Tallinna Tehnikaülikool

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut

MATERJALITEHNOLOOGIA

Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suuremad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Siinkohal ei pea me silmas mitte ainult elutuba, vaid kogu kontrollitud ja korrastatud keskkonda, kus ühiskond tegutseb. Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate riietusesemetega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Puidust saame ehitada eluruumi, valmistada selle sisustuse ning paljud tarbeasjad. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Materjalitehnoloogia bakalaureusekava tutvustab kõiki neid olulisi materjale ja nende valmistamise ning töötlemise kaasaegseid tehnoloogiaid. Ja mitte ainult! Õpime neid materjale ka nutikalt kombineerima, et luua uusi innovatiivsete omadustega tooteid.

Miks õppida tundma elukeskkonna materjale?

Niisama mitmekesine ja põnev nagu meid ümbritsev elu on ka elukeskkonna materjalide valik. Ilma, et me seda igapäevaselt teavitaksime eksisteerib tänapäevane tsivilisatsioon ainult tänu nendele materjalidele: puit, plastid, tekstiil, mineraalsed materjalid, metallid, funktsionaalsed materjalid energia tootmiseks või salvestamiseks. Kas oled vahel mõelnud, et kõik su ümber on tehtud mingist materjalist? Kohvitops su käes on plastist, metallist või papist. Riided seljas on tekstiilist või mõnest uudsest tehnilisest materjalist. Ühe auto tegemiseks kulub väga palju erinevaid materjale. Kogu meie elukeskkond on seotud materjalidega! Kui Sind huvitab, kuidas neid materjale erinevates toodetes kasutada, kombineerida uuteks nutikateks lahendusteks või milliste omadustega materjale võiks tulevikus vaja minna, siis on see eriala just sinule!

Õppekava sisu

Õppekava läbides omandad oskused, kuidas elukeskkonna olulisemaid materjale 21. sajandil rakendada, millised on kaasaegsed tootmisvõtted ning mil viisil neid materjale keskkonda säästvalt kasutada.  Suur osa õppest on praktiline, et saaksid teoorias õpitut kohe ka päriselus järgi proovida. Läbi erinevate õppeainete on võimalik toode disainida, valmistada arvutipõhiselt tööjoonised ja lõpuks see ka tehnoloogialaboris või partnerettevõttes valmis teha. Õppekava muudab eriti kasulikuks ja unikaalseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjalide klassile vaid tutvustatakse laiemat elukeskkonna materjalide valdkonda. Omandatud teadmised ja oskused võimaldavad seetõttu erinevaid materjale kombineerida uudsete omadustega nutikateks toodeteks. Peale materjalide omaduste ja tehnoloogia alase hariduse annab õppekava ka ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja keskkonnaprobleemide ennetamiseks.

Tulevikuväljavaated

Elukeskkonna materjalide valdkond katab ligikaudu poole Eesti töötlevast tööstusest, sealhulgas puidu- ja mööblitööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, plastitööstus,   metallide ja keraamika töötlemine, funktsionaalseid materjale valmistavad ja kasutavad ettevõtted. Erialane ettevõtlus vajab igal aastal ligikaudu 150 uut töötajat, nende hulgas tootearenduse spetsialistid, tehnoloogid, tehnik-joonestajad, projektijuhid, kvaliteediinsenerid ja arenduskeemikud. Seega ei tohiks peale õppekava edukat läbimist töökoha leidmisega probleemi olla! Peale bakalaureusekava läbimist oled oodatud ka õpinguid jätkama TalTechi magistriõppes, mitmetel materjalitehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel.

Tutvu lähemalt õppekava, õppekorralduse ja vastuvõtu tingimustega

Inseneriakadeemia ja EL logo

Materjalitehnoloogia õppekava on Inseneriakadeemia fookusõppekava. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Arendustegevusi viiakse ellu kuni 2029. aastani, täpsemalt saab lugeda Inseneriakadeemia kodulehelt.

SOTSIAALMEEDIA

Kõige värskema info ja parema ülevaate EANB õppekava tegevuste kohta leiad sotsiaalmeediast. Hoie meie tegemistel silma peal!

Facebook     Instagram

UUDISED

2025 september Tiia Plamus: Suur osa rõivaid tehaske naftast.
2024 september Tiia Plamus: tekstiilmaterjalide rakendused on lõputud
2024 juuni Tunne teadlast - Tekstiilitehnoloogia labori kaasprofessor Tiia Plamus
2023 september Muinasaegse Eesti moevärv oli tumesinine
2022 september Õppekava juht Tiia Plamus: mida teha vanade sokkide ja särkidega?
2022 juuli Jaan Kers: Puidu uus tulemine
2021 oktoober Professor Andres Krumme materjalide jäätmetest ja ringlusest.
2021 september Professor Maarja Grossberg tuleviku päikeseelementidest ja ehitistest.
2021 september Professor Jaan Kers tutvustab spoonitehnoloogiat ja -kunsti ning kutsub Metsarahva päevale TTÜ Puidutehnoloogia laborisse.
2021 august TalTech esindajad arvamusfestivalil, sealhulgas prof. Andres Krumme teemal: Plast - kas 21. sajandil veel vajalik?
2021 juuli Plastimaailma põnevat maailma lahkab prof. Andres Krumme vestlussaates Wise and Shine.
2021 juuni EANB programmijuht, vanemlektor Tiia Plamus.
2021 märts Piret Mellik õpetab materjalitehnoloogia tudengitele rõivaste tootearendusega seotud aineid.
2021 märts Silvi Treial – puidutehnoloogia tudengist lektoriks.
2021 märts Dotsent Arvo Mere, füüsik materjalide maailmas.
2021 märts Prof. Andres Krumme õpetab TalTechis polümeermaterjalide ja nende töötlemisega seotud aineid.
2021 veebruar Kolme ülikooli õppejõud räägivad Vikerraadios puidu väärindamisest, sealhulgas prof. Jaan Kers TalTech puidulaborist.
2021 veebruar Marko Matvere külastab saate Jälg 2020 raames prof. Jaan Kers´i Taltech puidulaboris. Vaata, kuidas haavapuust mitmemeetriseid lehti lõigata, ja kas need haava lehed ka värisevad?
2021 jaanuar Programmijuht Tiia Plamus avab digigeeniusele ringmajanduse mõistet ja väljakutseid tekstiili- ja rõivatööstuse jaoks.

2026 veebruar TalTech tunnustas parimaid - tunnustuse pälvisid ka mitmed materjalitehnoloogia õppejõud
2025 mai Materjalitehnoloogia eriala vilisltased pälvisid Arengufondi stipendiumeid
2023 detsember Materjalitehnoloogia tudengid pälvisid stipendiume
2021 november Professor Andres Krumme on üks parimatest teaduse ja tehnoloogia populariseerijatest!
2021 märts Professor Andres Krumme on inseneriteaduskonna parim õppejõud!
2021 veebruar Päikeseenergeetika materjalide professor Maarja Grossberg sai riigi aastapreemia!
2021 veebruar Maarja Grossberg pälvis L'Oréal Group Baltic programmi „Naised teaduses“ tunnustuse ja preemia!

Lõpetajad

  • Marja Mäetalu. Kase, haava, sanglepa ja halli lepa pinnaomaduste mõju liimühenduse tugevusele. 
    Juhendaja: teadur Anti Rohumaa (Puidutehnoloogia labor).
    Digikogu. 
     
  • Silver Suits. Polümeersed bipolaarsed plaadid madaltemperatuursetele kütuseelementidele. 
    Juhendajad:
    - teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - vanemteadur Ivar Kruusenberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut). 
    Digikogu.
     
  • Andrus Vaarik. Hapniku mõju magnetronpihustuse meetodil sadestatud i-ZnO kilede omadustele päikesepatareides.
    Juhendajad: 
    - vanemteadur Marit Kauk-Kuusik  (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
    - teadur Maris Pilvet (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu. 
     
  • Krista Laanemets. Vesilahuse ja mitte-vesilahuse elektrolüütide mõju kiuliste superkondensaatorite elueale.
    Juhendaja: doktorant Siret Malmberg (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Skeleton Technologies OÜ);
    Digikogu. 
     
  • Kaia Liisa Hakk. Kosmosejaamades kasutatava intelligentse rõiva prototüüpide valmistamine.
    Juhendajad:
    - vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - Kristel Kiris (Protex Balti AS).
    Digikogu. 
     
  • Lisett Mitendorf. Tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ümbertöötlemine erineva struktuuriga lausmaterjalideks.
    Juhendaja: vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.  
     
  • Angelika Linder. Naisfiguuri mõõdutabeli parendamine Denim Dreami brändile.
    Juhendajad:
    - doktorant Nele Mandre (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Põldma Kaubanduse AS)
    - lektor Kersti Merimaa (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor)
    - Teele Koel (Põldma Kaubanduse AS).
    Digikogu.  
     
  • Catherine Kilumets. Pilliroost joogikõrte viimistlemine ja värvipüsivuse katsetamine.
    Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor).
    Digikogu. 

  • Kadri Jürissaar. Elektrokeemilise lõhustamise rakendamine grafiidipulbrile. Juhendaja: teadur Kerli Liivand (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut). 
    Digikogu.
     
  • Katarina Kaleininkas. CdZnS puhverkihi sadestusprotsessi uurimine Cu2ZnSnS4 monoterakiht päikesepatareidele.
    Juhendaja: vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu.
     
  • Samuel Kanarbik. CuSbSe2 õhukeste kilede valmistamine vaakumpihustus meetodil ning nende rakendamine päikesepatarei struktuuris.
    Juhendajad:
    - vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
    - doktorant-nooremteadur Aleksei Penežko (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu.
     
  • Laura Kuningas. Erineva struktuuriga lõngade valmistamine mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududest.
    Juhendaja:
    vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Marianne Murd. Ümbertöödeldud tekstiilkiudude kasutamine plastkomposiitmaterjalide valmistamiseks.
    Juhendajad:
    - vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Heleene Pak. Pilliroost polümeerkomposiitide mehaanilised omadused. Juhendajad:
    - teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
    - doktorant-nooremteadur Percy Festus Alao (Puidutehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Erika Kuldla. Hall-lepa (Alnus Incana), sanglepa (Alnus Glutinosa) ja haava (Populus Tremula) baasvineeri mehaaniliste omaduste väljaselgitamine. Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
    Digikogu. 

  • Adeele Aljaste, Tselluloosatsetaat-villa segude elektroketrus. Juhendaja: Natalja Savest.
  • Anastasia Nevski, Lehtpuuliikide Mõju Seeneniidistikul Põhinevate Komposiitide Struktuuriomadustele. Juhendajad: Jie Li ja Heikko Kallakas.
  • Anelli Tops, Monoterakiht päiksepatarei elektroonsete omaduste sõltuvus kasutatud pulbri fraktsiooni suurusest. Juhendaja: Mati Danilson.
  • Anete Pukk, Sünteesitud ti-fe-mn pulbermaterjalid vesiniku säilitamiseks - koostise ja omaduste analüüs. Juhendaja: Mart Viljus.
  • Anna Dolski, CeO2 vahekiht Cu2ZnSnS4/CdS siirdeala parendamiseks. Juhendaja: Kristi Timmo.
  • Annabel Korb, Mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududest vatiini valmistamine. Juhendajad: Tiia Plamus ja Katre Worth.
  • Carolina Rea, Ülekandetrüki parameetrite mõju trükikihi adhesioonile nailonkangal. Juhendaja: Tiia Plamus.
  • Hendrik Ellam, Cu2GeS3 õhukeste kilede sadestamine pind-vurritamise meetodil. Juhendaja: Marit Kauk-Kuusik
  • Hendrik Truss, Erineva Si sisaldusega Cu2(Ge1-xSix)S3 mikrokristallide süntees sulasoola keskkonnas. Juhendaja: Kristi Timmo.
  • Jenne Maleen Sander, Uudsete tselluloosipõhiste sünteesitud biomaterjalide elektroketrus. Juhendaja: Natalja Savest.
  • Johannes Jakobson, Eesti kaitseväe vihmaülikonna jaki tootearendus. Juhendajad: Tiia Plamus ja Piret Mellik.
  • Kaidi Kleinson, Cu2(Ge1-xSix)S3 mikrokristallide optilised uuringud. Juhendaja: Reelika Kaupmees.
  • Liisi Lembit, Reguleeritava suurusega teksapükste tootearendus. Juhendajad: Piret Mellik ja Tiia Plamus.
  • Luisa Lotta Terep, Seeneniidistikul (Trametes Versicolor) Põhinevate Erinevate Eesti Lehtpuu Substraadi Kombinatsioonidega Komposiitide Füüsikalis-Mehaaniline Iseloomustamine. Juhendajad: Eldwin Maidiono ja Percy Festus Alao.
  • Maria-Elisabeth Kurisman, Cu2SiS3 pooljuhtmaterjalide süntees ja saadud materjalide iseloomustamine. Juhendaja: Katri Muska.
  • Markus Valkna, Tööstusliku puhtusastmega titaan-raud ühendi sünteesimine vesiniku salvestamise eesmärgil. Juhendaja: Marek Tarraste
  • Matilda Vitsut, Haavaspooni väärindamine puidu tihendamise protsessi kaudu. Juhendajad: Silvi Treial ja Heikko Kallakas.
  • Mia Lisette Tamme, Funktsionaalsete tööpükste tootearendus. Juhendajad: Piret Mellik ja Tiia Plamus.
  • Oliver Jalakas, Pind-vurritatud Cu2ZnSnS4 õhukeste kilede sulfuriseerimise protsessi uurimine. Juhendajad: Marit Kauk-Kuusik, Achmad Nasyori.
  • Rasmus Haimi, Võllhammasratta purunemismehhanismi analüüs ja tööelu tõstmise teed. Juhendaja: Andrei Surženkov.
  • Rico Ernits, Termotöödeldud teraste tugevusnäitajate määramine paindekatsega. Juhendaja: Riho Tarbe.
  • Robin Märten Nõu, Termotöötluse mõju perforeeritud teraste struktuurile ja mehaanilistele omadustele. Juhendaja: Andrei Surženkov.
  • Sadät Zeinalova, Poolläbipaistvate cu2znsns4 absorberkihtide valmistamine. Juhendaja: Marit Kauk-Kuusik.


     

Kontakt

Programmijuht oskab vastata eriala sisu ja karjäärivõimalusi puudutavatele küsimustele:

Tiia Plamus
Mobiil: 56211653
Telefon: 620 2904
E-post: [email protected]