Inseneriteaduskond

Eesti Inseneride Liit valis 2123. aasta inseneriks Mirko Arrase. 

Mirko on eeskujuks kõigile inseneridele. Tema pühendumine ja saavutused masinaehituse valdkonnas on muljetavaldavad. Oma teadmiste ja oskustega on ta aidanud lahendada keerukaid probleeme ning olnud kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse. Mirko ettevõte Revismo OÜ on edukalt teostanud üle 550 projekti, tugevdades seeläbi Eesti mainet usaldusväärse ja innovaatilise inseneripartnerina maailmaturul. 

Eesti Inseneride Liit valis 2023. aasta tehnikaüliõpilaseks Brenda Penti. 

Brenda on aktiivne elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala tudeng, kes on oma eriala suur fänn. Talle meeldib noortele inseneeriat tutvustada. Sügisel 2023 korraldas Brenda suurüritust Positron, kus gümnasistidel oli võimalik elektrivaldkonnaga tutvuda. Juba enne oma ametliku inseneriõppe lõpetamist on Brenda saavutanud suurepäraseid tulemusi ja aidanud kaasa noorte inseneride järelkasvu arendamisele.

2022. aasta tehnikaüliõpilane on TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppe üliõpilane Artur Lavrov.

Igor Krupenski: “Eesti Inseneride Liidu presidendina näen, et Artur Lavrov on väga sihikindel ja uudishimulik noor insener. Ta on kõrgelt hinnatud nii elektroenergeetika valdkonna professorite kui ka tudengiorganisatsioonide poolt. Peale edukaid õpinguid rakendab ta juba oma teadmisi ja oskusi insenerina ABB AS-s.“

Artur osaleb aktiivselt Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogus tegemistes ja viib läbi Taltechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi töötubasid. Lisaks sellele on ta Erasmus Student Networki Tallinna vabatahtlik. MTÜ European Young Engineers koordinaatorina on Artur ka EYE 2023 sügiskonverentsi peakorraldaja. Sellel õppeaastal omandas Artur Lean Six Sigma valge vöö ja pingutab usinal kollase vöö suunas.

Eesti Inseneride Liit (EIL) valis aasta tehnikaüliõpilaseks doktorant Karolina Kudelina.

„Karolina Kudelina on olnud tõeliselt tähelepanuväärne tudeng alates bakalaureuseõppesse astumisest 2015. aastal ja on nüüdseks juba üle aasta õppinud doktoriõppes. Selle lühikese aja jooksul on avaldanud 20 teadusartiklit, millega ta on juba täitnud mitmekordselt doktoriõppe lõpetamiseks ettenähtud mahu. Selle kõrvalt on ta teinud tänuväärset tööd rohepöördeks vajaliku inseneride järelkasvu tagamiseks Noore Inseneri Programmis töötubade koolitajana, koolilastele suunatud töötubade läbiviijana, esinenud televisioonis ja raadios,“ põhjendas valikut auhinna üle andnud Eesti Inseneride Liidu president, volitatud soojusenergeetikainsener ja volitatud energiatõhususe spetsialist Leo Rummel.

Karolina Kudelina lõpetas 2015. aastal Narva-Jõesuu keskkooli kuldmedaliga ja astus Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta on 2018. aastal lõpetas elektroenergeetika bakalaureuseõppe, 2020. aastal energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistriõppe ja alates 2020. aastast õpib elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppes. Alates 2020. aastast töötab ta elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis alguses insenerina ja alates 2020. aastast doktorant-nooremteadurina.

Oma magistritöös uuris ta rohepöördega tihedalt seotud robotites, elektriautodes ja elektritõukeratastes kasutatavate harjavabade alalisvoolumasinate rikete tuvastamise ja vähendamise võimalusi ning oma doktoritöös on ta oma uurimisvaldkonda veelgi laiendanud elektrituulikute, asjade interneti ja pilvearvutustega.

Eesti Inseneride Liit (EIL) valis 2021. aasta inseneriks Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaani Argo Rosina (PhD).

„Eesti Inseneride Liit hindab aasta inseneri valimisel lisaks insenerikutse omaniku pikaajalistele tööalastele saavutustele ka ühiskondlikku tööd. Argo Rosin on lisaks tulemuslikule uurimistööle energiapöördesse panustavas tarkvõrkude, elektritarbimise juhtimise ja elektrienergia kokkuhoiu valdkonnas tegev mitmes Eesti ja rahvusvahelises valdkonna eksperte ühendavas organisatsioonis ning 2021. aastal aktiivselt kirjutanud Eesti meediasse erinevaid harivaid artikleid (nt „Tehisintellekt päästab tuleviku tarkvõrgud halvast elektrist“, ERR Novaator, 19.05.2021) ja julgeid enda valdkonnaga seotud probleemkohti avavaid arvamuslugusid (nt „Rohepööre, ülikool ja mängurlus“, ERR, 20.10.2021) selgitas võitja valikut auhinna üle andnud Eesti Inseneride Liidu president, ettevõtja, volitatud soojusenergeetikainsener ja volitatud energiatõhususe spetsialist Leo Rummel.

Argo Rosin kaitses 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi. Ta on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis 1995. aastast erinevatel ametikohtadel alates insenerist kuni kaasprofessorini, lisaks ka AS Contactus peaautomaatikuna aastatel 1998-2001 ja OÜ Süsteemitehnika juhatuse liikmena alates 2004. aastast. Ta omab volitatud elektriinseneri kutset, on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna nõukogu liige, Eesti Elektronenergeetika Seltsi, Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi, Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE), IEEE Industrial Electronics Society ja IEEE Power & Energy Society liige. Ta teeb tihedat koostööd ettevõtetega, juhib mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning osaleb koos oma uurimisrühmaga mitme tarkvõrkude tippkeskuse töös („Targa linna tippkeskus“, „Teadmistepõhise ehituse tippkeskus“).

"Teadus 3 minutiga" 2024. aasta konkursil jõudis laureaatide sekka materjali- ja keskkonnatehnoloogia instiuudi doktorant-nooremteadur Katriin Kristmann! Katriin räägib oma tutvustuses püriidist päikesepaneelide valmistamise võimalikkusest. Püriit ehk kõnekeeles kassikuld on odav materjal, mida aga senini päikesepaneelide valmistamiseks ei kasutata, kuna nende tõhusus energiat salvestada on madal. Just tõhususe tõstmise võimalusi Katriin uuribki.  

Vaata 3-minuti videot ja saad teada, milliseid aspekte Katriin Kristmann oma doktoritöös uurib!

Novaatoris ilmunud artiklit saad aga lugeda SIIT.

"Teadus 3 minutiga" on Eesti teaduste akadeemia 2015. aastast alates toimuv konkurss, mille üks eesmärk on eesti teaduskeele ja eestikeelse teaduskommunikatsiooni edendamine . Konkurss on mõeldud Eesti ülikoolide ja teadusasutuste doktorantide ja vastsete doktorite teaduskommunikatsiooni kogemusõppeks ning platvormina osalejate teadustulemuste tutvustamiseks võimalikult laiale publikule.

"Teadus 3 minutiga" 2023. aasta konkursil jõudis finalistide sekka ning pärjati laureaadiks elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi nooremteadur Martin Sarap! Martin selgitab oma teadusvideos, kuidas jahutada 3D-printimise abil elektrimasinaid ja muuta neid sellega tõhusamaks.

Vaata konkursil osalenud lühikest ja põnevat ning lihtsalt arusaadavat videot SIIT

Loe ka konkursi raames kirjutatud populaarteaduslikku artiklit samal teemal.  

"Teadus 3 minutiga" on Eesti teaduste akadeemia 2015. aastast alates toimuv konkurss, mille üks eesmärk on eesti teaduskeele ja eestikeelse teaduskommunikatsiooni edendamine . Konkurss on mõeldud Eesti ülikoolide ja teadusasutuste doktorantide ja vastsete doktorite teaduskommunikatsiooni kogemusõppeks ning platvormina osalejate teadustulemuste tutvustamiseks võimalikult laiale publikule.

"Teadus 3 minutiga" 2022. aasta konkursil jõudis finalistide sekka ning pärjati ühena laureaatidest doktorant-nooremteadur Robert Krautmann! Robert räägib uudsetel materjalidel põhinevatest päikesepatareidest, mida on odav toota ja mida saaks kasutada värkvõrgus.

Vaata konkursil osalenud lühikest ja põnevat ning lihtsalt arusaadavat videot SIIT

"Teadus 3 minutiga" on Eesti teaduste akadeemia 2015. aastast alates toimuv konkurss, mille üks eesmärk on eesti teaduskeele ja eestikeelse teaduskommunikatsiooni edendamine . Konkurss on mõeldud Eesti ülikoolide ja teadusasutuste doktorantide ja vastsete doktorite teaduskommunikatsiooni kogemusõppeks ning platvormina osalejate teadustulemuste tutvustamiseks võimalikult laiale publikule.

Parim noorteadlane 2024: 

• Mehaanika- ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Rocio Estefania Rojas Hernandez. 

Parimad arendustööd 2024:

• Esikoha pälvis arendustöö „Hoone energiatõhususe ja sisekliima audit – DigiAudit". Arendustöö loodud platvorm pakub lahendust probleemile, võimaldades ettevõtetel hõlpsalt täita täiendavaid aruandlusnõudeid, mis omakorda tulenevad Euroopa ettevõtete säästliku arengu aruandluse direktiivist (CSRD). DigiAudit kui tööriist pakub kinnisvaraomanikele reaalajas hoonete energiakasutuse ja sisekliima ülevaadet, mis hõlmab mitmeid olulisi näitajaid.
• Teise koha pälvis arendustöö „Rakendusuuring tööstuslikust kanepist saadava kannabidiooli isolaadi ekstraheerimisprotsessi optimeerimiseks“. Tööstusliku kanepi kohta teab üldsus üsna vähe. Tööstusliku kanepi kiust saab valmistada rõivaid, paberit, seepi, ka kõikvõimalikke ehitusmaterjale, biomassi, õli, aga ka toitu. Tööstuslikus kanepis sisalduva kannabidiooli (СBD) terapeutilised omadused on maailmas teadlaste ja arstide tehtud uuringutes kinnitust leidnud. Teise koha arendustöö eesmärk oli tööstuslikust kanepist saadava CBD isolaadi ekstraheerimisprotsessi tingimuste optimeerimine nii labori- kui ka tööstuslikus mastaabis ning sellele järgneva tootmisliini rajamiseks. Rakendusuuringu keskseks küsimuseks oli kannabidiooli isolaadi saagise ja puhtuseastme maksimeerimine.
• Kolmanda koha võitnud arendustöö aitab linnal võidelda üleujutustega. Nimelt tuleb linnades (ka kliimamuutuste mõjul) üha enam ette üleujutusi, mille tulemusel on häiritud transport ja teenuste kättesaadavus, samuti seab tänavatele kogunenud vesi ohtu vara ning halvemal juhul ka inimeste turvalisuse. Kuidas saaks olukorda parandada? Sellest lähtuvalt võetigi eesmärgiks Tallinna linna ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi peakollektorite arvutusmudeli koostamine, selle kalibreerimine ja valideerimine. Veesüsteemide toimepidevuse analüüsi järgi on võrkude parema juhtimise korral osa suurtest üleujutustest välditavad.

Parimad teaduartiklid 2024:

Kokku valiti teadusartiklite aastakonkursil neli võitjat, millest kaks tehnika ja tehnoloogia valdkonnas.

• Päikeseenergeetika materjalide teaduslabori meeskonna kirjutatud artiklis sai määravaks temaatika olulisus ja uudsus, mis pälvis huvi ka maailmas. Meeskonna peamine eesmärk oli teha oluline läbimurre kesteriitsetel materjalidel põhinevate painduvate päikesepaneelide tehnoloogiates, mis võimaldaks nende päikesepaneelide integreerimist erinevatesse rakendustesse, alates kaasaskantavast elektroonikast kuni hoonetesse integreeritud lahendusteni. Artikli autorid: Marit Kauk-Kuusik, Kristi Timmo, Maris Pilvet, Katri Muska, Mati Danilson, Jüri Krustok, Raavo Josepson, Valdek Miklia ja Maarja Grossberg-Kuusk.  
• Artikkel ventilatsioonisüsteemide otseste energiapaindlikkuse juhtimismeetoditest võtab arvesse siseõhu kvaliteeti, ventilatsioonisüsteemi töörežiime, ruumide erinevat kasutust ja hoone kasutajate seadistusi. Artikli autorid: Vahur Maask, Argo Rosin, Tarmo Korõtko, Martin Thalfeldt, Sanna Syri ja Roya Ahmadiahangar.

Parimad õppejõud 2024:

• Tartu kolledži lektor Karin Muoni
• Ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemlektor Andrus Räämet
• Virumaa kolledži lektor Antonina Zguro

Parim programmijuht 2024:

• Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi programmijuht Tiia Plamus

Aasta teadlane 2022:
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Dmitri Vinnikov.

Parim teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia valdkonnas 2022: 
Artjom Saia, Dmitri Nešumajev, Aaro Hazak, Priit Sander, Oliver Järvik ja Alar Konist ning Sander Varbla, Artu Ellmann ja Raido Puust.

Parim arendustöö 2022:

• Aasta arendustöö kategoorias pälvis teise koha „Põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste rakendusuuring“: Mai Uibu, Andres Trikkel, Rein Kuusik, Can Rüstü Yörük, Kadriann Tamm, Andre Gregor, Marve Einard, Inna Kamenev, Eliise-Koidula Kivimäe.
• Kolmas auhinnatud arendustöö oli „Tehisintellektil põhinev tööstusseadme seisundi monitooringu lahendus“, uurimisrühm koosseisus Argo Rosin, Tarmo Korõtko, Vahur Maask, Freddy Plaum, Taavi Möller, Innar Liiv, Sadok Ben Yahia, Ants Torim, Chahinez Ounoughi, Toomas Vaimann ja Bilal Asad.

Aasta 2022 parimad õppejõud:

• Virumaa kolledži lektor Pille Ers
• Ehituse ja arhitektuuri instituudi abiprofessor tenuuris Martin Thalfeldt
• Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemlektor Juri Bolobajev

Aasta 2022 parimad programmijuhid:

• Mehaanika ja tööstustehnika instituudi  programmijuht prof Raivo Sell
• Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi programmijuht prof Anton Rassõlkin

Parim tugitöötaja 2022:
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi õppekorralduse spetsialist Eve Kitt.

2024. aasta riigi teaduspreemia elutööpreemia laureaat on Jakob Kübarsepp. 

Inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Jakob Kübarsepa elutöö sisuks on pulbermetallurgia vahenditega selliste ülitugevate ja vastupidavate kattekihtide ning kulumiskindlate kergkomposiitide loomine, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle, nagu volfram või koobalt. Teadmiste piiride nihutamise on ta ühendanud aastakümnete pikkuse hoolega, et Eestis püsiks nii tipptasemel inseneeria õpetamine kui ka pulbermaterjalide tehnoloogia. Ise õpetades, juhendades, õpikuid kirjutades ja keeleruumi laiendades, aga ka prorektorina õpetamist korraldades ning kõrghariduse programmidesse ja hariduse kvaliteedi hindamisse panustades. 

Aastapreemiad tehnikateaduste alal pälvisid teiste hulgas elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõuelektroonika uurimisrühma teadlased Dmitri Vinnikov, Andrei Blinov ning Oleksandr Husev tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest. Laureaatide loodud pingemuundurid suudavad tarkade juhtimisalgoritmide toel toimida eri režiimides, alates klassikalisest nelja dioodiga täissillast kuni pingekordistini, ning taluda üksikute komponentide rikkeid. Tarkvarapõhise jõuelektroonika uuringud on realiseeritud universaalsete muunduritena, mis töötavad nii vahelduv- kui ka alalisvooluvõrkudes, tuues lähemale ülemineku väiksemate edastamiskadudega alalisvoolule.  

Tallinna Tehnikaülikooli teadlastest sai Riikliku teaduspreemia 2023. aastal materjali- ja keskkonnatehnoloogia juhtivteadur Vitali Sõritski. 

Auhinna pälvis ta tehnikateaduste alal teadustöö „Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks“ eest.

Vitali Sõritski teadustöö uurib lõksusid, mis elutähtsate või ohtlike ainete molekulide kuju jäljendades oskavad ära tunda ja kinni püüda üksikuid molekule. Loodud erakordselt tundlikud sensorid registreerivad selliseid ohtlikke aineid nagu C-hepatiidi või kroonviiruse valk, keskkonnale ohtlikke antibiootikume või närvisüsteemis olulisi valke nagu ajurakkude poolt toodetavad neurotroofsed faktorid. 

Tallinna Tehnikaülikooli teadlastest said 2022. aasta preemia Ants Kallaste, Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus.

Auhind anti välja tehnikateaduste alal tööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest.

 

Riigi teaduspreemiad said 2021. aasta teaduspreemia optoelektroonsete materjalide füüsika labori juhataja professor Maarja Grossberg ja küberneetika instituudi professor Jüri Krustok tehnikateaduste alal tööde tsükli "Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia" eest.

Varasemate teaduspreemiate laureaadid leiad siit

Eesti Betooniühing andis välja 2023. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Betooniühingu preemiate saajad valitakse välja Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.

Eesti Betooniühingu juhatuse otsusega said üliõpilaspreemiad:  

• Karl Aunin – Tallinna Tehnikaülikooli magistritöö „Teraskiududega armeeritud betoonkonstruktsioonide arvutamine vastavalt standardile FprEN 1992-1-1:2023”. 

Juhendaja – Johannes Pello. 

Magistritöös on käsitletud betoonkonstruktsioonide väga olulist teemat – kiudbetoon võib saada tulevikus laialdasemalt kasutatavaks materjaliks ja betoonkonstruktsioonide innovatsiooni tähtsaks osaks. Kiudbetooni eelis tavasarrusega betooni ees on, et sarruse ettevalmistamist ja paigaldamist ei ole ning seetõttu on ehitamine kiirem ja vähem tööjõumahukam. 

Seni Euroopas üldtunnustatud kiudbetoonist kandekonstruktsioonide projekteerimise standardit ei ole. Töö teema valik on tingitud soovist uue lähiajal kehtestatava standardiga ja sealse täiesti uue teemaga tutvuda ja seda tutvustada. Magistritöö üks peatükk kujutab endast standardi FprEN 1992-1-1:2023 lisa L tõlget eesti keelde. Tõlke käigus tuli välja mõelda mitmeid eesti keeles seni puuduvaid erialaseid termineid. 

Töö on heaks eestikeelseks lähtematerjaliks insenerile, kes soovib kiudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisega alustada. 

• Egert-Marten Möller – Tallinna Tehnikaülikooli magistritöö „Proovivõtu tehnoloogia mõju betooni survetugevusele ja külmakindlusele”.

Juhendaja – Tanel Tuisk. 

Magistritöö keskendub ehitussektoris laialdast kõlapinda leidnud konstruktsioonist võetud proovikehade katsetamisele. Möller uuris silindriliste puuride seisukorra, puurimisnurga, proovikehade otspindade tasandamise tehnoloogia mõju betooni survetugevusele ja külmakindlusele. 

Töö tugevuseks tuleb kindlasti lugeda oskuslikult planeeritud ja elluviidud katsemetoodikat. See on suuremahuline uuriv lõputöö, mille tulemused on tulevikus kasutatavad uute uurimistööde analüüsis.

Eesti Betooniühingu juhatuse otsusega said 2022. aasta üliõpilaspreemiad:

• Artur Andersalu – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “Raudbetoonseinte projekteerimine varrasmeetodi ja mittelineaarse analüüsiga”.

Retsensent Johannes Pello: “Põhjalik ülevaade raudbetoonseinte arvutamise võimalustest varrasmeetodiga ja mittelineaarse meetodiga. Erinevate meetoditega on läbi arvutatud seinapaneel ja suur monoliitne sein, esitatud arvutustulemuste võrdlus. Eesti keeles neid teemasid käsitlev kirjandus seni praktiliselt puudus ja antud ülevaatlik töö on konstruktsioonide projekteerijale heaks abimaterjaliks.“

Juhendaja – Ahti Lääne
Kaasjuhendaja – Jürgen Einpaul.

• Eliise Joanna Kikas – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “Aja ja katsekeha kuju mõju normaalbetooni külmakindlusele”.

Juhendaja Mattias Põldaru: Töö tulemuseks on pisut suurem selgus külmakindluse määramise katsemetoodika mõju osas. Järeldub, et väljapuuritud katsekehade kasutamine põhjustab külmakindluse seisukohalt betoonis ebasoodsaid muutusi. Plaadist puuritud katsekehad lagunesid kuubikukujuliste katsekehadega võrreldes rohkem. Lisaks uuriti töös betooni läbikülmumise temperatuuri ja kestust, et määrata külmatsüklite arv erinevates linnades ühe aasta jooksul.
Ajakirja „Ehitaja“ mainumbris ilmus Eliise poolt kirjutatud artikkel, mis tegi kokkuvõtte tema ja ta kursusekaaslaste lõputööde tulemustest.

Juhendaja – Mattias Põldaru.

Loe lisaks
 

Eesti Betooniühing andis välja 2021. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Betooniühingu juhatus valis võitjad välja Tallinna Tehnikaülikooli poolt esitatud betoonialaste lõputööde hulgast.

Eesti Betooniühingu 2021. aasta üliõpilaspreemiad said:

• Erik Teder – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “Plaatvundamendi modelleerimine ja arvutus”.

Juhendaja – lektor Aldur Parts.

Aldur Parts: “Ülesanne on tänapäeval põletavalt aktuaalne hoone kandekonstruktsioonide ja pinnase koostöö arvestamiseks projekteerimises, erinevate arvutusmeetodite ja ka arvutusprogrammide kasutamiseks ja nende kalibreerimismeetodite välja töötamiseks.“ Väga hea inseneritöö.

• Mihkel Pogga – Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alane magistritöö “3D printimisbetooni koostise alusuuring”.

Juhendaja – lektor Tanel Tuisk.

Retsensent Hillar Joon, AS Novarc Group nõukogu esimees:

„Magistritöö eesmärgiks on uurida liivade terastikulise koostise ja tiheduste ning erinevate lisandite mõju 3D printimiseks sobiva betoonsegu väljatöötamiseks.

Magistritöös on uuritud superplastifikaatori, veehoidvuse tõstmise lisandi, tardumise kiirendamise lisandi, fiibri ja paisutatud klaasgraanulite mõju peeneteralisele betoonile eesmärgiga saada andmeid edasiste 3D-printimisbetooni segude väljaarendamiseks.“

2022. aasta L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ stipendiumi pälvis tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina. 

Tallinna Tehnikaülikooli elektrimasinate uurimisrühma liige Karolina Kudelina plaanib stipendiumi toel töötada välja tehisintellektil põhinevad lahendused ennustamaks ja ennetamaks elektrimasinate võimalikke rikkeid, mis võivad põhjustada majanduslikku kahju, keskkonnaprobleeme ja ohustada inimelu. „Ka kõige kaasaegsemad elektrimasinad võivad vahel rikki minna. Elektrimasinate töökindluse tagamiseks ja probleemide vältimiseks tuleb nende seisundit pidevalt jälgida ja neid õigeaegselt hooldada. Energiasüsteemide seire on töömahukas ja nõuab märkimisväärseid arvutusressursse. Mõistlik on kasutada suurandmete analüüsimiseks sobivaid tehisintellektil põhinevaid uudseid diagnostilisi lähenemisi. Teadustöö, millega tegelen, integreerib energiasüsteemid pilvandmetöötlusega ja pakub välja intelligentseid lahendusi digitaalse, jätkusuutliku ja kliimaneutraalse tuleviku poole liikumiseks,“ selgitas Kudelina.

Teise stipendiumi pälvis inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv dr Ester Oras Tartu Ülikoolist. 

Loe lisaks

L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ 2020. aasta auhind läks Tallinna Tehnikaülikooli teadlasele prof Maarja Grossbergile.

Prof Maarja Grossberg plaanib 6000-eurose stipendiumi toel leida ja arendada päikesepaneelidele uusi keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid. Tema sõnul on taastuvenergiaallikate rakendamise kiirema kasvu kõige olulisemaks eelduseks just mitmekülgsed rakendusvõimalused.

Teise stipendiumi pälvis Eesti Maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Menes.  

L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programm on ainus Baltikumis, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

2024. aasta parimad teaduse populariseerijad on teiste hulgas akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk ja vanemlektor Igor Krupenski.

Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija" pälvis II preemia päikeseenergiatehnoloogiate eestkõneleja Maarja Grossberg-Kuusk. Maarja Grossberg-Kuusk on aktiivselt avaldanud populariseerivaid artikleid päikeseenergeetika väljakutsetest ja arengutest, andnud intervjuusid nii televisioonis, raadios, taskuhäälingutes kui kirjutavas meedias. Samuti on ta päikeseenergiatehnoloogiate teemal teinud avalikkusele koolitusi, sh gümnaasiumiõpilastele töötubasid ja loenguid kui koolitusampse ka täiskasvanud õppuritele.

Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ pälvis II preemia Enerhack energeetika suvelaager, mille eestvedajad on Igor Krupenski ja Alesja Nehhožina. Enerhack on 7-18aastastele noortele suunatud laager, mis pakub mitmekülgset hariduslikku kogemust energeetika ja tehnoloogia valdkonnas, et aidata kaasa teaduse ja tehnoloogia valdkondade populariseerimisele Eesti noorte seas.

2021. aasta parimad teaduse populariseerijad on teiste hulgas Tallinna Tehnikaülikoolist:

Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ pälvis II preemia koolituse sari „Noore Inseneri Programm", mida korraldab Riina Arvisto eestvedamisel Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiakool.  

Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija" pälvis II preemia Andres Krumme materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudist.

Kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ pälvis peapreemia päikeseauto projekt „Solaride“, eestvedaja Kristel Leif (Solarcar Estonia MTÜ).