Selle numbri kaanepersoon Pirjo Spuul ütleb, et juhtimise parim osa on inimestega suhtlemine. Lisaks inimestele räägib ta sama kirglikult nii maos elutsevatest patogeenidest kui ka heast toidust, jätkates innukalt plasti taaskasutusest ja vaimse tervise tähtsusest. Pikas intervjuus küsisime, mida ta peab oluliseks oma teadlasetöös, millega tegelevad tema juhtimise all 24 uurimisrühma ja milleks (mitte) kasutada tehisaru. Aga ka seda, kuidas motiveerida noori, kellele ei meeldi klassikalise loengu kuulamine ja rühmatööd, ning millist toitu võiks kasvatada oma aias.
Samal ajal kui ülikoolil on eesmärk ja ühiskonnal ootus, et õpetaksime rohkem insenere, on laborid ikka sama suured kui tavaliselt ning ülikooli rahastus lähtub eelmiste aastate tulemustest, mitte tänavustest õppijatest. Inseneriteaduskonna õppeprodekaan Ivar Annus kirjutabki sellest, kuidas õpetada vähemate ressurssidega palju rohkem insenere.
Just inseneride järelkasvuga tegeleb Inseneriakadeemia. Sel sügisel tõi konverents kokku insenerihariduses osalejad eri valdkondadest, mis kinnitas, et insenerihariduse tugevdamine on Eestis ühine püüdlus. Päeva jooksul jagati kogemusi, tutvustati edulugusid ning otsiti vastuseid küsimusele, kuidas muuta inseneriõpe sidusamaks, tööandjate ootustele vastavamaks ja noortele inspireerivaks valikuks. Loe ülevaadet konverentsist ja Inseneriakadeemia esimesest aastast.
Õppeprorektor Ingrid Pappel ja õppeprorektori tehisintellekti valdkonna nõunik Kristel Kriisa kirjutavad Tehnikaülikooli valmivast tehisintellekti teekaardist, millel on neli fookusvaldkonda. Esiteks teadlikkus ja oskused – eesmärk on tõsta kogu TalTechi liikmeskonna teadlikkust ja TI-kirjaoskust. Teiseks tehisintellekti rakendamine – ChatGPT Edu platvormi kasutuselevõtt loob turvalise ja kontrollitud keskkonna õpetamiseks ja igapäevatööks. Kolmandaks eetika ja vastutus – TalTech tegeleb akadeemilise aususe, privaatsuse, andmekaitse ja vastutuse teemadega ning on koostanud juhised nii õppejõududele kui ka tudengitele. Neljas fookus on TI arendamine ja panus ühiskonda – teadus- ja arendustegevus ning koostöö Eesti ülikoolide, HPC-keskuse, AIRE, EuroTeQ-i ülikoolide ja paljude teiste partneritega aitab viia teadustulemused praktikasse ning tugevdada Eesti ja Euroopa innovatsioonivõimekust.
Ajakirjast leiab loo ka sellest, milleks on ülikoolile vaja akrediteeringuid. Need pole pelgalt tunnustus, vaid kvaliteedi garantii ja üks olulisemaid mehhanisme ülikooli järjepideva arengu toetamisel. Lisaks õppe ja teaduse kvaliteedi tagamisele positsioneerib see ülikooli rahvusvaheliselt, annab väärtuslikku tagasisidet ning avab uusi partnerlussuhteid.
Kui Euroopa tipptehnikaülikoolid viie aasta eest visioneerisid ühist inseneriharidust, oli suureks eesmärgiks Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmine. Sündis EuroTeQ Engineering University võrgustik, mis sel sügisel tegi kokkuvõtteid viie aasta suurtest tegudest ja vaatas ka tulevikku.
Eesti Mereakadeemia (EMERA) ja Women’s International Shipping & Trading Association (WISTA) Estonia käivitasid ühise tudengiprogrammi „Kasvutee“, mis aitab noortel mõista merendussektori toimimist seestpoolt, luua esimesi erialaseid kontakte ning saada tuge juba õpingute ajal. Merenduses tegutsevate naiste loodud programm on mõeldud kõigile merendustudengitele ja toimib paindliku platvormina, kus üliõpilased saavad tasuta nõu erinevate valdkondade ekspertidelt – olgu see siis praktikakoha leidmine, karjäärisuunad või kogukonnaga liitumine.
Teeme ülevaate olulisematest ettekannetest novembris TalTechi ja Tartu Ülikooli korraldamisel Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimunud Õiglase Ülemineku Foorumilt. Teemaks oli sel korral „Mida teadlased pakuvad Ida-Viru ettevõtetele?“
TalTechi Arengufondi juhid teavad, et tudeng, kes tänu stipendiumile saab keskenduda õpingutele, panustada tudengiprojektidesse või käia end välismaal täiendamas, liigub elus edasi kindlama sammuga. Ta lõpetab ülikooli enamasti nominaalajaga, on erialastes väljakutsetes silmapaistev ja edukas ning loob väärtust. Kindla sihiga talentide ettevõtmistest sünnivad uued lahendused ja tehnoloogiad, tihti isegi uued ettevõtted. Annetuste abil ehitame Eesti, kus talentidel on ruumi lennata!
TalTechi vesinikuorganisatsiooni TiVo eestvedamisel on käima lükatud suurejooneline tudengiprojekt nimega HydroRacer, mille eesmärk on ehitada Eesti esimene vesiniku jõul töötav võistluspaat ja osaleda sellega 2027. aastal Monaco Energy Boat Challenge’il.
Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester tähistas sel sügisel 75. sünnipäeva eriliselt: lisaks 8. novembril toimunud juubelikontserdile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis tõi orkester talve hakul kuulajateni oma esimese täispika helikandja. See toob Eesti muusikapilti midagi täiesti uut: plaadile on salvestatud spetsiaalselt puhkpilliorkestrile loodud seaded tunnustatud Eesti džässmuusikute loomingust. Loe siit, kuidas plaat sündis.
7. oktoobril esitlesime Tehnikaülikooli peamaja väärikas fuajees raamatut „Tallinna Tehnikaülikooli kampus Mustamäe luidetel“. Raamat teeb põhjaliku ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuriloost ja räägib nii teostatud kui teostamata jäänud plaanidest. Raamatu väljaandmisega tähistas Tehnikaülikool ka Eesti raamatu 500. aastapäeva.
Juhtkirjas arutleb peatoimetaja, kellele on vaja tehisaru kirjutatud tekste. Võite kindel olla, et selle tekstiga siin pole tehisarul mingit pistmist, aga juhtkirja saate lugeda ainult ajakirjast.
Leia hästivarustatud ülikoolilinnaakutest, loe ja jaga artikleid ükshaaval või uuri kogu ajakirja pdfina veebis!
