Avatud teadus TalTechis | Raamatukogu

RAHVUSVAHELINE AVATUD JUURDEPÄÄSU NÄDAL 23.-29.10.2023

23.-29. oktoobril toimub ülemaailmne Avatud juurdepääsu nädal, mille eesmärk on tutvustada ja suurendada avatud juurdepääsuga teadusinformatsiooni kasutamist ning avaldamist. DataCite Eesti algatusel tutvustavad avatud teaduse võimalusi Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogud.

Nädala jooksul on raamatukogu sissepääsu juures külastajatele avatud infolaud, kust leiab materjale avatud teaduse teenuste, projektide, platvormide kohta

Euroopa teaduspilv (EOSC)
DataCite Eesti
TalTechData
OpenAIRE
RDA
LIBOCS

ning lisaks toimuvad erinevad koolitused ja veebiseminar.

Käesoleva aasta Avatud juurdepääsu nädala teema on: Community over Commercialisation.

Eesmärgiks on julgustada arutlema/mõtlema sellest, millised avatud teaduse lähenemisviisid seavad esikohale avalikkuse ja akadeemilise kogukonna parimad huvid ning millised mitte.

Rohkem teavet rahvusvahelisest Avatud juurdepääsu nädalast leiate veebilehelt openaccessweek.org. Nädala ametlik Twitteri hashtag on #OAWeek.

25. oktoobril kell 13:00-14:30 ootame teadlasi, doktorante ja teisi huvilisi veebiseminarile „Andmekaitse ja infoturve teadustöös“, kus Marten Juurik (ETAG/TÜ) tutvustab juhendit „Andmekaitse teadustöös“. Toomas Lepik TalTechist räägib lähemalt infoturbest ja selle seosest teadustööga. Viimase ettekande teeb Manolis Terrovitis (OpenAIRE), kes annab ülevaate anonümiseerimistööriistast Amnesia. Esimesed kaks ettekannet on eestikeelsed ning viimane ingliskeelne. Seminarile palume registreeruda SIIN.

Avatud juurdepääsu nädala kava

23. oktoober

Avatud juurdepääsu nädala ja infolaua avamine

15:30 koolitus: Teadlase ja teaduse nähtavus (avatud) (teadus)maailmas

Koolitus on eesti keeles. Ruum LIB-522 või MS Teams. Koolitaja Mirjam Piik. Registreeru
 

24. oktoober

15:30 koolitus: Kuidas leida publitseerimiseks sobivat teadusajakirja (avatud juurdepääsuga)?
Kvartiilid, klassifikaatorid, andmeajakirjad ja andmeartiklid.

Koolitus on eesti keeles. Ruum LIB-522 või MS Teams. Koolitaja Piret Remmelgas. Registreeru

25. oktoober

Veebiseminar Andmekaitse ja infoturve teadustöös

Üritus toimub kell 13.00-14.30 Zoomi keskkonnas.

Kutsume teadlasi, doktorante, teadusadministraatoreid, raamatukoguhoidjaid ja teisi huvilisi veebiseminarile „Andmekaitse ja infoturve teadustöös“. Veebiseminaril on kolm ettekannet, millest kaks on eestikeelsed ning üks inglisekeelne. Veebiseminaril tutvustatakse juhendit „Andmekaitse teadustöös“ (Marten Juurik, ETAG/TÜ), infoturvet ning selle seost teadustööga (Toomas Lepik, TalTech) ja anonümiseerimistööriista Amnesia (Manolis Terrovitis, OpenAIRE – inglise keeles algusega kell 14.00). Registreeru

Üritust korraldavad DataCite Eesti, OpenAIRE Eesti ja RDA Eesti.

*
Õppematerjal Tallinna Tehnikaülikooli liikmetele "Eetilised inimesed eetilises ülikoolis" . Materjali eesmärgiks on ühtlustada ülikoolipere mõistmist akadeemilisest aususest, eetilisest õpetamisest, eetikast teadustöös ja juhtimises. Projekti vedajad: Birgy Lorenz ja Aive Pevkur TalTech akadeemilise eetika komisjonist.

RAK69 - EETILISED INIMESED EETILISES ÜLIKOOLIS (KURSUS)

Sisenemiseks registreeruge õppijana kasutades koodi: rakett69

Siit leiate kolm kursust nii eesti kui inglise keeles:
Aus mäng on suunatud õppijatele, et tutvustada akadeemilise aususe põhimõtteid (3 tundi).
Ahoi, teadlane! on kursus teadlastele, et teie tegevus uurijana oleks eetiline (6 tundi).
Eetiline organisatsioon on sisevaade eetikasse kõikidele meie ülikooli töötajatele sh õppejõud ja juhid (3 tundi).

​​​​​​​Lisainfo

26. oktoober

15:30 koolitus: Teadusandmed ja andmehaldus – osa avatud teadusmaailmast
Koolitusel käsitletakse teadusandmete haldamise üldiseid põhimõtteid.

Koolitus on eesti keeles. Osaleda saab Tallinna Tehnikaülikoolis ruumis LIB-522 või MS Teamsi vahendusel. Koolitaja Janelle Kirss. Registreeru

27. oktoober

Avatud juurdepääsuga nädala lõpetamine

12:00 ringkäik: Liigu raamatukogus! Avatud ja suletud juurdepääsud liikumisaasta, raamatukogupäevade ja Avatud juurdepääsu nädala raames ringkäik Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus algusega kell 12. Kogunemine sissepääsu juures. Raamatukogu tutvustab Katri Mägi. Registreeru

14:00 koolitus: TalTechData
Tallinna Tehnikaülikooli andmerepositooriumi kasutamise tutvustus.

Koolitus on eesti keeles. Ruum LIB-522 või MS Teams. Koolitaja Janelle Kirss. Registreeru

Küsimused ja lisainfo signe.jantson@taltech.ee

Kutsume taas TalTechi teadlasi, doktorante ja magistrante,  kes on esinenud konverentsidel teadus- või posterettekannetega, säilitama neid ülikooli repositooriumis TalTechData.

Tegemist on akadeemilise pärandi kogumise ja säilitamise järgmise etapiga. Esimeses etapis keskendusime teaduspostrite kogumisele, teises etapis kogusime ettekannete faile, mis on pärast konverentsi jäänud mälupulgale või arvuti kõvakettale. Nüüd ootame nii teaduspostreid kui ettekandeid.

Ettekanne ja poster, kui tänapäeva teaduskommunikatsiooni lahutamatud osad, on kahtlemata säilitamist vääriv akadeemiline pärand.  Neid repositooriumis säilitades saame olla kindlad, et nii teadlastel, tudengitel kui ka kõikidel teistel huvilistel on ettekannetele ja postritele ligipääs ka tulevikus.

Teadusettekannete ja posterite kogumise kampaaniaga on liitunud ka Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogud, et digitaalarhiivi jõuaks võimalikult paljude Eestis tegutsevate teadlaste ja doktorantide materjalid.

Loodame, et raamatukogu algatusest saab hea tava ja pärast konverentse jõuavad ettekanded tehnikaülikooli repositooriumisse.

Hea teadlane, doktorant!

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu koostöös teiste ülikoolide raamatukogudega on algatanud teadusettekannete kogumise kampaania „Esine kogu maailmale!“, et säilitada need Tallinna Tehnikaülikooli teadusandmete repositooriumis TalTechData.

Tegemist on uuema akadeemilise pärandi kogumise ja säilitamise järgmise etapiga. Esimeses etapis keskendusime teaduspostrite kogumisele.

Kui ka teil on ettekannete faile, mis on pärast konverentsi jäänud mälupulgale või arvuti kõvakettale, siis oleme tänulikud, kui panete need üles Tallinna Tehnikaülikooli teadusandmete repositooriumisse TalTechData.

Ettekanne kui tänapäeva teaduskommunikatsiooni lahutamatu osa on kahtlemata säilitamist vääriv akadeemiline pärand. Neid arhiivis säilitades saame olla kindlad, et nii teadlastel, tudengitel kui ka kõikidel teistel huvilistel on ettekannetele ligipääs ka tulevikus.

Autori jaoks on ettekandefaili repositooriumisse lisamine väga lihtne: tuleb vaid lisada peamiste metaandmed ning ettekanne sinna üles laadida. Sarnaselt lõputöödele on ettekanded kaitstud CC litsentsiga. Kõik üles laetud ettekanded saavad DOI ehk püsiviide, mis lihtsustab edaspidi nende kasutamist ning viitamist.

Teadusettekannete kogumise kampaaniaga on liitunud ka Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogud, et repositooriumitesse jõuaks võimalikult paljude Eestis tegutsevate teadlaste ja doktorantide materjalid.

Loodame väga, et raamatukogu algatusest saab hea tava ja pärast konverentse jõuavad ettekanded meie repositooriumisse.

Lisage oma ettekanne või ettekanded TalTechDatasse juba täna!

Samuti jätkame teaduspostrite kogumist!

Küsimuste korral võtke julgesti ühendust!

Janelle Kirss, andmehalduse peabibliograaf, janelle.kirss@taltech.ee

Ülikooli raamatukogu kutsub kõiki teadlasi, doktorante ja magistrante, kes on teaduskonverentsidel esinenud posterettekannetega, säilitama neid ülikooli andmerepositooriumis TalTechData. Algatusega loodame kutsuda ellu hea tava, et kõik postrid säilitatakse ühes kindlas kohas ja kõigile huvilistel avatud juurdepääsuga.

“Postrid on konverentsidel muutumas üha populaarsemaks, sest need on väga vajalikud, et lühidalt edasi anda teadusettekande sisu või tutvustada mõnda põnevat teadussaavutust,” rääkis kampaania “Anna postrile uus elu” üks eestvedajaid, Tartu Ülikooli raamatukogu erialainfotalituse juhataja Lilian Neerut. “Aga pärast konverentsi kipuvad postrid jääma kapipõhja ning alusfailid arvuti kõvakettale. Ometi võiks need oma elu edasi elada ning olla õppe- või infomaterjaliks teistele, kes sama teema vastu huvi tunnevad.”

Autori jaoks on postri andmerepositooriumisse edastamine väga lihtne: tuleb vaid poster üles laadida TalTechDatas või saata postri fail meili teel koos peamiste metaandmetega (pealkiri, autorid, konverents nimi ja toimumiskoht, esitlemise kuupäev). Kogutud postrid avaldatakse CC litsentsi all ning kõigil huvilistel on nendele juurdepääs ülikooli andmereposritooriumis TalTechData.Viitamise lihtsustamiseks saavad kõik postrid DOI ehk püsiviida.

Postrite avaldamine ei peaks jääma ühekordseks kampaaniaks, vaid ülikooli teadlased võiks pärast konverentsidel käimist oma postreid avaldada ka edaspidi ülikooli repositooriumis, sest tegemist on ühe akadeemilise töö osaga, mis on kindlasti säilitamist väärt.

KONTAKT:
Janelle Kirss
TalTech raamatukogu andmehalduse peaspetsialist
janelle.kirss@taltech.ee

Signe Jantson
TalTech raamatukogu bibliograafia talituse juhataja
signe.jantson@taltech.ee

Avatud teaduse eesmärk on muuta teadustulemused nähtavaks, reprodutseeritavaks ja taaskasutatavaks. Tallinna Tehnikaülikool  suunab teadlasi oma töös järgima avatud teaduse põhimõtteid. Ülikooli raamatukogu nõustab teadusandmete haldamise, avatud juurdepääsuga publitseerimise jm avatud teadusega seotud küsimustes.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu tegevus ülikooli teadustegevuse avalikult kättesaadavaks tegemise suunal ulatub 1960ndatesse aastatesse, kui alustati info kogumist ülikooli töötajate publikatsioonide kohta. 1994. aastast koostatakse andmebaasi, kus leiab kogu info ülikooli töötajate poolt avaldatu kohta ja kust on võimalus jõuda ka kohe allikateni.

2006. aastat oleme seotud ETISega, kinnitame ülikooli publikatsioone.

2016. aastal liitusime DataCite-ga ning siis sai alguse ka andmehalduse alane tegevus.

2021. aastal avasime Tallinna Tehnikaülikooli repositooriumi – TalTechData, kus on meie teadlastel võimalus avaldada oma teadusandmeid, publikatsioone ja muud teadustegevuse alast.

Konsultatsioonid

• andmehaldusplaanid, teadusandmete haldamine

• püsiidentifikaatorid (ORCID, DOI)

• metaandmed

• litsentsid

• repositooriumid

• ajakirja väärtus (IF, Q)

• klassifikaatorid ETIS-s

• publitseerimine teadusajakirjades

Andmete säilitamine ja avalikustamine

Teadusandmete repositooriumisse TalTechData saavad Tallinna Tehnikaülikooli liikmed teadustööga seotud andmeid lisada. Repositoorium on kasutatav kõigile.

Teadusandmete ja andmehalduse kompetentsikeskus loodi 2020. aastal TalTech Raamatukogu ja HPC keskuse koostöös.

Kompetentsikeskuse ülesandeks on:

• tagada ülikooli teadustulemuste nähtavus, reprodutseeritavus ja taaskasutatavas;

• nõustamine teadusandmete haldamise, avatud juurdepääsuga publitseerimise jm avatud teadusega seotud küsimustes

• repositooriumi arendus

Signe Jantson, peaspetsialist, juhataja, signe.jantson@taltech.ee, 620 3551

Janelle Kirss, andmehalduse peaspetsialist, janelle.kirss@taltech.ee, 620 3551

Piret Remmelgas, publitseerimise spetsialist, piret.remmelgas@taltech.ee, 620 3551
 

Repositoorium, andmete säilitamine

Lauri Anton, HPC keskuse juhataja, hpcsupport@taltech.ee, 628 5868

Rainer Liis, HPC keskus

Martin Jantson, HPC keskus

Ilja Serenko, HPC keskus

Kodanikuteadust mõistetakse kui kollektiivset tegevust, mille käigus saame me kõik panustada mõnda konkreetsesse teadlaste juhitud projekti. 

Eestis on kõige tuntumateks näideteks kodanikuteaduse projektidest erinevad loodusvaatlused (aialindude vaatlus, nurmenukkude levialade kaardistus, samblikuvaatlus jms); Tallinna Tehnikaülikoolist näiteks NordForski projekt “Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine”, kus kaasatakse  aktiivselt erinevaid osapooli andmetehnoloogiate mõtestamisel ja uuritakse erinevaid selleteemalisi algatusi.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kui üks avatud teaduse edendajatest Eestis osaleb 2022. aasta jaanuaris alanud Erasmus+ projektis LibOCS: University libraries strengthening the academia-society connection through citizen science in the Baltics. 

Projekti eesmärgiks on algatada dialoog ja leida toimivaid lahendusi teadlaste, kodanike ja mäluasutuste töötajate vaheliseks koostööks ning kaardistada Balti riikide kodanike seotus kodanikuteaduse projektidega. Projekti käigus toimub mitmeid networkingu üritusi ülikooli akadeemilisele personalile, teadlastele, tudengitele ja raamatukogutöötajatele.

Täpsemalt saab kuni 2024. aasta juulini kestva projekti kohta lugeda LibOCSi kodulehelt: https://www.libocs.ut.ee/ 

 

 
Tulemusliku diskussiooni algatamiseks ja taustainfo avamiseks palusime kodanikuteadusega kokku puutunud teadlastel oma mõtteid meiega jagada.

Sel korral vestleb raamatukogu arendusjuhi Tuuliki Tõistega Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor tenuuris Anu Masso.

• Millist terminit kasutaksid sina väljendi citizen science jaoks eesti keeles? (nt kodanikuteadus, harrastusteadus, huviteadus, hobiteadus vms)?
  
  Termin “kodanikuteadus” on päris hästi eesti keeles omaks võetud. Termin võib küll mõjuda veidi pikalt ja kohmakalt, kuid annab täpselt edasi asja tuuma: see on teaduse liik, mida on loodud läbi kodanike aktiivse osaluse või ainuüksi kodanike eestvedamisel.
  
  Näiteks “andmekodanikud” on inimesed, kes mõjutavad läbi oma andmekogumise ja -tekitamise tegevuste ühiskondlikke protsesse ning aitavad muutuste elluviimisel. Täpsemalt andmekodanike kohta saab lugeda raamatust “Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht” (toim. A.Masso, K.Tiidenberg, A.Siibak).

• Miks on sinu arvates kodanike kaasamine teadusesse vajalik? 
  
  Kodanike kaasamine teadusesse ning andmepõhisesse otsustamisse on hädavajalik, eelkõige meie tänapäevases maailmas, mis on andmetest tihedalt läbipõimunud.
  
  Kodanike kaasamise olulisus andmeuuringute seisukohalt on kokku võetud raamatus “Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht”. Raamatus on esitatud 10 postulaadist koosnev andmemanifest, mille üks olulisematest soovitustest rõhutabki, et andmemaailma kõige olulisem tööriist pole mitte teooria, andmeid omavad institutsioonid või taristud – mis on kindlasti ka olulised, vaid teovõimeline ja aktiivne andmekodanik ja andmetöötaja, kes alati kriitiliselt hindab oma tegevuse tagajärgi.

• Palun seleta, kuidas võiks kodanike kaasamine olla abiks sinu uurimisvaldkonna arengus?
  
  Minu enda uurimisvaldkonna arengus, mis keskendub ühiskondlikule andmestumisele, selle ühiskondlikele tagajärgedele ning ohtudele ja võimalustele, on kodanike kaasamine hädavajalik. 
  
  Ainult läbi teadliku ja teovõimelise andmekodaniku, kes hindab kriitiliselt enda kohta kogutavate andmejälgede vajalikkust ja teisalt osaleb aktiivselt andmete jagamises ühiskondliku hüve loomisel, on võimalik murda andmestumise negatiivset nõiaringi, kus andmestumine taastoodab ja legitimeerib ühiskondlikku ebavõrdsust.

• Kas sul on jagada mõnda positiivset või negatiivset kogemust seoses kodanike kaasamisega oma valdkonnas?
  
  Kodanike kaasamise üheks hiljutiseks suurepäraseks näiteks on Tallinna Strateegiakeskuse osalusel läbiviidav projekt Bicification, mille käigus jalgratturid jagavad oma liikuvuse andmeid, eesmärgiga parandada linna kergliiklusvahendite infrastruktuuri.
  
  Kodanike endi initsiatiivil on samuti alguse saanud mitmed ühiskondlikult olulised algatused, nagu näiteks COVID-19 pandeemia alguses nakatumiste statistika esitamine ja analüüsimine avaandmete vormis.

• Kas sinu arvates on kodanikuteadus Eestis nähtaval positsioonil? Mida saaks teha, et aidata kaasa kodanikuteaduse laiemale levikule?
  
  Kodanikuteaduse laiema leviku soodustamiseks on olemas juba mitmeid väga häid algatusi, näiteks Statistikaameti juba teist aastat korraldatav Andmepärli konkurss, millega otsitakse parimaid andmelugusid ja infograafikaid. Sarnased algatused pööravad tähelepanu andmekodanike algatustele ja väärtustavad neid ühiskonnas.

• Kas leiad, et teadlaste, kodanike, raamatukogutöötajate ja teiste mäluasutuste vahelisel koostööl võiks olla tulevikku? Kas see koostöö toetaks teaduse ja ühiskonna vahelise dialoogi ning teaduse arengut laiemalt?
  
  Kindlasti on koostöö eri asutuste ja kodanike vahel väga vajalik ning toetab teaduse arengut laiemalt. 
  
  Näiteks on praegu üheks oluliseks dialoogi teemaks eri tüüpi andmete kasutamine ehk Euroopa isikuandmete kaitse direktiivi (GDPR) rakendamine. Keskmes on eri osapoolte vahel kokkuleppimine ning ühiskondlikult konsensuse saavutamine, milliste andmete ja mis kujul kasutamine oleks ühiskonna hüvanguks. Näiteks mobiiltelefoni positsioneerimise andmete kasutamise osas on Eesti ühiskonnas kokkulepe olnud olemas, kuid andmekaitseseadusest tulenevate piirangute tõttu on piiratud andmete  kasutamise võimalused teadustöö tegemisel.

• Mida arvad järgmisest väitest: Kodanikuteaduse projektide uurimistulemusi saab kasutada kohaliku tasandi poliitika mõjutamiseks teatud valdkondades ning tagada teadlik panustamine erinevatesse jätkusuutlikku arengu aspektidesse. Kas sul on selles vallas kogemusi?
  
  Usun ja loodan, et see nii on.
  
  Suur tänu kaasprofessor Anu Massole arvamuse ja teadmiste jagamise eest kodanikuteaduse alal!

Kui said inspireeritud, siis kutsume sind jagama oma arvamust kodanikuteaduse teemadel vastates sellele lühikesele küsimustikule siin.

Koostaja: Tuuliki Tõiste

Tulemusliku diskussiooni algatamiseks ja taustainfo avamiseks palusime kodanikuteadusega kokku puutunud teadlastel oma mõtteid meiega jagada.

Sel korral vestleb raamatukogu arendusjuhi Tuuliki Tõistega Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik.

• Millist terminit kasutaksid sina väljendi citizen science jaoks eesti keeles? (nt kodanikuteadus, harrastusteadus, huviteadus, hobiteadus vms)?
  
  Eesti Harrastusteaduste Ühing on kokku leppinud, et kasutaksime mõistet harrastusteadus, kuid minu jaoks ei kata see erinevate citizen science algatuste võimalikke varjundeid. Vestlustes kasutame ka inglise keelest üks ühele ülevõetuna kodanikuteadust, koosloome teadust (tuletatud väljendist co-creation), rahvateadust. Selleks, et oleks lihtsam kommunikeerida, peaks tegelikult laiemalt nendest erinevatest mõistetest ning sisust rääkima. Pakun, et võiks teha laiema ringiga arutelu, et lõplikult kokku leppida, millist terminit eesti keeles millistel puhkudel kasutatakse, ning kas kõiki loodusvaatlusalgatusi peab alati nimetama teaduseks.
   
• Miks on sinu arvates kodanike kaasamine teadusesse vajalik? 
  
  Vaadates kitsamalt (loodus)teadlasena, siis saan öelda, et harrastusteaduse algatustes osalevad vaatlejad aitavad meil andmeid koguda sellises ulatuses, mida teadlane ise ei ole võimeline tegema, kuna see nõuab suurt aja-, raha ja inimressurssi. Teadlased ei ole üksi reaalselt võimelised sellist hulka andmeid koguma. Harrastusteadusalgatusele „Eesti otsib nurmenukke“ https://nurmenukk.ee/ eelnesid meil, Tartu Ülikooli ökoloogidel, väga konkreetsed teadusküsimused. Soovisime uurida maastike muutuste mõju elurikkusele. Andmete saamiseks palusime inimestel teha nurmenukuvaatlusi ja saime neid rohkearvuliselt igast Eesti nurgast. Juba geograafiliselt ulatuselt poleks teadlasel võimalik kõiki neid piirkondi ise külastada.
  
  Muide, ka sel aastal saavad kõik nurmenukke otsima minna ja neid uurida, kutsun üles kaasa lööma!
  
  Teine oluline põhjus kodanike kaasamiseks on ka loodushariduse ja keskkonna- ning looduskaitse teemade viimine laiema sihtrühmani. Alati ei pruugigi kaasamise põhieesmärk olla andmete kogumine mingile pakilisele teadlasi huvitavale küsimusele vastamiseks, vaid pigem inimeste loodusteaduseni viimine, et juhendada ja õpetada märkama ja jälgima loodust, liike või loodusnähtusi. Lisandväärtusena tulevad ka andmed.
   
• Palun seleta, kuidas võiks kodanike kaasamine olla abiks sinu uurimisvaldkonna arengus?
  
  Meie uurimisvaldkonna arengut toetab kodanike kaasamine juba eespool mainitud boonuste kaudu, milleks on pretsedenditud andmemahud ja nende geograafiline ulatus, samuti ka looduskaitselised ja loodushariduslikud nüansid. Lisaks näeme meie enda nurmenukualgatuse puhul (mis on nüüd kasvanud üleeuroopaliseks), et sellised ettevõtmised vähendavad mitte ainult lõhet teadlaste ja ühiskonna vahel, vaid toetavad koostööd nii valdkonnasiseselt kui ka erinevate teadusalade uurijate vahel. Meil on tänu algatusele avanenud mitmeid huvitavaid vaateid ja „uksi“. Näiteks oleme rohkem hakanud tegema koostööd sotsiaalteadlastega, avanes sotsioökoloogiline vaatepunkt: sotsioloogid uurivad, kes on need inimesed, kes kodanikuteaduse projektis kaasa löövad ja miks nad seda teevad, mida see muudab teadlaste jaoks ja mida ühiskonna jaoks laiemalt. Nurmenuku projektis alustasime koostööd Eesti Maaülikoolist Monika Suškevičsiga, kes on Eestis praegu üks juhtivatest teadlastest kodanikuteaduse projektide teemal. Erinevatest Euroopa riikidest on meil kaasatud 15-20 teadlast. Neist paljud osalevad esmakordselt koos kodanikega ellu viidavas projektis. Eelkõige areneb koostöö, teadlastevaheline suhtlemine, erinevate vaatenurkade avanemine.
   
• Kas sul on jagada mõnda positiivset või negatiivset kogemust seoses kodanike kaasamisega oma valdkonnas?
  
  Meie nurmenukualgatus on meile, teadlastele, andnud palju positiivseid emotsioone. Esiteks, vaatlustel osalevaid inimesi oli üllatavalt palju, mille tulemusena saime väga palju andmeid. Teiseks, osalevate inimeste tagasiside, sh näiteks koolide ja lasteaedade rühmadelt oli nii positiivne ja toetav, mis andis meile juurde palju energiat ja motivatsiooni selliste algatustega edasi tegeleda. Kolmanda positiivse aspektina nurmenuku-projektis tooks välja asjaolu, et vaatlejatel tekkis laiem huvi looduse vastu. Tagasisidest lugesime, et lisaks konkreetse ülesande täitmisele nähti veel ka näiteks linde, orhideesid ja teisi põnevaid liike ning märgati looduslike maastike muutusi.
  
  Negatiivsena tuleb aga märkida, et teadlasel on keeruline lisaks traditsioonilisele teadustööle eest vedada kodanikuteaduse projekti. Selleks, et tõmmata inimeste tähelepanu suures infovoos ühele teadusprojektile, ja veelgi enam, et saada inimesi nii kaugele, et nad midagi teeksid, on vaja teha väga palju turundus- ja kommunikatsioonitegevust. Teadlasel ei ole selleks aega, vahendeid ega ka spetsiifilisi oskusi.  Vahel tundub, et kodanikuteadust võetakse kui teaduse populariseerimist, mida peaksid teadlased tegema nö entusiasmist, oma vabast ajast ja ressurssidest, kuid tegelikkuses on sellise algatuse edukaks elluviimiseks vaja märkimisväärselt rohkem sisendit ning kommunikatsioonialast tuge, kui üks teadlane seda suudab.
  
  Osaliselt negatiivsena tuleb mainida ka täiendavat tööd andmete kvaliteediga. Kogutud andmed ei ole teadusprojektide ning -publikatsioonide hindajate silmis iga kord usaldusväärsed, kuna neid ei peeta võrreldavaks n-ö 'tavateadlaste' poolt kogutud andmetega. Seetõttu peab hoolega läbi mõtlema, kuidas tagada andmete hea kvaliteet, nii et neid saaks hilisemas teaduslikus analüüsis kasutada.
   
• Kas sinu arvates on kodanikuteadus Eestis nähtaval positsioonil? Mida saaks teha, et aidata kaasa kodanikuteaduse laiemale levikule?
  
  Lääne- ja Ida-Euroopa elanike teadlikkuse tase on erinev, meil on praegu vähem kodanikuteaduse algatusi ja traditsioone. Eestis on mõned tänuväärsed kampaaniad saanud traditsiooniliseks ja jõudnud laiema avalikkuseni, näiteks  Ornitoloogiaühingu veetavad linnuvaatlused, jt loodusvaatluste kampaaniad. Samas  ei ole enamik neist suunatud väga laiale sihtgrupile, kuna vaatlejal peavad olema vastavad eelteadmised, nt. linnuvaatluskampaaniate puhul peab ta suutma eristada erinevaid linnuliike. Sellised eeldused võivad aga teemaga varem mitte kokku puutunud inimesi heidutada ja ebakindlamaks muuta.
  
  Eesti Harrastusteaduse Ühing võiks teemat pildil ja lippu pidevalt kõrgel hoida. Inimesed vägagi erinevatest ühiskonnagruppidest on tegelikult valmis panustama, kuid sellele peab eelnema hea ja selge kommunikatsioon. Eestis on olemas hea potentsiaal, võrgustikud, kelle kaudu infot jagada ja üleskutseid edastada, näiteks kooliõpetajad, roheline kool, jms, kes omakorda saavad kaasata lapsi. Kõik need võimalused tuleks süsteemsemalt ära kaardistada, nii on ka teadlasel lihtsam kaasamisega alustada.
   
• Kas leiad, et teadlaste, kodanike, raamatukogutöötajate ja teiste mäluasutuste vahelisel koostööl võiks olla tulevikku? Kas see koostöö toetaks teaduse ja ühiskonna vahelise dialoogi ning teaduse arengut laiemalt?
  
  On tulevik kindlasti. Raamatukogude roll on kaasajal muutumas. Teadusraamatukogudel on traditsiooniliselt olnud teadus- ja õppetööd toetav roll. Aga ka rahvaraamatukogud võiks olla platvormiks, kus teadusinfot jagada, seminare teha; teadlastele võiks raamatukogu olla ka koht, kus saab teadusest üldisemalt rääkida, selgitada, mida tähendab teadust teha ja kutsuda üles teadustöö tegemisel panustama. Hiljem saab aktsioonis osalenutele näidata, mida kogutud andmetega tehti ja mida järelduste ja tulemustega veel edasi tehakse, tekitamaks dialoogi teemal, milline on teaduse võimalik roll ühiskonnas laiemalt.
  
  Raamatukogudes võiks olla repositooriumid, kus andmeid hoiustada. Andmetega tegelemine, sh andmehaldus ja (isiku)andmete kaitse, aga ka kuidas üldse kodanikelt andmete kogumine peaks olema süsteemsemalt korraldatud, ning ka see võiks olla üks raamatukogutöötajate võimalikke rolle teadusprojektis. Ka kodanikelt kogutud andmete hilisem hoiustamine ja säilitamine andmekogudes turvaliselt võiks baseeruda raamatukogude pakutaval taristul.
  
  Lisaks saavad raamatukogud aidata eestikeelse kommunikatsiooniga, nt abistada veebilehtede koostamisel ja ajakohasena hoidmisel. Kaasaja teaduskeel on inglise keel, aga laiema üldsuseni jõudmiseks on vaja terminoloogiat tõlkida ja kasutada. Terminoloogia loomine aitab kaasa emakeelse teaduskeele arengule.
  
  Loodan, et raamatukogud on lähiajal enesestmõistetav kodanikuteaduse võrgustiku osa.
   
• Mida arvad järgmisest väitest: Kodanikuteaduse projektide uurimistulemusi saab kasutada kohaliku tasandi poliitika mõjutamiseks teatud valdkondades ning tagada teadlik panustamine erinevatesse jätkusuutlikku arengu aspektidesse. Kas sul on selles vallas kogemusi
  
  Ma arvan küll, et uurimistulemusi saab kasutada otsuste langetamisel. Iga projekti puhul oleneb see muidugi esialgu püstitatud küsimusest ja eesmärgist. Kõik kodanikuteaduse projektid ei pea leidma väljundit poliitilistes otsustes. Aga tihtipeale saab uurimuse käigus ilmnenud indikaatorite abil  öelda, et mingis piirkonnas on toimunud näiteks maastiku muutused ja selle põhjal pakkuda kohalikele otsustajatele võimalust uurimustulemusi oma aruteludes ja edasistes tegevustes kasutada.
  
  Mul on kogemus, et kui poliitik või otsustaja on ise osalenud mõnes kodanikuteaduse projektis, siis on ta ka altim edasiste otsuste tegemisel kasutama kodanikuteaduse raames kogutud andmeid ja teadmisi.
  
  
  Tsipe Aavik on kodanikuteadusest ja nurmenukuvaatlusest pikemalt rääkinud ka intervjuus: „Citizen Science: Follow the steps of Charles Darwin and glimpse into cowslip flowers this Spring!“
  
  Suur tänu Tartu Ülikooli kaasprofessor Tsipe Aavik arvamuse ja teadmiste jagamise eest kodanikuteaduse alal!
   

Kui said inspireeritud, siis kutsume sind jagama oma arvamust kodanikuteaduse teemadel vastates sellele lühikesele küsimustikule siin.

Koostaja: Tuuliki Tõiste

Rahvusvaheline avatud juurdepääsu nädal 24.-30.10.2022

24.-30. oktoobrini toimub ülemaailmne avatud juurdepääsu nädal, mille eesmärk on tutvustada ja suurendada avatud juurdepääsuga teadusinformatsiooni kasutamist ning avaldamist. Tänavu osaleb selles algatuses esimest korda ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu. DataCite Eesti algatusel tutvustavad avatud teaduse võimalusi lisaks veel Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogud. 

TalTech raamatukogu sissepääsu juures on nädala jooksul avatud infonurk, kus on võimalik tutvuda materjalidega järgmiste teenuste ja platvormide kohta: 

• DataCite ja repositooriumid 

• Avatud juurdepääs ja kodanikuteadus 

• Avatud teadus ja andmehaldus 

• Digiteerimine ja kättesaadavaks tegemine  

• Euroopa teaduspilv (EOSC) 

NB! Avatud teaduse ja andmehalduse spetsialistid ootavad raamatukogu sissepääsu juures infonurgas kõiki huvilisi konsultatsioonile iga päev kl 13-14 ning lisaks sellele on pikem koolituste päev teisipäev, 25. oktoober.

Käesoleva aasta teema „Kliimaõiglusele avatud“ viitab selgelt tõsiasjale, et kliimakriisil on kaugeleulatuvad tagajärjed. ÜRO hinnangul ei mõisteta seda veel kõikjal üheselt ja see takistab kliimaprobleemidega tegelemist. Teadmiste jagamine on inimõigus ning kliimakriisiga võitlemine nõuab kiiret teadmiste vahetamist. Avatud juurdepääs teadustulemustele loob võimalusi teadmiste õiglasemaks jagamiseks ja käsitlemiseks, aidates seeläbi kujundada arusaamu kliimamuutuste mõjudest ja suunata meid konkreetsetele tegudele.  
 

NÄDALA KAVA 

24. oktoober:  DataCite, TalTechData
                         kell 13.00 - 14.00, raamatukogu sissepääsu juures infonurgas

25. oktoober:  Google & teadusinfo otsimootor Google Scholar: otsinippe
                         kell 11.30-12.00, ruumis LIB-217
                         Avatud juurdepääsuga publitseerimine TalTechis
                         kell 12.00-12.30, MS Teams või ruumis LIB-217
                         Avatud juurdepääs, kodanikuteadus 
                         kell 13.00-14.00, raamatukogu sissepääsu juures infonurgas
                         Kodanikuteadust edendava projekti LibOCS webinar
                         kell 15.00-16.30, veebis

26. oktoober:  Avatud teadus ja andmehaldus 
                         kell 13.00-14.00, raamatukogu sissepääsu juures infonurgas

27. oktoober:  EODOPEN, digiteerimine TalTech raamatukogus
                         kell 13.00-14.00, raamatukogu sissepääsu juures infonurgas

28. oktoober:  Kliimaneutraalne TalTech aastaks 2035, Kerli Kirsimaa
                         kell 11.00-11.30, ruumis LIB-217 ja MS Teams (registreerimiseks kirjuta janelle.kirss@taltech.ee)
                         EOSC (Euroopa Teaduspilv)
                         kell 13.00-14.00, raamatukogu sissepääsu juures infonurgas

Kogu nädala vältel toimub kampaania Anna postrile uus elu!
Saada teadusposter meile või avalda ise TalTechDatas.