Selle numbri kaanepersooniks on professor Riina Aav – analüütilise keemia professor, supramolekulaarse keemia uurimisrühma juht ja ringmajanduse riikliku tippkeskuse juht. Iga päev tööle tulles tahab ta leida keemias midagi uut, aga lisaks on ta veendunud, et ülikoolis teadlasena töötamise loomulik osa on õpetamine ja juhendamine. Loe pikka intervjuud siit.

Toome täispikkuses ära professor Erkki Karo kõne “Kuidas juhtida tulevikku?” ülikooli aastapäeva aktuselt. Ta viitab oma kõnes filosoof Francis Baconile, kes kirjutas oma essees “Innovatsioonist” (1625), et kõige parem innovaator on olnud aeg ja inimene ei peaks püüdma innoveerida kiiremini, kui aeg muutub. “Ka tolle aja innovaatoreid kanti õlgadel, aga tavaliselt tuleriidale,” ütleb Karo ja lisab, et veidi depressiivselt mõeldes võib öelda, et kõik meie suurepärased lahendused suurtele ühiskondlikele väljakutsetele ootavad riiulitel meie surma. Nii et milline peaks olema ülikool ja kuidas juhitud, et olla vastutustundlik pöördelistes muutustes osaleja? Loe kõnet siit.

Tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar kirjutab arvamusküljel, kuis me tehnoloogiata tervishoiusüsteemi enam ette ei kujutagi ja milline on TalTechi panus tervisetehnoloogiate arendamisel.

Sel sügisel saab joone alla aasta alguses alanud projekt, kus Tehnikaülikooli teadlased koostasid ülikoolile kliimaneutraalsuse teekonnal kolm stsenaariumit. Millise jalajäljeni viivad meid tagasihoidlik, mõistlik ja maksimaalne stsenaarium ja mida me selleks tegema peame? Akadeemik Jarek Kurnitski annab selgitusi siin.

Oktoobri alguses mitukümmend tuhat inimest köitnud e-rehkendus oli TalTechi algatus matemaatika populariseerimiseks. Loe siit, miks me seda tegime ja mida arvasid rektor, president ja partnerid. (Ja kui sa veel ei ole e-rehkendanud, siis see võimalus on aasta lõpuni avatud.)

Viimasel aastal on ülikoolis aktiivselt arutatud, missugused pädevused TalTechi lõpetaja peab omandama. Näiteks võib suhtlemise ja meeskonnatöö oskuseid pidada üldpädevuseks, kuid reaalne elu teeb sellest kiiresti erialaoskuse. Mis oleks, kui arendame ühe põlvkonna “rääkivaid insenere”? Artiklist leiad kogemusi ja soovitusi inseneriteaduskonna õppejõududelt.

Rääkivad insenerid jõuavad ka kaugemale. TalTechi tudengite tiim Uter osales Barcelonas toimunud Ignite Bootcampil, kus arendati edasi nende sensoritega massaaživöö projekti, mis ennetab sünnitusjärgset hemorraagiat. Bootcamp pakkus väärtuslikke teadmisi ärimudelite loomisest ja võimaldas tudengitel luua rahvusvahelisi kontakte. Loe kogemuslugu siit.

Üks suuremaid õpingute katkestamise või venimajäämise põhjuseid bakalaureuseõppes on see, et lõputöö kirjutamiseks ei jätku aega, oskusi või motivatsiooni. Majandusteaduskonnas on viiel semestril katsetatud/piloteeritud bakalaureusetööde grupijuhendamist. See tugines kolmele sambale: ettevalmistavad tegevused eraldi õppeaines, grupijuhendamine 4-10-liikmelistes gruppides, ja individuaalne juhendamine. Tulemused on rõõmustavad! Loe lähemalt siin.

Lõpetamise tulemuslikkusele aitab kaasa ka haridustehnoloogia platvorm IntelliBoard, mis  integreerib andmeid meie Moodle’i õpikeskkonnast ja aitab TalTechi õppejõududel, programmijuhtidel ja õppetöö administraatoritel jälgida õppijate edu, hinnata õpetamise tõhusust ning täiustada õppeprotsesse reaalajas andmete ja mõõdikute abil. Loe tööriistast siit.

Õppearendusfond aga aitab õpet ennast paremaks, põnevamaks ja mitmekesisemaks teha. Akadeemilised töötajad on kolmel aastal saanud õppearendusfondist läbi avatud taotlusvoorude toetusi juba pea 1,5 miljoni euro eest. Loe näiteid siit.

Tänavu alustas Eestis tegevust Inseneriakadeemia. Akadeemia näol ei ole tegemist uue maja, õppeasutuse või struktuuriüksusega, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu tõukefondide toel käivitatud projektiga, mille eesmärgiks on kasvatada inseneriõppesse sisseastujate arvu, arendada õppe kvaliteeti vastavalt tööturu ja ühiskonna ootustele ning vähendada õpingute katkestamist. TalTechis on valitud kaheksa fookusõoppekava, mis Inseneriakadeemialt tuge saab, lisaks saame rohkem jõudu insenerialade populariseerimiseks. Mis ja kuidas, loe siit.

Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia president ja TalTechi rahvusvahelise nõukoja liige Tuula Teeri väisas suvelõpul Eestit ja rääkis meiega Eesti ja TalTechi võimalustest. Ta rõhutab varase hariduse, praktiliste oskuste ja tööstuskoostöö tähtsust. Konkreetsemalt: alustama peame juba kuueaastaste “mõjutamisest”; lapsed peaksid juba koolis saama reaalsed kogemused oma kätega millegi valmistamisest, loomisest ja leiutamisest; ning peaksime viima koolilapsi lisaks muuseumidele ja loomaaedadele ka tööstusettevõtetesse ja tehastesse. Loe pikemalt siit.

Augusti lõpus osales 10-liikmeline Eesti delegatsioon USAs kosmoseteemalises koostööprojektis International Visitors Leadership Program (IVLP). Külastuse eesmärk oli leida uusi koostöökohti Eesti ja USA kosmosesektori teadlaste ja ettevõtjate vahel. Näiteks I² programmis on võimalik NASAs internina töötada ja järgmisse Kuule minekusse 2026. aastal saab panustada Artemis Accords kaudu. Loe reisilugu siit.

Uute kolleegidena tutvustame nooremprofessorit Aditi Sarkarit, IT kolledži direktorit Sirja Sulakatkot ja finantsjuhti Heiki Raadikut, ning professoriteks saanud Einari Kiselit, Mike Franz Wahli ja Iivi Riivits-Arkonsuot.

Esmakursuslastele juhatab ülikoolielu sisse eelpäev või -nädal. Meeleolukad üritused Mustamäe kampuses ja regionaalsetes kolledžites aitavad leida sõpru, õppida tundma linna ja linnakut ning muidugi sisse elada ka akadeemilisse ellu. Loe siit, mida igas kampuses tehakse ja mida tudengid ise arvavad.

Oktoobris tähistatakse vaimse tervise kuud, aga mitte ainult. Üliõpilasesinduses töötab nüüd ka vaimse tervise koordinaator, kes seisab vaimse heaolu eest läbi aasta. Loe siit oktoobrikuu üritustest ja vaimse tervise vitamiinidest.

Tallinnas on maailma kõige kiirem tudengivormel! See sai selgeks tänavu suvel, kui tudengivormeli tiim viis oma vormeli FEST24 Euroopassse võistlusreisile. Loe pingelist reisilugu, kus kõrvalosades olid ventilaatorid, akupinged, vihm, kuumus ja konkurendid, aga peaosas FEST24 tiim.

Kuidas Virumaa kolledž on õiglase ülemineku tõusulainest maksimumi võtnud, loe siit.

Sel suvel tekitas palju elevust Tallinna läbinud avamerepurjeregatt The Tall Ships Races, kus osales ka Eesti Mereakadeemia purjejaht Tuulelind. Loe siit, kuidas laevajuhtimise tudeng andis purjetamisele näpu… ja mida seikluslik merereis selle peale tegi.

Ülikooli puhkpilliorkester aga käis suvel omasugustega võistlemas Prahas ja võttis sealt kõik, mis võtta andis.

Kõnealune ajakiri oli Tehnikaülikooli väljaanne nr 1900. Esimene number ilmus kaheleheküljelise ajalehena 1949. aasta kevadel, 75 ja pool aastat tagasi. Sukeldusime arhiivi ja noppisime mõned faktid, kuidas need 75 aastat on läinud ja kuidas jõudsime neli korda aastas ilmuva üsna paksu ajakirjani, mida saadame oma partneritele teada andmiseks, kuidas meil siin läheb. Vaata minevikku siin.

Kogu ajakirja otsi ülikoolist, oma postkastist või sirvi PDFi siin. Kui postkastis ei ole, aga tahaks, kirjuta ajaleht@taltech.ee.