Selle korra kaanestaar on Soomest pärit, aga eestlastele tuttava nimega Ulla Pirita Tapaninen. Eesti Mereakadeemia professor ja mereveonduse uurimisrühma juht räägib intervjuus, kuis merendus vajab üha enam valgekraesid, kuidas laevad energiat kokku hoiavad, mis muudab laevandusturgu ja miks tasub teadlasel sisukat blogi pidada. Juttu tuleb ka sellest, mis ühendab ja eristab eestlasi ja soomlasi ning kuidas ta siis ikkagi sai endale Pirita nimeks.
Ago Luberg kirjutab, et valgekraesid vajab hädasti ka kogu ülejäänud Eesti, täpsemalt tehisintellekti-insenere. Tiigrihüpe andis eestlastele aastateks tõsise digieelise, kuid see hüpe on nüüd tehtud ning meid teistest kiiremini edasi ei vii. Nüüd annab tehisaru hoogu neile, kes oskavad seda kasutada, kuid Eesti ettevõtted on sellest hüppest maha jäämas. Tehisaru lend algab koolidest!
Projekt- ja probleemõppeta inseneriks ei saa. Inseneriakadeemia võimalused innustasid AS Estonian Celli otsima väljakutsetele lahendusi koos tudengitega. Kuidas nad selleni jõudsid ja mida see kogemus kaasa tõi?
Veel enne on inseneriks õppijale vaja head matemaatikaoskust. Uurisime, kuidas saavad ülikoolis hakkama need, kelle matemaatikaeksami tulemus polnud kõrgeimate hulgas.
Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP president, Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmann pani kirja mõttekillud, trendid ja nõuanded, mis ta kogus Sydneys toimunud maailma insenerihariduse foorumil. Loe rahvusvahelist mosaiiki inseneriõppe väljakutsetest ja pingutuse väärtusest siit.
Sama innustav oli Tehnikaülikooli delegatsiooni visiit San Fransiscosse, kus osaleti Digital Twin Consortiumi kohtumisel ja USA Teadusagentuuri rahastatud visioonikonverentsi ning tutvuti mainekate Stanfordi ja Berkeley ülikoolidega.
Vesi on kõige levinum keemiline ühend universumis. Ta jõudis Maale umbes 4 miljardit aastat tagasi kosmosest ja seda võib leida kõigis elusorganismides 50–99%, inimorganismis ca 70%, peaajus koguni 85%. Ometi on temas jätkuvalt mõistatusi, mida tänane teadus ei suuda seletada, isegi kui nähtusena tuvastame ja tunnistame. Loe siit, mida me teame veest aastal 2025.
Kui vesi tuli meile kosmosest ja tõi kaasa elu, siis kosmosest otsime me omakorda vett. Märtsi alguses maandus Kuul edukalt esimene eraettevõtte maandur. Ka Tehnikaülikool panustab kosmoseteholoogiatesse - ehitame satelliite, arendame päikeseenergiat ja kosmosesse sobivaid kiipe.
Virumaa kolledži keeltekeskus panustb eesti erialakeele arendusse. Loe siit, kuidas, ja kasuta loodud õppematerjale.
Tehnikaülikooli kogukond valmistub raudmehe võistluseks – viieliikmeline eeskujude tiim ja veel poolsada spordihuvilist teeb usinalt trenni ja läheb tänavusele Ironman Tallinnale ühtses dressis.
Kas sina tead, kuidas meeter on seotud põhjapooluse, ekvaatori ja Prantsuse revolutsiooniga? Ajaloo rubriigist saad teada, et just revolutsiooni tuules võeti ette ning üks meeter pidi olema üks kümnemiljondik pooluse ja ekvaatori vahelisest distantsist. Päris täpselt nii siiski ei läinud, kuid rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi me siiski saime.
Kuid parima osa sellest ajakirjanumbrist sisustavad TalTechi tipud - vabariigi aastapäevale pühendatud akadeemilisel aktusel tunnustas ülikool ülikooli aasta parimaid teadlastest tudengiteni, silmapaistvad teod pealekauba. Keda ja mille eest tunnustati, loe veebiuudisest või vaata põhjalikumalt ajakirjast lk 22-37.
Nagu lubatud, leiad ajakirjast ka nuputamisülesanded!
