Tallinna Tehnikaülikool

Head tavad

Akadeemilise eetika komisjoni veebilehele

Eetilised inimesed Eetilises ülikoolis

2023. aastal valmis õppematerjal Eetilised inimesed Eetilises ülikoolis, mille eesmärgiks on anda ülikooliperele eetikat puudutavad sissejuhatavad teadmised. Kursuse esimene osa “Aus mäng” on suunatud õppijatele (3 h). Kursuse käigus saab vastused küsimustele:

  1. mis on akadeemilise eetika põhimõtted ja mida toob endaga kaasa ebaeetiline käitumine ülikoolis,
  2. miks plagiaat on halb ja millised on erinevad plagiaadi vormid ning kuidas saad plagiaati vältida,
  3. milline on Akadeemilise Eetika Komisjoni roll eetika küsimuste lahendamisel, millistest rikkumistest peaks teavitama ja millistel tingimustel saab teavitaja kaitset. 

Kursuse leiab Moodlest

"Aus mäng" tutvustus õppeprorektor Hendrik Volli poolt.  

Õppejõule

Abimaterjal tehisintellekti tööriistadega kohanemiseks õppetöös

Tudengile

Tekstiloomemootori (kõnekeeles juturobot, tekstirobot) näol on tegu uue põlvkonna tehisintellektiteenustega, mis suudab koostada ka eestikeelset originaalteksti väga laial teemavalikul.

Uued tehisintellekti tööriistad, sh ChatGPT ehk juturobot, on tulnud, et jääda. Tehno­loogilised uuendused rikastavad õppeprotsessi ja nende kasutamise võiksime omaks võtta nii nagu oleme omaks võtnud kalkulaatorid, õigekirjakontrolli, interneti ning otsingu­mootorid. Õppe seisukohalt pakub AI mitmeid võimalusi, aga ka väljakutseid. Tehisintellekti tööriistad on abiks nii tööde kui ka protsesside tõhustamisel ja lihtsustamisel. Teisalt muutub väljakutseks üliõpilaste hindamine, kui AI kasutamine pole lubatud, sest tehisintellekti kaasabi tuvastamine on keeruline.

Üldpõhimõtted tehisintellekti tööriistade kasutamisel õppetöös

  • Õppejõud teavitavad üliõpilasi kui ChatGPT või muu tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamine ei ole lubatud hindamisel, õppetöös ja/või koduste tööde tegemisel.
  • Õppijad peavad tehisintellekti kasutamist oma töödes viitama kui meetodit. Tehisintellekt ei sobi allikaks, seega õppijal tuleb oma loodu tõenduseks ikkagi viidata tegelikele algallikatele.

Näide APA stiilis: OpenAI. (2023). ChatGPT (14. märtsi versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.

  • Üliõpilastööde, sh lõputöö, kaitsmise eesmärgiks on hinnata õppija omandatud pädevusi. Üliõpilane vastutab lõputöö sisu ja  kvaliteedi eest, sõltumata kasutatud allikatest, sh nt tehisintellekt.
  • Juhul kui ülesande lahendamine eeldab tehisintellekti kasutamist, peab see võimalus olema kättesaadav kõigile. Seda peab silmas pidama siis, kui AI juturoboti tööriistad muutuvad tasuliseks.

Skeem enesekontrolliks AI kasutamisel õppetöös

Erinevad võimalused juturoboti kasutamiseks õppimise toetamisel

  • ChatGPT kui intelligentne juhendaja - Üliõpilane täidab ülesandeid samm-sammult ja saab individuaalseid juhiseid või tagasisidet esitades tehisintellektile küsimusi edasiste sammude osas.
  • Dialoogipõhised juhendamissüsteemid - Üliõpilane täidab ülesandeid samm-sammult loomulikus keeles toimuva vestluse abil. Täiustatud süsteemid suudavad automaatselt kohanduda kaasatuse tasemega, et üliõpilast motiveerida ja teda ülesande juures hoida.
  • Keeleõppe rakendused - Tehisintellektipõhiseid õpperakendusi kasutatakse nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse kontekstis. Need toetavad õppimist, pakkudes juurdepääsu keelekursustele ja sõnaraamatutele ning annavad reaalajas automatiseeritud tagasisidet häälduse, arusaamise ja soravuse kohta.
  • Uurimuslik õppekeskkond - Üliõpilasele pakutakse mitut esitust, mis aitavad neil kindlaks teha oma tee õppe-eesmärkide saavutamiseks.
  • Kujundav kirjalike tööde hindamine - Üliõpilasele antakse nende kirjalike tööde / ülesannete kohta korrapäraselt automaatset tagasisidet.
  • Kirjalike tööde kirjutamise toetamine – Üliõpilane kasutab tehisintellekti kui kirjutamise toetajat, paludes anda tehisintellektil ette soovitud teema käsitlemise struktuur ja ideede kogumisel mustandi loomiseks. Kirjaliku töö kirjutab üliõpilane ise.

Lisamaterjal

TalTechis saavad tudengid tagasisidet õppetegevusele ja õppekorraldusele anda kaks korda õppeaastas ÕISis. 

Tagasiside on väga oluline:

  • tudengile endale, et analüüsida ja mõtestada lahti oma semestripikkune töö; 
  • õppejõule, et arendada ja täiustada oma õppeainet ja õpetamisoskusi;
  • programmijuhile, et kavandada paremaid kursusi ja tagada õpetamise kvaliteeti;
  • personali- ja õppeosakonnale, et tõhusamalt toetada õppejõudude professionaalset arengut;
  • ülikooli juhtkonnale, et otsuste tegemisel tudengite arvamusega arvestada.

Tagasisideküsitlus on anonüümne. Tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul.
Tagasiside küsimist ja kasutamist reguleerib TalTechis rektori käskkiri „Õppetegevuse tagasiside küsimise ja arvestamise eeskiri“.

TalTechi tudengid on sõnastanud ning kirja pannud hea tava, millest tagasiside andmisel lähtuda. 

Hea tagasiside on:

  • eneseanalüüsile tuginev – oma panuse arvestamine õpetamise hindamise puhul on väga tähtis. Õppejõud võib ka tiritamme kasvatada, aga õppimine saab toimuda ikka vaid igaühe enda peas;
  • viisakas – solvamine ja inetused ei aita õppejõul ega programmijuhil õppeainet ja õpetamist paremaks muuta;
  • põhjendatud – küsimustikus antud hindepunktid on küll heaks indikaatoriks, kuid kvaliteedi parandamise seisukohalt on põhjendused parimad;
  • objektiivne – tagasisidest võiksid välja jääda emotsioonid, vahel on kasulik tagasiside andmisega veidi oodata ja analüüsida oma tegevust õppejõu tegevusega paralleelselt, et jõuda asja tuumani ja asjalike tähelepanekute ning ettepanekuteni;
  • konstruktiivne – õppejõud ja programmijuhid kasutavad tudengitelt saadud tagasisidet oma töö tõhustamiseks. Seda saab teha juhul, kui tagasiside annab selleks võimalusi, st põhineb tähelepanekutel ja faktidel ning on täpne (kommentaarid on kirjutatud valitud õppejõu tegevuse kohta jne); 
  • kiitmiseks – õppejõu tunnustamine tehtud tubli töö eest innustab ja julgustab neid veelgi rohkem pingutama.

Kontakt: Kersti Matiisen, 56665731, kersti.matiisen@taltech.ee

Õppimise ja õpetamise hea tava on Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskonna kokkulepe sihiga edendada ja toetada õppimist ja õpetamist.

  • Õppes osalejad teevad endale selgeks veebikeskkonna võimalused kindlustamaks õppe toimumise kvaliteetse audio ja videoga. Mikrofon lülitatakse sisse ainult rääkimise ajaks, et minimeerida müra audiokanalis. Peakomplekti kasutamine parandab oluliselt audiokvaliteeti, video kvaliteedi tagab püsiühendus.
  • Veebipõhises õppes osalevad nii õppija kui õppejõud. Kui õppejõud palub üliõpilasel hoida loengu ajal kaamera sisse lülitatud, siis on viisakas seda teha. Nii on lihtsam algatada diskussioone ja üliõpilasi omavahelisele koostööle suunata, mis tagab mõlemasuunalise tagasiside ning parema teineteisemõistmise.
  • Sõna soovijad annavad sellest märku käe tõstmise ikooni abil.
  • Õppejõud, kes soovib salvestada oma veebi vahendusel peetavat loengut, teavitab sellest eelnevalt aine kuulajaskonda.
  • Ülikooli loengu- ja seminarimaterjalid on ülikooli intellektuaalomand, mida ei tohi ilma loata salvestada.
  • Kui õppejõud ei soovi, et üliõpilased loengut salvestaksid, teavitab ta kuulajaskonda enne loengu algust. 
  • Üliõpilane, kes soovib ise veebiloengut salvestada, võib teha seda juhul, kui õppejõud on selleks loa andnud.
  • Ülikoolil on õigus kustutada üliõpilase poolt salvestatud veebiloengud, mille salvestamine ei ole eelnevalt õppejõuga kooskõlastatud.
  • Osapooled austavad üksteise soovi säilitada privaatsust ning käsitlevad intellektuaalset omandit vastavalt osapoolte vahel sõlmitud kokkulepetele.
  • Salvestist võib jagada kolmandate osapooltega õppejõu loal.
  • Loengusalvestise loata jagamise korral võib õppejõud kui loengumaterjalide autor või ülikool kui autoriõigusega kaasnevate varaliste õiguste omaja vastavalt võlaõigusseadusele nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, rikkumise teel saadu väljaandmist, samuti piraatkoopia hävitamist.

Hindamine ja eksamid

  • Kui hindamine, sh eksam, viiakse läbi veebikaskkonnas kasutades monitooringu tarkvara, on vaja küsida tudengitelt kirjalik taasesitamist võimaldav nõusolek. Kui tudeng ei nõustu, tuleb võimaldada eksami sooritamine mõnel muul viisil, näiteks eritingimustel auditoorselt või suuliselt videoülekande teel. Vt eksamisoorituste monitoorimine  
  • Eksami korralduslik info (sh see, kas toimub monitooritud eksam) koos eksamiaegadega peab olema üliõpilastele kättesaadav vähemalt neli nädalat enne esimese eksami toimumist, võimalusel juba semestri alguses.


Kõikides hindamiste/eksamite läbiviimist puudutavates küsimustes pöörduge nõu ja abi saamiseks oma teaduskonna õppeprodekaani poole.

Õppekavade ülesehitus

Mis on  õppekava?

Ülikooliõpingud toimuvad õppekavade alusel. Õpingute mahtu mõõdetakse Euroopa ainepunktides (edaspidi EAP). Üks EAP vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.

Õppekava määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sh õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppekeele, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekavade koostamisel on eeldatud, et ühe õppeaasta jooksul kogub üliõpilane 60 EAP-d, mis on 1560 tundi tööd, mille üliõpilane on õppeks kulutanud.
Õppe kestus õppekavadel on järgmine:

  • bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm aastat ja õppe maht 180 EAP-d;
  • rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, õppe maht 180–240 EAP-d;
  • integreeritud õppe nominaalkestus on viis aastat ja õppe maht 300 EAP-d. Integreeritud õpe annab hariduse, mis vastab magistrikraadile ja lõpetanu võib edasi õppida doktoriõppes;
  • magistriõppe nominaalkestus on kaks aastat ja õppe maht 120 EAP-d. Kõrghariduse esimese astme õppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat ja õppe maht vähemalt 300 EAP-d;
  • doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat ja õppe maht 240 EAP-d.

Õppekavade ülesehitus

Õppekava osad on:

  • üldõpe (general studies) – õppekava osa, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste ja oskuste arendamine;
  • põhiõpe (core studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppevaldkondliku ja õppesuuna põhise spetsiifilise baashariduse omandamine;
  • eriõpe, sh praktika (special studies, incl internship) – õppekava osa, mille eesmärk on õppekavas kirjeldatud erialaga otseselt seotud teadmiste ja oskuste omandamine tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel;
  • vabaõpe (free choice studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppija vabal valikul õppekavasse mittekuuluvate õppeainete põhjal teadmiste ja oskuste omandamine;
  • lõputöö või -eksamid.

Õppekava osade miinimummahud:

Õppekava osa

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe*

Rakendus-kõrgharidusõpe

Integreeritud õpe

Üldõpe

18

6

18

24

Põhiõpe

60

18

48

78

Eriõpe

24

36

57-66

60

sh praktika

6

6

27-36**

12

Vabaõpe

6

6

6

12

Lõputöö või lõpueksamid

6-12***

18-30*

6-12***

30

*Kaheaastase nominaalkestusega magistriõppe magistritöö või -eksami maht on 30 EAP-d; alla kaheaastase nominaalkestusega magistriõppes on kõik mahunõuded proportsionaalselt väiksemad ja magistritöö või -eksami maht on vähemalt 18 EAP-d.

**Praktika moodustab rakenduskõrgharidusõppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15%.

*** Minimaalselt 6 EAP-d, maksimaalselt 12 EAP-d.

Tunniplaani lugemine

Tunniplaani lugemise juhis: