga inimesed,“ selgitab Merike Kukk. „ Osadel inimestel on selles kriisis hoopis hästi läinud. Näiteks IT-sektoris tõusis 2020. aastal nii hõive kui palgad, palgad tõusid lausa 10%“. 

Lõpetuseks tõi Merike Kukk välja, et täna on Eesti leibkondadel juba uued väljakutsed. „Elektrihinna järsk tõus on jõudnud väga kiiresti inimeste kommunaalarvetele. Energiakulude osakaal Eesti leibkondade tarbimiskorvis on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja energiahindade tõusu mõju leibkondade finantsolukorrale saab eeldatavalt olema laiaulatuslikum COVID-19 mõjust.“

Seminari ettekanded on saadaval Austria Keskpanga kodulehel.

Merike Kukk

TalTechi üliõpilasesindus tunnustas õppejõude

TalTechi üliõpilasesindus tunnustas õpetajate päeval 2021. aasta parimaid õppejõude. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudist pälvisid tunnustuse Raili Lahi ja Signe Rosenberg.

Palju õnne!

TalTech üliõpilasesinduse tunnustus 2021

Ants Aasma pälvis Gerhard Rägo mälestusmedali

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi ja Eesti Matemaatika Seltsi poolt igal aastal väljaantavate prof. Gerhard Rägo medalite komisjon otsustas 17. novembril 2020. a. toimunud koosolekul anda ühe väljaantavatest medalitest majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsendile Ants Aasmale. Medalite pidulik üleandmine toimub õppeaasta alguses, laupäeval, 4. septembril 2021 Tartu Ülikoolis.

Palju õnne!

Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal on Tartu Ülikooli ja Eesti Matemaatika Seltsi poolt 1990. aastal asutatud autasu.

Medalit antakse silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös; õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms. väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele eesti koolides. Loe medali kohta lähemalt Eesti Matemaatika Seltsi kodulehelt.


Triinu Tapver võitis Vello Venseli preemia

28-30. juunil 2021 toimus majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli suvekool Narva-Jõesuus.

Teiste seas esinesid ettekannetega majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorandid Heili Hein, Orsolya Soosaar ja Triinu Tapver. Eesti Majandusteaduse Seltsi poolt välja antava Vello Venseli preemia silmapaistva uurimustöö eest võitis seekord Triinu Tapver.

Palju õnne Triinu!

Triinu Tapver

Valmis aruanne "FinTech Report Estonia 2021"

Valmis TalTech majandusteaduskonna poolt koostöös FinanceEstoniaga koostatud aruanne Eesti FinTech maastikust. See annab tervikliku ülevaate Eesti FinTech ökosüsteemi hetkeseisust, FinTech ettevõtete ärimudelite karakteristikutest, nende asukohavalikuid mõjutavatest teguritest ning viimase kahe aasta jooksul aset leidnud arengutest nii regulatsioonide kui ka sektori väljavaadete osas.

Analüüsist selgub, et:

  • 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud vähemalt 215 ettevõtet, mille tegevust on võimalik liigitada FinTech alla.
  • Jätkuvalt domineerivad turul ettevõtted, mis tegutsevad digitaalse varade vahendamise ning digitaalse laenamisega. Samas on FinTech ettevõtete poolt Eestis kaetud kõiki olulised FinTech alamvaldkonnad ning ettevõtete ärimudelid mitmekesised.
  • Kuigi Eesti FinTech ettevõtete ärimahud võrreldes finantssektoriga tervikuna on veel küllaltki tagasihoidlikud (varade maht 2019. aastal oli kokku 1,03 miljardit eurot), ulatus nende tulude maht 2019. aastal ligikaudu 235 miljoni euroni.
  • Eesti FinTech ökosüsteem tugineb FinTech ettevõtetele ning selle arengut on toetanud tugev kohalik ettevõtluskultuur ning digitaalse infrastruktuuri olemasolu. Siiski nähakse kitsaskohti nõrgas koostöös Eesti finantssektori ettevõtetega ning omavahel.
  • Ettevõtete asukohavalikut on tugevalt mõjutanud nende asutajate side Eestiga. Kuigi väärtustatakse Eesti ärikeskkonna tugevusi, ollakse valmis oma asukohavaliku otsuseid muutma kui kapitali või kliente ei leita piisavalt või ei suudeta kohaneda regulatiivse keskkonnaga.
  • Pandeemia mõju sektorile on olnud tagasihoidlik. Endiselt nähakse suurima väljakutsena regulatiivset keskkonda. Ettevõtja ootavad riigilt selgemat sihti regulatiivse keskkonna loomisel, regulatsioonide selgitusi ning suuremat toetust (sh ka rahalist) valdkonnale.

TalTechi majandusteaduskond jätkab Eesti FinTech sektori arengute jälgimist ka lähiaastatel. Uurimismeeskond tänab kõiki seotud osapooli, kes aruande valmimisele kaasa aitasid.

Terviklik raport on kättesaadav siit (inglise keeles).


Üliõpilaskogu tunnustus 2021. aasta parimatele õppejõududele

Sel aastal korraldas TalTechi Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu traditsioonilise tänuürituse majandusteaduskonna õppejõududele elektrooniliselt Youtube'is (video). Kevadbanketi raames autasustati tudengite seas läbi viidud küsitluse põhjal parimaid õppejõude kaheteistkümnes kategoorias.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud võitsid auhinnad kuues kategoorias kaheteistkümnest:

  • Kristjan Liivamägi – Inspiratsiooni sütik
  • Kirsti Rumma – Majandusteaduskonna päike
  • Avo Org – Loenguguru
  • Avo Org – Elav legend
  • Raili Lahi – Suurim abikäsi
  • Kirsti Rumma – Esimene lemmik

Meie õppejõud on tunnustuse eest tänulikud. Palju õnne ja edukat õppeaasta lõpusirget!


Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi üliõpilased pälvisid Rein Otsasoni stipendiumi

Eesti majandusteadlase ja pankuri Rein Otsasoni 90. sünniaastapäeval 24. mail 2021 andis Rein Otsasoni fond noortele majandusteadlastele välja 2000-eurosed stipendiumid õpingute jätkamiseks. Kolmest stipendiumist kaks pälvisid majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi tudengid Katri Urke ja Pauline Kommer.

Katri Urke doktoritöö teemaks on „Riigirahandus ja fiskaalpoliitika“. Fiskaalpoliitika ja riigirahanduse kujundamine on tihedalt seotud riigi makromajandusliku käekäiguga, ka sellega, kui stabiilne ja jätkusuutlik on riigi majanduslik areng. Nii ülemaailmne finantskriis, sellele Euroopas järgnenud võlakriis, praegune koroonaviiruse pandeemia kui ka ülimadalale langenud intressimäärad on fiskaalpoliitika tähtsust makromajanduse käekäigu juures järjest suurendanud ning muutnud teadmiste laiendamise selles valdkonnas väga päevakajaliseks ja oluliseks.

Pauline Kommer kirjutas magistritöö teemal „Mismatch Decomposition in the Estonian Labour Market“. Töö eesmärgiks on hinnata mittesobituvust töötute ja vabade töökohtade vahel Eesti tööturul, uurides mittesobituvust erinevatel tasemetel: regionaalsel, ametialade ja tegevusalade tasemel. Mittesobituvuse ulatuse uurimine võimaldab paremini mõista töötuse võimalikke põhjuseid ning kujundada sobivaid tööturumeetmeid töötuse vähendamiseks. Mittesobituvuse hindamiseks kasutas Pauline uut metoodilist lähenemist mittesobituvuse indeksite kujul, mida varasemalt Eesti tööturu uurimisel pole rakendatud.

Rein Otsasoni Fond (loe lähemalt siit) on 2006. aasta mais Eesti Krediidipanga poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on noorte õpingute ning teaduslike uuringute rahastamine ja heategevuse arendamine.


Kuus majandusanalüüsi ja rahanduse kursust pälvis EKKA e-kursuse kvaliteedimärgi

Selgunud on EKKA (Eesti Kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur) „E-kursuse kvaliteedimärk 2021“ taotlusvooru tulemused. 34 kvaliteedimärgi pälvinud kursuse seas oli kuus majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi e-kursust:

  • Empiiriliste uuringute metodoloogia  Aaro Hazak, Signe Rosenberg
  • Finantsjuhtimine Laivi Laidroo
  • Majandusareng ja institutsioonid Aaro Hazak
  • Rakenduslik majandusanalüüs Aaro Hazak, Heili Hein, Tarmo Tuul
  • Refresher Course in Mathematics for Business Students Jelena Matina, Kirsti Rumma, Hakan Berber, Raili Lahi
  • Statistika Kirsti Rumma, Raili Lahi

HITSA (täna EKKA) on välja andnud tunnustust kvaliteetsete e-kursuste autoritele – e-kursuse kvaliteedimärki – alates 2008. aastast. Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumitesse kuuluvates õppeasutustes. Rohkem infot siin.


Kersti Harkmann kaitses oma doktoritöö

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Kersti Harkmann kaitses 19. märtsil 2021 doktoritöö "Uurimused volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel" (Essays on Volatility and Contagion in Financial Markets"). Doktoritöö põhineb kolmel publitseeritud artiklil:

Doktoritöö esimene publikatsioon „Kriisiaegne Lääne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012“ uurib Euroopa finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi globaalse finantskriisi ajal. Tulemused näitavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna väga volatiilsed, suurenesid ka korrelatsioonikordajad analüüsitud börsiindeksite vahel hüppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothers’i pankroti ja Euroopa võlakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need järsud tõusud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi. Teisisõnu, isegi kui finantsturgude koosliikumine lühiajaliselt suureneb, ei pruugi finantsturud olla omavahel püsivalt integreeritud. Ajutised tõusud on pigem tõendus finantskriiside nakkuslikkusest, mitte pikaajalisest stabiilsest seosest finantsturgude vahel.

Doktoritöö teine publikatsioon „Balti aktsiaturgude integratsioon arenenud aktsiaturgudega“ käsitleb finantsturgude pikaajalisi koosliikumisi. Artiklis kontrollitakse, kas Balti riikide aktsiaturgude ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Esiteks tõestab analüüs, et Rootsi ja Balti aktsiaturgude vahel esineb kointegratsioon. See oluline tulemus näitab, et isegi kui aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, taastub varem või hiljem tasakaaluline liikumine. Teiseks annab analüüs kinnitust sellest, et igasugune šokk Rootsi aktsiaturgudel kandub üle ka Balti aktsiaturgudele. Šokke ja finantskriise, mis kanduvad üle kointegratsiooni tõttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Tulemused näitavad ka seda, et Balti aktsiaturgudel puudub pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele portfelli hajutamise võimalusi.

Doktoritöö kolmas publikatsioon „Optimaalne valuutariski maandamine ja „carry“ tehingud“ otsib vastust küsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vähendada finantsturgude koosliikumiste mõju välisriikide võlakirjadesse investeerimisel. Artiklis kontrollitakse, kas ja millises ulatuses saab vähendada välisriikide võlakirjadest koosneva portfelli volatiilsust valuutariskide maandamise abil. Artiklis näidatakse, et valuutariski maandamisel väheneb välisriikide võlakirjade portfelli volatiilsus märkimisväärselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks näitavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja võlakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud - mida kõrgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase.

Juhendaja: professor Karsten Staehr (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid: kaasprofessor Anita Suurlaht (Dublini Ülikool, Iirimaa) ja professor Christopher Hartwell (ETH Zürich, Šveits).

Doktoritöö on saanud toetust projektide “Majandussüsteemi fluktuatsioonid Kesk- ja Ida-Euroopas: Põhjused, tagajärjed ja väljakutsed” (grandi nr SF0140059s12) ning “Majanduskriisid Euroopas: informatsioon, riskid ja valitsuse poliitika” (grandi nr B45/2015) raames.

Doktoritöö täistekst on leitav TalTech raamatukogu digikogust: [link]

Kersti Harkmann's Phd Defence

Svetlana Ridala kaitses oma doktoritöö

Märtsi alguses TalTechis kaitstud doktoritöö uuris keeleoskuste mõju inimese konkurentsivõimele tööturul. Svetlana Ridala doktoritöö aluseks olnud uuringus leiti, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele erineb emakeelena eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel. Erinevus tuvastati ka meeste ja naiste vahel.

Doktoritööst selgub, et üldiselt on keeleoskusel positiivne mõju inimese konkurentsivõimele tööjõuturul ehk parema keeleoskusega inimestel on reeglina suuremad võimalused tööd leida ja kõrgemat palka teenida.

Uuringust tuli välja, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele ning palga suurusele erineb eestlaste ning Eestis elavate venekeelsete tööealiste seas, samuti tulid ilmsiks soolised erinevused. 

Näiteks on eesti keele oskusel Eesti tööturul osalevate venekeelsete naiste jaoks suurem roll palga kujunemisel, kuid venekeelsete meeste palga kujunemisel eesti keele oskus nii suurt rolli ei mängi. 

Uuringust tuli välja seegi, et eestlaste puhul sõltub töökoha leidmine olulisel määral inglise keele oskusest, aga mitte vene keele oskusest. Venekeelse elanikkonna jaoks on aga töö leidmine eeskätt sõltuv just eesti keele oskusest, aga mitte niivõrd inglise keele oskusest. 

Väga lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et integratsioonipoliitikal on jätkuvalt Eestis rida väljakutseid, mis on muuhulgas seotud eesti- ja venekeelsete tööealiste ametialase segregatsiooniga ehk teatud ametialadel on üle-esindatud eestlastest töötajad ja teistel vene keelt kõnelevad töötajad. 

Laiemalt otsis doktoritöö vastust küsimusele, millised keele-keskkonnast, kohalikust sotsiaal-majanduslikust arengust, globaalsetest trendidest ning uurimismetoodikast tingitud faktorid mõjutavad rahvusvahelises teaduskirjanduses välja toodud leide keeleoskuse mõjust tööturuväljunditele. 

Analüüsist selgus, et keeleoskuse positiivne mõju tööturgudel on suurem, kui õpitav keel on globaalselt mõjukas ning kohalik majandus ja tööturg rohkem arenenud. 

Mitmekeelsetes ühiskondades on rahvusvahelise töökeelena domineeriva inglise keele kõrval suhteliselt rohkem väärtustatud ka kohalikud keeled. 

Svetlana Ridala uurimistööst jääb kõlama oluline sõnum nii teaduskogukonnale kui poliitikakujundajatele. 

Poliitikakujundajad peaksid pöörama tähelepanu tööturu sidususe parandamisele, et erinevat keelt kõnelevatel inimestel oleks võimalik laiemalt ja mitmekesisemalt tööturul rakendust leida.

Teaduskogukond peaks pöörama rõhku tööturuandmete kõrval ka keeleoskuse andmete kogumise metoodikale, mis võimaldaks veelgi täpsemalt hinnata keeleoskuse taset ning sellega kaasnevaid majandusmõjusid.

Svetlana Ridala sai majandusteaduste doktoriks, kui kaitses 4. märtsil edukalt TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis doktoritöö keeleoskuse mõjudest tööturu väljunditele. 

Kaitsmisel olid tema oponentideks prof David Bivin IUPUI (USA) ja prof Michiru Nagatsu Helsingi Ülikoolist. Doktoritöö juhendajateks olid professor Kadri Männasoo (TalTech), Dr Ott-Siim Toomet Washingtoni Ülikoolist ja dotsent Ants Aasma (TalTech).

Doktoritöö pealkiri on „Essays on Language Skills and Labour Market Outcomes“ ning töö täistekstiga saab tutvuda siin. Doktoritöö valmimine on seotud mitme jooksva teadusprojektiga ning projekt on saanud toetust Euroopa Liidu “Erasmus+” Programmi [611059-EPP-1-2019-1-EE- EPPJMO-MODULE] ja „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammi [grandi nr 952574] "Indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus: Metodoloogilised aspektid ja institutsionaalne kontekst“ raames.

Svetlana Ridala's PhD defence session

Kirsti Rumma valiti Tallinna Tehnikaülikooli 2020. aasta parimate õppejõudude hulka

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva aktusel tunnustas Tallinna Tehnikaülikool 2020. aasta parimaid teadlasi, õppejõude, tugitöötajaid ning märkis ära parimad teadusartiklite autorid ja tudengid ning kuulutas välja aasta aasta kultuuri-, spordi- ja tudengiteo.

Kümne parima õppejõu hulka valiti ka majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kirsti Rumma. Kõik aktusel tunnustuse pälvinud on toodud ära siin.

Palju õnne!

Kirsti Rumma

Triinu Tapver osaleb konkursil "Teadus 3 minutiga"

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur Triinu Tapver osaleb konkursil „Teadus 3 minutiga“. Konkursi raames avaldati populaarteaduslik artikkel tema uurimistööst portaalis ERR Novaator.

Triinu uurimistööst järeldus, et kuigi aktiivselt juhitud investeerimisfondid võivad pakkuda lühiajaliselt keskmisest kõrgemat tootlust, toetub see enamikel juhtudel fondijuhtide oskuste asemel õnnele.

Täpsemalt keskenduti töös Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidele. Kui jätta kõrvale 2008. aasta majanduskriisist tulenevad mõjud, selgus tulemustest, et vaid umbes 2% ehk kaks fondi 100-st on oskuslikud ja suudavad investorile pidevalt tuua turust kõrgemat tootlust. Kuid ligi 40% fondijuhtidest teevad niivõrd halbu otsuseid, et kõrgemat tootlust oleks võimalik saada täiesti juhuslikult, ilma oskuseid rakendamata.

Loe lähemalt teadusportaalist ERR Novaator: link. "Teadus 3 minutiga" konkursi  pidulik finaal toimub 5. veebruaril 2021.

Triinu Tapver

Kristjan Liivamägi nomineeriti Äripäeva "Aasta investori" tiitlile

Äripäeva toimetus ja lugejad valisid TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõu Kristjan Liivamäe 2020. aasta "Aasta investori" nominendiks.

Nomineeringu tõid raamatu „Rahaedu põhimõtted“ avaldamine, ülikoolides rahanduse ja finantsloengute lugemine, ühiskonnas investeerimise populariseerimine ning eestlaste rahatarkuse edendamine.

Lisaks Liivamäele on nomineeritud ka Jaak Roosaare ja Kristi Saare.

Aasta investori tiitel on ajalehe Äripäev tunnustus, mis antakse aasta jooksul kõige enam silma paistnud investeerimiskultuuri edendajale ja investeerimise populariseerijale.

Äripäev annab tiitli välja koostöös Nasdaq Tallinnaga.

Loe lähemalt Äripäevast.

Kristjan Liivamägi

Tarvo Vaarmetsa doktoritöö võitis üliõpilaste lõputööde riiklikul konkursil peapreemia


Tarvo Vaarmetsa 19. novembril 2019 Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitstud doktoritöö "Investor Decisions and the Path to the Stock Market" ("Investori otsused ja teekond aktsiaturuni", juhendaja Tõnn Talpsepp) pälvis Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste lõputööde riiklikul konkursil peapreemia.

Vaarmetsa doktoritöö keskendub investorite käitumise uurimisele, pakkudes selleks innovaatilisi lähenemisi ja täiendades eelnevat kirjandust uute vastustega. Doktoritöö aitab paremini mõista investorite komplekssete otsusprotsesside tagamaid ning seeläbi ka finantsturgude toimimist, sealhulgas finantsvarade hindade kujunemist.

Lisaks said majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitstud lõputöödest preemiad Vladislav Fjodorovi bakalaureusetöö "Majapidamiste eluasemeinvesteeringuid mõjutavad tegurid Euroopa riikide näitel" (juhendaja Merike Kukk), mis pälvis sotsiaalteaduste valdkonna rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste aste 2. preemia, ning Miina Hõbenaela bakalaureusetöö "Digitaalsete oskuste mõjust palkadele: Euroopa riikide mikrotaseme analüüs kasutades PIAAC andmeid" (juhendaja Simona Ferraro), mis pälvis Sotsiaalministeeriumi eripreemia.

Loe lähemalt siit

Tõnn Talpsepp ja Tarvo Vaarmets
Pildil Tarvo Vaarmets (paremal) koos doktoritöö juhendaja Tõnn Talpsepaga

Natalia Levenko kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Natalia Levenko kaitses 17. detsembril 2020 enda doktoritöö „Ebakindlus ja mõõtmine makroökonoomikas“ („Uncertainty and Measurement in Macroeconomics“). 

Doktoritöö koosneb kolmest artiklist, mis käsitlevad valitud makromajanduslikke teemasid, pöörates erilist tähelepanu majanduslikule ebakindlusele ja mõõtmisele. Analüüsis vaadeldakse Euroopa riikide majandusi, kuna neil riikidel on globaalses majanduses oluline roll ja neid uuritakse tavaliselt vähem kui Ameerika Ühendriikide majandust. Ehkki doktoritöö siduvaks teemaks on majanduslik ebakindlus ja kasutatavate andmete kvaliteet ja mõõtmine, keskenduvad artiklid erinevatele teemadele nagu majanduskasvu dekomponeerimine, majapidamiste säästud ja ootused ning tajutava ebakindluse mõõtmisega seotud küsimused.

Juhendaja: professor Karsten Staehr (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid: PhD Mariarosaria Comunale (Leedu Pank, Leedu) ja dotsent Lenno Uusküla (Tartu Ülikool).

Palju õnne!

Natalia Levenko and Karsten Staehr
Natalia Levenko ja doktoritöö juhendaja Karsten Staehr

RITA2/103 projekti „Majandusaasta aruannete mitte esitamise mõjuanalüüs rahandusministeeriumile“ tulemused

14. detsembril 2020 tutvustas projekti juht Laivi Laidroo majandusanalüüsi ja rahanduse ning ärikorralduse instituudi 15-liikmelise uurimismeeskonna poolt läbi viidud uuringu tulemusi.

Projekti eesmärgiks oli tuvastada majandusaasta aruannete mitteesitamise ja hilise esitamise põhjuseid ja tagajärgi ning selgitada välja sobivaimad ja mõjusaimad lahendused, mis motiveeriks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama. Selleks viidi läbi enam kui 1,5 miljonit vaatlust hõlmav andmeanalüüs, Paavo Siimanni ja Mari Avarmaa juhtimisel 26 intervjuud ekspertidega ning Merle Küttimi eestvedamisel koguti küsitlusele vastuseid enam kui 800 juriidiliselt isikult.

Uuringu tulemusi kajastav enam kui 200-leheküljeline lõppraport annab põhjaliku ülevaate Eestis registreeritud juriidiliste isikute majandusaasta aruannete esitamisest perioodil 2010–2018, mitteõigeaegse aastaaruannete esitamisega seonduvatest tagajärgedest, majandusaasta aruannete esitamata jätmise või nende hilinenud esituse põhjustest. Ühtlasi esitatakse ülevaade Soome, Belgia, Saksamaa ning Suurbritannia praktikatest antud valdkonnas ning võimalikest mõjusatest instrumentidest/meetmetest olukorra parandamiseks Eestis.

Analüüsi käigus selgus, et vaatlusalusel perioodil on:

  • Ligi veerand majandusaasta aruannetest jäetud esitamata.
  • Ligi 40% esitatud aruannetest esitatud peale tähtaega, sh enam kui pooled hilinenud aruannetest on esitatud enam kui 71 päeva peale tähtaega.
  • Rohkem aruande esitamise probleeme nooremate, väiksemate, Tallinnas paiknevate, varem aruande esitamisega hilinenud, mitte käibemaksukohustuslastest või tähtajaks makse mittetasunud juriidiliste isikutega.
  • Trahvihoiatusi ja trahve aruannete mittetähtaegase esitamise rakendatud vähem kui 1% kõigist juhtudest.

Olukorra parandamiseks on soovitatav soodustada majandusaasta aruannete esitamist eelkõige ennetavate meetmete kaudu, olgu selleks siis automaatsed meeldetuletused e-kirjaga, täiendava info jagamine kogu protsessi olulisuse ja tähtaegade kohta läbi avaliku ja erasektori esindajate või laiema sotsiaalse turunduse kampaania. Lisaks oleks võimalik survestada juriidilisi isikuid aruandeid esitama, kui nad soovivad saada riigi poolseid toetusi, teha pakkumisi riigihangetel või saada tagasi enammakstud käibemaksu. Siiski tuleks, võrreldes senise praktikaga, tõsta karistavate meetmete tõhusust.

Täpsema ülevaatega uurimuse tulemustest ning ettepanekutest on võimalik tutvuda lõppraportis, mis on kättesaadav siit (eesti keeles).


Veebiseminar "Kuidas pensionireformist kasu saada?"

9. detsembril 2020 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna korraldatud seminaril jagasid pensionireformi osas soovitusi ning isiklikke kogemusi majandusteadlased ja investorid Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets ning Kristjan Liivamägi. Seminari modereeris TalTechi õppejõud ning tunnustatud investor Paavo Siimann.

Kristjan Liivamägi sõnul puudutab see teema enam kui 700 000 Eesti pensionikogujat. "Eestlased on tänaseks pensioni teise sambasse on kogunud üle 5 miljardi euro ning see on meie üks suurimaid finantsvarasid. Seetõttu on oluline pensionireformiga seotud muutused ja võimalused inimestele lihtsas keeles ja arusaadavalt lahti selgitada. Pensioni II sambast loobumine või seal jätkamine on oluline finantsotsus, mida inimene ise mõjutada saab. Meie eesmärk on aidata inimestel teha läbimõeldud finantsotsus," ütles Liivamägi.

Veebiseminaril analüüsisid majandusteadlased Eesti pensionisüsteemi ülesehitust, pensionireformiga muutunud teist ja kolmandat sammast ning nende tulevikku. Samuti räägiti, millest lähtuvalt valida pensionifondi ning kas tasub II pensionisambasse kogumist jätkata või mitte.

Üritusel oli üle 2000 live-kuulaja Youtube'is ning lisaks kandsid seda üle Delfi, Postimees ja Õhtuleht. Järelvaatamise link

Talpsepp, Vaarmets ning Liivamägi on avaldanud ka menuki „Rahaedu põhimõtted. Kuidas haarata kontroll oma rahaasjade üle ja saavutada rahaline vabadus,“ kuhu on kokku korjatud kolme mehe oskused ja praktilised kogemused igapäeva rahaasjade juhtimisest ja investeerimisest.

Seminar "Kuidas pensionireformist kasu saada?"

Horizon 2020 projekti InWeGe lõpukonverents

30. novembril 2020 toimus virtuaalne Horizon2020 projekti InWeGe (Income, Wealth and Gender) lõpukonverents „Soolised lõhed palkades, pensionides ja varades: teadustulemused ja veebirakendused“. Projekti eesmärk tervikuna on analüüsida soolist lõhet varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Lisaks teadustöödele on projekti eesmärgiks ka tööturu läbipaistvust suurendavate veebiarenduste välja töötamine.

Konverentsil esitlesid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased oma viimaseid uurimistulemusi. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk tutvustas uurimistööd „Sooline varadelõhe Euroopas – mis on sarnane ja mis selgitab erinevusi 21 Euroopa riigis?“ ning kaasatud professor Tairi Rõõm esitles tulemusi uurimistööst „Miks meestel on rohkem pensionisääste kui naistel? Kahekümnel Euroopa riigil põhinev analüüs“.

Salvestatud konverentsi on võimalik vaadata siin.

Emerald Publishing tunnustas Aaro Hazaki, Raul Ruubeli ja Marko Virkebau teadusartiklit

Kirjastus Emerald Publishing tunnustas professor Aaro Hazaki, dr. Raul Ruubeli ja Marko Virkebau teadusartiklit "When would creative R&D employees like to work?" auhinnaga 2020 Emerald Literati Award: Highly Commended Paper. Ajakirjas International Journal of Organizational Analysis ilmunud artikkel oli üks kolmest käesoleval aastal kirjastuse poolt auhinna saanud publikatsioonist.

Artiklis uuritakse T&A loovtöötajate eelistusi tööaja korralduse osas ning leitakse, et neid mõjutavad oluliselt töötajate individuaalsed eripärad. Ühesugune töökorraldus kõigi töötajate jaoks ilmneb tulemuste põhjal olevat vananenud ning võib (vähemalt T&A loovtöötajate puhul) negatiivselt mõjuda heaolule ning vähendada töö efektiivsust.

Literati Awards 2020

Raul Ruubel kaitses oma doktoritöö

Raul Ruubel kaitses 23. novembril 2020 oma doktoritöö"Working Schedules and Efficient Time-Use in R&D Work", juhendajad professor Aaro Hazak ja professor Kadri Männasoo.

Oponendid olid professor Michael Burda (Berliini Humboldti Ülikool) ja professor Michiru Nagatsu (Helsingi Ülikool). Doktoritöö põhineb kolmel teadusajakirjas avaldatud artiklil, mis käsitlevad T&A töötajate tööaja eelistuste heterogeensust ja nende mittevastavust tegeliku ja lepingulise tööajaga. Lisaks on artiklites uuritud mitmeid töö autonoomsuse ajaga seotud aspekte, mis võivad aidata kaasa inimkapitali efektiivsemale kasutamisele teadustöös.

Doktoritöö täistekst

Raul Ruubeli doktoritöö kaitsmine

Professor Kadri Männasoo juhib EMP Balti teaduskoostöö programmi partnertiimi Eestis

EMP Balti teaduskoostöö programmi teises (Leedu) voorus Vilniuse Ülikooli poolt esitatud ning positiivse otsuse saanud projekt kannab nime „Micro-level responses to socio-economic challenges in face of global uncertainties“ („Mikrotasandi mõjude avaldumine sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele ülemaailmse ebakindluse kontekstis ”, Global2Micro). Projekti eesmärgiks on jõuda sügavama arusaamiseni sellest, kuidas ühiskonnad kohanevad ülemaailmse ebakindlusega, mis on tingitud sündmustest nagu USA poliitiliste prioriteetide muutumine ja riigi algatatud kaubandussõda, Brexit, Hiina majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurenemine ning koroonaviiruse pandeemia ja sellest tingitud majanduste sulgemine.

Projekt kestab 3 aastat (01.01.2021-31.12.2023) ning selle koordinaator on Vilniuse Ülikool. Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile on konsortsiumis partneriteks veel BI Norra Ärikool, Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskus BICEPS, Tartu Ülikool ja Hong Kongi Teadus- ja Tehnikaülikool.

Taltechi projektimeeskonda kuuluvad professorid Kadri Männasoo (projektijuht) ja Aaro Hazak ning doktorandid Heili Hein, Artjom Saia ja Helery Tasane.

Kokku esitati EMP teises voorus 79 taotlust, millest 11 said positiivse otsuse.

Lisainfo: https://www.lmt.lt/en/news/11-baltic-research-projects-led-by-lithuanian-scientists-receive-more-than-10-million-euros/3543

Projekti koduleht

EEA logo

Jaanus Krooni külalisloeng Erasmus+ Jean Monnet' projekti raames 05.11.2020

Neljapäeval, 5. novembril toimus Erasmus+ Jean Monnet’ mooduli „The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“ (ELEDEUU) raames majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi ning õiguse instituudi koostöös korraldatud külalisloeng „Bank of Estonia experience in using big data for official statistics“ Ettekande tegi Eesti Panga statistikaosakonna juhataja Jaanus Kroon.

ELEDEEU Guest Lecture by Jaanus Kroon

Professor Aaro Hazak Aktuaalses Kaameras suveajast ja töö tulemuslikkusest

Professor Aaro Hazak andis 1. novembril intervjuu ETV Aktuaalsele Kaamerale suve- ja talveaja majandusliku konteksti ning paindliku tööaja eeliste kohta inimeste töövõime optimaalsel rakendamisel. Inimeste individuaalsete eripärade ja majandusliku tulemuslikkuse seoseid uuritakse tema juhitava Horizon 2020 projekti Individual Behaviour and Economic Performance (IBEP; https://www.taltech.ee/en/ibep) raames TTÜ koostöös Helsinki, Aalto ja Tel Avivi ülikoolide majandus- ja meditsiiniteadlastega.

Aaro Hazak on national news

Katrin Nyman-Metcalfi külalisloeng Erasmus+ Jean Monnet' projekti raames 29.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimus Erasmus+ Jean Monnet’ mooduli „The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“ (ELEDEUU) raames õiguse instituudi ning majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi koostöös korraldatud külalisloeng "Will states be rendered irrelevant in the digital ecosystems of giants?" Ettekande tegi Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi kaasatud professor ja e-Riigi Akadeemia uuringute juht Katrin Nyman-Metcalf.

Guest Lecture by Katrin Nyman-Metcalf

Kokkuvõte inglise keeles: Human rights are rights that all humans have, primarily vis-à-vis the state. The state must not violate our rights and furthermore must protect us against violations by private parties. The legal system provides states with various tools to fulfil this role, including legislation setting out the limits for what can or cannot be done, police forces with the rights to enforce rules, courts that will determine how laws should be interpreted, and so on. Each state can act in its territory and in some other instances where it may have jurisdiction, based on rules of international law. Then, internet came...The lecture will discuss whether we can still expect the state to protect us by creating norms for what is acceptable, enforcing norms, and providing us with tools of protection against others. Who decides what is ethical content on YouTube? Is Facebook responsible for our privacy? Where does Google have jurisdiction?


Professor Aaro Hazaku loeng Helsingi Ülikoolis

29. oktoobril 2020 pidas professor Aaro Hazak online külalisloengu Helsingi Ülikoolis, mille teemaks oli keerukus ja evolutsioonilised mustrid majandusteaduses. Loeng toimus indiviidi käitumise ja majandusliku tulemuslikkuse seoseid majandussüsteemi keerukuse ning evolutsiooniliste muutuste kontekstis uuriva Horisont 2020 projekti IBEP raames Helsingi Ülikooliga tehtava koostöö ühe osana.

Online Lecture by Aaro Hazak at the University of Helsinki

Kristjan Liivamägi esines ERR-i "Terevisioonis"

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kristjan Liivamägi käis 29. oktoobri ERR-i saates "Terevisioon" rääkimas viimastel päevadel laia kõlapinda leidnud soovitusest enne aasta lõppu vormistada kolmas pensionisammas ära kasvõi vastsündinud lapsele.

Liivamägi selgitas, et esialgu absurdsena tunduda võiv nõuanne on täiesti põhjendatud olulise maksunüansi tõttu. Kõik, kes on liitunud kolmanda sambaga enne 2021. aastat ja soovivad sinna kogunenud raha välja võtta alates 55. eluaastast, saavad seda teha soodsama tulumaksumääraga (10%). 2021. aastal ja hiljem kolmanda pensionisambaga liitunutele soodusmäär niisugusel kujul ei kehti ja see hakkab sõltuma pensionilemineku vanusest.

Saatelõik on järelvaadatav ERR-i portaalis.


Kirsti Rumma osales õpetajate järelkasvu teemalisel Riigikogu kultuurikomisjoni istungil

27. oktoobril 2020 toimus Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus arutati õpetajate ja õppejõudude järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamise teemat. Tallinna Tehnikaülikooli esindasid majandusanalüüsi ja rahanduse instituudist Kirsti Rumma ja inseneriteaduskonnast Tiia Rüütmann.

Istungil osalesid veel Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Haridus- ja Noorteameti esindajad.

Arutelu käigus toodi välja hetke kitsaskohti, näiteid headest praktikatest ja esitati ettepanekuid tegevustest, mida rakendada. Kuigi huvi õpetajakoolituste õppekavade vastu on kasvanud, tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpetajate toetamisele, tööaja reguleerimisele, paindlike õppevõimaluste loomisele ja kolmanda sektori haridusorganisatsioonide ning ülikoolide vahelise koostöö arendamisele.


Rakendusliku majandusteaduse õppekava lõpetanud Krista Tarkmehe magistritöö pälvis Eesti Panga teaduspreemia

Eesti Pank andis 2020. aastal välja 18. korda Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia, mille üheks laureaadiks magistritööde kategoorias oli rakendusliku majandusteaduse tudeng Krista Tarkmees, kelle töö “Eesti leibkondade varade ebavõrdsus erinevates varaklassides” (juhendaja dotsent Merike Kukk) leidis tunnustust eelkõige teema aktuaalsuse ning uudsuse tõttu.

Majanduslik ebavõrdsus üleüldiselt on olnud viimastel aastakümnetel aktuaalne uurimisvaldkond, kuid varade jaotuse analüüs varaklassiti on esile tõusnud alles hiljuti ning seda teemat pole Eestis varem uuritud.

Töös kasutatud Eesti tarbijate finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS) andmete põhjal 2013. ja 2017. aasta kohta leitakse, et varade ebavõrdsuse tase on Eestis vaadeldaval ajavahemikul kasvanud, kusjuures kõige ebavõrdsemalt on jaotunud ettevõtlusvarad ning kõige võrdsemalt kinnisvara.

Lisaks pälvisid preemia Gaygysyz Ashyrov (Tartu Ülikool) doktoritööde kategoorias ja Kseniia Kasianova (Tartu Ülikool) magistritööde kategoorias.

Loe lähemalt Eesti Panga pressiteatest


Professor Aaro Hazak andis intervjuu ERR Aktuaalses Kaameras tänavuste Nobeli majanduspreemia laureaatide panuse kohta

2020. aasta Nobeli majanduspreemia pälvisid professor Paul Milgrom ja professor Robert Wilson oksjoniteooria täiustamise eest. ERR-i Aktuaalsele Kaamerale 12. oktoobril antud intervjuus kommenteeris täknavuste Nobeli majanduspreemia laureaatide panust majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak.

Aaro Hazak on national news

Professor Kadri Männasoo ettekanne konverentsil "Kultuur kui kapital"

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Kadri Männasoo esines 10. oktoobril 2020 toimunud Eesti Kultuuri Koja kultuuri- ja majandusinimesi ühendaval aastakonverentsil "Kultuur kui kapital" ettekandega teemal "Heaolu, töö ja majanduskasv" ning osales sellele järgnevas aruteluringis "KULTUUR, KAPITAL ja Homo Economicus".

Konverents on järelvaadatav siin.

Kultuur kui kapital, Kadri Männasoo ettekanne

Kirsti Rumma pälvis tudengite tunnustuse

5. oktoobril 2020 tunnustas TalTech koos üliõpilasesinduse ning teaduskondade üliõpilaskogudega lemmikuid õppejõudusid, parimaid programmijuhte ning häid dekanaadi töötajaid. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kirsti Rumma pälvis tunnustuse kui majandusteaduskonna särtsakaim õppejõud.

Loe lähemalt siit.

Dotsent Merike Kukk ja professor Karsten Staehr uurisid leibkondade ettevõtlusega seotud sissetulekute teatamist 14 Euroopa riigis

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk ja professor Karsten Staehr ning Essexi Ülikooli vanemteadur Alari Paulus uurisid leibkondade ettevõtlusega seotud sissetulekute teatamist 14 Euroopa riigis (sealhulgas Eestis). Uuringu tulemuste kohaselt varjatakse Eestis umbes viiendikku ja Euroopa riikides keskmiselt 10 kuni 40 protsenti ettevõtlustulust.

Loe lähemalt ERR-i teadusportaalist Novaator: https://novaator.err.ee/1140866/uuring-euroopa-ettevotjate-leibkonnad-varjavad-kolmandikku-oma-tuludest

Publikatsiooni täistekst: https://link.springer.com/article/10.1007/s10797-019-09562-9


Tarvo Vaarmetsa, Kristjan Liivamägi ja Tõnn Talpsepa teadusartikkel valiti Review of Finance aasta parimate investeerimisalaste teadusartiklite hulka

Tarvo Vaarmetsa, Kristjan Liivamägi ja Tõnn Talpsepa teadusartikkel "How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect?" valiti maailma ühe hinnatuima rahandusalase teadusajakirja Review of Finance 2020. aasta parimate investeerimisalaste teadusartiklite hulka.

"Naljaga pooleks öeldes ei ole Tallinna börsi investorid ilmselt varem nii kõrgel teadusareenil lennanud," kommenteeris Tarvo Vaarmets, kelle doktoritöö oluliseks osaks antud uurimus ka oli. Teadusajakirja, kus töö avaldati, pääseb vaid 4% sinna esitatud uurimustest ning nendest valitutest veel omakorda sõelale jäämine viitab selgelt eestlaste teadusartikli kõrgele tasemele.

Auhinnatud teadustöös uurivad autorid Tallinna börsi investorite käitumist, täpsemalt dispositsiooniefekti esinemist ja selle seoseid investorite intelligentsuse, õppimisvõime ja hariduslike näitajatega. Dispositsiooniefekt on investorite seas levinud käitumuslik muster, mille järgi kipuvad investorid oma kahjumlikke positsioone hoidma liiga kaua ja oma kasumlikke positsioone müüma liiga vara.

"Leidsime, et ka Tallinna börsi investorid on sellest kahjulikust käitumismustrist mõjutatud, kuigi kõrgem intelligentsus- ja haridustase aitavad efekti vähendada. Samuti on haritumad investorid õppimisvõimelisemad ja suudavad seeläbi ka oma investeerimistulemusi parandada," selgitas Tõnn Talpsepp, kelle juhtimisel uurimisgrupp Tallinna Tehnikaülikooli juures kõrge tunnustuseni jõudis.

Oma teadustööde praktilisi järeldusi ja pikaajalisi rahanduskogemusi jagavad Liivamägi, Talpsepp ja Vaarmets ka värskes Eesti inimestele suunatud rahatarkuse raamatus "Rahaedu põhimõtted." Raamatu eesmärgiks on aidata inimestel teha paremaid rahalisi otsuseid ehk saavutada rahalist edu.


Signe Rosenberg kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Signe Rosenberg kaitses 19. augustil 2020 oma doktoritöö "Essays on Housing, Monetary Policy and Consumption", juhendajad professor Karsten Staehr (TalTech), dotsent Merike Kukk (TalTech) ja dotsent Lenno Uusküla (Tartu Ülikool; Eesti Pank).

Kaitsmiskomisjonis olid professor Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool), professor Aaro Hazak (Tallinna Tehnikaülikool), dotsent Karin Jõeveer (Tallinna Tehnikaülikool), järelteadur-doktor Rachatar Nilavongse ning oponendid kaasprofessor Konstantins Benkovskis (Stockholmi Majanduskool Riias; Läti Pank, Läti) ja Aleksei Netšunajev (Finestmedia Ltd., Eesti).

Palju õnne!

Signe Rosenberg with the defence committee
Signe Rosenberg koos doktoritöö kaitsmiskomisjoniga (vasakult: Karin Jõeveer, Konstantins Benkovskis, Aleksei Netšunajev, Signe Rosenberg, Kadri Männasoo, Rachatar Nilavongse ja Aaro Hazak)
Signe Rosenberg with her supervisors
Signe Rosenberg koos juhendajatega (vasakult: Merike Kukk, Signe Rosenberg, Lenno Uusküla ja Karsten Stæhr).

Professor Kadri Männasoo uurimisrühm hindas Euroopa Liidu T&A ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkust

Uuringus "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine" leidsid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased, et Euroopa Liidu innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse toetused tõstsid perioodil 2015-2018 kasu saanud ettevõtete tööviljakust pea poole võrra ning aitasid luua juurde uusi töökohti

Professor Kadri Männasoo sõnul annab toetuste tugev mõju tööviljakusele tunnistust Eesti majanduse olulisest ning veel seni ära kasutamata potentsiaalist jõuda kõrgelt arenenud majandustele järele investeerides just innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevustesse.

Kvantitatiivse analüüsi uurimisrühma kuulusid Simona Ferraro (TalTech), Jaan Masso (TÜ), Kadri Männasoo (TalTech), Helery Tasane (TalTech) ja Amaresh Tiwari (TÜ).

Artikli täistekst ERR-i teadusportaalis Novaator

EL struktuuri- ja investeerimisfondid

TalTechi majandusprofessor Kadri Männasoo kinnitati valitsuse majanduse elavdamise ekspertkogu liikmeks

29. juunil 2020 alustas tööd peaminister Jüri Ratase poolt ellu kutsutud valitsuse ekspertkogu, mille liikmeks kinnitati Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Kadri Männasoo.

Lisaks majandusteadlastele on ekspertkogu liikmeteks ka ärijuhid ning eksperdid, kogu eesmärgiks on nõustada Vabariigi valitsust majanduse ergutamise, inimeste toimetuleku parandamise ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamise küsimustes

Professor Kadri Männasoo sõnul on tegemist tänuväärse algatusega, mis on jätkuks edukale koostööle valitsuse ja teadlaste vahel pidurdamaks COVID-19 levikut. „Kriisid toovad paratamatult kaasa majandusraskusi, kuid kriis on ka parim aeg struktuurseteks muutusteks majanduses. Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava raames avanevad toetus- ja laenuressursid tuleb sügiseks valmivasse investeerimiskavva rakendada viisil, mis tõstab Eesti majanduse konkurentsivõimet nii Euroopas kui globaalselt“ ütles Kadri Männasoo.

Kadri Männasoo, majanduse elavdamise ekspertkogu

Horizon 2020 projekt "Individual Behaviour and Economic Performance: Methodological Challenges and Institutional Context"

Horizon 2020 projekti "Individual Behaviour and Economic Performance: Methodological Challenges and Institutional Context" (IBEP; projekti juht Aaro Hazak; finantseering 900,000 EUR) grandileping allkirjastati 16. juunil 2020. Tallinna Tehnikaülikooli koordineeritav projekt koostöös Aalto, Helsinki ja Tel Avivi ülikoolide tunnustatud majandus- ja neuroteadlastega uurib inimeste käitumuslike eripärade seoseid majandusotsuste ja tulemuslikkusega. Indiviidide olemuslike erinevustega arvestamine on oluline lähtekoht nii üksikisiku heaolu kui majandusarengut toetavate institutsioonide ja regulatsioonide kujundamisel. 2020-2023 kestva projekti oluliseks osaks on panustamine doktorandide ja noorte teadlaste arengusse mainekate partnerülikoolidega koostöös, sh ühised doktorikursused, seminarid, konverentsid ja juhendamine-nõustamine.

Horizon 2020 logo

ECEE suvekool Forecasting with DSGE Models

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut korraldas 10.-12. juunil 2020 rahvusvahelise ECEE suvekooli majandusprognooside koostamisest dünaamiliste stohhastiliste üldise tasakaalu (DSGE) mudelitega. Veebi vahendusel toimunud kursuse õppejõuks oli Varssavi Majandusülikooli Finantsturgude modelleerimise üksuse juht Michał Rubaszek. Kursus andis võimaluse enam kui 20 osalejale Tehnikaülikoolist ning mitmetest Euroopa, Austraalia ja Aasia ülikoolidest omandada kaasaegseid teadmisi DSGE modelleerimisest. Projekt on saanud toetust Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist Marie Skłodowska-Curie grandist nr 734712.

ECEE suvekool 2020

Ilmus Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsa raamat "Rahaedu põhimõtted"

Ilmunud on Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsa raamat „Rahaedu põhimõtted“. Autorid on kolme peale kokku finantsturgudel investoritena tegutsenud rohkem kui 45 aastat ning koondavad selle raamatu 320 leheküljele kokku kõik oma teadmised, oskused ja praktilised kogemused igapäeva rahaasjade juhtimisest ja investeerimisest. Raamatut on võimalik laenutada ülikooli raamatukogust ning raamatu kohta saab detailsemat informatsiooni leheküljel: https://rahaedu.ee/.

Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi
Pildil vasakult: Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets ja Kristjan Liivamägi

ERR Novaator avaldas artikli Merike Kuke ja Juan Carlos Cuestase teadustööst

Teadusportaal ERR Novaator avaldas artikli dotsent Merike Kuke ja professor Juan Carlos Cuestase teadustööst „The interaction between housing prices and housing credit: evidence from a country with rapid credit accumulation“, mis käsitleb eluasemelaenude ja kinnisvarahindade seoseid Eestis

Artikli põhisõnum on, et tuleks vältida laenutingimuste karmistamist, sest see võib läbi kinnisvarahindade languse majanduse olukorda veelgi halvendada.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.


Tallinna Tehnikaülikooli positsioon QS majandusanalüüsi teadusvaldkonna edetabelis tõusis

QS avaldab igal aastal pingeread, kus on toodud juhtivad ülikoolid 48 teadusvaldkonnas. Järjestus koostatakse ülikooli teadustööde tsiteeringute ning töötajate ja teadlaste seas läbi viidud küsitluste tulemuste põhjal.

Tallinna Tehnikaülikooli positsioon mainekas QS World University Rankings "Economics and Econometrics" edetabelis tõusis 2020. aastal 351.-400. kohale koos mitmete USA ja Lääne-Euroopa ülikoolidega. Ühtlasi on Tallinna Tehnikaülikool ainsana Eestis selle teadusvaldkonna QS edetabelis esindatud.

Tallinna Tehnikaülikooli andmed QS-i kodulehel

QS World University Rankings for Economics and Econometrics


Helery Tasane pälvis Rein Otsasoni Fondi stipendiumi

Meil on väga hea meel teatada, et majandusteaduskonna doktorant-nooremteadur Helery Tasane pälvis 2020. aasta Rein Otsasoni Fondi stipendiumi. Palju õnne!

Fondi poolt välja antavad stipendiumid on ette nähtud magistri- või doktoriõppes rahanduse või majandusega seotud erialadel õppivatele üliõpilastele.

Helery uurib oma doktoritöös institutsioonide rolli teadmistepõhise arengu saavutamiseks Kagu-Aasia üleminekumajanduste majanduslike ja regulatiivsete aspektide näitel Horizon 2020 teadusprojekti "Institutions for Knowledge Intensive Development" (IKID) raames ning tema juhendajateks on Aaro Hazak ja Kadri Männasoo. Lisaks osales ta Arenguseire Keskuse tellitud uurimuses, mis käsitles Eesti ettevõtete investeerimismustreid ja nende mõju tootlikkuse kasvule ning peagi on valmimas Rahandusministeeriumi tellitud ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise uuring.


"Fundamentals of Business Mathematics" e-kursus pälvis HITSA kvaliteedimärgi

Alates 2008. aastast tunnustab HITSA väljapaistvate e-kursuste autoreid e-kursuse kvaliteedimärgiga. 2020. aasta taotlusvooru auhinnavõitjate seas oli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kursus Fundamentals of Business Mathematics, autorid: Kirsti Rumma, Hakan Berber ja Jelena Matina.

Loe lähemalt HITSA kodulehelt.


Üliõpilaskogu tunnustus 2020 parimatele õppejõududele

Sel aastal korraldas Üliõpilaskogu traditsioonilise tänuürituse majandusteaduskonna õppejõududele elektrooniliselt Facebookis. Kevadbanketi raames autasustati tudengite seas läbi viidud küsitluse põhjal parimaid õppejõude erinevates kategooriates.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud võitsid auhindu mitmes kategoorias:

Kristjan Liivamägi – Loenguguru 2020
Kirsti Rumma – Majandusteaduskonna päike 2020
Avo Org – Elav Legend

Meie õppejõud on tunnustuse eest tänulikud. Palju õnne ja edukat õppeaasta lõpusirget!


Tudengid tunnustasid majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõudusid

2019/2020. sügissemestri lõpus kutsus Üliõpilasesindus tudengeid üles märkama ja tunnustama õppejõudusid. Jagatud kogemused ja kiidusõnad avaldati TalTechi tudengielu ajakirja Studioosus märtsikuu numbris. Tunnustuse pälvinute seas oli ka kolm majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõudu: Kristjan Liivamägi (rahanduse alused), Kalle Ahi (rahanduse alused) ja Kirsti Rumma (majandusmatemaatika), kelle puhul toodi esile nende kirge oma ainevaldkonna vastu ning siirast soovi teadmisi üliõpilastele edasi anda.

Loe lähemalt Studioosusest (pdf).


InWeGe uurimisgrupi ettekanne NBER konverentsil Washingtonis

TalTech majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasatud professor Tairi Rõõm ja dotsent Merike Kukk osalesid 5.-6. märtsil 2020 Washington DC-s toimunud National Bureau of Economic Research (NBER) konverentsil, kus nad esitlesid oma uurimistööd soolisest varadelõhest Eestis. Konverents keskendus sissetulekute ja varade jaotuslikele erinevustele USA-s ja Euroopa riikides, käsitledes erinevaid meetodeid, kuidas sissetulekute ja varade jaotust mõõta, ning sissetulekute ja varade muutusi erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides.

„Meeste ja naiste keskmiste varade võrdlemine ei anna erinevuste kohta adekvaatset pilti, erinevusi tuleb hinnata üle terve varade jaotuse“, selgitab dotsent Merike Kukk. „Oma uurimistööd kasutame uudset varadelõhe hindamist üle kogu netovara jaotuse ning leiame, et keskmiselt on meestel 45% rohkem varasid kui naistel, kuid kui võrdleme meeste ja naiste varasid kümnes varade detsiilis, siis ilmneb, et meeste varad on suuremad ainult kõige rikkama kümnendiku seas.“

Merike Kukk InWeGe 2020 NBER

Ants Aasma et al. ’’Investeeringute matemaatika alused’’ täiendatud trükk

Raamat tutvustab finantstehingute analüüsimisel kasutatavaid põhilisi matemaatilisi meetodeid ning nende rakendamist investeerimisotsuste tegemisel. Kirjeldatakse finantstehingute sõlmimisel kasutatavaid peamisi printsiipe koos selgitava sõnastiku ja põhivalemite esitamisega. Tutvustatakse intresside arvestamise meetodeid ning nende kasutamist investeeringute tulususe hindamisel. Käsitletakse erinevat tüüpi laenude ja liisingutega kaasnevaid arvutusi ning kirjeldatakse väärtpaberiportfelli riskide hindamise klassikalist meetodit.

Raamat on mõeldud kõigile bakalaureusetaseme üliõpilastele, kes puutuvad õppetöös kokku rahandust käsitlevate probleemidega ning kõigile, kes tunnevad huvi investeerimise ning muu rahaga seonduva vastu.

Argo Kirjastus


Professor Kadri Männasoo ja Kaido Kepp osalevad OSKA ekspertkogu töös

Professor Kadri Männasoo ja rahanduse õppejõud ning ekspert Kaido Kepp majandusanalüüsi ja rahanduse instituudist osalevad OSKA programmi panganduse ja kindlustuse valdkonna ekspertkogus.

Sihtasutus Kutsekoda pakub OSKA programmi (http://oska.kutsekoda.ee/) raames Vabariigi Valitsusele otsustustuge valdkondlike haridus- ja täienduskoolitussüsteemide kohandamisel tööturu vajadustele vastavaks. Kokku jagab OSKA programm Eesti majanduse 24 valdkonnaks, millest üks on panganduse ja kindlustuse valdkond.

Kutsekoda koondab ekspertkogus välja töötatud ettepanekud valdkondliku tööturu koolitustellimuse kujundamiseks ja esitab need tööandjatele, koolitajatele ja poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele.


Projekt IKIDi kajastus Euroopa teadusuudiste portaalis CORDIS

Projekt IKID-i info on nüüdsest kuues keeles avaldatud Euroopa Liidu teadustegevuse andmebaasis CORDIS:

https://cordis.europa.eu/article/id/413175-boosting-economic-transition-in-south-east-asia?WT.mc_id=exp


Meelis Kitsingu külalisloeng Jean Monnet' projekti raames 11.02.2020

Teisipäeval, 11. veebruaril toimus ruumis SOC-311 Erasmus+ Jean Monnet’ mooduli „The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“ (ELEDEUU) raames majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi korraldatud külalisloeng Scenarios for Digital Platform Ecosystems and Estonian Digital Governance. Ettekande tegi Meelis Kitsing (Riigikogu Arenguseire Keskus)

Kokkuvõte inglise keeles:

This presentation explores the role of governance in digital platform ecosystems and potential future developments. It makes four contributions. First, the concept of digital platform ecosystem is introduced instead of platform economy. Second, the future of digital platform ecosystems is explored on the basis of scenario planning which allows to consider alternative future trajectories rather than rely on extrapolation of current trends. Third, presentation compares different digital governance scenarios developed by international and national organizations which also highlight potential futures for digital platform ecosystems. Last but not least, five Estonian digital governance scenarios are discussed in the context of actual policy making. This reveals that the trend is towards centralization of digital governance in Estonia rather than towards decentralized networked governance approach.


Uued kursused Jean Monnet' projekti ELEDEUU raames

Jean Monnet' projekti “The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“ (ELEDEUU) eesmärk on stimuleerida akadeemilist diskussiooni digitaalsete ökosüsteemide valdkonnas ja tõsta teadlikkust digitaliseerumise õiguslikest ja majanduslikest aspektidest.

Projekti raames toimuvad mitmed tegevused, sealhulgas interdistsiplinaarsed kursused külalisloengute ja ümarlaudadega, mis pakuvad meeskonnatöö kogemust erinevate valdkondade üliõpilastest koosnevates rühmades.

2019/2020. õppeaasta kevadsemestril avati kaks uut kursust:

Special Topics in Digital Ecosystems I (MEX3010)
Special Topics in Digital Ecosystems II (MEX3020)

Lisainformatsioon Jean Monnet' projekti veebilehel

JM Poster

Professor Kadri Männasoo ettekanne Jean Monnet' projekti raames

Professor Kadri Männasoo ettekanne ERASMUS+ Jean Monnet' projekti (ELEDEEU 2019-2022)„Euroopa Liidu digitaalsete ökosüsteemide majanduslik ja õigusalane hindamine“ (The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“) raames käsitles digitaalsete oskuste ja tööturuväljundite seoseid Euroopa riikides.

Uuring leiab, et indiviidide digitaalsed oskused parandavad tööturul rakendumise võimalusi ning tõstavad tööjõu tootlikkust regionaalsel agregeeritud tasandil. Uurimuse tulemusi esitleti rahvusvahelisel konverentsil 8th Dialogue on Social Market Economy (Tartu, 31. jaanuar- 1. veebruar 2020), mille põhiteemaks oli hariduse roll erinevates majandussüsteemides.

Lisainfo Jean Monnet' projekti veebilehel.

Kadri Männasoo Tartus

 

Kadri Männasoo Tartus

InWeGe projekti vahekonverents

Horizon2020 projekti InWeGe (Income, Wealth, Gender) vahekonverents toimus 13. detsembril 2019. Konverentsil esitleti 2019. aastal projekti raames valminud uurimistöid inimkapitali erinevate komponentide väärtustamisest tööturul, ettevõtete rollist soolises palgalõhes ja soolise sissetulekute lõhest elutsükli vältel. TalTech majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dots. Merike Kukk esitles koos prof. Tairi Rõõmu ja Tartu Ülikooli vanemteaduri Jaanika Merikülliga valminud uurimistööd soolisest varadelõhest Eestis.

Uurimistöö peamise järeldusena tõi Merike Kukk välja, et Eestis, kus esineb suur selgitamata palgalõhe, ei kandu see üks-ühele üle varadesse, sest sooline varadelõhe on ainult kõige rikkama kümnendiku seas. Samas tõi ta aga esile, et suur sooline lõhe varades esineb kuni 35-aastaste seas. Uuringuga ei saa eristada, kas see on tingitud vanuseefektist, kus lõhe väheneb vanemates vanuserühmades, või põlvkonnaefektist, kus noortel on erinev stardipositsioon vanematest põlvkondadest. Viimasel juhul võib varadelõhe vanusega hoopis suureneda.

Vahekonverentsi on võimalik järele vaadata Youtube-ist (bit.ly/35BVGOh)


Professorid Aaro Hazak ja Tairi Rõõm esinesid ETV-s

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professorid Aaro Hazak ja Tairi Rõõm tutvustasid ETV saates "Uudishimu tippkeskus" uurimistulemusi ja kontseptsioone töö muutunud iseloomust tänapäeva maailmas ning seonduvaid väljakutseid töökorralduse, palgakujunduse ja inimeste heaolu seisukohalt.

Saade on järelvaadatav ERR-i portaalis.


Projekt „Euroopa Liidu digitaalsete ökosüsteemide majanduslik ja õigusalane hindamine“

Jean Monnet õppe- ja teadustöö projekt Digitaalsetest ökosüsteemidest sai Euroopa Komisjoni heakskiidu ja rahastuse aastateks 2019-2021. Projekti eestvedajateks on professor Kadri Männasoo majandusanalüüsi ja rahanduse instituudist ning professor Tanel Kerikmäe õiguse instituudist. Projekti „Euroopa Liidu digitaalsete ökosüsteemide majanduslik ja õigusalane hindamine“ („The Economic and Legal Evaluation of Digital Ecosystems in the EU“) eesmärk on arendada digitaalseid ökosüsteeme puudutavat akadeemilist diskussiooni ning tõsta teadlikkust õigusalastes ja majanduslikes küsimustes, mis haakuvad digitaliseerimisega. Projekti raames töötatakse välja õppemoodul ning tudengite uurimistööde juhendamise digitaalne platvorm.Läbi projekti on võimalik tudengitel saada osa TalTech teadlaste teadustööst, sealhulgas rahvusvaheliste koostööprojektide uurimistulemustest Euroopa digitaalsete ökosüsteemide vallas.

Täiendav info: Hakan Berber, projekti koordinaator


Tarvo Vaarmets kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Tarvo Vaarmets kaitses 19. novembril 2019 oma doktoritöö "Investor Decisions and the Path to the Stock Market" ("Investori otsused ja teekond aktsiaturuni"), juhendaja vanemteadur Tõnn Talpsepp (TalTech). Oponendid: professor Matti Keloharju (Aalto Ülikool, Soome) ja dotsent Fabio Filipozzi (Estonian Business School (EBS)).

Doktoritöö keskendub investorite käitumise uurimisele, pakkudes selleks innovaatilisi lähenemisi ja täiendades eelnevat kirjandust uute vastustega, mis aitab paremini mõista investorite komplekssete otsusprotsesside tagamaid ning seeläbi ka finantsturgude toimimist, sealhulgas finantsvarade hindade kujunemist.

Palju õnne!

Tarvo Vaarmets and the PhD Defence Committee
Tarvo Vaarmets koos doktoritöö kaitsmiskomisjoniga (vasakult Matti Keloharju, Karin Jõeveer, Kirsti Rumma, Tarvo Vaarmets, Merike Kukk, Fabio Filipozzi ja Rachatar Nilavongse)

Hakan Berber osales Jean Monnet' meetmete 30. aastapäeva konverentsil

Hakan Berber, Euroopa Komisjoni rahastatud Jean Monnet’ meetmete hulka kuuluva digitaalsete ökosüsteemide õpetamis- ja teadusprojekti koordinaator, osales iga kahe aasta tagant toimuval Jean Monnet’ meetmete konverentsil ja algatuse 30. aastapäeva tähistamise lõppüritusel Brüsselis 19. novembril 2019, esinedes selle raames toimunud vestluspaneelis.

Jean Monnet’ meetmete 30. aastapäeva lõppkonverents algas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) korraldatud avakoosolekuga hiljuti Jean Monnet’ toetuse pälvinud meetmete koordinaatoritele.

Konverentsi teemaks valiti “EL-i uuringud digiajastul”, kuna uue Komisjoni üheks prioriteediks on digitaalsete pädevuste toetamine hariduse abil. Arutelud keskendusid hariduse digitaliseerumisega seotud väljakutsetele:

• Euroopa õpetamine digiajastul
• Jean Monnet' projektid digitaalse uurimistöö alal
• Euroopa Komisjoni digiõppe tegevuskava ja üldised küsimused
• Digitaliseerumise sotsiaalmajanduslikud ja õiguslikud mõjud

Lisainfo: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/events/30-years-jean-monnet-activities-eu-studies-digital-age_en

Hakan Berber Brüsselis (Jean Monnet projekt)

Professor Kadri Männasoo teadusettekanne Ameerika Ühendriikides

Professor Kadri Männasoo teadusettekanne Indiana Ülikooli (IUPUI) majandusteaduse seminari (https://liberalarts.iupui.edu/econ/pages/seminars-and-workshops-folder/index.php) raames leidis aset 14.novembril 2019.

Kadri Männasoo teadusettekanne teemal “Wage and Working hours: Gender perspective“ käsitles töötundide mitte-lineaarset mõju tunnipalgale ning seda, kuidas palgajaotuse ja nädala töötundide jaotuse koosmõju selgitab meeste ja naiste tunnipalga erinevusi USA-s. Analüüs tugines Ameerika töötingimuste uuringu, „American Working Conditions Survey“ 2015. aasta andmetele.

Värske uurimisprojekti esimesed tulemused äratasid elavat arutelu, ning uurimisprojekti edasiarendustes on kavas konsultatsioonid IUPUI majandusteadlastega. Uurimisseminar oli otseülekandes jälgitav seminari teadusvõrgustiku enam kui 80-le liikmele

Kadri Männasoo seminar USAs

Euroopa Komisjon valis projekti IKID üheks oma teadusgrantide edulooks

Projekt “Institutsioonid teadmistepõhise arengu saavutamiseks: majanduslikud ja regulatiivsed aspektid Kagu-Aasia üleminekumajandustes” (Institutions for Knowledge Intensive Development: Economic and Regulatory Aspects in South-East Asian Transition Economies, IKID) valiti Euroopa Komisjoni poolt üheks oma teadusprojektide edulooks.

Kolme Kagu-Aasia riigi (Kambodža, Laose ja Vietnami) plaanimajanduselt teadmuspõhisele majandusele üleminekule keskenduvat projekti juhib majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak. Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja õigusteadlaste partneriteks on Lausanne'i ülikool Šveitsis ning Kambodža, Laose ja Vietnami juhtivad majandus- ja õigusvaldkonna ülikoolid

Projekti koduleht

Uudis ETISes

Edulugu Euroopa Komisjoni portaalis


Prof Aaro Hazak õpetas Berliini Humboldti Ülikooli suvekoolis Kuubal

Professor Aaro Hazak õpetas Development Economics (arenguökonoomika) kursust Berliini Humboldti Ülikooli 17ndas rahvusvahelises majandusteaduse ja juhtimise suvekoolis Havana Ülikoolis. Tema kursus oli osalejate hulgas üks populaarsemaid - enam kui 30 osalejast pooled olid Berliini Humboldti Ülikooli tudengid ning pooled Havana Ülikooli majandusteaduskonnast. Teised majandusteaduslikud kursused suvekoolis olid nt International Economic Integration (Prof. Dr. Michael C. Burda, Humboldt-Universität zu Berlin), Welfare Economics and Economic Inequality (Prof. Dr. Bengt-Arne Wickström, Humboldt-Universität zu Berlin), Policy Evaluation - Estimating Causal Effects in Economics (Prof. Dr. Michael Kvasnicka, Universität von Magdeburg) ja Panel Data Econometrics (Prof. Dr. Martin Spieß, Universität Hamburg).

ISSEM2019_Aaro_Hazak_1

 

Aaro Hazak Humboldti Ülikoolis

 

ISSEM2019_Aaro_Hazak_2

Professor Aaro Hazak kommenteeris 2019. aasta Nobeli majanduspreemia laureaatide teaduspanust

2019. aasta Nobeli majanduspreemia pälvisid majandusteadlased Esther Duflo, Abhijit Banerjee ja Michael Kremer, kes uurisid eksperimentaalselt, kuidas leevendada üleilmset vaesust.

ERR-ile andis kommentaari laureaatide kohta Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak, kes märkis, et eksperimentaaluuringud on paljulubavaks võimaluseks võtta arvesse keerukamaid seoseid, mis majandusarengut mõjutavad, samas kui ajalooliselt majandusteaduses domineerinud neoklassikalise suuna eeldused inimeste ratsionaalse käitumise ja turgude efektiivsuse kohta tihtipeale ei kehti.

Samuti rõhutas Hazak, et keskenduda ei tohiks ainult majanduskasvule, vaid ka sellega tihti kaasneva ebavõrdsuse probleemi leevendamise võimaluste uurimisele.

Täispikk artikkel on leitav siit


OECD ja TalTechi koostööprojekt “Realising digital dividends in Estonia” professor Kadri Männasoo kaasjuhtimisel

OECD ja TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased uurivad, kuidas digitaalsed oskused ja tehnoloogia levik (digital technology diffusion) mõjutavad tööhõivet ning tootlikkust.Uurimus otsib vastuseid küsimustele: Kas digitaalsete tehnoloogiate levik ja digitaalsed oskused parandavad indiviidide väljavaateid tööturul? Kas digitaalsed oskused ja digitaalsete tehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt peegelduvad kõrgemas tootlikkuses? Projektis kasutatakse nii Eesti ettevõtete kui üle-Euroopalise CSIS (Community Statistics on Information Society) küsitluse andmeid.

Teadustöö tulemused on sisendiks OECD 2019. aasta Eesti majandusülevaate koostamisel ja TalTechi projektile “Impact of Investments and Digital Empowerment on the Economy’s Productivity and competitiveness” (Horizon 2020 grant No. 734712 “Institutions for Knowledge Intensive Development: Economic and Regulatory Aspects in South-East Asian Transition Economies”).

Projekti juhtideks on Jon Pareliussen (OECD) ja Kadri Männasoo (TalTech).


Valmis Laivi Laidroo juhitud uurimisgrupi raport „FinTech Report Estonia 2019“

Koostöös FinanceEstoniaga valminud raport annab esmakordselt tervikliku ülevaate Eesti FinTech maastikust. Sektori senise arengu ja seal tegutsevate ettevõtete kaardistamiseks, analüüsiti põhjalikult sektorit puudutavat, küsitleti kohalikke FinTech ettevõtteid ning intervjueeriti mitmeid Eesti FinTech ökosüsteemi osapooli. Valminud raport annab ülevaate nii sektori hetkeseisust, olulisematest tulevikutrendidest kui ettevõtjate ees seisvatest väljakutsetest.

Analüüsist selgub, et:

  • 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud vähemalt 84 ettevõtet, mille tegevust on võimalik liigitada FinTech alla.
  • Sektori kasv on olnud kiire ning koguni kaks kolmandikku ettevõtetest on loodud viimase nelja aasta jooksul.
  • Kuigi Eesti FinTech ettevõtete ärimahud võrreldes finantssektoriga tervikuna on veel küllaltki tagasihoidlikud (varade maht 2017. aastal oli kokku 427 miljonit eurot), ulatus nende müügitulu 2017. aastal ligikaudu 235 miljoni euroni. Suurima mahuga FinTech alamvaldkonnaks olid seejuures laenud ja hoiused.
  • FinTech ettevõtted prognoosivad 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga sektori müügitulu kolmekordistumist. Seejuures on Eesti FinTech ettevõtted väikesemahulise koduturu tõttu seadnud oma sihid peamiselt välisturgudele ning ootavad suurimat kasvu just sealt.
  • Eesti FinTech ettevõtted hindavad kõrgelt siinset soodsat ärikliimat ning ühiskonna digitaliseeritust, mis soodustab FinTech ettevõtete arengut, kuid peavad probleemseks sobivate oskustega töötajate vähesust ning seadusandluses valitsevat ebakindlust.

TalTechi rahanduse uurimisgrupp jätkab Eesti FinTech sektori arengute jälgimist ka lähiaastatel ning tänab kõiki seotud osapooli, kes raporti valmimisele kaasa aitasid.

Terviklik raport on kättesaadav siit (inglise keeles).


Prof Kadri Männasoo esines eksperdina OECD innovatsiooni teemalises töötoas „Innovation Disparities“

Professor Kadri Männasoo esines eksperdina Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) innovatsiooni teemalises töötoas „Innovation Disparities“ organisatsiooni peakontoris Pariisis, 19. juunil 2019. Ta oli üks OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraadi kutsutud paneelkõnelejatest teemal „Teadus- ja arendustegevuse ebaühtlane jaotumine ettevõtete, ülikoolide ja majandussektorite vahel“ (Firm, university and sector disparities in R&D). Samas paneelis kõnelesid ekspertidena The Information Technology and Innovation Foundation`i president Robert D. Atkinson USA-st ning Euroopa Komisjoni Uurimiskeskuse (Joint Research Centre) asejuhataja Fernando Hervás.

Paneelis arutleti põhjuste üle miks on teadus- ja arendustegevus ebaühtlaselt jaotunud nii regioonide, ettevõtete kui majandussektorite üleselt ning kuidas võiks tõsta tulevikus T&A mahukust ning kaasata sellesse laiemat osalejate ringi. Kadri Männasoo sõnul on teadus- ja arendustegevuse laiapõhjalisuse tõstmiseks vaja ühtlustada piirkondade institutsionaalse, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna arendamist ning intellektuaalse omandi kaitsega seotud regulatsioone ja eetilisi standardeid, et tõsta tänaste ja potentsiaalsete T&A partnerite vahelist usaldust ja koostöötahet ning parandada tänaste mahajääjate teadusvõimekust.


Tehnikaülikooli 11. rahvusvaheline ECEE majanduskonverents

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi konverentsi „Economic Challenges in Enlarged Europe“ (ECEE) peaesinejaks oli rahvusvaheliselt tunnustatud rahandusprofessor Ronald W. Anderson Londoni Majandusülikoolist (LSE).

Ronald Anderson ECEE11

Prof Anderson pidas ettekande omandistruktuuri muutuse mõjudest ettevõtete arengule. Tema uurimistöö on toonud esile, et aja jooksul omandiõigused koonduvad väikese grupi investorite kätte ning protsess, kuidas selleni jõutakse, võib oluliselt mõjutada ebavõrdsust ettevõtete tulemuslikkuses. Teiseks konverentsi peaesinejaks oli tuntud makromajandusprofessor Michael Funke Hamburgi Ülikoolist.

ECEE konverentsiseeria on kujunenud majandusteadlaste, keskpankade majandusanalüütikute ning praktikute hulgas mainekaks ürituseks, kus vahetada mõtteid ning kuulda värskete majandusuuringute esitlusi Euroopa majandusprobleemide kohta.

Vaata lähemalt konverentsi kodulehelt


Ühine strateegiapäev Aalto ülikooliga

Aalto ülikooli rahanduse instituudi professorid, teadlased ja doktorandid külastasid meie majandusanalüüsi ja rahanduse instituuti, arutamaks koostööplaane ja tutvustamaks uurimisgruppide tööd. Ühised huvid käitumuslike ja institutsionaalsete uurimisteemade vastu, koostöö doktoriõppes ja juhendamises ning uurimisandmete ühiskasutus pakuvad suurepäraseid võimalusi koostöö arendamiseks TalTechi ja Aalto kui rahvusvaheliselt tipptaseme ülikooliga.

Aalto_2

Lõpetas järjekordne lend rakendusliku majandusteaduse magistreid

Õnnitleme Rakendusliku majandusteaduse magistriõppekava sellekevadisi lõpetajaid:Kadi Kalamees, Keili Jaaksoo, Kadri Kalve, Merle Ülejõe, Stella-Stina Heinaru, Gete Grahv, Osvald Griffel, Indrek Viires!

TAAM magistrid

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi üliõpilased pälvisid Rein Otsasoni stipendiumi

Kevadel tunnustati noori teadlasi, kellele anti üle 2019. aasta Rein Otsasoni stipendiumid. Kolmest stipendiumist kaks said majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi tudengid: doktorant-nooremteadur Mari-Liis Kukk ja rakendusliku majandusteaduse magister Indrek Viires.

Mari-Liis Kukk uurib rahastamise digitaliseerimist, sh ühisrahastuse leviku põhjuseid ning sellega kaasnevaid võimalusi ja ohte. Tema doktoritöö eesmärk on suurendada arusaama sellest, kuidas infotehnoloogia areng on finantssektorit ümber kujundamas. Töö interdistsiplinaarsusest tulenevalt on Mari-Liis Kukk täiendavalt pälvinud SA Archimedese nutika spetsialiseerumise erialastipendiumi ning tema doktoriõpinguid on toetanud SA Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Indrek Viirese magistritöö kannab pealkirja “Mitteparameetriline tootmisefektiivsuse hindamine: riikide võrdlevuuring”, kus autor hindas riikide tasandil efektiivsust ja tootlikkust.

Rein Otsasoni Fond (Loe lähemalt siit) on 2006. aasta mais Eesti Krediidipanga poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on noorte õpingute ning teaduslike uuringute rahastamine ja heategevuse arendamine.

Otsasoni stipendium

Prof Aaro Hazak esines Institutional and Organizational Economics Academy's Prantsusmaal

Prof Aaro Hazak esines ettekandega Institutional and Organizational Economics Academy [Loe lähemalt Akadeemia tegevusest siit] (IOEA) üritusel Prantsusmaal. Esitletud uurimus "Work arrangements, circadian rhythms and happiness in creative R&D employees" on tehtud kaasautorluses doktorant Heili Heina ning vanemlektor Marit Rebasega. IOEA on institutsionaalse ökonoomika iga-aastane tippüritus, kus sel aastal esinesid Nobeli preemia laureaat prof Eric Maskin, Society for Institutional and Organizational Economics president prof Francine Lafontaine ja mitmed teised tippülikoolide teadlased.

Foto: Nobeli laureaadi prof Eric Maskini ettekanne

IKID

Üliõpilasnõukogu autasustas Kevadbanketil majandusteaduskonna parimaid õppejõude

Üliõpilasnõukogu korraldas 15. mail 2019 SOC-korpuse aatriumis TalTech majandusteaduskonna õppejõududele tänuürituse, mille raames autasustati tudengite seas läbi viidud küsitluse põhjal parimaid õppejõude erinevates kategooriates.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud võitsid auhindu mitmes kategoorias:

  • Kirsti Rumma - Loenguguru
  • Heili Hein - Rutiinipeletaja
  • Simona Ferraro - The cherished one of the master's students
  • Kalle Ahi - Majandusteaduskonna päike
  • Ants Aasma - Elav Legend
  • Ako Sauga - Aasta õppejõud 2019

Meie õppejõud on tunnustuse eest tänulikud. Palju õnne ja edukat õppeaasta lõpusirget!

Parimad õppejõud 2019

Vasakult: Kalle Ahi, Kirsti Rumma, Kadri Männasoo, Heili Hein, Ants Aasma, Ako Sauga


Vanemlektor Kirsti Rumma osaleb Innovation in Engineering Education rahvusvahelises uuringus

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kirsti Rumma osales 15-16. aprillil 2019 Brüsselis toimunud EuroTech’i konsortsiumi initsieeritud Innovation in Engineering Education töörühma kohtumisel. Koos Gunnar Pihoga TalTech tarkvarateaduse instituudist esineti teemal “The Development of an Inductive-Learning-Centered Curriculum for Business Information Technology Studies at BSc and MSc Levels – Observations and from a Long-term Educational Endeavour”. Muuhulgas lepiti kohtumisel kokku töörühma edasised tegevused, mis hõlmavad ühisuuringu väljatöötamist, läbiviimist ning teemaseminaride korraldamist. Ühisuuringut koordineerivad Kirsti Rumma Tallinna Tehnikaülikoolist ja Karolina Doulougeri Eindhoveni Tehnikaülikoolist.

Kirsti Rumma Brüsselis

Kirsti Rumma (paremalt neljas) ja Gunnar Piho (paremalt esimene) Brüsselis


Kaido Kepp esines Finantskonverentsil

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor, IIZI Kindlustusmaakleri finantsjuht Kaido Kepp esines 11-12. aprillil 2019 Pärnus toimunud Finantskonverentsil ettekandega riskijuhtimise teemal. Kaido Kepi sõnul tuleb riskis näha üheaegselt nii ohtu kui võimalust. Riske peaks vaatama ettevõtte strateegiliste eesmärkide suhtes ja panema paika, milline on ettevõtte riskivalmidus. Ühtlasi jagas ta nippe, mida peaks tegema hea finantsjuht, et tagada olukord, kus riski võtmine saaks olla konkurentsieelis. Kaido Kepp omab pikaajalist juhtimiskogemust ning tema suuniseid toetavad teaduslikult tõestatud näited. Kui juhtide ja töötajate motivatsioon on investorite omadega ühitatud, siis on ettevõtte aktsia tootlus kõrgem. Kui kriisis on ettevõtte riskivõtmise võime alles, siis õnnestub tal kiiresti kasvada.

Loe teemast lähemalt Äripäeva finantsuudistest

Kaido Kepp Pärnu Finantskonverentsil

Foto: Urmas Kamdron


Professor Kadri Männasoo esines ettekandega TÜ majandusteaduskonna teadusseminaril

Professor Kadri Männasoo esines 13. märtsil 2019 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusseminaril ettekandega „Corporate Investments, Credit and Financial Strength: European Evidence“. Ettekande aluseks oleva uurimuse kaasautoriteks on Kaido Kepp ja Peeter Maripuu, PhD. Teadustöö eesmärgiks on hinnata investeeringute ja majandustsükli koosmõju ettevõtte finantsseisundile. Kadri Männasoo sõnul on investeeringute taastumine peale 2008-2009 Globaalset Finantskriisi olnud Euroopas visa ning selle põhjuseks on investeerimiskliima ebakindlusest ning finantspiirangutest tingitud ettevaatlikkus ettevõtete investeerimiskäitumises.


Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis viiakse vanemlektor Kirsti Rumma juhtimisel läbi HITSA IT Akadeemia arendusprojekt

HITSA IT Akadeemia arendusprojektide taotlusvooru “Erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamine kõrghariduses” esitati 2019. aastal 21 taotlust. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kirsti Rumma juhitav projekt “Erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamine R keskkonnas andmeanalüüsi läbiviimisel” oli ekspertkogu otsusel üks neljast täismahus rahastatavast projektist. Projekti käigus suurendatakse õppejõudude ja üliõpilaste andmeanalüüsikompetentsi R keskkonna lisamisega õppeaine Statistika õppemetoodikasse luues erialast lähtuvad ja R keskkonna baasil välja töötatud õppematerjalid, mis tekitavad reaalse konteksti õpitavale ainele ning lähtuvad tööturu ootustest. Projektis osalevad majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud Kadrin Keres, Raili Lahi, Kaja Lutsoja, Jelena Matina ja Helery Tasane.

HITSA IT Akadeemia arendusprojektieesmärk on suurendada professionaalsel tasemel valdkondliku IKT õpetamise ja rakendamise oskusi mitte IKT õppekavadel. Arendusprojektide sihiks on tudengitele senisest paremate IKT-alaste teadmiste ja oskuste kujundamine, eesmärgiga suurendada IKT-l põhinevate tehniliste lahenduste oskuslikku rakendamist oma erialal ja seeläbi edendada valdkonna arengut ning efektiivistumist ning tõsta tudengite konkurentsivõimet tööturul.

HITSA IKT projekt

Helery Tasane esitles "Teadus 3 minutiga" galal Kadri Männasoo poolt juhitud uurimisgrupi teadustulemusi

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur Helery Tasane osales 8. veebruaril 2019 Eesti Teaduste Akadeemia „Teadus 3 minutiga“ pidulikul lõpugalal, kus tutvustas professor Kadri Männasoo juhitud uurimisgrupi poolt välja töötatud ettevõtete väärtusloome arenguprotsessi kontseptsiooni.

Helery Tasane (Teadus 3 minutiga)

Kadri Männasoo juhitud uurimisgrupi teadusartikkel valiti tehnikaülikooli parimaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu teaduskomisjon valis ülikooli 2018. aasta silmapaistvamad teadusartiklid. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas osutus parimaks majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktori professor Kadri Männasoo ning instituudi doktorantide Heili Heina ja Raul Ruubeli artikkel The contributions of human capital, R&D spending and convergence to total factor productivity growth, mis ilmus mõjukas teadusajakirjas Regional Studies.

Männasoo jt artikkel hindab koguteguritootlikkuse kasvu 99 Euroopa regioonis ajavahemikul 2000-2013. Uurimus sünteesib stohhastilise piiranalüüsi ja determineeritud andmeraja analüüsi metoodikat ruumilise ökonomeetria tehnikatega ning tõendab, et tööjõu kvaliteedil on oluline positiivne mõju tootlikkuse kasvule. See on iseäranis tõene kõrgemale majandusarengu tasemele jõudnud piirkondades, mis suudavad töötajate teadmiseid ja oskuseid parimal moel majandusse lõimida. Samas ei tuvastanud mudel teadus- ja arendustegevuse kulutuste mõju tootlikkusele. Kesk- ja Ida-Euroopa regioonides, mille tootlikkuslõhe on suurem, tõukub tootlikkuse kasv valdavalt konvergentsist ja geograafilisest lähedusest jõukatele, kõrge tootlikkusega piirkondadele. Seevastu kõrgelt arenenud majanduste tootlikkus võidab regiooni enda akumuleerunud teadmusest. Veel selgus uurimusest, et tootlikkuse kasvu eelduseks on teatud kriitilise arengutaseme saavutamine, mis loob eeldused tootlikkuses järelejõudmiseks: kui kriitilist lävendit pole ületatud, siis regiooni majanduslik mahajäämus süveneb.

Link ülikooli teadusuudisele


Tunnustus doktorant-nooremteadur Helery Tasase ettekandele IEEM konverentsil

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur Helery Tasane osales 16-19. detsembril 2018 Bangkokis toimunud "International Conference on Industrial Engineering and Engineering Management" konverentsil, kus ta kandis ette professor Kadri Männasoo juhtitud uurimisgrupi poolt valminud artikli teemal "Value Chain from Good to Great: Multiple-Case Study of Estonian Companies", mis sai konverentsil parima artikli nominatsiooni. Töö autorid pakkusid artiklis välja unikaalse väärtusahelal põhineva ettevõtete arenguprotsessi kontseptsiooni, mis peegeldab ettevõtte arengu eri etappidele vastavaid investeerimisvajadusi ning majandustegevuse haaret rahvusvahelises konkurentsis.

Helery Tasane IEEM2018

Professor Kadri Männasoo külalisloengud Vilniuse Gediminase Tehnilises Ülikoolis

Professor Kadri Männasoo pidas 5-7. detsembril 2018 loenguid Vilniuse Gediminase Tehnilises Ülikoolis (Vilnius Gediminas Technical University, VGTU) ning sõlmis partnerlussidemeid edasiseks teadus- ja õppekoostööks. Loengute teemaks olid statistilised ja ökonomeetrilised mudelid ning nende rakendamise eeldused erinevate uurimisprobleemide kontekstis. Professor Männasoo sõnul on Vilniuse kolleegid väga huvitatud mitmekülgsest akadeemilisest koostööst Tallinna Tehnikaülikooliga ning kohtumisel VGTU ärijuhtimise teaduskonna dekaani professor Jelena Stankevicienega arutati ühiste teadusgrantide taotlemist juba lähitulevikus.

Kadri Männasoo

Rakendusliku majandusteaduse õppekava lõpetanud Janely Põllumägi magistritöö pälvis Eesti Panga teaduspreemia

Eesti Panga teaduspreemia konkursi võidutööks valiti majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitstud Janely Põllumägi magistritöö, mis analüüsib krediitkaardi omamist ja intressi teeniva limiidi suurust selgitavaid tegureid Eestis.

Rakendusliku majandusteaduse õppekava lõpetanud Janely Põllumäe uurimuse „Krediitkaardi omamist ja limiidikasutust selgitavad tegurid“ tugevus on heal tasemel empiiriline analüüs, milles hinnatakse krediitkaartide kasutamist selgitavaid tegureid Heckmani valikumudeli abil. Sel viisil saab arvesse võtta asjaolu, et krediitkaardi omamist mõjutavad tegurid võivad erineda intressi teeniva limiidi suurust mõjutavatest teguritest.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemia annab Eesti Pank 2018. aastal välja kuueteistkümnendat korda. Teadustööde konkursiga soovitakse avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest, ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas ning väärtustada õpinguid, mille eesmärk on omandada teaduskraad. Alates 2011. aastast on teaduspreemiat välja antud kahes kategoorias: doktoritööl põhineva või doktoriõpingute raames läbi viidud uurimistöö ning magistriväitekirjal põhineva või magistriõpingute raames läbi viidud uurimistöö eest.

Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.

Rohkem infot Eesti Panga veebilehel.


Simona Ferraro kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Simona Ferraro kaitses 25. oktoobril 2018 oma doktoritöö;“Essays on Education and Labour Economics”, juhendaja dotsent Karin Jõeveer (TalTech), kaasjuhendajad professor Karsten Staehr (TalTech) ja professor Kaire Põder (EBS).

Oponendid:

  • kaasprofessor Kristof De Witte (KU Leuven, Belgia)
  • Linas Tarasonis, PhD (Bank of Lithuania; Vilniuse Ülikool, Leedu)

Suured õnnesoovid!

Simona Ferraro PhD

Pildil Simona Ferraro kaitsmiskomisjoni liikmetega (vasakult Tairi Rõõm, Mari Avarmaa, Merike Kukk, Simona Ferraro, Linas Tarasonis, Kristof de Witte, Aaro Hazak)


Professor Kadri Männasoo kommenteeris 2018. aasta Nobeli majanduspreemia laureaatide teaduspanust

Kadri Männasoo sõnul seisneb William D. Nordhausi ja Paul M. Romeri panus makroökonoomika valdkonda uute fundamentaalsete teadmiste loomises sellest, kuidas turutegurid on vastastikmõjus ökoloogilise tasakaalu ja teadusliku progressiga. 2018. aasta Nobeli majanduspreemia laureaatide töö aitab mõista seda, millisel kujul mõjutavad tehnoloogiline innovatsioon ja kliimamuutused globaalset majanduskasvu.
William D. Nordhaus lõimis kliimamuutuste mõju globaalse pikaajalise majanduskasvu mudelisse, tuues esile loodusressursside olulisuse majanduskasvu eelduse ja piiranguna. Tema kvantitatiivne hindamismudel 1990. aastatest kirjeldab majanduse ja kliima globaalseid seoseid ning ühendab füüsika, keemia ja majandusteaduse teooriat ja empiirikat.
Paul M. Romer avaldas 1990. aastal läbimurdelise endogeense majanduskasvu teooria, mis selgitab pikaajalise majanduskasvu tõukumist ideedest, innovatsioonist ja uutest tehnoloogiatest, milleks vajaliku keskkonna loovad regulatsioonid ja poliitikad, mis toetavad intellektuaalse omandi kaitset, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.

Täispikk artikkel on leitav siit.


Dotsent Merike Kukk osaleb rahvusvahelises uurimisprojektis "Think Forward Initiative"

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk osaleb rahvusvahelises projektis Think Forward Initiative, mille raames valmis uurimistöö perekonnasisese raha-asjade korraldamise kohta.

Rahvusvahelised ettevõtted ING Bank, Deloitte ja DellEmc ning Euroopa majandus- ja poliitikauuringute keskus Center for Economic and Policy Research (CEPR) algatasid 2016. aastal ühisprojekti, milles osalevad ka majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased. TFI projektis viiakse läbi uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse uute rakenduste või vahendite väljatöötamiseks eesmärgiga aidata inimestel teha teadlikke rahaga seotud otsuseid. „TFI raames toimuv koostöö tippekspertidega erasektorist ja tippteadlastega Euroopa ülikoolidest on väga arendav nii projektis osalevatele ettevõtetele kui ülikoolidele,“ kinnitas Merike Kukk.

Üks TFI uurimisvaldkondi hõlmab peresiseste raha-asjade korraldamist. Majandusteadus käsitleb perekonda kui ühte majandusüksust, kus kõik pereliikmed teevad otsuseid ühise heaolu nimel. Ettevõtted seevastu lähenevad perekonnaliikmetele peamiselt kui individuaalsete otsuste tegijatele. Dotsent Merike Kukk (TalTech) ja prof. Fred van Raaij (Tilburgi ülikool) teostasid Hollandi andmete põhjal uurimistöö selgitamaks, kuivõrd ühised või individuaalsed on perekondade igapäevased raha-asjad, säästmine ja laenamine. „Näitame uurimistöös, et perekondade raha-asjad võivad olla väga erinevalt korraldatud. Noored paarid kasutavad sagedamini ühiseid kui individuaalseid pangakontosid võrreldes vanemate paaridega,“ selgitab Merike Kukk. „Samas leidsime, et lapsed suunavad perekondasid korraldama nii igapäevaseid raha-asjasid koos kui ka ühiselt säästma.“

Uuringuga saab tutvuda siin.

Merike Kukk

Vello Venseli nimeline teaduspreemia TTÜ majandusdoktorandile

Eesti Majandusteaduse Selts otsustas 2018.a. Vello Venseli nimelise teaduspreemia anda TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorandile Orsolya Soosaarele. TTÜ kauaaegse majandusprofessori Vello Venseli mälestuseks antakse preemia ühele silmapaistvale majandusdoktorandile välja iga-aastasel majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli rahvusvahelise suvekooli raames.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor professor Kadri Männasoo sõnul on see preemia on üks paljudest, mis viimastel kuudel instituudi tudengid on saanud - doktorandid Triinu Tapver ja Kristjan Liivamägi said 2018.a. Rein Otsasoni Fondi stipendiumi, doktorant Heili Heina posterettekanne hinnati selleaastase majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli rahvusvahelise suvekooli parimaks. Mitmed märkimisväärsed tunnustused tudengite tööle näitavad, kuidas õppekavade ja teadustöö arenduse nimel instituudis tehtud suur töö end ära tasub.


TTÜ 10. rahvusvaheline ECEE majanduskonverents

TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi konverentsi „Economic Challenges in Enlarged Europe“ peaesinejaks oli maailma üks juhtivamaid käitumusliku majandusteaduse professoreid Matti Keloharju Aalto Ülikoolist, kes pidas ettekande piiratud teadlikkuse majanduslikest mõjudest – tänapäeva info ülekülluse, pealiskaudsuse, agressiivse turunduse ja vananeva ühiskonna kontekstis uudsest ja olulisest probleemistikust. Inimeste piiratud võimekust ja valmidust olulisse infosse süveneda kasutatakse tihti ära ebasoodsate tehingute sõlmimiseks. Nii üksikisikud kui ettevõtted peaksid kaasnevaid riske paremini teadvustama ning panustama kvaliteetse hariduse omandamisse.

Teiseks peaesinejaks oli Aki Lehtinen Helsinki Ülikoolist, kes vaatles kaasaja makroökonoomika teadusmetodoloogilisi aspekte. Tänapäeva keerukas majandussüsteemis, kus kõik on kõigiga seotud, paljud klassikalised majanduskäsitlused enam ei toimi ning kaasaegne majandusteadus - millele ka TTÜ oma õppekavades suurt rõhku paneb - nõuab aastasadade jooksul kujunenud metodoloogilise traditsiooni uut mõtestamist majandusteadlaste seas.
TTÜ konverentsiseeria, mis 2018. aastal toimus juba kümnendat korda, on kujunenud majandusteadlaste, keskpankade majandusanalüütikute ning praktikute hulgas mainekaks ürituseks, kus vahetada mõtteid ning kuulda värskete majandusuuringute esitlusi Euroopa majandusprobleemide kohta. Konverentsil osales majandusteadlasi paljudest Euroopa riikidest, aga ka Aasiast ja Ameerikast.

Konverentsi raames toimus kollokvium TTÜ väljapaistva majandusprofessori akadeemik Uno Mereste 90. sünniaastapäeva tähistamiseks, mille raames diskuteerisid dots Karin Jõeveeri juhtimisel TTÜ majandusdoktorandide ja külalisteadlaste artikleid Madridi Ülikooli, Pariisi ESCE Majanduskooli ja Praha Karli Ülikooli professorid.

Lisainfo:
Konverentsi koduleht: www.ttu.ee/ecee
Prof Aaro Hazak, konverentsikomitee esimees, aaro.hazak@ttu.ee, www.ttu.ee/aaro-hazak

Matti Keloharju

Peaesineja professor Matti Keloharju Aalto Ülikoolist

Aki Lehtinen

Peaesineja professor Aki Lehtinen Helsinki Ülikoolist


Tunnustus prof Aaro Hazaku, Marit Rebase ja Erve Sõõru teadusartiklile

Prof Aaro Hazak esines ettekandega suurel rahvusvahelisel teaduskonverentsil Global Conference on Business and Finance San Joses. Koostöös TTÜ tervishoiutehnoloogia doktorandi Dr Erve Sõõru ja majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektori Marit Rebasega valminud artikkel "Does chronotype affect employability in creative work?", mis käsitleb inimese unerežiimist tulenevaid piiranguid töökoha saamise võimalustele, pälvis konverentsil ühe parima artikli auhindadest.

Aaro Hazak komverentsil San Joses

Prof Aaro Hazak (keskel) San Joses toimunud konverentsil auhinda vastu võtmas


Kristjan Liivamägi kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Kristjan Liivamägi kaitses 18. juunil 2018 oma doktoritöö "Education and Investor Behaviour", juhendajaddotsent Tõnn Talpsepp (TTÜ) ja professor Mei Wang (WHU-Otto Beisheim School of Management).

Oponendid:

  • professor Matti Keloharju (Aalto Ülikool, Soome)
  • teadur Kaia Kask (Tartu Ülikooli, Eesti)

Palju õnne!

Kristjan Liivamägi PhD

Kristjan Liivamägi koos doktoritöö kaitsmiskomisjoniga (vasakult: Mari Avarmaa, Kaia Kask, Laivi Laidroo, Matti Keloharju, Enn Listra, Kristjan Liivamägi, Karin Jõeveer)


Prof Kadri Männasoo esitles teadustööd Balti riikide majandusteadlaste konverentsil

Professor Kadri Männasoo esitles teadustööd esmakordsel Balti riikide majandusteadlaste konverentsil „Inaugural Baltic Economic Conference“ 11-12. juunil 2018 Vilniuses. Konverentsi peaettekandjaks oli maailmakuulus majandusteadlane Cambridge Ülikooli professor Hashem Pesaran. Professor Pesaran andis väärtuslikku tagasisidet ka Kadri Männasoo ettekandele, mis keskendus ekspordi ja innovatsiooni seostele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Pesaran Balti riikide majanduskonverentsil

Konverentsi peaettekandja Cambridge'i Ülikooli professor Hashem Pesaran


Professor Kadri Männasoo esines Arenguseire Keskuse konverentsil

Kadri Männasoo esines 13. juunil 2018 Riigikogu konverentsisaalis aset leidval Arenguseire Keskuse konverentsil „Teistmoodi tulevik”. Konverents keskendus Eesti tuleviku arengustsenaariumitele ning tõstis esile mitmeid olulisi teemasid ja küsimusi. Kas Eesti ees seisvad tõenäolised rahvastikuarengud ikka tähendavad tulevikus vähem töökäsi tööturul? Millised on riigireformi ja e-riigi arendamise väljakutsed? Millised investeerimismustrid ja väärtusahelad domineerivad Eesti ettevõtluses ning kuidas need on seotud tootlikkusega? Just viimasele küsimusele keskendub Arenguseire Keskuse tellitud uurimisprojekti raames valminud professor Kadri Männasoo uurimisrühma töö ning ettekanne „Investeerimismustrid Eesti ettevõtluses“.


Professor Kadri Männasoo teadusettekanne ja külalisloengud Erfurti Ülikoolis

Professor Kadri Männasoo teadusettekanne ja külalisloengud Saksamaal, Erfurti Ülikoolis 17-18. mail 2018 toimusid CEREB (Center for Empirical Research in Economics and Behavioral Sciences) uurimisgrupi ja mikroökonoomika õppetooli (Chair for Applied Microeconomics) kutsel. Teadusettekanne käsitles innovatsiooni ja ekspordi seoseid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja äratas elavat arutelu uurimisgrupi teadlaste ja kraadiõppuritega. Teadusseminarile järgnes kolmest loengust koosnev lühikursus mikroökonomeetriast noorteadlastele-doktorantidele ning magistrantidele. Lühikursus keskendus klassikaliste regressioonieelduste mittetäidetusele mikroökonomeetria rakendustes, endogeensuse problemaatikale ning paneelandmete hinnangumeetoditele.

Kadri Männasoo Erfurti Ülikoolis

 

Kadri Männasoo Erfurti Ülikoolis

Üliõpilasnõukogu Kevadbanketil autasustatud õppejõud

Üliõpilasnõukogu korraldas 16. mail SOC-korpuse aatriumis TTÜ majandusteaduskonna õppejõududele tänuürituse, mille raames autasustatitudengite seas läbi viidud küsitluse põhjal parimaid õppejõude erinevates kategooriates.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud võitsid auhindu mitmes kategoorias:

  • Kristjan Liivamägi - Aasta õppejõud 2018
  • Kirsti Rumma - Fashionista
  • Avo Org - Loenguguru
  • Ako Sauga - Elav legend

Meie õppejõud pälvitud tähelepanu eest tänulikud. Palju õnne ja edukat õppeaasta lõpusirget!

Parimad õppejõud 2018

Madis Abeni külalisloeng

Kolmapäeval, 25. aprillil 2019 pidas TTÜ-s külalisloengu makromajandusprognoosimise praktikast Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben. Loeng toimus õppeaine Rakenduslik majandusanalüüs raames.


Kadri Männasoo juhitud uurimisgrupi teadusartikkel ilmus ajakirjas Regional Studies

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlaste uurimisrühm avaldas uurimistöö Euroopa regioonide koguteguritootlikkuse mõjuteguritest kõrge tsiteeritavusega Web of Science (WoS) ajakirjas „Regional Studies“. Uurimisrühma tööd juhtis professor Kadri Männasoo ning lisaks temale on artikli autoriteks doktorandid Heili Hein ja Raul Ruubel.Regional Studies on juhtiv rahvusvaheline teadusajakiri (mõjureiting 2,78), mis keskendub eeskätt majanduskasvu ja majandusarengu teemalise teadusdebati edasiviimisele. Kadri Männasoo sõnul vajab Euroopa regioonide vaheline tootlikkuslõhe selgitamine ning konvergentsitegurite parem mõistmine teadlaste jätkuvaid jõupingutusi. Värskelt avaldatud uurimistöö „The contributions of human capital, R&D spending and convergence to total factor productivity growth”leidis, et inimkapitali kvaliteedi ning teadus-arendustegevuse (T&A) mõju koguteguritootlikkuse kasvule sõltub regiooni arengutasemest. Kõrgema tootlikkusega Euroopa regioonide kasv tõukub inimkapitali kvaliteedist ning teadus- ja arendustegevusest, samas kui vähemarenenud Kesk- ja Ida-Euroopa regioonides toimub areng valdavalt konvergentsi ning jõukamatest regioonidest ülekanduvate positiivsete siirdeefektide toel. Autorid rõhutavad, et mahajäämuse kõrvaldamiseks tuleb madala tootlikkusega regioonidel pöörata järjest enam tähelepanu sisemiste kasvuressursside – eeskätt inimkapitali ja teadus-arendustegevuse arendamisele.

Link artiklile: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00343404.2018.1445848.


Dotsent Merike Kukk külastas Jaume I Ülikooli Hispaanias

TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent ja rakendusliku majandusteaduse magistriõppe juht Merike Kukk külastas 21-23. märtsil 2018 Jaume I Ülikooli Hispaanias, et edendada koostööd teadus- ja õppetöös. Merike Kukk andis majandusteaduse instituudis avatud seminari teemal "Sissetulekute alaraporteerimine ettevõtlustulu saavate majapidamiste poolt: Euroopa Liidu riikide võrdlev uuring", artikli kaasautorid on Alari Paulus ja Karsten Staehr. Merike Kukk arutas magistriõppe arendamist kaasprofessori Javier Ordóñez'iga, kes on Jaume I Ülikooli rahvusvahelise majanduse instituudi juht ja majandusteaduse magistriõppe juht. Lisaks kohtus ta magistriprogrammi õppejõududega ja külastas nende loenguid. "Majandusteaduse magistriõppel on nii Hispaanias kui Eestis sarnased väljakutsed, kogemuste vahetamine võimaldab edukaid ideid üle võtta," kinnitas Merike Kukk.

Merike Kukk Jaume I ülikoolis

2017. aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on Ako Sauga „Statistika“

2017. aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Ako Sauga “Statistika“, mison mõeldud majanduseriala üliõpilastele. Õpiku on välja andnud Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus ja see on kättesaadav ka digitaalselt.

„Statistika“ õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ toetusel. Eelmise aasta parima õpiku valisid välja programmi ekspertkomisjonid ja juhtkomitee.

Ekspertkomisjoni hinnangul on mahukas „Statistika“ õpikus hulgaliselt praktilisi ülesandeid ja elulisi näiteid ning õpik on laialdaselt kasutatav.

Täispikk artikkel on leitav Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.


EMS aastakonverents 2018

25-26. jaanuaril 2018 toimusEesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents“Educational Economics and Governance: From kindergartens to life-long learning”. Avaüritusel esines lepinguteooria arendamise eest Nobeli majanduspreemia pälvinudBengt Holmström, kes keskendus oma uurimistöös firmade toimimisele ja sellele, kuidas ettevõtte erinevad osalised üksteist vastastikku mõjutavad.

Toila Spa Konverentsikeskuses esinesid ettekannetega mitmed majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased:

  • “How Good Is University: Teacher, Peer and Location Effects” Lenno Uusküla, Karin Jõeveer
  • "Testing Economic Restrictions in Heteroskedastic Structural Vector Autoregressions" Aleksei Netsunajev, Eesti Pank (kaasautorid L. Winkelmann ja T. Wozniak)
  • "Income Underreporting by the Self-employed in Europe: A Cross-Country Comparative Study” Merike Kukk,Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Pank (kaasautorid A. Paulus & K. Staehr)
  • "Firm Capital Structure in Europe: Comparative Analyses of CCEs vs. Western Firms in Changing Financial Environment” Karin Jõeveer, Tallinna Tehnikaülikool
Bengt Holmström EMS konverents

Nobeli majanduspreemia pälvinud Bengt Holmström esinemas teemal"Beyond Pay for Performance"

Bengt Holmström EMS konverents

Peeter Maripuu kaitses oma doktoritöö

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Peeter Maripuu kaitses 5. detsembril 2017 oma doktoritöö "Cyclicality, Corporate Investments and Financial Soundness: Evidence from Central and Eastern European Countries", juhendajad professor Kadri Männasoo ja professor Aaro Hazak (TTÜ).

Oponendid:

  • PhD Mikko Mäkinen (Soome Pank)
  • PhD Fabio Filipozzi (Eesti Pank)
Peeter Maripuu

Marit Rebane omandas doktorikraadi European University Institute'ist

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud Marit Rebane kaitses 28. novembril 2017 European University Institute'is oma doktoritöö teemal "The Start of Inequality. Evidence from Italian Time-Use Data."

Tööd juhendas prof Fabrizio Bernardi (European University Institute).

Oponendid:

  • prof Maria Letizia Tanturri (University of Padua)
  • prof Martin Kohli (European University Institute)
  • prof Jonathan Gershuny (University of Oxford)

Õnnitleme!

Marit Rebane PhD

Prof Aaro Hazak tööajal töölkäimise vajalikkusest ajalehes "Sirp"

Tööajal tööl käimine - kahjulik nii majandusele kui tervisele? Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel, kirjutab Prof Aaro Hazak ajalehes "Sirp" T&A valdkonna töökorralduse ja efektiivsuse teemadel.

Kas töölkäimine on kahjulik?

kas töölkäimine on kahjulik?

IMF-i Euroopa büroo direktor esines avatud seminaril

13. septembril 2017 esines majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadusseminari raames TTÜ-s avatud loenguga IMF-i (The International Monetary Fund) Euroopa büroo direktor hr Jeffrey Franks. Ta esines ingliskeelse ettekandega teemal„Economic Prospects For The Euro Area: Towards a Lasting Recovery?”. Huvi teema vastu oli suur ja loengust võttis osa palju TTÜ töötajaid, tudengeid ja väliseid partnereid.

Vaata kõiki pilte üritusest SIIT.

Jeffrey Franks

Lektor Kristjan Liivamägi nomineeriti 2017. aasta Eesti parimate õppejõudude hulka

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Kristjan Liivamägi nomineeriti 2017. a Eesti parima õppejõu tiitlile. Lisaks Kristjanile kandideerivad sellele tiitlile ka Maido Merisalu (TÜ Füüsika instituut) ja Mari Karm (TÜ).

Kristjan loeb rahanduse aluste ning rahandusotsuste ja finantsjuhtimise aineid. Lisaks osaleb ta aktiivselt TTÜ majandusteaduskonna rahanduse ja majandusanalüüsi instituudi teadustöö uurimisrühmas, on uurimis- ja lõputööde kaitsmiskomisjoni liige ning retsensent.

2014. ja 2016. aastal sai Liivamägi Eesti Panga teaduspreemia. Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on üliõpilased valinud ta 2014/2015. õppeaasta parima õppejõu nominendiks. Tallinna Tehnikaülikoolis pärjati Kristjan majandusteaduskonna tudengite poolt 2016. aasta parimaks loengute andjaks. Oma igapäevaste ülesannete kõrvalt õpib Liivamägi ka doktorantuuris.

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. Laureaatide väljakuulutamine toimub 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas. ETV teeb üritusest otseülekande.

Loe täispikka artiklit ERR veebilehelt.

Kristjan Liivamägi

Professor Aaro Hazak esines WORK 2017 konverentsil

Professor Aaro Hazak esines ettekandega Turus suurel rahvusvahelisel konverentsil WORK 2017, mis keskendus tööteemalistele teadusuuringutele. Aaro Hazak tutvustas koostöös prof Kadri Männasoo, Helsinki Ülikooli prof Markku Partineni ning doktorantide Heili Heina ja Marko Virkebauga koostöös valminud uurimusi õhtust ja hommikust tüüpi inimeste palgalõhest ning paindliku tööaja kasutamise motiivide erinevusest T&A valdkonna töötajate puhul. Samal päeval toimus Turus terrorirünnak, millest konverentsil osalenud õnneks kannatada ei saanud.

Hazak WORK2017 konverents

Twitter

Work 2017 veebileht


2017/2018 õppeaasta avaüritus rakendusliku majandusteaduse rebastele

Eelnädala lõpus toimus tervitusüritus uutele rakendusliku majandusteaduse bakalaureuse- (TAAB) ja magistri- (TAAM) tudengitele. Tööandjate, tudengite ja õppejõudude koostöös õppekava arendamiseks loodud programminõukoja juht, Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla rõhutas tugeva majandushariduse ja kvantitatiivse analüüsi oskuste olulisust edukaks karjääriks. Magistrikava programmijuht Merike Kukk juhtis tähelepanu magistrikraadi olulisusele ja inglisekeelsete ainete tähtsusele heade töökohtade saamisel. Bakalaureusekava programmijuht Aaro Hazak tõi esile üha laieneva rahvusvahelise koostöö olulisuse nii õppekava arendamisel, tudengite vahetusõpingute võimaluste avardamisel kui ka õppejõudude enesetäiendamisel. Tervitusjoogiks pakkusime Saaremaa kasemahla ja tudengitel oli võimalus üksteisega enne õppeaasta algust tutvust teha.

TAAM TAAB õppeaasta avaüritus

Lektor Simona Ferraro esines ettekandega rahvusvahelisel konverentsil New Yorgis

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Simona Ferraro esines ettekandegarahvusvahelisel konverentsilSeventh Meeting of the Society for the Study of Economic Inequality (ECINEQ), mis toimus New Yorgis 17-19. juulil 2017. Ta esitles oma artiklit "Is there a trade-off between efficiency and equity in education?", mille kaasautoriks on EBS-i professor Kaire Põder. Sama artikkel pälvis 2017. aastal Vello Venseli teaduspreemia.

Fotol on Simona Ferraro (vasakul) Nobeli preemia laureaadi professor Joseph Stiglitz'iga (paremal), kes esines konverentsil teemal“A Simple Model of Wealth Inequality and the Role of Capital Taxation in Overcoming It”.

Simona Ferraro ja Joseph Stiglitz

Tasuta seminarid T&A | Töö & Aeg uuringu tutvustamiseks

TTÜ majandus- ja meditsiiniteadlased viisid läbi uuringu teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate tööajakorraldusest. Paindliku tööaja ja töökoha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelisi seoseid käsitleva mahuka uurimisprojekti populariseerivas stiilis lühikokkuvõtted jm info on koondatud veebilehele.

Korraldame kolm tasuta seminari uurimistulemuste tutvustamiseks: 8. sept (T&A & Aeg), 11. sept (T&A & Uni) ning 20. sept 2017 (T&A & Väsimus).

Uurimisprojekti teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate tööajakorralduse kohta on TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased ellu viinud koostöös meditsiiniteadlaste ning kolleegidega Helsinki Ülikoolist ja Sydney Macquarie Ülikoolist alates 2015. aastast.


Professor A. Hazak esines ettekandega Torontos toimunud rahvusvahelisel konverentsil

Professor Aaro Hazak esines ettekandega Toronto Ülikooli Chestnut'i Keskuses toimunud rahvusvahelisel konverentsil 17th International Conference on Diversity in Organizations, Communities & Nations ning tutvustas koostöös doktorant Marko Virkebauga valminud uurimust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate paindliku tööaja eelistuste erisustest. Aaro Hazak külastas ka Toronto Eesti Maja ning VEMU, kus oli väga meeldiv näha, et kodumaast kaugel on Eesti vaimu järjekindlalt ja tugevalt elus hoitud.

Aaro Hazak VEMUs

Majandusanalüüsi ja rahanduse valdkonna õppekavad sisseastujate hulgas taas populaarsed

Majandusanalüüsi ja rahanduse valdkonna õppekavad olid TTÜsse sisseastujate hulgas taas väga suure konkursiga. Rakendusliku majandusteaduse bakalaureuseõppesse kandideeris 5,8 (TTÜ top 1) ja sama eriala magistriõppesse 2,3 tudengit õppekohale (TTÜ top 4). Ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppekava ühele õppekohale oli konkurss 2,4 (TTÜ top 3). Meil on hea meel, et viimastel aastatel koostöös tööandjate ja välispartneritega õppekavade arendamiseks tehtud suur töö on tudengikandidaatide hulgas tugeva poolehoiu saavutanud!

Täpsem info SAIS veebilehel

Registreeru

Eesti Panga ja TTÜ avatud seminar 15. augustil 2017

Eesti Panga ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös toimuval avatud seminaril tutvustas Hongkongi teaduse ja tehnoloogiainstituudi (HKUST) rahanduse valdkonna professor ning tunnustatud ekspert nii akadeemilistes kui ka poliitikaringkondades Utpal Bhattacharya uurimust teemal „Spillovers in Asset Prices: The Curious Case of Haunted Houses“.
Lisaks Hongkongi teaduse ja tehnoloogiainstituudile on Utpal Bhattacharya töötanud õppejõuna Columbia ülikoolis, Iowa ülikoolis ja Indiana ülikoolis. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on turu terviklikkus ja siseteabel põhinev kauplemine.
Avatud seminaril tutvuststud uurimuses analüüsib Utpal Bhattacharya kinnisvarahindade dünaamikat ja ülekandeefekte Hongkongi kinnisvaraturul.


Prof Kadri Männasoo esines eksperdina OECD innovatsiooni teemalises töötoas „Innovation Disparities“

Professor Kadri Männasoo esines eksperdina Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) innovatsiooni teemalises töötoas „Innovation Disparities“ organisatsiooni peakontoris Pariisis, 19. juunil 2017. Ta oli üks OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraadi kutsutud paneelkõnelejatest teemal „Teadus- ja arendustegevuse ebaühtlane jaotumine ettevõtete, ülikoolide ja majandussektorite vahel“ (Firm, university and sector disparities in R&D). Samas paneelis kõnelesid ekspertidena The Information Technology and Innovation Foundation`i president Robert D. Atkinson USA-st ning Euroopa Komisjoni Uurimiskeskuse (Joint Research Centre) asejuhataja Fernando Hervás.

Paneelis arutleti põhjuste üle miks on teadus- ja arendustegevus ebaühtlaselt jaotunud nii regioonide, ettevõtete kui majandussektorite üleselt ning kuidas võiks tõsta tulevikus T&A mahukust ning kaasata sellesse laiemat osalejate ringi. Kadri Männasoo sõnul on teadus- ja arendustegevuse laiapõhjalisuse tõstmiseks vaja ühtlustada piirkondade institutsionaalse, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna arendamist ning intellektuaalse omandi kaitsega seotud regulatsioone ja eetilisi standardeid, et tõsta tänaste ja potentsiaalsete T&A partnerite vahelist usaldust ja koostöötahet ning parandada tänaste mahajääjate teadusvõimekust.


Suvekursused Nelijärvel

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut korraldas suvekursused Nelijärvel. Kahe teadusajakirja peatoimetaja ja Lõuna-Illinoisi Ülikooli (USA) majandusprofessor Ali M. Kutan viis läbi meistrikursuse rahanduse ja majanduse valdkonna tippajakirjades artiklite avaldamise oskuste arendamiseks. Dr Tal Mofkadi Tel Aviv’i Ülikoolist (Iisrael) tutvustas ettevõtte hindamise ja finantsmodelleerimise meetodeid ning Londoni Majandusülikooli (LSE) Süsteemse Riski Uurimiskeskuse teadlane Dr Kevin R. James (Suurbritannia) keskendus oma meistrikursuses finantsturgude ja makromajanduslike protsesside seostele. Lühikursustel osales noorteadlasi ja erasektori praktikuid Eestist, Lätist, Poolast, Ungarist, Kreekast, Laosest, Vietnamist ja Kambodžast.

Fotosid ürituselt

ECEE9 Suvekool

Üheksas rahvusvaheline konverents „Economic Challenges in Enlarged Europe“

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut korraldas üheksanda rahvusvahelise konverentsi „Economic Challenges in Enlarged Europe“ koostöös Eesti Panga ja USA majandusteadusühingutega. Üritusel oli osalejaid 85, sealhulgas Cambridge’i Ülikoolist, Londoni Majandusülikoolist (LSE), Pariisi Ärikoolist, Helsinki Ülikoolist ja mitmete Euroopa riikide keskpankadest. Konverentsi peaesinejaks oli tunnustatud makromajandusprofessor Josef C. Brada Arizona Ülikoolist (USA), kes juhtis tähelepanu majandusarengusse mittepanustava innovatsiooni probleemile ning mitmetahulistele seostele Euroopa rahvastikuprotsesside ja tootlikkuse potentsiaali rakendamise vahel. Konverentsi toetas EAS.
Fotod ürituselt

ECEE9 Josef Brada

Peaesineja makromajandusprofessor Josef C. Brada Arizona Ülikoolist (USA)


Majandusanalüüsi magister Birgit Hänilane pälvis Statistikaameti preemia

19. juunil andis Statistikaamet üle 2017. aasta Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia, mille pälvis Birgit Hänilane. Tema magistritöö „The Impact of the Minimum Wage on Employment in Estonia (Alampalga mõju tööhõivele Eestis)“ eesmärk on hinnata, kas kiire alampalga tõus aastatel 2013–2016 on avaldanud mõju madalapalgaliste tööhõivele. Magistritööd juhendasid majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi külalislektor Simona Ferraro ja külalisprofessor Tairi Rõõm.

Loe lähemalt Statistikaameti veebilehel


Teine lend majandusanalüüsi magistriõppe eriala lõpetajaid kaitses magistritöid

Õnnitleme edukaid lõpetajaid! Näiteid kaitstud magistritöödest:
• Birgit Hänilane "The Impact of the Minimum Wage on Employment in Estonia" (juhendajad Simona Ferraro ja Tairi Rõõm)
• Triin Tillart "Tervise seos sissetuleku ja majandusliku aktiivsusega" (juhendaja Marit Rebane)
• Piret Ehrbach "Hariduse mõju kuritegevusele Euroopa riikide näitel" (juhendaja Kadri Männasoo)

Suured õnnesoovid veel kord 2017. aasta majandusanalüüsi magistriõppe lõpetajatele!
Fotosid kaitsmiselt

TAAM 2017 kaitsmised

17. Põhjamaade Uneuuringute Konverents

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased teevad edukat koostööd Soome ja Eesti unemeditsiiniteadlastega uurides teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate töö tulemuslikkuse, tööajakorralduse, unerežiimi, väsimuse ja õnnelikkuse seoseid. Prof. Aaro Hazak, Marit Rebane, Marko Virkebau ja unemeditsiiniteadlased prof. Markku Partinen (Helsinki Ülikool) ja Erve Sõõru (PERH, TTÜ) tutvustasid koostöös valminud nelja värsket uurimust 17. Põhjamaade Uneuuringute Konverentsil. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Marko Virkebau oli valitud noorteadlaste rahvusvahelisel võistlusel esindama Eestit ning tema ettekanne "Drivers of daytime sleepiness in creative R&D employees" pälvis žürii kõrge hinnangu.

Marit Rebane ja Aaro Hazak unekonverentsil

Professor Aaro Hazak (paremal) ja Marit Rebane (vasakul) Uneuuringute Konverentsil


Ilmus Ants Aasma raamat "An Introductory Course in Summability Theory"

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Ants Aasma andis koos Hemen Dutta ja P.N. Natarajaniga välja 221 leheküljelise raamatu. Raamat on mõeldud doktorantidele sissejuhatava kursusena summeeruvus­teooriasse, aga ka antud teema vastu sügavamat huvi tundvatele uurijatele. Alguses antakse lühike ja kompaktne ülevaade summeeruvusteooria põhitulemustest ja spetsiaal­setest summeeri­mis­menetlustest. Seejärel kirjeldatakse maatriksteisendusi mitmete erinevate maatriks­menetlustega, mis on seni avaldatud summeeruvusteooria alastes monograafiates vähe käsitlemist leidnud. Üheks kõige tähtsamaks summeeruvusteooria rakenduseks on ridade ja jadade koonduvuskiiruse hindamine. Seni avaldatud inglise­keelsetes monograafiates ei ole kirjeldatud G. Kangro poolt 1969. aastal kasutusele võetud kiirusega koonduvuse, kiirusega tõkestatusse ja kiirusega summeeruvuse mõisteid. Raamatu viimastes peatükkides käsitletakse neid mõisteid ja nende mõnesid rakendusi funktsioonide lähendusteoorias. Raamatu iga peatükk sisaldab hulga näiteülesandeid koos lahen­dustega ning iga peatüki lõpus on toodud valimik ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks koos lahendamiseks vajalike näpunäidetega.


Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi üliõpilased pälvisid Rein Otsasoni stipendiumi

4. mail 2017 andis Rein Otsasoni Fond noortele teaduritele üle 2000 euro suurused stipendiumid. Kolmest üleantud stipendiumist kaks pälvisid TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi üliõpilased Janely Põllumägi ja Marko Virkebau.

Janely Põllumägi on magistrant, kes enda bakalaureusetöös uuris innovatiivsete eksportivate ettevõtete kasvutegureid Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Ta on pälvinud ka Erasmus+ stipendiumi ja täiendanud end Singapuri Rahvuslikus Ülikoolis.

Marko Virkebau on doktorant, kes uurib institutsionaalseid aspekte teadus- ja arendustegevuses. Tema doktoritöö eesmärk on kohaldada regulatsioone teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmiseks.

Rein Otsasoni Fond on 2006. aasta mais Eesti Krediidipanga poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on noorte õpingute ning teaduslike uuringute rahastamine ja heategevuse arendamine.


Ilmus dotsent Ako Sauga õpik "Statistika"

Uues õpikus tutvustatakse põhilisi statistilisi meetodeid ja nende kasutamist mitmesuguste äri- ja majandusalaste küsimuste lahendamisel.

Õpik on eeskätt mõeldud majanduserialade bakalaureuseõppes õppijaile, kuid sobib kasutamiseks kõigile, kellel on vaja teha statistilistele andmetele tuginevaid järeldusi. Õpikus on ligi 200 näidet, millest enamikuga on võimalik tutvuda ka õpiku juurde kuuluvates tabelarvutuse failides.

Lisainformatsioon
Ako Sauga
Statistika ja ökonomeetria dotsent
TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituut
Ruum SOC-480

ako.sauga@ttu.ee
www.sauga.pri.ee


Kevadbanketil nomineeritud õppejõud

16. mail toimus TTÜ majandusteaduskonna üliõpilasnõukogu poolt korraldatudKevadbankett 2017. Kevadbankett on traditsiooniline pidulik tänuüritus TTÜ majandusteaduskonna õppejõududele, mille raames autasustatakse tudengite seas läbi viidud küsitluse põhjal parimaid õppejõude erinevates kategooriates.

Küsitluse tulemustest selgus, et majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõud on tudengite seas väga kõrgelt hinnatud ning said nomineeritud ja auhinnatud mitmetes kategooriates:

  • Ricardo Mendes – Aasta õppejõud 2017
  • Ants Aasma – Suurim abikäsi 2017
  • Kristjan Liivamägi – Inspiratsiooniallikas 2017

Esile tõstetud õppejõud on pälvitud kiituse eest väga tänulikud. Palju õnne ja edukat õppeaasta lõpusirget!