Inseneriteaduskond

Tänane ehitusvaldkond seisab suurte väljakutsete ees, mis on seotud vajadusega kasutada tõhusalt olemasolevaid ressursse, olla energiatõhus ja kliimasäästlik, digitaliseerida ning analüüsida suurt mahtu ehituskeskkonna andmeid ning kujundada kaasaegset, nutikat ja tervist hoidvat elukeskkonda. 

Ehituse põhiküsimus, kuidas ehitada taskukohaseid, jätkusuutlikke, hea sisekliima ja väikeste energiakuludega kodusid ja töökohtasid, on aktuaalsem kui kunagi varem. 

Ehituse ja arhitektuuri doktorantuuri eesmärgiks on tagada jätkuv innovatsioon ehitussektoris: uute teadmiste ja tehnoloogiate loomine ja rakendamine multidistsiplinaarses ehituskeskkonnas. 

Ootame doktorante osalema olulistes ja huvitavates teadusprojektides järgnevates valdkondades: 

• Arhitektuur ja urbanistika
• Ehituskonstruktsioonid
• Ehitusprotsessid
• Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika
• Liginullenergiahooned
• Teedeehitus ja geodeesia
• Vee- ja keskkonnatehnika

Meie erialal on tihe koostöö teadlastega ja tööstuspartneritega inseneeria, loodusteaduste, IT ja sotsiaalteaduste erialal nii meil kui ka üle maailma ning karjäärivõimalused on avarad seoses tärkava rohetööstuse ja suurte infrastruktuuriprojektide käivitamisega.

Programmijuht Madis Ratassepp, tel 620 2552
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204

Energeetika on valdkond, mis on riigi ja majanduse toimimise alustala ning rohepöörde selgroog. Kui energeetikale lisada mehhatroonika, tekib võimalus kõikvõimalike tehniliste süsteemide funktsionaalsuse täiustamiseks ja täiesti uutel põhimõtetel rakendamiseks ja seadmete loomiseks eri valdkondades:

• Elektrimasinad – uut tüüpi elektrimasinate modelleerimine, juhtimine, katsetused, arendus, diagnostika, rakendamine; sh. kihtlisandustehnoloogia kasutamine elektrimasinate tootmiseks. 
• Elektrisüsteemid – elektrisüsteemide stabiilsus, taastuvenergiaallikate võrku ühendamine, elektrivõrkude ja elektrijaamade modelleerimine.
• Elektrotehnika alused – elektromagnetiline ühilduvus (akrediteeritud labor), elektri- ja magnetväljade mõõtmised, analüüsid ja modelleerimine, elektritoite kvaliteedi küsimused, elektritarbimine ja kaod.
• Energiamajandus ja kõrgepingetehnika – energiamajandus ja elektriturg, energeetika arengu planeerimine ja arengukavad, kõrgepingeseadmed ja –kaablid ja nende diagnostika.
• Jõuelektroonika – uudsed jõupooljuhtmuundurid taastuvenergeetikas, transpordis ja sideseadmetes, mikro- ja tarkvõrkude juhtimis-, kontroll-, energiavoogude suunamise ja sidealgoritmid.
• Mehhatroonika ja autonoomsed süsteemid - robootika ja automaatika juhtsüsteemid, tehisintelligentsil põhineva riist- ja tarkvara, sensoorika ja masinnägemise rakendused, tööstusrobootika, mehitamata maismaa- ja õhusõidukid.
• Mikrovõrgud, metroloogia, valgustustehnika – energiatõhusus ja elektrikvaliteet, elektritarbimise juhtimine ja agregeerimine, tootmise automatiseerimine, mikrotootmine ja energia salvestamine, valgustustehnika (akrediteeritud labor).

Lisaks majanduslikule otstarbekusele on vaja energeetika ja mehhatroonika valdkonnas arvestada riigi julgeoleku-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitiliste otsustega, aga ka Euroopa Liidu suuniste ja trendidega.  

Tallinna Tehnikaülikoolis on elektri- ja energeetikaalane haridus ja teadus pikkade traditsioonidega, ulatudes ülikooli asutamisaega 1918. aastal. Täna on TalTech selles valdkonnas Eesti juhtiv ülikool ja kompetentsikeskus, kus elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppes saad töötada ja õppida koos teadusvaldkonna parimatega Eestis, Euroopas ja maailmas.

Programmijuht Toomas Vaimann, tel 620 3803
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204

Tänapäeva maailma üha süveneva energia- ja toormekriisi ning keskkonnakoormuse kontekstis on võtmeküsimuseks uued teadmised olemasolevate ressursside kestlikuks kasutamiseks. 

Kui soovid pühenduda teadustööle nutikate ja energiatõhusate keskkondade loomisel või loodusvarade jätkusuutliku väärindamise temaatikal, siis oled oodatud doktorantuuri tehnikateaduste keemia- materjali- ja energiatehnoloogia erialale.

Meie doktorandina oled sa osa innovatsioonist, mida viiakse läbi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudis, energiatehnoloogia instituudis ja Virumaa Kolledžis, mille põhikompetentsideks on:

• Päikeseenergeetika materjalid ja seadised, pooljuhtmaterjalide süntees ja optoelektroonsete omaduste uuringud, sh päikesepatareid. 
• Süvaoksüdatsiooniprotsessid vee, õhu ja pinnase puhastustehnoloogiate valdkonnas, sh energiatõhusad koroona impulss-elektrilahenduse protsessid. 
• Molekulaarselt jäljendatud polümeeride põhised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks. 
• Nutikad kaugküttelahendused, sh energiakaskaadid, madalatemperatuuriline kaugküte ja paindlik ning mitmekesine energiatootmine.   
• Kriitilise toormete ressursibaasi laiendamine läbi loodusvarade jätkusuutliku väärindamise ja ringmajanduse: 
  - Eesti fosforiit ja graptoliitargilliit fosforväetiste ja haruldaste muldmetallide toormena.
  - Süsinikuneutraalne energeetika, sh püütud CO₂ ja põlevkivifenoolide väärindamine, põlevkivituha kompleksne taaskasutus läbi CO₂ mineraliseerimisprotsesside.
  - Polümeermaterjalid ja tekstiilid, sh tselluloosi väärindamine termoplastseteks materjalideks, elektronmaterjalide ja süsinikuneutraalsete filtermaterjalide arendamine.
  - Puitmaterjalid, biokomposiidid, spoonipõhiste materjalide arendamine. 
   

Pakume rahvusvahelist töö- ja õppekeskkonda, võimalust kõrgetasemeliseks uurimistööks kaasaegsel ja kohati unikaalsel teadusaparatuuril ning võrgustamispotentsiaali ja konkurentsivõimelist palka läbi Eesti ja üle-Euroopaliste projektide ning ettevõtluskoostöö. Doktorantuur keemia-, materjali-, ja energiatehnoloogia õppekaval on tippettevalmistus jätkamaks teadustööd nii avalikus kui ka erasektoris. 

Vaata ka kaitstud doktoritöid ja TalTechi virtuaaltuuri.

Programmijuht Mai Uibu, tel 5214319
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204

Kasvav keskkonnateadlikkus ja karmistuvad keskkonnanõuded muudavad meie lähenemist ümbritsevale keskkonnale ja eeldavad uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu.

Keskkonna-, ranniku- ja meretehnika õppekava keskendub alus- ja rakendusuuringutele järgmistes valdkondades: 

• Keskkonnatehnika. Merekeskkonda kasutatakse üha enam ja lähitulevikus kerkivad Läänemerre  avamere tuulepargid ja vesiviljelusega seotud taristud. Kaitsmaks merd liigse ekspluateerimise eest peame suutma mõõta, hinnata ja hallata lisanduvat koormust allveemüra, reostuse, toitainete jms näol ning modelleerida uudsete lahenduste mõju merekeskkonnale. 
• Rannikutehnika. Muutuvate keskkonnatingimuste tõttu muutub ka meri meie ümber. Muutub ka lainete iseloom ja mõju rannikualadele ning sadamatele. Pika rannajoonega Eestis on rannikuprotsesside täpne modelleerimine ja ennustamine elulise tähtsusega tagamaks mere-ja rannikualade jätkuvat kasutust ja kvaliteetset keskkonda. 
• Meretehnika on mõjutatud globaalsetest tehnoloogilistest trendidest, mis eeldavad üha optimaalsemaid lahendusi ning keskkonnasõbralike kütuste, robottehnoloogiate ja andmetöötluse kasutuselevõttu. Vajadus keskkonnasõbraliku energia järele toob avamerele üha enam taristut, mida teenindavad kaasaegsetele nõuetele vastavad ja üha autonoomsemaks muutuvad laevad ja süsteemid. Uute lahenduste väljatöötamine eeldab kõrgetasemeliste insenerimeetodite kasutamist ja koostööd erinevate distsipliinida vahel. 

Õppekava doktorandina on sul võimalik modelleerida ja arendada jätkusuutlikke lahendusi väljakutsetele, mis ulatuvad kliimamuutustest ülemaailmsete tehnoloogiliste trendideni. Lõpetajana oled sa oodatud ja hinnatud ekspert üha laienevas rahvusvahelises meremajanduse sektoris. 
 

Programmijuht kaasprofessor tenuuris Kristjan Tabri, tel 620 2566
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204

Merendussektor vajab teadusliku töökogemusega eksperte õppejõududeks ja teadlasteks nii era- kui ka avalikku sektorisse, et tagada Eestis merenduse valdkonna jätkusuutlik areng. 

Merenduse doktorikavale on oodatud merenduse valdkonna magistrid aga ka teiste erialade lõpetanud, kes on motiveeritud doktoriõpingute käigus omandama merendusalase laia silmaringi ning vajalikud teadmised ja oskused.

Kui tunned, et sinu igapäevatöö on täis arendusi ja uuendusi, mis võiksid anda juba teadustöö mõõdu välja, siis Merenduse doktorantuur ootab sind!

Merenduse peamised uurimissuunad Eesti Mereakadeemias: 

• Mereveondus
  
  Arukad ja energiatõhusad keskkonnad
  Kuidas mõjutavad karmistuvad keskkonnaalased eeskirjad laevandusettevõtteid, sadamaid ja merendusturge? Uurime praegust laevandusäri ning kuidas uued kütused, laevade konstruktsioon ja operatiivsed muutused hakkavad mõjutama laevanduse ärimudeleid ja tegevust.
  
  Tulevikule suunatud juhtimine
  Laevandusettevõtete, sadamate ja merendussektori toimimine ja konkurentsivõime erinevates laevandusturu olukordades: kauba- ja reisijate maht, finantsolukord, laevastiku kättesaadavus, sh ka poliitika ja avalik arvamus. Seda tehakse tihedas koostöös ametiasutuste või ettevõtetega
   
• Roheline meretehnoloogia
  
  Nutikam laevandus 
  Keskendume laevakere nutikale disainile, mehitamata laevadele, kasutdes selleks hüdrodünaamilist mudeldamist, tehisintellekti, masinnägemist ja geneetilist algoritmi. 
  
  Ohutum laevandus
  Põhirõhk on aluste dünaamika vähendamisel. Keskendume aluse dünaamika mõjule meeskonnaliikmetele ja pardasüsteemidele.
  
  Puhtam laevandus
  Keskendutakse kütusesäästlikele kerekujudele ning käitursüsteemide optimeerimisele ja heitmevabadele käituritele.
  
  Veesõidukite hüdrodünaamika 
  Kasutatakse kõikides eelnimetatud teemades. Töötame erinevate veesõidukite meresõidu- ja käiguomaduste kallal, seades sihiks ohutuse, kütusesäästlikkuse ja nutikuse.
   
• Merenduse küberjulgeolek
  
  Küberteadlikkus ja laevaohvitseride väljaõpe
  Uurime kuidas peaksid laevafirmad kasvatama personali küberhügieeni teadmiseid ja oskuseid ning kuidas luua küberintsidentide hädaolukorra lahendamise plane.
  
  Küberturvalisuse ja autonoomsete laevade jaoks mõeldud usaldusväärne tehisintellekt
  Kuidas omavahel võrku ühendatud ning teineteisega suhtlevate autonoomsete masinatest jõuda  mehitamata ja autonoomsete laevadeni.
  
  Küberturvalisuse strateegia, mida rakendatakse merenduse digitaliseerimisel
  Keskendume laevade, sadamate, terminalide ja avamererajatiste info- ja käidutehnoloogilisele juhtimisele. Uurime kuidas panna efektiivselt tööle kommunikatsioon, navigatsioon, logistika, ohutusseire, turvalisus ning mehhanismide juhtimine.
   

2022. aasta sügisest avati TalTechis uued doktoriõppekavad. Uutel kavadel on suurem rõhk oma eriala kursustel ning doktorandi enda uurimistööl. Doktoriõpet on võimalik läbida klassikaliselt üliõpilasena kuid ka töötades ettevõttes tööstusdoktorandina. 

Rohkem infot jagab Loreida Timberg, Merenduse doktoriõppe programmijuht.

Programmijuht Loreida Timberg, tel 56648894
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204

Reageerides ülemaailmsetele vajadustele peaksime pakkuma lahendusi väga keerulistele süsteemidele jätkusuutlikul viisil tootmisetapist transpordiahelani välja. Meie suureks väljakutseks on panustada tootmisse ja majandamisse säästvate strateegiatega nii keskkonda kui ka asjaomaseid ettevõtteid silmas pidades. 

Meie doktoriõppe peaeriala integreerib tööstuse ja avaliku sektori vajadused, uuenduslike teadusuuringute ja silmapaistva haridusega.

Meie suur eesmärk on uue põlvkonna digitaalsete ja säästvate tootmistehnoloogiate tiivustamine ning keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku raames tegutsemise soodustamine.

Meie teadusteemad:

• Kaasaegsed jätkusuutlikud ja keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (kihtlisandusvalmistus/3D printimine, pulbermaterjalide kuumkonsolideerimistehnoloogiad (kuumisostaatpressimine/HIP, survepaagutus/sinter-HIP, säde-plasma paagutus/SPS jt) ning pinnatehnoloogiad (keemiline aursadestus /CVD, füüsikaline aursadestus/PVD, kõvapindetehnoloogiad sh plasmakaarkeevitus jt) loovad võimaluse tootearenduseks täiesti uute materjalide (bioloogilise mudeli alusel komposiidid, luminestsentskeraamika, kulumis- ja korrosioonikindlad tribokomposiidid,  kõrgentroopiasulamid jne) ning pinnete baasil. 
• Keskkonnasäästlike rohetehnoloogiate üheks võtmekomponendiks on samuti uutest materjalidest toodete ümbertöötlustehnoloogiad sh desintegraatortehnoloogia.
• Akustilised materjalid, lainejuhtimine ja termoakustiline muundamine, mis leiavad rakendust mürakontrolli ja tipptasemel akustika projekteerimise valdkonnas.
• Digitaalsete kaksikute arendamine protsesside efektiivsuseks juhtimiseks.
• Automatiseeritud tootmissüsteemide, reaalajas monitooringu ja tehisintellektil põhinevate mudelite arendus.
• Statsionaarsete ja mobiilsete robotsüsteemide arendamine tööstuses.
• Ohutumad ja nutikamad sõidukid jätkusuutlike ja intelligentsete transpordi- ja tarnesüsteemide võimaldamiseks.
• Digitaliseeritud ja jätkusuutlike tarneahelate projekteerimine ning ohutute ja jätkusuutlike tulevikulahenduste loomine transpordi planeerimiseks ja liikuvuseks.

Programmijuht Jüri Majak, tel 620 3265, U05-230
Õppekonsultant Tuuli Möldre, tel 620 2796, U03-204