Targo Kalamees on ehitusfüüsika professor, kes räägib vanadest majadest nagu oma sõpradest ja võrdleb nende eest hoolitsemist inimese tervise eest hoolitsemisega – selleni välja, et tervisekassa kõrval on meil vaja renoveerimiskassat. Riikliku teaduspreemia laureaat 2025, aasta ehitusinsener 2022, Tehnikaülikooli aasta teadlane 2019, Eesti puitmaja sõber 2018, värske tunnustus aasta parima doktoritöö juhendajana TalTechis ning hulgaliselt auhindu enda ja juhendatud teadustööde eest. Targo Kalamees on oma teadlaskarjääri algusest peale tegelenud vanade ja väärtuslike majadega. Intervjuus räägib ta, et renoveerimine on sageli jätkusuutlikum kui lammutamine ja ümberehitamine, kuid see nõuab tehnilisi uuendusi, finants- ja poliitilisi lahendusi ning ka sotsiaalset innovatsiooni. Loe pikka intervjuud siit.

IT-teadlane Birgy Lorenz mõtiskleb küsimuse üle, mis tehisintellekti aruteludes sageli tähelepanuta jäetakse: mitte see, kas masinad asendavad inimesi, vaid see, kas inimesed mõistavad süsteeme, millele nad toetuvad. Digitaalsete avalike teenuste igapäevaste näidete abil väidab ta, et tegelik väljakutse seisneb halvasti disainitud või halvasti selgitatud süsteemides, mistõttu ühiskond vajab rohkem inimesi, kes suudavad süsteemides mõelda – isegi väljaspool IT-valdkonda. Loe arvamuslugu siit.

TalTechi arengukava seab ülikoolile järgmiseks kümnendiks ambitsioonikad eesmärgid. Siht on jõuda Põhjamaade ülikoolide tasemele, tugevdades ülikooli mõju ühiskonnale, edendades teadustöö tipptaset ja koolitada insenere, kes saavad toetada Eesti majanduskasvu. Selles visioonis mängivad võtmerolli väljakutsepõhine õpe, tugevam koostöö tööstusega ja rahvusvahelised partnerlused. Millised on sihid ja fookused ning miks just selline arengukava, loe siit.

Kutsusime ümber laua kokku Gert Guri Eindhovenist, Markus Hääle Hundipealt ning Ergo Pikase ja Kädi-Riin Vendeli TalTechist arutlema selle üle, kuidas väljakutsepõhine õpe muudab inseneriharidust ja miks peame selle poole püüdlema. See lähenemisviis arendab lisaks tehnilistele oskustele ka meeskonnatööd, loovust ja süsteemset mõtlemist, ning õppejõudude ja tööstuspartnerite sõnul valmistavad sellised kogemused lõpetajaid paremini ette reaalse inseneritöö keerukusega. Loe vestlusringi siin.

Eva-Liina Mätlik teeb ülevaate TalTechi seminarist, kus arutleti doktoriõppe väärtuse üle Eesti majandusele. Eestis on doktorikraad vaid umbes ühel protsendil täiskasvanutest, kuid nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide järele kasvab. Seminaril esinejad rõhutasid, et doktorikraad ei ole pelgalt akadeemiline kraad, vaid koolitus kriitilises mõtlemises, probleemide lahendamises ja otsuste langetamises ebakindluses. Ja see pole suur väljakutse, kui võtta seda hobina. Loe rohkem siit.

TalTechi vastuvõtt on alanud ja sel aastal tasub tähelepanu pöörata uutele ja uuendatud õppekavadele, digiehitusest tehisintellekti ja andmeõiguseni, teiste hulgas põnev ühisõppekava Eindhoveni tehnikaülikooliga. Loe uutest ja uuendatud õppekavadest siit.

FinEst Targa Linna Tippkeskuse innovatsioonijuht ja targa linna ideekonkursi eestvedaja Külle Tärnov kirjutab, kuis viie aasta jooksul on Targa linna tippkeskusest läinud linnades kasutusse viis uut teadlaste arendatud lahendust, loodud on kaks uut hargettevõtet ning kolm lahendust teenivad juba tulu. Mida oleme õppinud ja mida teeme paremini, et mitte korrata esimeste kogemuste vigu? Siit saad teada.

Henri Suomalainen annab ülevaate TalTechi viiele osalemisaastale EuroTeQ inseneriülikoolide projektis ja toob välja, millist kasu see meile toonud on. See, mis algas rahvusvahelise koostööna, on kasvanud strateegiliseks platvormiks, mis kujundab õpetamist, teadustööd ja rahvusvahelist koostööd. Loe artiklit siit.

Vilistlane ja Ericssoni tootmistehnoloogia insenerivaldkonna juht Lauri Kalm kirjeldab, mis juhtub, kui valdkonna eksperdid toovad oma kogemused otse klassiruumi. Ettevõtetega koos kujundatud kursused aitavad õpilastel näha, kuidas teoreetilised teadmised on seotud reaalse inseneritööga. Ettevõtete jaoks on see aga võimalus kohtuda tulevaste inseneridega varakult ja luua ülikooliga pikaajaline koostöö, kirjutab ta siin. 

Kui laev siseneb kitsasse sadamabasseini või läbib keerulist sissesõidukanalit, otsustavad ohutu manöövri meetrid ja sekundid. Roolinurk, masinarežiim, süvis, tuule ja hoovuse mõju – kõik see moodustab dünaamilise terviku. Eesti Mereakadeemia laevasillasimulaatoris on võimalik selliseid olukordi läbi mängida keskkonnas, mis ei ole pelgalt visuaalne makett, vaid päris navigatsiooniala digitaalne kaksik. Loe pikemalt siit.

TalTechi Virumaa kolledžis võimaldab uus eksperimentaallabor ettevõtetel testida inimkeskseid robootika- ja automatiseerimislahendusi enne nende rakendamist reaalsetes töökeskkondades. Uurides, kuidas inimesed masinatega suhtlevad, püüavad teadlased kujundada tehnoloogiaid, mis parandavad tootlikkust ning toetavad samal ajal töötajate heaolu ja ohutust. Loe pikemalt siit.

Lõpuks ka annus kultuuri: 12. märtsil avaneb TalTechi kuuenda korpuse U06 fuajees näitus Eesti-Ameerika ehitusinseneri August Komendandi töödest. Näitus „Ehituskultuuri õppetund: August Komendandi valitud tööd 1934–1988“ annab pildirohke ülevaate Komendandi osalusel valminud hoonetest Eestis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Venetsueelas. Loe rohkem siit. NB! Näituse avamine on homme, 12. märtsil kell 16.

Kogu ajakirja saad pdfina lugeda siin.