See on väike ime seepärast, et viimased kaitsmised olid reedel ja viimased lõpetajate nimekirjad sai kujundaja Anu Teder kätte alles eile. Valmistusime selleks lõppmänguks koos trükikojaga ja masinavärk toimis hästi. Ajakirja sisuleheküljed saatsime trükki juba eelmisel nädalal, II astme lõpetajate nimed saime kujundada samuti eelmisel nädalal. Eile, kui kujundaja sai kätte viimase portsu nimesid, töötas ta kibekiirelt ja saatis ka viimased leheküljed trükikotta. Trükikoda oli juba ootel ning digitrükimasin huugas terve öö, muidugi tuli ka tehnilisi rikkeid ja mängus olid nii jootekolvid kui ohtralt adrenaliini. Aga täna kell 11 algaval esimesel aktusel saime lõpetajatele uhke väljaande koos diplomiga kätte anda. Aitäh Anule ja trükikojale, et esmapilgul võimatuna tunduv teoks sai! Edaspidi võiks akadeemilist kalendrit koostades aga silmas pidada, et kui soovime lõpetajatele selle žesti teha, et nimekirjad ilmuvad aktusteks, peab jääma viimaste kaitsmiste ja esimese aktuse vahele veidi inimlikum hulk tööpäevi.

Aga ajakirja sisust.

See ajakirjanumber on pühendatud Tehnikaülikooli tänavustele lõpetajatele. Kaanepersooniks on majandusanalüüsi magistrikraadini jõudev Argo Jentson, kes jagab oma elu matemaatiliste süsteemide ja muusika vahel. Muusikalise keskhariduse ja majandusalase kõrgharidusega noormeest huvitavad ennekõike süsteemid – kuidas sünnivad otsused, kust tuleb heli, miks suhtume millessegi nii või teisiti. “Muusikas ja kirjanduses vahelduvad tragöödiad rõõmsamate hetkedega, majanduses turutsüklid,” toob noor mees paralleele. Loe intervjuud siit.

Lisaks lõpetajate nimekirjadele toome teieni rektori, dekaanide, direktori ja vilistlaste head soovid ja soovitused tänavustele lõpetajatele.

Arvamuskülgedel kirjutab IT-kolledži kaasprofessor Kaido Kikkas tehisarukusest. “Kiiresti kasvab noorte inimeste arv, kes enam ei suuda tehisaru abita ühtki tõsisemat teksti kirja panna,” kirjutab Kikkas. Mida siis teha? Tema leiab, et tehisaru tuleks hakata tutvustama mitte enne, kui inimene on omandanud baashariduse. “Rusikareegel võiks olla selline: enne keskkooli ei kasuta, keskkoolis õpitakse kasutama ja ülikoolis jäiku piiranguid ei ole. Üksnes pooleldi naljatades võiks ühe testina soovitada klassikalist kirjandit – kes selle omast peast edukalt paberile paneb, võib edaspidi tehisaru kasutada.” Kikkas pakub välja ka ideid õppejõududele tehisaru ajastul selle vältimiseks ja kasutamiseks. Loe artiklit siit.

Heas vormis, aga murekohti jagub – nii saab võtta kokku TalTechi aastaseminari, kus tehti  ülikoolile põhjalik iga-aastane “tervisekontroll”. Rektor Tiit Land ja õppeprorektor rääkisid ülikooli eelarvest eelnevatel ja järgmistel aastatel ja tudengite hulgast ja edasijõudmisest; ettevõtlus- ja teadusprorektori ametis olev Erik Puura sellest, mida ta topeltametis on teada saanud, ning nõukogu esimees Heiti Hääl andis edasi nõukogu strateegilised suunised järgmise arengukava koostamiseks. 

Lugeda saab ka sellest, milliseks võiks TalTechi Mustamäe kampus areneda järgmiste aastakümnete jooksul. Kinnisvara arendusdirektor Riina Uska kõneles, et kui 2022. aasta suvel hakati innukamalt rääkima uue õppehoone vajadusest, tuli linnaplaneerimise ametilt soovitus mõelda suurelt. Suurelt mõelda praegune detailplaneering ei võimalda, niisiis tuleb teha uus – suurem. Loe siit, kuidas mõtted ja arutelud tuleviku kampiuse teemal on arenenud.

2024. aastal ületas Maa keskmine temperatuur 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, ehkki 2015. aastal sai Pariisis üleilmselt sätestatud, et vähemalt 2100. aastani me seda piiri ei ületa. Tehnikaülikool on parema tuleviku suunas astumas järgmist sammu ja järgmine õppeaasta tuleb teisiti: septembrist maikuuni võtame igal kuul fookusesse ühe jätkusuutlikkuse teema. Kommunikatsioonikeskusest alanud initsiatiiv kutsub ülikooliperet kaasa muutma jõukohaselt oma harjumusi, et vähendada igaühe ja seeläbi ka ülikooli keskkonnajalajälge. Plaanis pole keelata, sundida ega vastanduda, vaid pakkuda võimalusi ja teha koos. Loe siit, millised teemad ja miks.

Doktorantide juhendamise kvaliteet on üks olulisemaid asju doktoriõppe tulemuslikkuses. TalTech on haaranud härjal sarvist ja ellu viidud süsteemne ja Eestis ainulaadne juhendajate koolitusprogramm. Hea juhendaja aitab doktorandil kasvada iseseisvaks teadlaseks. „Lisaks akadeemilisele juhendamisele on ta agent, psühholoog, ülemus, treener ja sõber,“ ütleb Yannick Le Moullec, üks juhendajate koolitajatest. Tänaseks on TalTechis koolitusprogrammi läbinud üle 80 juhendaja; doktorantide rahulolu juhendamisega on tõusnud ning katkestamiste arv on hakanud vähenema.

TalTechi juhtimisel algas üle-euroopaline projekt digikaksikutel põhineva teadustaristu loomiseks tervishoius. Digitaalsed tervisekaksikud loovad uusi võimalusi krooniliste haiguste ja vähi ennetamiseks, haiguste täpsemaks diagnoosiks ja tõhusamaks raviks ning toetavad personaalse ja kaasava meditsiini arengut. Töötatakse välja seitse uuenduslikku kasutusjuhtu vähiravi, ravimite väljatöötamise, skisofreenia täppisravi ja keskkonnategurite analüüsi valdkondades.

Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht kirjutab sellest, kuis TalTechi piirkondlikud kolledžid viivad teaduspõhise hariduse, arendustegevuse ja ettevõtluskoostöö Eestimaa eri regioonidesse. Just kolledžid on kohapealsed ühenduslülid, kus kohtuvad ülikooli teadmised, kohalike ettevõtete vajadused ja kogukondade kestlik areng. Loe siit.

Õppetöö ja võimalused võivad TalTechi tudengeid viia vägagi põnevatesse kohtadesse. Sellest numbrist saad lugeda, kuidas Maa süsteemide tudengid käisid Türgis välipraktikal, kuidas meie magistrand töötas 12 kuud CERNis ja kirjutas seal oma lõputööd, ning kuidas Tartu kolledži tudengid ehitasid ettevõttele kvaliteedikontrolli roboti. 

Lugeda saab ka sellest, kuidas noored tulevikku disainivad. Tuleviku insener-disaineri programmi lõputööde näitus TalTechi raamatukogus pakub inspireerivat sissevaadet sellesse, milline võiks välja näha homne maailm, kui tänased noored saavad võimaluse seda kujundada. Tutvustame ka äriideede programmi Igniter võitjaid.

PDF-versiooni leiad siit.