Tallinna Tehnikaülikool

Õppekavade ülesehitus

Mis on  õppekava?

Ülikooliõpingud toimuvad õppekavade alusel. Õpingute mahtu mõõdetakse Euroopa ainepunktides (edaspidi EAP). Üks EAP vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.

Õppekava määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sh õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppekeele, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekavade koostamisel on eeldatud, et ühe õppeaasta jooksul kogub üliõpilane 60 EAP-d, mis on 1560 tundi tööd, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.
Õppe kestus õppekavadel on järgmine:

  • bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm aastat ja õppe maht 180 EAP-d;
  • rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, õppe maht 180–240 EAP-d;
  • integreeritud õppe nominaalkestus on viis aastat ja õppe maht 300 EAP-d. Integreeritud õpe annab hariduse, mis vastab magistrikraadile ja lõpetanu võib edasi õppida doktoriõppes;
  • magistriõppe nominaalkestus on kaks aastat ja õppe maht 120 EAP-d. Kõrghariduse esimese astme õppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat ja õppe maht vähemalt 300 EAP-d;
  • doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat ja õppe maht 240 EAP-d.

Õppekavade ülesehitus

Õppekava osad on:

  • üldõpe (general studies) – õppekava osa, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste ja oskuste arendamine;
  • põhiõpe (core studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppevaldkondliku ja õppesuuna põhise spetsiifilise baashariduse omandamine;
  • eriõpe, sh praktika (special studies, incl internship) – õppekava osa, mille eesmärk on õppekavas kirjeldatud erialaga otseselt seotud teadmiste ja oskuste omandamine tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel;
  • vabaõpe (free choice studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppija vabal valikul õppekavasse mittekuuluvate õppeainete põhjal teadmiste ja oskuste omandamine;
  • lõputöö või -eksamid.

Õppekava osade miinimummahud:

Õppekava osa

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe*

Rakendus-kõrgharidusõpe

Integreeritud õpe

Üldõpe

18

6

18

24

Põhiõpe

60

18

48

78

Eriõpe

24

36

57-66

60

sh praktika

6

6

27-36**

12

Vabaõpe

6

6

6

12

Lõputöö või lõpueksamid

6-12***

18-30*

6-12***

30

*Kaheaastase nominaalkestusega magistriõppe magistritöö või -eksami maht on 30 EAP-d; alla kaheaastase nominaalkestusega magistriõppes on kõik mahunõuded proportsionaalselt väiksemad ja magistritöö või -eksami maht on vähemalt 18 EAP-d.

**Praktika moodustab rakenduskõrgharidusõppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15%.

*** Minimaalselt 6 EAP-d, maksimaalselt 12 EAP-d.

Tunniplaani lugemine

Infosüsteemide kasutusjuhendid

Õppeinfosüsteemi ÕIS kasutatakse õppeainete deklareerimiseks, mitmesuguste avalduste esitamiseks, õppeinfo haldamiseks ja säilitamiseks jms.

ÕIS-i kasutusjuhendid

Deklareerimine ja õpingukava

  • Õpingukava on üliõpilase poolt eelseisvaks semestriks valitud ehk deklareeritud loend õppeainetest, mida ta kohustub õppima. Lõputöö kaitsmise semestril tuleb õpingukavasse deklareerida ka lõputöö.

  • Õppeaine deklareerimine on õppeaine valimine oma semestri õpingukavasse. Lõputöö deklareerimine on lõputöö valimine oma semestri õpingukavasse. Deklareerimine toimub ÕISis.

  • Esimese ja teise astme üliõpilane peab koostama igaks õppetööst osavõtu semestriks õpingukava, v.a välisriigi õppeasutusse siirdumisel. Deklareeritud aineid ja nende tunniplaani, hiljem ka jooksvaid tulemusi, näeb Tudengiportaalist

  • Üliõpilane esitab oma semestri õpingukava akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks.

  • Videojuhend ainete deklareerimiseks. 

Pea meeles!

  • Õppeainete/lõputöö deklareerimine algab akadeemilises kalendris märgitud kuupäeval. Deklareerimine toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS2).

  • Tunniplaanid on avalikud juba enne semestri algust tunniplaani lehel

  • Loengutes tuleb osaleda alates esimesest semestri päevast (vastavalt tunniplaanile). Õpingukava saab koostada ja esitada kuni akadeemilises kalendris märgitud kuupäevani. Esimene loeng on väga oluline, sest selles loengus tutvustab õppejõud õppeaine läbimise tingimusi, õppematerjale jms.

  • Kui Sul on täiendavaid küsimusi või vajad abi õpingukava koostamisel, pöördu nõustamiskeskusesse või oma teaduskonna dekanaati.

Selleks et ÕIS-i ja teised ülikooli teated kindlasti Sinuni jõuaksid, jälgi tudengiportaali student.taltech.ee.

TalTech moodle asub aadressil - taltech.moodle.ee.

TalTech Moodle'i juhendid leiate moodle'ist. 

Uni-ID

Uni-ID teenuse eesmärk on lihtsustada läbi ühtse ja turvalise autentimissüsteemi ligipääsu ülikooli tsentraalsetele IKT ressurssidele. Uni-ID kasutajakonto loomise eelduseks on üliõpilasstaatuse omamine. Loe lisaks!

E-mail

Kõikidel üliõpilastel on TalTechi e-posti konto, mille kaudu toimub kogu ametlik suhtlus ülikooli ja õppejõududega. E-posti saab logida veebist aadressilt http://mail.taltech.ee, kasutades UNI-ID kasutajakontot. E-mailid on kuvatud ka TudengiportaalisLoe lisaks!

Viitamine ja tööde vormistamine

TalTechis kehtivad erinevates teaduskondades erinevad kirjalike tööde (sh lõputööde) vormistamise juhendid. Vastavad juhendid on leitavad teaduskondade kodulehtedelt:
 

  1. Infotehnoloogia teaduskonna juhendid
  2. Majandusteaduskonna juhendid
  3. Loodusteaduskonna juhendid
  4. Inseneriteaduskonna juhendid
  5. Eesti Mereakadeemia juhendid

Kui vajad personaalset nõustamist infootsingul, abi kirjanduse leidmisel lõputöö jaoks, andmebaaside kasutamisel jne, võid tellida tasuta konsultatsiooni raamatukogu ainespetsialistilt. Konsultatsioon kestab ligikaudu 1h ja oma soovi saab esitada selle vormi kaudu.

Head tavad

Rohkem infot TalTechi heade tavade kohta saate lugeda SIIT

Kaalutud keskmise hinde kalkulaatori leiad tudengiportaalist!