Mente et Manu juuninumber on traditsiooniliselt pühendatud kõigile neile, kes tänavu ülikooli lõpetavad. Arvamuskülgedel puhub neile tuult tiibadesse Eesti Masinaehituse Liidu nõukogu esimees ja Insero OÜ asutaja Oliver Mets ning tootearenduse ja tootmistehnika eriala lõpetaja Evo Annus, juhtkirjas peatoimetaja Mari Öö Sarv.
Selle numbri kaanepersooniks on doktorant-nooremteadur Aivo Olev. Ta valinud oma valdkonnaks keeletehnoloogia, kus muutused toimuvad kuudega. IT-d, majandust, psühholoogiat ja uuesti IT-d õppinud teadlane on õpingute vahel töötanud aastaid ettevõtetes ning seejärel leidnud enda koha teaduses. Kõnetuvastusmudelid, mis mõistavad muuhulgas estonglish’it ja mitmesuguseid aktsente, leiavad kohe ka praktilise väljundi, mis on tema jaoks teaduse juures tähtis. Intervjuus räägib ta nii enda tee leidmisest kui kõnetuvastuse võludest ja valudest. Tänastele lõpetajatele soovitab ta mitte karta oma teed muuta ega uuesti õppima hakata. Loe intervjuud siit.
Tehnikaülikooli arengukonverentsil vaadati silma ülikooli ühiskondlikule mõjule. Loe ülevaatest, kuhu suunab juhtkond oma tähelepanu, millised on TUMi endise rektori kogemused ühe tehnikaülikooli tippu viimisel ning kust leida konkurentsivõimet Eesti jaoks.
Tallinna Tehnikaülikoolis käib hooga uue õppemudeli juurutamine. Eesmärk on tuua tudengid, õppejõud ja ettevõtted enam ühe laua taha, luua tihedamad koostöösidemed, kaasata ettevõtted õppesse. Siht pole ainult lahendusi leida, vaid oskus probleeme selgelt sõnastada ja mõtestada. Uue mudeli nimi on väljakutsepõhine õpe (VPÕ). „Õppimine päris probleemide kaudu,“ võtab TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel kokku algatuse, mida asus ellu viima Haridusinnovatsiooni keskuse all toimetav TalTech SPIN. Loe siit.
Septembrist maini kestnud “Rohelised teemakuud” otsisid ideid ja võimalusi innustada ja nügida ülikooliperet väikeste sammude haaval kestlike harjumuste poole. Üheksa kuud kestnud algatuse käigus on veebilehele kogunenud põhjalik pakett infot, eeskujude lugusid ja soovitusi kokku kümnel teemal. Kõik need teemad, andmed koos viidetega ja nipid-nõuanded on sellised, mida tasub uurida ja oma harjumusi tuunida ka edaspidi. Iga väike tegu loeb, sest kõik teevad kokku mõne väikese teo, saame kokku ülikoolis kaksteist tuhat, Eestis üle miljoni, globaalselt kaheksa miljardit tegu – anna oma panus! Loe kokkuvõtet siit.
Märtsikuus tuli müügile Tehnikaülikooli tudengite Anette Russi, Susanna Helena Toomi ja Iris-Gertrud Jussila loodud jäätis Reaalne. Tänaseks on nad Tehnikaülikooli toidutehnoloogia ja -arenduse magistriõppe lõpetanud, jäätise lõid nad õpingute ajal. Intervjuus vaatavad noored tagasi oma teekonnale.
Mais kogunes Rakvere endisesse kirikusse rajatud Ukuaru muusikamajja üle 250 tööstusjuhi ja eksperdi, et kaheteistkümnendat korda toimuval Eesti tööstuskonverentsil arutada, kuhu liigub tootmine. Eesti eksporditulu tuleb valdavalt töötleva tööstuse sektorist ja selle heaolu mõjutab kogu riigi heaolu. Pärast aastatepikkust automatiseerimise juttu tõsteti konverentsil „Industry 5.0“ taas keskmesse inimene. Loe siit, kuidas Eesti tööstus otsib julgust ja kuidas kõlab tudengite hääl.
Kes aitab uued tehnoloogiad turule viia? Teadustöö ei lõpe alati teadusartikliga. Paljud TalTechi laborites arendatud tehnoloogiad jõuavad ettevõtetesse, tööstusesse ja igapäeva kasutusse. Üks populaarsust koguv viis selleks on luua teadusel põhinev hargettevõte. Loe näidetest ja uutest tehnoloogiatest, mis otsivad äripartnerit.
Presidendilt noore inseneri preemia saanud Virumaa kolledži energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang tõdeb, et inseneeria pole kaugeltki ainult meeste eriala, sest uudishimu ei tunne soolisi piire. Just uudishimu ja valmisolek õppida avavad igaühele ukse inseneri loomingulisse ning mitmekesisesse maailma. Loe artiklit siit.
Kui Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda alustas 2003. aastal tagasihoidlikku Eesti-Soome füüsikavõistlust, ei osanud ta arvata, et kahekümne aasta pärast sõidavad tema korraldatud olümpiaadile võistlejad viielt mandrilt. Tänaseks on Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaad (rahvusvaheliselt tuntud lühendiga NBPhO) kasvanud üheks arvestatavamaks noorte füüsikavõistluseks maailmas. Loe siit, millest kõik alguse sai ja millega noori geeniuseid võlub.
Sel suvel 100-aastaseks saav elektrotehnika emeriitprofessor Endel Risthein on andnud märkimisväärse panuse Eesti ühiskonda, inimestesse, mõtteviisi ja kultuuri. Professor Ristheina elu algas ajal, mil elekter ei olnud Eesti kodudes veel iseenesestmõistetav. 1950. aastal lõpetas ta cum laude TPI mehaanikateaduskonna elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal ning tema elukäik ulatub läbi peaaegu kogu Eesti tehnilise moderniseerumise loo. 99-aastane Endel Risthein on üks neist, kes on seda lugu kujundanud, ja teeb seda veel tänagi. Loe tema lugu siit.
Sel kevadel sai TalTechis alguse Alalisvoolu klubi, mis toob ühe laua taha tudengid, ülikooli ja ettevõtted. Klubi eesmärk on anda tudengitele võimalus teha arendustööd juba õpingute ajal: projekteerida, ehitada, katsetada ja lõpuks ka näidata töötavaid jõuelektroonika lahendusi. Tudengid toovad noorusliku energia, innukuse ja värsked vaatenurgad. Ülikool annab tehnilised teadmised, laboriruumid ja juhendamise. Ettevõtted aitavad luua perspektiivi tööstuse vajadustest ja murekohtadest ning seeläbi suunata klubi arendustöö päriselt rakendatavate lahendusteni. Tudengitele annab see võimaluse teha elulist inseneritööd juba õpingute ajal. Ülikoolile annab see tugevama sideme noorte arendajatega. Ettevõtetele loob aga võimaluse kohtuda tulevaste inseneridega, kellel on lisaks teooriale ka prototüüpimise kogemus. Loe lähemalt siit.
TipiLAN on Eesti suurim tudengite korraldatud LAN-üritus, mis toob TalTechi peahoonesse sajad mängu-, tehnoloogia- ja e-spordihuvilised üle Eesti. Aasta tudengiteo tiitliga tunnustatud projekt sai alguse ideest tuua tagasi TalTechi kunagine LAN- ja e-spordi kultuur ning luua tudengitele sündmus, mida oodatakse huviga. Loe siit, kuidas TipiLAN sündis ja mida tähendab.
Ülikooli lõpetamine ei tähenda ainult ühe eluetapi lõppu, vaid sageli hoopis uute traditsioonide algust. Iga-aastased kokkutulekud, ühised spordi- ja kultuuriüritused ning erialapäevad hoiavad endiseid õpingukaaslasi ühenduses ka pärast diplomi saamist. Kuldsetel kuuekümnendatel lõpetanud vilistlased käivad koos tänaseni ja meenutavad oma traditsioone ja kohtumisi 60 aasta jooksul. Loe traditsioonidest siit.
19.–21. juunini peetakse Riias XX Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsufestivali Gaudeamus. Ligi tuhande eestlase hulgas osaleb kuus kollektiivi TalTechist: akadeemiline mees- ja naiskoor, vilistlaste naiskoor, kammerkoor, puhkpilliorkester ning tantsuansambel Kuljus. Loe lugu siit.
TalTechi Vilistlaskogu suvelavastus „Nüüd elan Mustamäel“ on dokumentaalsete sugemetega näidend, mille kirjutamist alustas Andra Teede Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessorite ja vilistlaste intervjueerimisest. Kuidas te siin elasite? Kuidas õppisite tulevikuteadusi 1967. ja 1968. aastal, kui eelmisest sõjast oli möödas täpselt üks inimpõlv ja Praha kevade tuuled puhusid siiagi, kuigi kas õnneks või õnnetuseks veidike lahustunult. Lavastuse nimi „Nüüd õpin Mustamäel“ on mitmetahuline. Nüüd algas noorte iseseisev elu. Õppimine toob tuleviku ja sõbrad ning nõuab kohanemist. Mustamäe toob kõik selle kokku. Loe artiklit siit.
Ajakirjast leiab ka lõpetajate nimekirjad ning rektori, dekaanide ja direktorite tervitussõnad ja soovitused lõpetajatele.
Leia ajakiri ülikoolilinnakust või hästivarustatud postkastidest või loe pdfi:
