Pikas intervjuus räägib Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht ning avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistrieriala programmijuht Külli Taro usalduse kriisist riigivalitsemises (ülemaailmne!), demokraatia haprusest autokraatses maailmas (vähemuses!), reguleerimise pendlist (äärmustes!) ja ühiskondlikest otsustest digiajastul (kujunemas). 

Persoonilugu on ka aasta vilistlasest Robert Kittist, kes on Tehnikaülikooli lõpetanud kolm korda ning eluteel liikunud majandusest füüsikasse ja pangandusest energeetikasse. 

Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev kirjutab, et ülikoolid saavad õpetada rohkem insenere, kuid üksnes suuremast vastuvõtust ei piisa. „Viimaste aastate kogemus näitab, et noorte huvi inseneeria vastu on võimalik kasvatada, kuid Eesti ei vaja lihtsalt rohkem inseneritudengeid, vaid rohkem häid insenere,“ kirjutab dekaan. Tugevat inseneriharidust aga ei ole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat. Insener õpib päriselu probleeme lahendades ja siin on ettevõtetel võimalik inseneride järelkasvu väga konkreetselt panustada. Ettevõte saab pakkuda praktikakohti, päris probleeme õppeprojektideks ja lõputöödeks, oma spetsialiste külalislektoritena ja kaasjuhendajatena jpm. 

Toome ära energiatehnoloogia instituudi praktik-professor Igor Krupenski kõne ülikooli 108. aastapäevale pühendatud akadeemilisel aktusel, kust ta avab soojusenergeetika põnevaid arenguid. Soojusenergeetika arengus on muutunud küsimus "Mida me veel saame põletada?" küsimuseks "Kus veel on üleliigset soojust?" Loe siit soojuse uutest leiukohtadest ja soojusenergeetiku mõtteviisist.

TalTechi IT-didaktika nooremprofessor Janika Leoste nimetati Euroliidu sõltumatute ekspertide teaduspaneeli ehk. Leoste kirjutab, et teda kõnetab eriti üldotstarbelise tehisaru ehk GPAI toomine haridusse ja ka vastupidine – põhjendatud vajadus seda haridusest eemal hoida. „COVIDi ajal hoiatas UNICEF 2020. aasta novembris oma üleilmse raportiga „Averting a lost COVID generation“ kadunud põlvkonna ohu eest, kirjeldades muuhulgas hariduse katkemise mõju lastele. Praegu peaksime sama tõsiselt küsima, mida teeb inimese arenguga see, kui õppimiseks vajalik pingutus asendub keelemudeliga mugavalt vestlemise ja valmis vastuste saamisega. Selle pikaajalisi tagajärgi me veel ei tea,“ kirjutab Leoste.

Henri Suomalainen ja Ethel Praks kirjutavad sellest, kuidas õppeaines sündinud idee võib jõuda Euroopa tehnikaülikoolide ühisele lavale ja sealt edasi järgmiste sammudeni. Selle võimaluse annavad EuroTeQ Collider ja väljakutsepõhine õpe. EuroTeQ Collideri programm näitab, milliseid lisaväärtusi loovad õppes interdistsiplinaarne koostöö ja päriselu väljakutse: üliõpilased arendavad tulevikuks vajalikke oskusi ja loovad lahendusi, mille kujundamisel ei piisa ühe valdkonna teadmistest. Sedasi sünnib väärtus nii õppijale kui ka ühiskonnale. Loe lähemalt siit.

Loe seikluslugu sellest, kuidas Eesti tudengite päikeseauto Solaride jõudis Euroopas poodiumile ja sai lausa mitu karikat. iLumeni võistlus seadis tiimile senisest teistsuguse väljakutse: päikeseautolt ei oodatud ainult kiirust ja energiatõhusust, auto pidi töötama ka öösel, taluma pikka koormust ja laadima võimalikult efektiivselt. Umbes seitse tundi kulus ootamatute mehaaniliste ja elektrooniliste vigade parandamisele, kahel korral tuli sõiduvõimetu auto boksi pukseerida. Õnneks leiti olukordadele väheste kättesaadavate töövahenditega kiired lahendused. 

IT Kolledži direktor Sirja Sulakatko kirjutab kolledži plaanidest – ammu enam pole tegu rakenduskõrgkooliga, praktilise IT-hariduse kõrvale on kasvanud teadus ja doktoriõpe, rakendusprojektid, ettevõtluskoostöö, täiend- ja ümberõpe ning töö noortega juba enne ülikoolivalikuid.

Õppeosakonna arendus- ja kvaliteeditalituse juhataja Hanna Haavapuu kirjutab sellest, millise inimese peaks ülikool tulevikuks ette valmistama. Mida ja kuidas õpetada maailmas, kus tänased teadmised ja oskused ei pruugi olla piisavad veel isegi ühe tööelu lõpuni? „Kõrgharidus peab aitama kujuneda inimesel, kes oskab teadmisi kasutada, nende usaldusväärsust hinnata, eri valdkondi omavahel seostada, keerulisi probleeme lahendada ning vajadusel oma seniseid teadmisi ümber mõtestada. Teisisõnu peab ülikool õpetama õppima,“ kirjutab ta. Just sellest arusaamast lähtub ka TalTechi õppimise ja õpetamise hea tava.

Lugemist on veel, näiteks leiad ajakirjast FinEst Targa linna tippkeskuse teadur dr Mahtab Shahini loo sellest, kuidas hoonetes tehisintellekti abil vähem energiat kulutada; organisatsiooni ja juhtimise valdkonna lektor Maarit Vabrit-Raadla põhjaliku loo organisatsiooni tulemusjuhtimisest ja sihtide seadmisest; loo Eesti Mereakadeemia mitmekordsest vilistlasest Jaak Viilipusest, kes juhib Eesti Merendusklastrit ja otsib Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadurina vastust küsimusele, kuidas saaks Eesti oma merelisi võimalusi paremini kasutada; mõned näited, kuidas Virumaa kolledži doktorantide laboriks on terve Ida-Virumaa; mida õpetas TalTechi magistrandile ja doktorandile Eindhovenis toimunud pooljuhtide suvekool. 

Lisaks tudengiaktivistide lugusid, TalTechi esindusvõistkondadest, sissevaate muuseumi töösse ja tagasivaate suvelavastusele, lisaks pildigaleriid teadlaste ööst, linnakupeost ja ülikooli aastapäeva aktusest. Loe ka peatoimetaja repliiki sellest, kuidas see uudis oleks võinud olla hoopis kohtumine.