Värskes Mente et Manus: tehisintellektist mitme nurga alt, teadusest ja eetikast, tüdrukute tehnoloogiahuvist, kultuurist ja vormelist, vastuvõtust ja koolikoostööst ning üle pika aja lugejaküsitlus!
Sel sügisel ootab Mente et Manu lugejate arvamust. Lugejaküsitluses ei ole raskeid küsimusi ega valesid vastuseid, ainult meie uudishimu ja teie arvamused. Küll aga võib võita praktilisi auhindu ja saab liituda uudiskirjaga.
Värske numbri pikas intervjuus räägib AI ja robootikakeskuse AIRE keskuse juht Kirke Maar sellest, mida AIRE riigi tellimusel teeb, kuidas see aitab tööstust, kuidas ülikooli ja mida on pakkunud Kirkele endale. „Kõik mõtestavad praegu ringi oma kliente, turge, tooteid, tehaseid, seadmeid, mistõttu on ühest küljest üliraske aeg tegeleda innovatsiooniga, sest sul on nii palju muresid, aga teisest küljest – kui sa seda ei tee, siis sul on viie aasta pärast veel rohkem muresid. Me ei saa enam mitte kunagi tagasi odava allhanke riigiks. Kui sul pole odavam toota, peab olema targem toota,“ räägib Kirke ja tunnistab, et tal on raske jätta uute lennukate ideedega kaasa minemata.
Professor Anu Masso, vanemlektor Aive Pevkur ja vanemteadur Birgy Lorenz kirjutavad teaduseetikast, mis tänapäeval on oluliselt keerukam kui mõnekümne aasta eest. „Erinevad arusaamad sellistest mõistetest, nagu ’andmed’, ’teave’, ’võim’, ’võrdsus’, ’usaldus’ ja ’õiglus’, näitavad, kuidas eetikat võidakse erinevates kontekstides erinevalt tõlgendada. Samas on alati olemas kindlad piirid, mida ei tohi ületada ja kus nulltolerants kehtib, kuid need piirid sõltuvad konkreetsest uurimismetoodikast, küsimusest ja kontekstist,“ kirjutavad teadlased ja soovitavad eetikakoolitusena Christopher Nolani filmi „Oppenheimer“, kus joonistub välja intrigeeriv konflikt teaduse edendamise ja eetiliste valikute vahel.
Ajakirjast leiab täismahus professor Tanel Tammeti kõne ülikooli 105. aastapäevale pühendatud akadeemilisel aktusel, mis keskendus tehismõtlemise arengule ja püüdis vaadata ses kontekstis ka tulevikku. „Kuuekümnendate entusiasm tehismõistuse osas on tagantjärele vaadates naiivne. Põhimõtteliselt lubati enamiku ülikeeruliste ülesannete lahendamist paari aasta jooksul. Sest väikesed, nii-öelda mänguülesanded õnnestus ju lahendada!“ toob Tammet näite AI esimesest lainest. Aga täna? „Saab üha ilmsemaks, kui pööraselt keeruline ja mõistatuslik asi on päris neuron ja kui vähe me saame aru, mismoodi tegelik aju töötab. Neuroteaduse iga edusamm avab nii-öelda kümneid kordi suuremaid uusi mõistatusi, kui ta lahendada suudab,“ nendib teadlane.
Samal teemal arutleb tarkvarateaduse instituudi doktorant Elli Valla, kuid tervisetehnoloogia kontekstis. „Arvestades, et 1950ndate düstoopilised ennustused ei ole materialiseerunud, kerkib küsimus: kas praegune olukord on tõesti teistsugune või on see vaid järgmine peatükk AI pikas ajaloos?“ kirjutab Valla ja toob mõned põnevad näited, kuidas tehisintellekt juba praegu ja potentsiaalselt tulevikus saab tervishoius inimeste heaks töötada.
Ettevõtlusprorektor Erik Puura kirjutab oma plaanidest, kuidas Tehnikaülikoolis ettevõtlust ja ettevõtlikkust arendada. „Kokkuvõte ühe lausega: ei ole üht kuldvõtmekest, tuleb teha palju õiged tegevusi ja leida prioriteedid,“ kirjutab Puura, nii et peate lugema tervet artiklit, et asjast ülevaade saada.
Kes tulid TalTechi õppima ja mida nad siin õppida tahavad? Anne Urbla, vastuvõtu- ja nõustamiskeskuse juhataja teeb ülevaate nii sisseastujatest kui ka koostööst koolidega.
Anne Urbla kirjutab ka sellest, kuidas õppima asudes võtta arvesse oma varasemad õpingud ja töökogemused. „VÕTA võimaldab kokku hoida aega, mida kõigil tundub nappivat, vahel ka raha, mis õpingute peale kulub. Nii on varem sooritatud õppeainete arvestamisest ja ükskõik mil viisil omandatud teadmiste hindamisest saanud ülikooli õppetöö igapäevane osa,“ kirjutab kogenud nõustaja.
„Tudeng tundi!“ – just niisugust nime kannab algatus, millega TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala tudengid ja doktorandid jagavad kooliõpilastele tarvilist elektritarkust. Gümnaasiumiõpilaste jaoks kokku pandud loengutes tulevad jutuks energeetikavaldkonna olulised teemad alates uute elektrijaamade rajamisest või elektrihinnast kuni varustuskindluseni. Nii anname õpilastele võimaluse energeetika põnevat maailma paremini mõista.
HK Unicorn Squad läheb gümnaasiumisse, ja seda koos TalTechiga. Nimelt teevad sellest sügisest HK Unicorn Squad ja Tallinna Tehnikaülikool tihedat koostööd, et tüdrukute seas populaarsed tehnoloogiakursused viia üle Eesti gümnaasiumitesse. Eesmärk on, et 2026. aasta lõpus osaleks gümnaasiumis kursustel 1000 tüdrukut. Miks? Sest kogemus näitab, et kui anda tüdrukutele võimalus, on nende huvi tehnoloogia vastu sama suur kui poistel, ning nüüd on kõige esimestes Unicorni rühmades osalenud tüdrukud on jõudnud gümnaasiumiklassidesse.
Samal teemal kirjutab ajakirja peatoimetaja Mari Öö Sarv juhtkirjas: „Tüdrukud ei saa matemaatikast niikuinii aru. Tehnikaalad ei ole teie jaoks, valige midagi muud,“ on öelnud õpetajad ja õppejõud tüdrukutele ja noortele naistele. Paradoksaalne, et see toimub ühiskonnas, kus otsime tikutulega taga kõrgharitud insenere ja IT-inimesi, kes meie tööstuses arenguhüpet teeks ja majandust edasi viiks,“ kirjutab Mari ja kutsub üles soorollidest loobuma: „Palun ärme kingi tüdrukutele nukke või mängukööki lihtsalt sellepärast, et nad on tüdrukud, ja poistele konstruktoreid lihtsalt sellepärast, et nad on poisid. Palun ärme kirjuta puutööklassi uksele „poiste tööõpetus“ ja kodunduse klassile „tüdrukute tööõpetus“ – kirjutame „puutöö ja tehnika“ ning „õppeköök“.
Linnad lähevad jälle mitme projekti võrra targemaks! 2023. aastal käivitas FinEst Targa Linna Tippkeskus targa linna ideekonkursi kolmanda vooru, mille tulemusena algatatakse aasta pärast neli uut pilootprojekti. Osalema ja linnade väljakutsetega tutvuma ning neid lahendama on oodatud kõik, kes tahavad uudsel tehnoloogial ja andmetel põhinevaid lahendusi luua.
Tänavusuvise niidurahu ajal viidi Tehnikaülikooli Mustamäe kampuses läbi taimestiku ja mullaelustiku seire, et teada saada, kuidas niitmata jätmine loodusele mõjub. Pikk jutt lühidalt: mõjub pigem hästi, aga parem on niita paar korda suve jooksul.
Eestis ei juhtu just sageli, et ülikoolid Tallinnas ja Tartus teevad pikaajalisi ning mahukaid teaduslikke koostööprojekte, milles fookus on suunatud keskustest väljapoole. Nii on tänavu augustis loodud TalTechi ja Tartu Ülikooli konsortsium Õiglase Ülemineku Fondi meetme rakendamiseks vägagi tähelepanuväärne. Ja novembris kogunevad spetsialistid Jõhvi õiglase ülemineku foorumile.
Uute inimeste ja positsioonide rubriigis saame tuttavaks vanemteadur Toomas Vaimanni, ettevõtlusosakonna juhataja Anu-Mai Levo, professor Pentti Kujala, professor Sanja Bauki, professor Maciej Sibiński ja strateegilise turunduse juhi Kadri Kiigemaga.
Seikluslik lugu Tudengivormeli suvisest võistlusreisist veenab taas: Tallinna tudengite vormel on teel maailma tippu, tehes silmad ette paljude Euroopa tipptehnikaülikoolide tiimidele. Sel aastal arendas FS Team Tallinn esmakordselt integreeritud elektrivormeli, mis on võimeline sõitma nii juhiga kui ka juhita. „Hoolimata mõningatest tagasilöökidest on FS Team Tallinna tase selline, et maailma parimad peavad meie arenguhüppeid jälgima kartuses,“ kirjutab tiim uhkelt.
Võimas ühiskontsert „Ilus maa“ liigutas Linnakupeol publikut. Kuidas toodi lavale kõik üheksa Tehnikaülikooli kultuurikollektiivi, kirjutab kontserdi kunstiline juht Kuldar Schüts. „TalTechi rektori kultuurilembus ja toetus meie kollektiividele on Eesti kultuurimaastikul ainulaadselt eeskujulik ja peaks teised ülikoolid kadedusest roheliseks tegema,“ nendib ta. Lisaks saab lugeda Rein Rannapi sõnu TPI aulast ja kantaadist.