Uurimuste kokkuvõtted
Siin lehel on esitatud projekti teadustulemusi populariseerivad kokkuvõtted. Projekti tulemusena valminud teaduslikke artikleid, kus on ära toodud uurimuste teaduslik taust, uurimismetoodika, andmestiku kirjeldus, ökonomeetrilise modelleerimise tulemused ning tulemuste tõlgendused, on tutvustatud ja diskuteeritud mitmetel mainekatel erialakonverentsidel, nt 21st Annual Conference of the Society for Institutional & Organizational Economics (New York, USA), Work2017 (Turu, Soome), 17th Nordic Sleep Conference (Tallinn, Eesti), 17th International Conference Diversity in Organizations, Communities & Nations (Toronto, Kanada), 8th Nordic Working Life Conference (Tampere, Soome) jm, aga ka TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi avatud teadusseminaridel. Projekti tulemusi kajastavaid teadusartikleid on avaldatud erialastes teadusajakirjades.
- Hazak, A., Männasoo, K., Virkebau, M. (2017). Effects of work arrangements on creative R&D work outcomes. Eastern European Economics, 55(6), 500-521.
- Virkebau, M., Hazak, A. (2017). What Type of Research and Development Employees Use Flextime? International Journal of Organizational Diversity, 17(2), 1-9.
- Hazak, A., Sõõru, E., Hein, H., Männasoo, K. (2018). Effects of Work Arrangements on the Sleep Regimen of Creative R&D Employees. International Journal of Occupational Safety and Ergonomics, Forthcoming. Refer to author webpage for open access to Accepted Manuscript of the article published by Taylor & Francis in International Journal of Occupational Safety and Ergonomics on 31 July 2018, available online, doi:10.1080/10803548.2018.150485
- Ruubel, R., Hazak, A. (2018). Disparities in Knowledge Employees’ Actual, Contractual, and Desired Working Schedules. Knowledge Management: An International Journal, 18(1), 17-30. doi:10.18848/2327-7998/CGP/v18i01/17-30.
- Hazak, A., Ruubel, R., Virkebau, M. (2019). When would creative R&D employees like to work?, International Journal of Organizational Analysis, 27(3), 596-612. doi: doi.org/10.1108/IJOA-04-2018-1409.
- Sõõru, E., Hazak, A., Rebane, M. (2020). Does chronotype restrict the employment options of creative R&D professionals? Author’s Original Manuscript (preprint) of an article latest version of which has been published by Taylor & Francis in Biological Rhythm Research, 51(2), 283-293. doi: 10.1080/09291016.2018.1528681.
- Ruubel, R. (2020). Time Dimensions of Job Autonomy in Estonian R&D Institutions, Journal of the Knowledge Economy, Forthcoming. doi: 10.1007/s13132-020-00633-5.
Kas paindlik töökorraldus teeb T&A töötajad õnnelikumaks?
Õnne poole püüdlemine on inimesele loomuomane ning õnnelikkuse saavutamist vaadeldakse tänapäevastes teaduskäsitlustes sotsiaalmajandusliku arengu ühe olulise eesmärgina. Kuigi õnnealane teaduskirjandus on üha kasvav, pole inimeste õnnelikkuse ja töökorralduse vahelisi seosid palju uuritud. Meie uurimisprojekti üheks ülesandeks on uurida, millist mõju avaldavad töötajate õnnelikkusele erinevad töökorralduse aspektid, sealhulgas paindlik töögraafik ja kaugtöö võimalus.
Viisime 2015-2016 läbi Eesti teadus- ja arendusvaldkonna töötajate küsitlusuuringu, mille andmetele tuginedes avastasime mitmeid töökorraldusest tulenevaid õnnelikkuse ajendeid. Kontorist eemal töötamise võimalus tõstab töötajates oluliselt õnnelik olemise tunnetamist ning paindliku tööaja kasutamise võimalus võimendab seda efekti veelgi.
Uuringus võtsime arvesse töötajate loomupäraseid ööpäevaseid rütme ning leidsime, et õhtust tüüpi indiviidid (“öökullid”) tunnevad oma igapäevasest elust tunduvalt vähem rõõmu kui nende hommikust tüüpi kollegid (“lõokesed”). See võib olla põhjustatud öökullide geneetilistest iseärasustest, kuid võib osaliselt tuleneda ka konfliktist loomupäraste ajakasutuseelistuse ning ühiskondlike ja tööandja ootuste vahel. Meie uurimuse tulemused osundavad sellele, et tööandja poolt pakutav paindlikkus nii töötegemise kohas kui töötegemise ajas võib töötajate õnnelikkusele ja laiemale heaolule avaldada märgatavat positiivset mõju.
Mida paindlikum töökorraldus, seda paremad töötulemused? T&A valdkonna töökorralduse tõhususest
Paindlik tööaeg ja kaugtöö on nii ettevõtjate, töötajate, teadlaste, personalivaldkonna ekspertide kui ka poliitikakujundajate hulgas palju väitlusainest andnud teemad. Meie uuringu eesmärk on paremini mõista, kuidas mõjutavad paindliku tööaja ning kaugtöö võimalused teadus- ja arendustöötajate töö tulemusi. Varasemad uuringud ei ole nendes küsimustes andnud üheseid vastuseid ning T&A valdkonna töö spetsiifikat pole varasemalt põhjalikult käsitletud.
Meie uuringus osales 153 töötajat üheteistkümnest T&A-ga tegelevast ettevõttest ja teadusasutusest. Uuringu tulemused näitavad, et kaugtöö tegemise võimalus mõjutab positiivselt töötaja rahulolu oma töö tulemustega, st võimalus kas alaliselt või kasvõi aeg-ajalt kodust töötada tõstab töö tunnetatavat tulemuslikkust. Tööajakorralduse osas aga ilmnes, et paindliku tööaja pakkumine saab suurema tõenäosusega osaks meessoost ning parema haridustasemega töötajatele. Rohkem haritud töötajad on seejuures oma töötulemustega rohkem rahul, samuti on mehed rahulolevamad kui naised. Paindliku tööaja võimaldamine avaldab seega töö tulemustele mõju seeläbi, et paindliku tööajaga ametikohad täidetakse teatud kindlat tüüpi töötajatega. Seetõttu on nii kaugtööl kui töö ajalisel paindlikkusel selge mõju töö tunnetatavatele resultaatidele ning T&A valdkonna tööandjate huvides peaks olema suurem paindlikkus töökorralduses.
Olles tuvastanud uuringus osalenute seas nö õhtu- ja hommikuinimesed ning “tüübitud” selgus, et kindlalt õhtust või hommikust tüüpi töötajad on töö tulemustega rohkem rahul kui need, kellel selge õhtu-hommiku profiil puudub. Selle ilmingu põhjused võivad omakorda olla seotud tööajakorraldusega – tavalisest “üheksast viieni” tööajast varem või hiljem tehtud loominguline T&A töö võib potentsiaalselt vähemate segavate faktorite tõttu olla tulemuslikum.
Miks oodata öökullidelt hommikuti töötamist? Teadus- ja arendustöötajate tööajakorralduse ja une häirituse seostest
Küllap on paljud tundnud nii iseenda kui teiste puhul ära nö lõoke või öökull tüüpe, samuti kindla hommikuse-õhtuse tüübita inimesi. Õigeks ajaks tööle jõudmine on varastele ärkajatele imelihtne, kuid paras katsumus öökullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem ärgata. Harjumuspärane “üheksast viieni” töögraafik ei pruugi kõigile töötajatele sobida.
Viisime läbi uuringu Eesti teadus- ja arendustöötajate seas, mille üheks eesmärgiks oli tuvastada, millised on töötajate tööajakorralduse, unerežiimi ja une häirituse vahelised seosed. Avastasime, et võrreldes muud tüüpi töötajatega on õhtust tüüpi töötajate ehk “öökullide” unerütm töökorraldusest oluliselt enam häiritud. Põhjuseid ei pea otsima kaugelt – tavapärane tööpäeva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte õhtustele tüüpidele.
Lisaks näitavad meie uurimuse tulemused, et õhtustel tüüpidel esineb oluliselt enam ülemäärast päevast unisust. Selle üheks oluliseks arvatavaks põhjuseks on tööpäeva ebasobiv ajastus, mis häirib und. Kuna õhtususe-hommikususe põhjused on viimase aja teadusuuringute põhjal osalt geneetilised ning inimese jaoks tihti raskesti muudetavad, ei ole põhjendatud oodata kõigilt töötajatelt töötegemist ühel ja samal ajal. Nii töötajate, tööandjate kui poliitikakujundajate seas on oluline teadvustada inimeste individuaalseid loomupäraseid erinevusi, sh unerežiimis. Kuna puudulik uni võib põhjustada töötajate produktiivsuse langust ning nende loomingulise potentsiaali alakasutamist, peaksid tööandjad kaaluma paindlikuma töökorralduse võimaldamist. Sellel võib olla tugev positiivne mõju nii töötulemustele kui töötajate heaolule laiemalt.
Paindliku tööaja kasutus - paremaks tööks või paremaks eluks? T&A tööajakorralduse tõhususest
Üha enam ettevõtteid üle maailma katsetavad paindliku tööaja programmidega, mille eesmärgiks on enamasti kas parandada ettevõtte majandustulemusi või siis olla atraktiivsemaks tööandjaks oma valdkonna parimatele spetsialistidele. Siiski on tihti ebaselge, millist mõju paindlik tööaeg millist tüüpi töötajatele omab. Varasemad teadusuuringud on jõudnud seisukohale, et need mõjud on keerukad ja tihtipeale seotud konkreetse inimese isikuomadustega.
Meie uuringus osales 153 Eesti teadus- ja arendustöötajat, kelle vastuseid analüüsides joonistus välja, et paindliku tööaja kasutamisel on kaht tüüpi põhjuseid – positiivsed mõjud töötulemustele ja positiivsed mõjud elu sotsiaalsetele (eeskätt perekondlikele) aspektidele. Eri tüüpi inimesed tunnetasid seejuures tööaja paindikkuse mõju erinevalt. Nooremad ja kõrgemalt haritumad töötajad tajusid suuremat mõju töötulemustele. Samuti tunnetasid paindlikust tööajast tulenevat positiivset mõju töötulemustele need, kes magavad öösel vähem ning kellel on probleeme tervisega. Mida suurema osa tööajast pühendab töötaja loovatele tegevustele, seda suuremaks paindliku tööaja tunnetatav positiivne mõju osutus. Nooremad töötajad tunnevad lisaks paranenud töötulemustele ka seda, et paindlik tööaeg parandab nende töö- ja eraelu kvaliteeti. Suuremate peredega töötajad tajuvad aga pigem, et paindlikul tööajal on negatiivne mõju töö kvaliteedile, kuid samal ajal positiivne mõju nende elu sotsiaalsetele aspektidele.
Tööandjad peaksid teadvustama, et eri tüüpi inimestel on erinevad põhjused paindliku tööaja kasutamiseks ning paindliku tööaja võimaldamine või mittevõimaldamine ei oma kõigile samasugust mõju. Seega peaksid tööandjad põhjalikult läbi mõtlema paindliku tööaja võimaldamise võimalikud tulemused ja mõjud sellele, kuidas see võib nende töötajaskonda ja töötajate motiveeritust kujundada.
Mitteloomingulised tööülesanded – kaikad loomingulise T&A töö kodaratesse
Aruanded, taotlused, formulaarid, kooskõlastused, vormistused – see on märgatav osa enamus loominguliste teadus- ja arendustöötajate argipäevast. Enamgi veel, nii mõnigi kord pakutakse tublidele loovtöötajatele justkui tunnustuseks juhtimisalaseid jm administratiivülesandeid.
Viisime läbi uuringu Eesti loovate T&A töötajate hulgas, et muude uurimisküsimuste hulgas tuvastada, millised seosed esinevad loova töö osakaalu ning töö tulemuslikkuse ja töötaja unisuse, väsimuse ning heaolu vahel. Uurimuse tulemustest on selgelt näha, et suuremal loovtöö osakaalul on positiivne seos töö tunnetatava tulemuslikkusega, samas kui rutiinsed tegevused käivad koos madalama rahuloluga töö tulemustega. Samuti näitavad meie uurimuse tulemused, et mida kõrgem on teadustöötajate töö loomingulisus, seda õnnelikumad nad on.
Mitteloominguliste tööülesannete suur osakaal tööajas on seotud ka T&A töötajate kõrgema päevase unisuse ning väsimusega. Lisaks ilmneb, et loovtöö osatähtsus kogutööajas võib määrata ka seda, mis tüüpi töötaja vastavale ametikohale satub – need töötajad, kes on pühendanud rohkem aastaid hariduse omandamisele, valivad ametikohti, kus loova töö osakaal on suurem. Seega tuleks tööandjatel põhjalikult kaaluda, kas ja mis ulatuses tasub loomingulistele töötajatele mitteloomingulisi tööülesandeid anda. Samuti peaksid meie uurimuse tulemused andma mõtteainet T&A süsteemi administreerijatele ja poliitikakujundajatele seoses bürokraatlike tegevustega, mis T&A ülesannete täitmisega tihti kaasas käivaks osutuvad.
Naised vajaksid, ent mehed saavad paindlikku tööaega? T&A valdkonna töökorralduse tõhususest
Paindlikust tööajast räägitakse tihti kui võimalusest pakkuda paremaid tööelus osalemise tingimusi. See puudutab ka naisi, kes laste kõrvalt ei saaks fikseeritud algus- ja lõpukellaajaga tööd teha.
Meie uurimus tugineb 2015-2016 Eesti teadus- ja arendusvaldkonna töötajate hulgas läbi viidud küsitlusuuringule. Kogutud andmeid analüüsides tuvastasime, et paindliku tööajaga töökohtade täitmisel on oluline selektsioonimehhanism, st paindliku tööaja võimaluse saavad teatud tüüpi töötajad suurema tõenäosusega. Tulemustest selgub, et mehed saavad või valivad naistega võrreldes oluliselt suurema tõenäosusega neid ametikohti, kus paindlikku tööaega pakutakse.
Need tulemused võivad kõneleda meeste paremast läbirääkimispositsioonist sobiva töö saamisel ja töötingimuste kokkuleppimisel, samas kui naised võivad paindlikku tööajakorraldust meestest enam vajada. Sellele viitavad meie uurimuse tulemustest selgunud naiste suurem väsimus ja suurem päevane unisus. Seega võib paindlik tööaeg kui tööturul osalejate ringi laiendamise allikas kõlada kaunimalt kui selle realiseerumine tegelikkuses.
Kes tahab töötada viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas? T&A valdkonna töökorralduse tõhususest
Sotsiaalsed normid tööaja nädalasisesest ja päevasest jaotusest on üldjoontes tekkinud mitu sajandit tagasi. Vahepealsel ajal on oluliselt muutunud töö iseloom ning töötegemise võimalused. Seega tekib küsimus, kas ühiskonnas välja kujunenud arusaamad tööajakorraldusest vastavad tänapäeval töötajate soovidele ja vajadustele.
Meie uurimuse sihtrühmaks on Eesti teadus- ja arendusvaldkonna töötajaid, kelle seas viisime aastatel 2015-2016 läbi kaheetapilise küsitlusuuringu. Muude uurimisküsimuste kõrval püüdsime välja selgitada, mis tüüpi töötajad millist tööaja jaotust eelistavad. Selgus, et naised eelistavad meestega võrreldes enam töönädalat, kus töö oleks jaotatud 3-4 päeva peale. Mehed aga eelistavad naistest enam 6-7 päeva peale jaotatud töönädalat. Tavapärasest 7-8 tunnist vähem magavad inimesed eelistavad suurema tõenäosusega 6-7-päevast töönädalat. Arvatavasti võimaldaks see nende jaoks une- ja tööaja jaotust parandada. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema tõenäosusega tavapärast viiepäevast töönädalat. Lisaks ilmneb olulisi erinevusi tööaja jaotuse eelistustes lähtuvalt töötaja üldtervislikust seisundist, hommikusest vs õhtusest tüübist ning haridustasemest.
Seega ei pruugi ühetaoline tööajakorraldus ehk viis tundi nädalas ja kaheksa tundi päevas enamik töötajate jaoks optimaalne olla. Individuaalseid erisusi tööajakorralduse eelistustes peaksid silmas pidama ka tööandjad, tagamaks ühtaegu nii loovate T&A töötajate kõrgemat heaolu kui ka nende loova potentsiaali võimalikult tõhusat rakendamist.
Parem ärge paluge töötajatel tööle tulla? T&A valdkonna töökorralduse tõhususest
Arusaam, et tööd tehakse tööjuures on sügavalt juurdunud. Nii ka loova teadus- ja arendustöö puhul. Nagu paljude teiste aastakümnete ja -sadade jooksul välja kujunenud sotsiaalsete normide puhul, on harjumuse jõud tugev ega pruugi samas vastavuses olla tänapäeva töö iseloomu ja võimalustega.
Meie uurimisrühm viis läbi Eesti loovate T&A valdkonna töötajate küsitlusuuringu. Üheks eesmärgiks oli välja selgitada kaugtöö mõjud töötajate töö tulemuslikkusele, heaolulule, unele ja väsimusele. Uurimusest ilmnes, et kaugtöö võimalusega töötajate tunnetatav töö tulemuslikkus on oluliselt kõrgem kui neil, kes peavad tööd tööjuures laua taga tegema. Seega oleks kaugtöö võimaluse pakkumine tööandja huvides, tõstmaks loovate T&A töötajate töö tulemuslikkust. Vahel tuuakse kaugtöö vastuargumendiks kontrolli puudumist töötaja tegevuse üle. Meie uurimus aga näitab loovate T&A töötajate kõrget pühendumust ka kaugtöö puhul – T&A töötajate keskmine tööpäev on pikk (ca 10 tundi), mis näib olevat vajalik selleks, et saavutada töötajat ennast rahuldavaid töötulemusi.
Lisaks näitas uurimus kaugtöö mitmeid positiivseid seoseid töötaja heaoluga. Need, kellel võimalus teha tööd väljaspool kontorit, on oluliselt õnnelikumad. Samuti tunnevad töötajad, kellel paindlikkus nii töötegemise kohas kui ajas, oluliselt vähem, et nende töö häiriks nende unerežiimi. Meie uurimusest ilmnes, et kaugtöö võimalusega töötajate tunnetatav väsimus on madalam. Mööndes, et nii mõnegi T&A valdkonna töö puhul seavad seadmete/laborite/andmete kasutamine ning meeskonnatöö vajadus kaugtööle piire, peaksid nii meie uuringu kui ka mitmete varasemate rahvusvaheliste uuringute tulemused andma tööandjatele ainest mõtlemiseks, kas on mõistlik töötajaid kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema kokku kutsuda.
Tööjuures laua taga istumine on T&A loovtöötajaid väsitav
Äratuskell heliseb, ruttu tööle… ja tööl laua taga ühtki head mõtet pähe ei tule – kas tuleb tuttav ette? See et töö ei edene, ei pruugi aga tähendada, et ei tekiks väsimus.
Viisime läbi uurimuse Eesti teadus- ja arendusvaldkonna loovate töötajate hulgas – tootearendajad, IT-arendajad ning rakendus- ja akadeemilised teadlased. Üheks eesmärgiks oli välja selgitada, millist seost omab tööl veedetud aeg töötaja töö tulemuslikkuse ja väsimusega. Meie uuringust selgus, et mida suurema osa oma tööajast veedab töötaja tööjuures tööd tehes, seda suurem ta väsimus.
Enamgi veel, mida suurem osakaal tööst saab tehtud tööjuures, seda madalamaks osutus töö tunnetatav tulemuslikkus. Kui paindliku tööaja ja töötegemise koha puhul saab loovtöötaja tööd tegema asuda ajal, mil ta ennast loomevalmina tunneb, siis tööjuures töötamine näib suurendavat väsimust ja alandavat tulemuslikkust seoses pingega saada töö valmis töökoha ruumilises (ja ajalises) “puuris”. Meie uuringu tulemused peaksid andma ainest nii tööandjatele kui töötajatele mõtlemiseks, kas tööjuures laua taga töötamine on kõige efektiivsem võimalus loova arendustöö tegemiseks.
Tähtajalised lepingud – noahoop T&A loovtöötajatele
Tänapäeva projektipõhises ühiskonnas on väga levinud töötajate palkamine tähtajaliste lepingutega. Seda ka loovate teadus- ja arendusvaldkonna töötajate puhul – konkreetse arendustöö elluviimiseks, grandiprojektis osalemiseks või rakendusuuringu teostamiseks.
Aastatel 2015-2016 viis meie uurimisrühm läbi uurimuse Eesti teadus- ja arendusvaldkonna loovöötajate hulgas, et muude uurimisküsimuste hulgas välja selgitada, millised on tähtajaliste ja tähtajatute lepingutega töötavate T&A töötajate erinevused töötaja tunnetatavas heaolus, väsimuses ja unisuses. Uurimusest ilmnes, et tähtajaliste lepingutega töötajate õnnelikkus on oluliselt madalam ning seda nii õnnelikkuse lühiajalises kui tulevikku vaatavas perspektiivis.
Ka väsimus on tähtajalise töölepinguga T&A töötajate puhul oluliselt kõrgem kui tähtajatult töötavate kollegide puhul. Samuti ilmnes, et tähtajalise lepinguga töötajate päevane unisus on oluliselt kõrgem. Töö tulemuslikkuses samas olulist erinevust tähtajaliste ja tähtajatute lepingutega töötajate vahel ei ilmnenud. Kokkuvõtvalt võib oletada, et töölepingu lühiajaline perspektiiv on üheks põhjuseks, miks töötajad end piisavalt õnnelikuna ei tunne ning tähtajalisele tööle iseloomulik töökoormus ja ebakindlusega kaasnev ärevus võivad olla väsimuse ja unisuse allikaks. Seetõttu tasub nii tööandjatel kui T&A süsteemi kujundajatel pidada aru, kas tähtajalised töölepingud heaoluühiskonda liikumisele kaasa aitavad.
Pikad tööpäevad ja uinumas töölaua taga – T&A töötajate unisusest ja ajakasutusest
Ülemäärane päevane unisus on tänapäeva 24/7 ühiskonnas oluliseks probleemiks. Kaasaja kommunikatsioonivahendid toovad töö mis tahes ajal eraellu ja eraelu mis tahes ajal töö vahele, rääkimata mitmest kahurist korraga tulistatavatest erinevatest töökohustustest.
Eesti T&A valdkonna loovtöötajate seas läbi viidud uuringus püüdsime tuvastada, millised on töökorralduse, tööpäeva pikkuse ja päevase unisuse seosed. Uuringuvalimisse arvatud 153 loova T&A töötaja andmete põhjal osutus keskmiseks tööpäeva pikkuseks 10 tundi ehk oluliselt enam kui riiklik tööajanorm. Üldjoontes osutus töötajate ülemäärane päevane unisus T&A töötajate hulgas tõsiseks probleemiks. Ei tule üllatusena, et nii suurema töötundide arvu kui väiksema unetundide arvu juures töötajate puhul kõrgem päevane unisus esile tuli.
Seejuures selgus, et loovtöötajad, kellele on antud võimalus töötada paindliku tööajaga, on päeval vähem unised. Samuti tunnetasid nad ise vähemal määral, et töö nende und häirib, võrreldes töötajatega, kellel paindlikkust töötegemise ajas ja kohas ei ole võimaldatud. Seega võib paindlik tööaeg ja kaugtöö olla märkimisväärseks abiks päevase unisuse probleemide leevendamisel, vähemasti loovate T&A töötajate puhul. Mittefikseeritud tööaeg nõuab samas töötajatelt suuremat sisemist distsipliini, et töötundide arvuga endale mitte liiga teha.
Kelle vahel on palgalõhed loomingulises T&A töös?
Varasematest uurimustest on teada, et naised teenivad keskmiselt vähem palka kui mehed. Kuigi soolise palgalõhe suurus erineb riigiti, peab antud fakt pea igal pool paika. Eestis ulatub tunnikeskmise brutopalga erinevus meeste ja naiste vahel sõltuvalt kasutatud metoodikast viiendikust veerandini, olles sellega Euroopa Liidus esirinnas.
Käesolev osa meie laiemast uurimisprojektist keskendub soolisele palgalõhele Eesti teadus- ja arendusvaldkonna töötajate seas – rakendusteadlased, toote- ja IT-arendajad ning insenerid. Meie 2015-2016 teostatud uuringuga on hõlmatud 153 T&A valdkonna loovtöötajat.
Oodatult leiame, et soo seos brutokuupalgaga on tugev ning statistiliselt oluline. Naised saavad väiksema tõenäosusega kõrgemat palka ning suurema tõenäosusega madalamat palka. Vanusel on samuti palgatasemele oluline mõju. Nooremad ja vanemad teadus- ja arendusvaldkonna töötajad teenivad tõenäoliselt madalamat palka kui nende keskealised kolleegid ehk palga ja vanuse seos on nii-öelda kummuli-U-kujuline. Lihtsustatult võib seega nentida, et Eestis teaduse ja arenduse valdkonnas töötades võib end kõige kindlamalt tunda keskealine mees.