Arvamusküljel põhjendab õppeprorektor Hendrik Voll, miks Tehnikaülikool õpetaks kõigile gümnaasiumiõpilastele ühtlaselt laia matemaatikat ja suurendaks märkimisväärselt üldhariduskoolides reaalainete õpetamise osakaalu.

TalTech liigub edasi rohestrateegia rakendamise poole ja rakendab rohepöörde veduriks sünergia. Novembris kogunesid ülikooli teadlased ja töötajad arutlema, mida saame kohe täna teha, et olla paremini valmis tuleviku kriisideks ja multikriisideks. Arutelud keerutasid üha tihedamalt ümber energeetika, kuna elektrita pole meil sooja ega valgust, vett ega tervishoidu. 

Siit saad lugeda, millistest mõõdikutest koosnevad erinevad ülikoolide pingeread, milline ja miks sobib kõige paremini TalTechile ning millal on oodata tänaste muudatuste mõju edetabelikohtadele.

Sügisel alustas tenuuriprofessorina tööd keemiatehnika professor Oliver Järvik ja rakendusliku masinõppe Sven Nõmm, FinEst Targa Linna tippkeskuses alustas äriarendusjuhina tööd Anneli Simm.

Jõhvis TalTechi ja Tartu Ülikooli korraldusel toimunud Õiglase Ülemineku Foorum andis stardipaugu kuueaastasele ülikoolide ühisele teadus- ja arendusprojektile. Loe kokkuvõtteid ettevõtjate ja teadlaste diskussioonidest.

Gaasistamise ja pürolüüs on protsessid, mis muudavad kütused väärtuslikeks jätkusuutlikeks energiaallikateks. TalTechi Energiatehnoloogia instituudi korraldatud konverentsil arutlesid teadlased ja eksperdid üle maailma uuenduslikke ideid, mis võivad sillutada teed jätkusuutlikku tulevikku, kus jäätmed ja biomass muudetakse energiaks ja väärtuslikeks toodeteks.

Eesti inseneripedagoogika keskuse kutsel külastas novembris TalTechi mitmete insenerihariduse auhindadega pärjatud professor John L. Falconer USAst Colorado ülikoolist. Küsisime professor Falconerilt tema arvamust tänapäevase inseneriõppe kohta ja uurisime, milliseid arenguid ta selles valdkonnas lähiajal näeb.

Aalto ülikooli jätkusuutliku tootmise professor Mika Salmi töötas tänavu kuus kuud Tallinna Tehnikaülikoolis. Nüüd, tagasi kodus, vaatab ta TalTechis töötatud ajale tagasi ja annab väikese ülevaate nii jätkusuutlikust tööstusest kui ka kahe ülikooli võrdlusest.

Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks ning vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel. Sügisel Tallinna Tehnikaülikooli külastanud ameerika teadlane ja ettevõtlusekspert John DesRosier rääkis, millise mõttenihke tõi USA ülikoolidele 1980. aastal vastu võetud nn Bayh-Dole Act ja kuidas ka Eestis saaks majanduse arengust ülikooli missioon.

Teistsugustest ärimudelitest räägiti ka rohetehnoloogiate konverentsil GreenEST Summit. Loe siit kliimahoidlikest serveritest, edasihoidlikust rõivaärist ja kestlikust rahastusest.

Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad Eestis igal aastal ligi viiendiku kõikidest jäätmetest ja ringlusse need ei jõua. TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituut otsib lahendusi ning probleem- ja projektõppe kursuste käigus Tartu linna ehitatud rattamajad on tubli samm ehitusmaterjalide ringlussevõtu suunas.

FinEst Targa Linna Tippkeskuses on lõpule jõudnud pilootprojekt, mille eesmärk on soodustada kohaliku taastuvenergia tarbimist ning olemasoleva elektritaristu efektiivsemat kasutamist. Lahendusena nähakse juhitavate mikrovõrkude laiemat levikut ning projektis keskendutigi mikrovõrkude rajamise lihtsustamisele läbi infotehnoloogiliste lahenduste.

TalTechi raamatukogu on roheline nii seest kui väljast – kui raamatukogu on juba oma olemuselt kestlikel põhimõtetel püsiv teenus, siis ülikoolis annavad lisapanuse töötajad oma igapäevaste kestlike valikutega.

Novembris kogunesid rahvatantsumeelsed gümnasistid TalTechi, et võtta mõõtu tantsuansambli Kuljus loojale ja esimesele kunstilisele juhile Salme Valgemäele ja tema abikaasa Otile pühendatud võistutantsimisel, mis kandis nime „Kiigemäel“. Kuidas sellega läks ja kes võitis, loe siit.

Kogu ajakirja saad sirvida siin:

Ajakirja arhiivi ja lingi lugejaküsitlusele leiad siit.