Projekt "Tuleviku loojad" / "Tulevaisuuden tekijät" tutvustus
"Tuleviku Loojad" / "Tulevaisuuden tekijät" on kooliõpilaste ja ettevõtete jätkusuutlike lahenduste projekt, kus osalevad tööstuseettevõtted, erialaliidud ja põhikoolid üle Eesti ning Soome, eesmärgiga leida innovaatilisi säästvaid lahendusi tööstusettevõtetele.
Projekti eesmärgiks on põhikooli õpilastele seose loomine reaalainete teadmiste ning ettevõtluspädevuse omandamise ja tuleviku töökohtade vahel. Noored saavad oma piirkonnas tutvuda tööstusettevõttega ning sellele tööstusettevõttele pakkuda kestlikku tulevikulahendust vabalt valitud (või ettevõtte poolt suunatud) valdkonnas.
10 kooli üle Eesti ja 9 kooli üle Soome moodustavad 13-14-aastastest (7.-8. klasside) õpilastest kooliaasta alguses meeskonnad, kes asuvad ettevõtete etteantavat reaalelu probleemi lahendama. Projekt lõppeb innovaatiliste lahenduste võistlusega, kus valitakse välja parimad ja nutikamad lahendused.
Eesti ja Soome tööstusliidud käivitasid põhikooliõpilaste väljakutse, millega otsitakse tulevikku suunatud lahendusi erinevates tööstusettevõtetes tekkinud probleemidele. Võistlust toetavad ka Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Tuleviku Loojad" / "Tulevaisuuden tekijät" tulemusena on tööstusettevõtete ja kooli koostööna valminud kümme võimalikku nutikat tehnoloogilist lahendust. Võistlusel välja valitud 5 parimat lahendust saavad rahvusvahelisse lõpuvooru võistlema koos Soome ja Eesti õpilastega.
Project in English
"Tuleviku Loojad" / "Tulevaisuuden tejätiret" is a sustainable solutions project aimed at school students and companies, in which industrial companies, professional associations and basic education schools from all over Estonia and Finland participate with the aim of finding innovative sustainable solutions for industrial companies.
The goal of the project is to create a connection between the knowledge of real subjects and the acquisition of entrepreneurial competence and future jobs for basic school students. Young people can get to know an industrial company in their area and offer this industrial company a sustainable solution for the future in a field of their choice (or directed by the company).
At the beginning of the school year, 13-14-year-old students (7th-8th grade) form teams in 10 schools across Estonia and 9 schools across Finland to solve real problems given by companies. The project ends with a competition of innovative solutions, where the best and smartest solutions are selected.
The industrial associations of Estonia and Finland launched a competition for elementary school students, which seeks future-oriented solutions to problems that have arisen in various industrial companies. The competition is also supported by the Finnish Ministry of Education and Culture and the Estonian Ministry of Economy and Communications.
The goal of the project in which industrial companies, professional associations and basic schools from Finland and Estonia participate with the aim of finding innovative and sustainable solutions for participating industrial companies.
The teams from 10 basic schools in Finland and in Estonian join forces with companies to come up with solutions which are competitive and climate friendly.
The 5 best solutions selected in the competition can compete in the international final round together with Estonian Finnish students.
Kool | Liit / Ettevõte |
---|---|
Vändra Gümnaasium | Valley OÜ |
Jüri Kool | Eesti Masinatööstuse Liit / Estanc |
Tallinna Tehnikagümnaasium | Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit / K-Print |
Põltsamaa Ühisgümnaasium | Eesti Toiduainetööstuse Liit / Orkla Eesti (Põltsamaa tehas) |
Rapla Vesiroosi Kool | Eesti Keemiatööstuse Liit / Akzo Nobel Baltics |
Tartu Tamme Kool | Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit / Kroonpress |
Kuressaare Nooruse Kool | Eesti Elektroonikatööstuse Liit / Incap Estonia |
Kuusalu Keskkool | Tallink |
Keila Kool | Eesti Elektritööstuse Liit / Eesti Energia |
Laiuse Jaan Poska Põhikool | Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit / Estonian Plywood |
School | Company |
---|---|
Vistan yhtenäiskoulu, Paimio | Bayer Oy |
Sääksjärven koulu, Lempäälä | Kiilto Oy |
Lohtajan koulu, Lohtaja | CABB Oy |
Salpausselän Peruskoulu, Lahti | Fazer Leipomo Oy |
Euran Yhteiskoulu, Eura | HK Foods Oy |
Pruukin Yhtenäiskoulu, Seinäjoki | Atria Oy |
Punkaharjun koulu, Savonlinna | Metsä Wood |
Sammonlahden koulu, Lappeenranta | UPM Kymmene Oyj |
Puijonsarven koulu, Kuopio | Mondi Powerflute Oy |
International final
The final was held at TalTech campus on 16 January 2025.
Winners
- place - Sääksjärven koulu
- place - Kuusalu Keskkool and Jüri Kool
- place - Laiuse Jaan Poska Põhikool and Euran Yhteiskoulu
Special reward from Tallink - Sammonlahden koulu
Galerii
Eesti finaalvõistlus 15.11.2024 Tallinnas TalTechi Mektorys. Fotod: Cia-Helena Meldo
Rahvusvaheline finaal 16.01.2025 Tallinnas TalTechi Mektorys. Fotod: Meelis Kobin
Estonian finalists
The students solved the problem of excessive clean and drinkable water consumption at Orkla Eesti AS. As a solution, the students identified a location where a lot of steam is generated through heating processes. Since this is also near the area where agricultural products are cleaned, the students built a condenser to condense the steam and recycle it back into the system.
The students helped Tallink find solutions to reduce water and energy consumption on the ferries. They proposed a solution: a discount ticket system. With these, visitors can have limited water and electricity consumption, which motivates them to be more mindful of their usage.
The students are trying to come up with more energy-efficient solutions for Estanc that would also save costs in the long term. Their solution is a sand battery. They would heat sand in a barrel, which could store about 100 MWh of electricity.
The students solved Estonian Plywood's (EstPly) concern regarding the recycling of production waste. The students found that there is a lot of waste in production that can be successfully used to create new products, and they also made real products with their team, such as a cat climbing tree.
In households and schools, paint water is often poured directly down the sink, which is not good for the environment. The students propose that before pouring the paint water down the drain, it should be filtered. For this, they created a filter that also uses charcoal. One of the components will be defective paint buckets produced by the company.
Finnish finalists
Environmentally Friendly All-Purpose Glue. ECOGRIP all-purpose glue is made entirely from natural and bio-based raw materials. Its production process utilizes solar and wind energy. Thanks to its properties, the glue is suitable for people of all ages.
Bioindicators. Lohtaja students developed a way to identify emissions harmful to biodiversity originating from the Kokkola industrial area. These emissions can be detected using bioindicators, such as mosses, planted in yard areas.
Medicine Return Automat. The medicine return automat ensures that unused medications do not end up in the wrong hands or pollute water bodies, thereby reducing the environmental impact of medicines over their lifecycle. The automat is placed in a supermarket lobby, allowing people to return unused medicines during store opening hours. It operates on solar energy.
Wooden Box. The "wooden box," made from composite material, contains an easily ignitable mixture, making fire-starting—for instance, during camping—easy, quick, and environmentally friendly.
Feather Innovators. What to do with 4,000 tons of feathers produced as a by-product of meat production? Students developed a method to reduce feather waste and use it as insulation in buildings. This innovation by students from Eura promotes circular economy and effectively retains heat indoors.
Reglement
- Osaleb 5 meeskonda mõlemast riigist
- Meeskonnas on 5-6 õpilast ja mentor
- Slaidid või video kogu lahenduse väljatöötamise protsessist
- Prototüübi või lahenduskavandi tutvustamine
- Esitluse kestvus on maksimum 15 min (10 min esitlus + 5 min küsimused-vastused) ja inglise keeles
Hindamiskriteeriumid:
- Parim lahendus, mida saab rakendada
- Kõige originaalsem/uuenduslikum lahendus
- Kõige säästvam, kliimasõbralikum lahendus
Finaalvõistluse žürii:
- Laura Taajamaa (Ministry of Education and Culture, FIN)
- Kaspar Peek (Ministry of Economics Affairs and Communications, EST)
- Anita Koski (Fazer Bakeries Oy, FIN)
- Jonatan Karjus (AS Standard, EST)
- Maarit Lindström (Finnish Forest Industries Federation, FIN)
- Katre Savi (Association of Estonian Printing and Packaging Industry, EST)
- Tuomas Kohvakka (Kemiateollisuuden STEM-expert, FIN)
- Kristel Tomson (VHK mathematics and entrepreneurship teacher, EST) – head of jury
Tööstusettevõtted premeerivad parimaid lahendusi.
Eesti koolide projektid
"Proovisime mõelda, kuidas võiks tulevikus matkamine olla rohkem loodussõbralik ning kuidas saame teha matkaja elu mugavamaks. Mõtlesime, et tulevikus võiksid olla telgid, mis on tehtud kergest materjalist, kuhu on sisse õmmeldud kerged, väikesed kuid võimsad, painduvad päikesepaneelid."
„Tootmises on ohtlik töökoht, kus tuleb kanda maske, kuid paljud ei taha neid kasutada. Meie innovatiivne lahendus on spetsiaalne kaitsekast, mille sees saab töötada ilma maskita, sest ohtlikud ained jäävad kasti sisse. Kaitsekasti konstruktsiooni jaoks plaanime kasutada puitu ja akrüülklaasi.“
"Meie ülesanne on aidata Tallinkil leida lahendusi, kuidas vähendada laevadel vee- ja energia tarbimist. Pakume välja lahenduse, milleks on säästupiletite kasutamine. Nendega saavad külastajad piiratud vee- ja elektritarbimise, mis motiveerib neid olema oma tarbimise suhtes tähelepanelikumad."
Õpilased lahendasid Estonian Plywoodi (EstPly) tootmisjäätmete taaskasutamise mure. Noored leidsid tootmist väga palju selliseid jäätmeid, mida saab väga edukalt kasutada uute toodete valmistamiseks ja valmistasid oma võistkonnaga ka reaalsed tooted, nagu näiteks kassi ronimispuu.
"Õpilased lahendasid Orkla Eesti AS-i liigse puhta ja joogikõlbuliku vee tarbimise probleemi. Lahendusena leidsid õpilased koha, kus kuumutusprotsesside kaudu tekib palju veeauru. Kuna see on ka põllusaaduste pesemise läheduses, siis meisterdasid õpilased kondensaatori, et auru kondenseerida ning uuesti ringlusesse lasta."
"Koduses majapidamises ja ka koolides kallatakse värvivesi otse kraanikaussi, kuid see ei ole keskkonnale hea. Pakume, et enne kraanist alla kallamist tuleks värvivesi filtreerida. Selleks loome filtri, milles kasutame ka sütt. Ühe komponendina kasutame ettevõttes tekkivaid defektiga värvi ämbreid."
"Kirjastus K-Print soovib lahendust allesjääva paberi kasutamiseks ja ladustamiseks. Lahendusena pakume, et üks inimene tegeleb jääkide ladustamisega, materjali ülesmärkimisega, andmete kogumise ja avalikustamisega kirjastuses. Muutustel hoitakse pidevalt silm peal, et andmeid uuendada. Näiteks jääkide kasutamisel on vaja andmestikust maha võtta kasutamiseks minev paber ja sinna lisada uued jäägid. Ladustusvõimalus on käepärane, loogilise märgistusega ja alati korras."
"Kroonpress AS-il on probleem liigse pakkevahendite raiskumineku pärast, eriti kile, millega pakitakse aluseid, aga ka pappkastid. Lahendusena pakume välja korduvkasutatava transpordi kasti, kus kastid kinnituvad üksteise külge, et ei peaks lisakilet kinnitamiseks alusele panema."
„Hakkame lahendama probleemi, kus Valley vaibatehasel on ajakulukas oma energiatootmise ja -kasutuse andmeid koguda, võrrelda ja analüüsida. Meie lahenduseks on äpp, mis oleks mugav, mobiilne ja hõlpsasti juurutatav. Meie rakendus võiks sisaldada järgmisi komponente: andmete sisestamine ja koondamine, andmete võrdlemine, visuaalne ja arusaadav tulemuste esitlus ning soovitused ja analüüs.“
„Proovime mõelda välja energiasäästlikumad lahendused Estanci jaoks, mis ka pikas perspektiivis oleks nende jaoks kulusid säästev. Meie lahendus on liivaaku. Soojendaksime tünnis liiva, mis suudaks hoida enda sees umbes 100MWh elektrit.“
Meediakajastus
- Innovatsioonis on võimekamad Eesti või Soome koolilapsed? (Kanal 2 Reporter)
- Suomalaisten nuorten keksintö vei voiton suomalais-virolaisessa innovaatiokilpailussa (Yle.fi)
- Nuorilla on heikot tiedot luonnontieteistä, ja siihen työelämä hakee apua uudesta kilpailusta (Yle.fi)
- Selgusid parimad põhikooli innovatsiooniideed (taltech.ee)
- Rapla Vesiroosi kool ja Akzo Nobel alustasid koostööd (sonumid.ee)
- Eesti ja Soome koolid alustavad koos ettevõtetega tööstusinnovatsiooni võistlust (pvs.ee)
- Uus teaduskonkurss Soome ja Eesti kooliõpilastele (bioneer.ee)
- Valikus kaks Jõgevamaa kooli (vooremaa.ee)
- Tiit Land: matemaatikast saagu Eesti teine riigikeel (err.ee)
- Põhikooliõpilased hakkavad tööstusettevõtteid arendama (majandus.postimees.ee)
- Eesti ja Soome koolid alustavad koos ettevõtetega tööstusinnovatsiooni võistlust (visionest.institute)
- Eesti ja Soome kooliõpilased osalevad tööstusinnovatsiooni võistlusel (toostusuudised.ee)
- Eesti ja Soome koolid alustavad koos ettevõtetega tööstusinnovatsiooni võistlust (goodnews.ee)
- Helsingin Sanomat artikkel
Eesti ja Soome koolid alustavad koos ettevõtetega tööstusinnovatsiooni võistlust
Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud algatavad võistluse Tuleviku Loojad põhikooli vanemale astmele, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Septembris algavat võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tuleviku Loojad / Tulevaisuuden Tekijät projekti eesmärk on luua seoseid reaalainetes omandatud teadmiste, ettevõtlikkuse ning tulevaste töökohtade vahel põhikooli noortele. Võistkonnad koosnevad 13-14 aastastest õpilastest, kes koos õpetajate ja ettevõtete poolsete mentoritega peavad leidma üles ettevõtete väljakutsed, mõtlema loovalt ja pakkuma välja jätkusuutlikke lahendusi, mida ettevõtted saaksid oma toodetes või tööprotsessides rakendada.
Võistlusel osalevad 9 põhikooli Soomest ja 10 põhikooli Eestist, kelle partneriteks on ettevõtted Metsä Group, UPM, Tallink, Eesti Energia, Fazer, Atria, Orkla Eesti, Bayer, Akzo Nobel Baltics, Estanc ja paljud teised. Õpilaste pakutavad lahendused peavad olema innovatiivsed, konkurentsivõimelised ja keskkonnasõbralikud.
"Ma pean väga oluliseks, et noortel oleks võimalus osaleda tuleviku väljakutsete lahenduste loomisel. See võistlus on uus lähenemine, kuidas viia kokku noored, koolid ja tööstusettevõtted, et luua selle pinnalt ühiseid koostöövorme," ütles
Soome noorsoo ja spordiminister Sandra Bergqvist. "Noored muretsevad väga kliimamuutuste pärast, mistõttu on tähtis, et nad saaksid osaleda kestlike lahenduste loomisel. Soomes on langenud huvi STEM-ainete vastu, kuid selliste projektide abil võime seda muuta ja suurendada nende ainete atraktiivsust."
Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tähtis tutvustada inseneriharidust juba põhikoolis, et kindlustada tööjõu järelkasv ettevõtete jaoks. "Eestis ja lähiriikides on terav puudus inseneridest. Uuringute kohaselt oleks Eesti tööjõuturu vajadus vähemalt 2500 uue talendi järele tööstuses," lausus Keldo. "Insenerid aitavad luua ettevõtete jaoks suuremat lisandväärtust, mis omakorda suurendab majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu. Tuleviku Loojate projekt on hea võimalus tutvustada noortele huvitavat tööstusmaailma, mis alati ei pruugi välja paista."
Eestist osalevad koolid esindavad viite erinevat maakonda, Tallinnat ja Tartut. Iga kooli partnerettevõte tutvustab kooli võistkonnale oma väljakutseid ja kolme kuu jooksul peavad noored õppeprotsessi käigus esitama ettevõtetele oma
innovatiivseid lahendusi. Kohalikud finaalvõistlused Soomes ja Eestis toimuvad käesoleva aasta novembris, kus noored tutvustavad oma lahendusi. Tuleviku Loojate rahvusvaheline finaal toimub Tallinna Tehnikaülikoolis 16. jaanuaril 2025. Finaalvõistlusel osalevad kummagi riigi viis paremat võistkonda.
"K-Print liitus võistlusega, et pakkuda noortele väärtuslikku kogemust ja uusi võimalusi. Kuigi tegutseme väga traditsioonilises tööstusharus, on meie jaoks äärmiselt oluline olla igapäevaselt uuenduste looja, et tõhustada oma tööprotsesse ja pakkuda klientidele parimaid lahendusi. Usume, et noorte värske pilk ja entusiasm koos meie ekspertide kogemusega pakuvad uusi ideid ja lahendusi, mis aitavad veelgi paremini vastata tuleviku väljakutsetele" ütles Rait Rebane, ettevõtte K-Print juht ja omanik.
Anni Siltanen Soome Keemiatööstuse Liidust ja Maiju Korhonen Soome Toiduainetetööstuse Liidust peavad oluliseks, et noored tutvuvad reaalse tööeluga juba varakult. "Kõikides tööstussektorites on pakkuda põnevaid töökohti tulevastele talentidele. Me imetleme Eestit mitme kandi pealt ja soovime õppida, kuidas äratada huvi loodus- ja täppisteaduste valdkonna väljakutsete vastu ja siduda neid reaalse tööstusega,“ laususid Soome erialaliitude esindajad.
Võistlused viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiakool, kes on töötanud välja ka võistluse formaadi. TalTechi tehnoloogiakoolil on varasemaid positiivseid kogemusi sarnaste projektide läbiviimisest, lisaks on tehnoloogiakooli üks ülesanne kasvatada erinevate vanusegruppide noortes huvi tehnoloogiahariduse vastu.
Projekti toetavad rahaliselt Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tuleviku Loojate projektis osalevad Eesti koolid: Vändra Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Kool, Kuressaare Nooruse Kool, Kuusalu keskkool, Keila Kool, Laiuse Jaan Poska Põhikool, Tartu Tamme Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium.
Tuleviku Loojate projektis osalevad Eesti ettevõtted: Eesti Energia, Tallink, Orkla Eesti, Akzo Nobel Baltics, Incap Estonia, Estanc, Matek, Estonian Plywood, Kroonpress, K-Print.
Finnish and Estonian schools and companies join in industry competition
Estonian and Finnish industry associations launched a competition for basic school students, which seeks future-oriented solutions to problems that have arisen in various industrial companies. The competition is supported by the Finnish Ministry of Education and Culture and the Estonian Ministry of Economy and Communications.
"Tuleviku Loojad" / "Tulevaisuuden tekijät" is a project to create connection between the knowledge of real subjects (STEM) and the acquisition of entrepreneurial competence and future jobs for basic school students. The teams consist of 13-14-year-old students that together with their teachers and mentors from industry have to define the challenges, ideate and find solutions that can be implemented in the products or processes of the companies in the future.
The goal of the project, in which industrial companies, professional associations and basic schools from Finland and Estonia participate, is to find innovative and sustainable solutions for participating industrial companies. The teams from 9 basic schools in Finland and 10 schools in Estonia join forces with companies, such as Metsä Group, UPM, Tallink, Eesti Energia, Fazer, Atria, Orkla Eesti, Bayer, Akzo Nobel Baltics, Estanc and others to come up with solutions, which are competitive and climate friendly.
"I consider it very important for the youth to be able to contribute towards the future challenges by developing specific solutions. This competition is a fresh way to connect young people, schools and industry to create new ways in mutual co-operation," says Sandra Bergqvist, Minister of Youth and Sports. "Young people are very concerned about climate change, and it is thus important for them to be involved in developing sustainable solutions. The interest towards STEM subjects in Finland is declining, but I believe that initiatives as this will help to turn the direction and increase the interest towards STEM subjects."
According to the Minister of Economy and Industry of Estonia, Erkki Keldo, it is important to introduce engineering studies already in basic school to ensure labour force offspring. "In Estonia and in the neighbouring countries we have an acute shortage of engineers. Studies show that Estonian labour market has room for at least 2,500 new talents in industry a year. Engineers are the ones, whose work enables companies to create higher added value, which in turn drives economic growth and social well-being," comments Keldo. "The current competition is a good opportunity for young people to get acquainted with the exciting industrial world that is otherwise hidden from the public."
The schools in the project represent different local municipalities across both countries, which have close ties with industries in the region. The problems are introduced by the companies and during the autumn semester students get to know
better respective companies and offer novel solutions from their perspective. The local finals will be held in both countries in November and the international final will be held in Tallinn University of Technology on January 16, 2025. The five best teams from both countries will participate in the finals.
The CEO and owner of K-Print Estonia Rait Rebane tells that his printing company has joined the competition to offer valuable experience and new opportunities to students. "Even if we act in a traditional industrial sector, it is important to be innovator every day, to make our work processes more effective and to offer the best solutions to our clients," says Rebane. "We believe that a fresh look and enthusiasm of young students together with the expertise of our specialists offers new ideas and solutions that help to answer to the challenges of the future even better."
"As industry representatives we think it is really important to offer an insight into real working life in an early stage," say Anni Siltanen from Chemical Industries Federation of Finland and Maiju Korhonen from Finnish Food and Drink Industries’ Federation. "All the industrial sectors have interesting jobs to offer for future talents. We admire Estonia in many aspects and want to learn how to spark the interest in real STEM-challenges linked to industries by this competition.”
The ministries and industrial associations from both Finland and Estonia have asked the Technology School of Tallinn University of Technology to work out the format of the competition and organize the final event, since they have previous experiences of organizing STEM-based contests for school students.
The project is supported by The Foundation of the Confederation of Finnish Industry and Employers (TT-säätiö) and Estonian Research Council (Eesti Teadusagentuur).
Selgusid parmad põhikooli innovatsiooniideed
Reedel, 15. novembril selgitati TalTechi Mektorys rahvusvahelise Tuleviku Loojate projekti parimad Eesti põhikoolid. Jaanuari keskel lähevad viie Soome kooliga vastamisi Põltsamaa Ühisgümnaasium, Kuusalu Keskkool, Jüri Kool, Laiuse Jaan Poska Põhikool ning Rapla Vesiroosi Kool.
„Kümne Eesti kooli võistkonnad said endale partneriks tööstusettevõtte, kelle probleeme või ülesannet nad septembrist lahendama asusid. Finaalis olid tiimide ideed väga originaalsed ja kahe kuuga jõuti täiesti toimivate prototüüpideni,“ rääkis TalTechi avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg. „Edasipääsenud koolid paistsid silma nii lahenduste läbimõelduse kui rakendatavuse poolest. Žürii soovitusel võiksid paljud luua ka oma esimese miniettevõtte,“ lisas ta.
Põltsamaa Ühisgümnaasium lahendas Orkla Eesti puhta ja kasutamiskõlbuliku veekasutamise probleemi. Lahendusena pakkusid noored, et ära võiks kasutada kuumutusprotsesside käigus tekkivat veeauru. Meisterdati prototüüp, et aur kondenseerida ja uuesti ringlusesse lasta.
Kuusalu Keskkool leidis lahenduse, kuidas Tallinki laevadel vähendada sooja vee ja elektri tarbimist. Nad pakkusid välja säästupileti süsteemi, millega võimaldatakse reisijatel piirata oma vee ja elektri kasutust reisilaeval.
Jüri Kool otsis lahendust Estanci tegevuses energia säästmiseks. Lahenduseks leidsid noored liivaaku, mille soetamiseks tehti ka esimesed müügikõned välispartnerile. Omavalmistatud prototüüp valmis kooli 3D printeri abil võistluspäeva hommikuks.
Laiuse Jaan Poska Põhikool lahendas Estonian Plywoodi (EstPly) tootmisjäätmete taaskasutamise mure. Noored leidsid tootmist väga palju selliseid jäätmeid, mida saab väga edukalt kasutada uute toodete valmistamiseks ja valmistasid oma võistkonnaga ka reaalsed tooted, nagu näiteks kassi ronimispuu.
Rapla Vesiroosi Kool leidis lahenduse nii Akzo Nobeli värvitootmises kui ka koolide ning majapidamiste värvide kasutuses esinevale probleemile, kuidas utiliseerida keskkonnasäästlikult värvianumate ja pintslite pesemisest tekkivat jääkvett. Lahendusena pakkusid noored filtreerimissüsteemi, mis koosnes kangajääkidest, söest ja tuhast, millest vett läbi valades saastunud vesi suures osas puhastub.
Eestis osalesid võistlusel Vändra Gümnaasium, Jüri Kool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Kool, Kuressaare Nooruse Kool, Kuusalu Keskkool, Keila Kool, Laiuse Jaan Poska Põhikool, Tartu Tamme Kool, Tallinna Tehnikagümnaasium.
Eesti ettevõtetest olid koolide partneriteks Eesti Energia, Tallink, Orkla Eesti, Akzo Nobel Baltics, Incap Electronics Estonia, Estanc, Valley, Estonian Plywood, Kroonpress ja K-Print.
Tööstusinnovatsiooni võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahaliselt ka Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Lisainfo projekti kohta: www.taltech.ee/tehnoloogiakool/tuleviku-loojad
Eesti-Soome põhikoolide innovatsioonivõistluse võitis Sääksjärven kool Soomest
Sääksjärven kooli projekt “Universaalne liim ECOGRIP” valiti rahvusvahelise põhikooliõpilaste innovatsioonivõistluse Tuleviku Loojad parimaks. Nende partneriks oli Kiilto Oy.
Sääksjärven kooli loodud universaalne liim ECOGRIP on valmistatud täielikult looduslikest ja biopõhistest toorainetest. Selle tootmisprotsessis kasutatakse päikese- ja tuuleenergiat. Tänu oma omadustele sobib liim kasutamiseks kõigile vanuserühmadele.
Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid tööstuse spetsialistid, ministeeriumite esindajad ja STEM-eksperdid, kiitis võidutiimi nende väga keskkonnasõbraliku ja koheselt kasutatava toote eest. Meeskond esitles oma lahendust professionaalselt ja oskas vastata kõikidele keerulistele žürii esitatud küsimustele.
Auhinnalistele kohtadele tulid ka Jüri Kool, Kuusalu Keskkool, Euran yhteiskoulu ning Laiuse Jaan Poska Põhikool.
Žürii esinaine, Vanalinna Hariduskolleegiumi matemaatika ja ettevõtluse õpetaja Kristel Tomson, avaldas oma imetlust: “Võistkonnad olid väga tasavägised. Nad kõik olid väga heal tasemel ning valikut oli päriselt raske teha. Esitlusest oli näha, et kõik õpilased nägid väga palju vaeva nii idee loomise kui esitlustega”.
Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tähtis tutvustada inseneriharidust juba põhikoolis, et kindlustada ettevõtete jaoks vajalik tööjõu järelkasv.
"Eestis ja lähiriikides on terav puudus inseneridest, kes aitavad tõsta ettevõtete tootlikkust ja luua suuremat lisandväärtust, mis omakorda kasvatab majandust ja sotsiaalset heaolu. Tuleviku Loojate projekt on hea võimalus tutvustada noortele kaasaegset ja huvitavat tööstusmaailma, kus sünnib tipptasemel innovatsioon ja mis pakub põnevaid karjäärivõimalusi. Tutvudes finaali pääsenud meeskondade projektidega sain kinnitust, et noortes nii siin kui seal pool Soome lahte on huvi ja potentsiaali, et lahendada tehnilist taipu vajavaid ülesandeid ning et meie tuleviku tööstus on kindlates kätes," lisas Keldo.
Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi noorte- ja spordiminister Sandra Bergqvist märkis oma avasõnades, et finaali jõudnud projektid on tõestuseks tänapäeva õpilaste loovusest ja noorte talentide ning ettevõtete koostööpõhisest õpikogemusest.
Sääksjärvi kooli meeskonnas olid 14–15-aastased noored: Jonne Andelin, Adam Bazhyna, Viljo
Seppänen ja Mico Kangasniemi. „Võit oli meie jaoks tore ja üllatav. Ja loomulikult on meil väga uhke tunne. Samas on nüüd ka kergendustunne,“ kommenteerisid meeskonnaliikmed.
Projekti Tuleviku Loojad eesmärk on luua seoseid põhikooli noorte reaalainetes omandatud teadmiste, ettevõtlikkuse ning tulevaste töökohtade vahel. Poole aasta jooksul tegid Eesti ja Soome põhikooliõpilased tihedat koostööd kohalike ettevõtetega ning töötasid välja innovaatilisi lahendusi ettevõtte mõnele väljakutsele või ülesandele. Riiklikest finaalidest pääses rahvusvahelisse finaali kokku kümme kooli Eestist ja Soomest.
Võistluse korraldasid Eesti ja Soome tööstuserialaliidud ja Tallinna Tehnikaülikool. Võistlust toetavad Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti toetavad rahaliselt Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Rohkem infot võistluse ja finalistide kohta: taltech.ee/tehnoloogiakool/tuleviku-loojad
Pildid finaalvõistluselt
Fotode autor: Meelis Kobin