Ülikooli kvaliteedi- ja strateegiajuht Kaja Kuivjõgi kirjutab lahti telgitagused, kuidas Tallinna Tehnikaülikool sai institutsionaalsel akrediteerimisel tingimusteta täieliku akrediteeringu ehk parima võimaliku tulemuse ning rahvusvaheliselt hindamiskomisjonilt tunnustava ja positiivse hinnangu.

Just akrediteerimise eneseanalüüsi jätkuna korraldas ülikool aprillis mõttetalgud seitsmele väljakutsele lahenduste leidmiseks. Kokkuvõtet mõttetalgutelt loe siit.

Arvamusküljel toob professor Külli Sarapuu viis abinõu, et tudeng õppimist pooleli ei jätaks. „Üliõpilased katkestavad oma õpingud väga erinevatel põhjustel. Nii ei ole ka ühte või kahte võluvitsa, mis tooks pöördelise muutuse,“ kirjutab Sarapuu. Väljalangevus oli üks seitsmest väljakutsest ka mõttetalgutel ning oluline teema kõikides ülikoolides, kus hoolitakse õppetöö tulemuslikkusest.

Nendesamade mõttetalgute valguses kirjutab üliõpilaskonna esimees Sten Ärm, kuis Tallinna Tehnikaülikoolis on üliõpilaste kaasamine oluliselt laiem ja põhjalikum kui õigusaktid ette näevad ning aktiivsed tudengid saavad kaasa rääkida tõesti kõikjal. „. Arvukad töörühmad ja komisjonid otsivad enda ridadesse aktiivseid üliõpilasi, et üheskoos meie ülikooli paremaks muuta. Kohati on ette tulnud ka koomilisi olukordi, kus ülikool tahtis üliõpilasi kaasata, aga ei olnud piisavalt üliõpilasi, kes sooviksid arvamust avaldada,“ kirjutab Ärm.

Mis toimub tehisintellekti „kapoti all“ ja miks me seda teadma peame? Karin Härmati põnevas artiklis tehisintellekti ohtudest, võimalustest ja küsitavustest saavad sõna nii IT-teadlased, küberturvalisuse spetsialistid kui ka riigi andmete valdkonna juht.

Sama põnev ja mõtlemapanev on emeriitprofessor Rein Munteri artikkel vee omadustest. Täpsemalt on veega tegelev teadlaskond mitu aastakümmet vaielnud, kas on võimalik, et veel on mälu. „Teadlaste arv, kes on peavoolust siirdunud vee süvauurijate ja „mälu“ pooldajate leeri, kasvab iga aastaga. Aga elav ja kohati isegi äge diskussioon teadlaste vahel siiski jätkub ja vee „mälule“ joont alla tõmmata ei saa praegu kuidagi lihtsal põhjusel – ei tunta veel seda mehhanismi, kuidas vee „mälurakud“ täpselt funktsioneerivad,“ kirjutab Munter. Lugege ja otsustage ise.

Juhtkirjas meenutab ajakirja peatoimetaja Mari Öö Sarv just ülalmainitud vee mälu ja tehisintellekti usaldusväärsuse artiklitele mõeldes, et teadus pakub vaid parimal moel organiseeritud informatsiooni sellest, mida me teame, aga ka teadus ei tea, mida ta ei tea. Nii peame olema eitamisega ettevaatlikud: „Me teame, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese, aga me ei tea, mida me vee, aju või Kuu kohta ei tea.“

Ettevõtlusprorektor Sven Illing kirjutab lahti konkreetsemad sammud, mida TalTech on teinud ja plaanib teha, et jõuda arengukavas seatud sihtideni. Artiklis on juttu ettevõtluskoostöö suurendamisest, patentimisest ja hargettevõtete loomisest ning ettevõtliku vaimu arendamisest teadlastes ja üliõpilastes.

Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo kirjutab uuest hingamisest kolledžis ja loodud Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskusest. „Nüüd inseneriteaduskonna alla kuuluv kolledž on oma väiksusest hoolimata tänu saarelisele asukohale unikaalne üksus ülikooli struktuuris. Sedasama unikaalsust soovibki kolledž oma tegemistes rõhutada ja kogukonna hüvanguks ära kasutada,“ kirjutab Kindsigo.

Kuidas ülikoolilinnakus tekkivad andmed inimeste hüvanguks tööle panna, sellega tegeleb Campulse projekt. Hannes Agabuse artikkel räägibki Campluse veebiplatvormist, mis on TalTechi digilinnaku süda.

Kui eelmises numbris rääkis õppeprofessor teaduskondade juurde rajatavatest didaktikakeskustest, siis nüüd saab juba konkreetsemalt lugeda iga teaduskonna õpetamisväljakutsetest ja didaktikakeskuste plaanidest nende lahendamiseks.

Uusi tenuuriprofessoreid on kaks, mõlemad juba varem TalTechis professoritena ametis: Dirk Draheim ja Jaan Kers.

Veebruaris toimus inseneriteaduskonna tudengite korraldatud TalTech Energy Conference, kus arutati kosmosetehnoloogia ja madalpingeelektroonika, soojusenergeetika ja elektrijaamade ning rohe- ja taastuvenergia teemade üle. Kokkuvõtte igast arutelust tegid tudengid ise.

Sel kevadel toimus juba teist korda Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) ja TalTechi energiatehnoloogia instituudi koostöös gümnasistidele suunatud energeetikat ja inseneeriat populariseeriv energiatehnoloogia erialavõistlus.

Vilistlasrubriigis teeme tutvust Kairi Kivistikuga, kes on veendunud, et just inseneriharidus ja tipika vaim aitavad elus läbi lüüa.

Kultuurirubriigis keskendume aga neljandale Meeste tantsupeole, mis juulikuus Rakveres publiku ette jõuab. Kuidas selline pidu Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljuse meeste vaatest välja näeb, loe siit.

Kogu ajakirja saab sirvida siin.