Mente et Manu talvenumbrist saab lugeda teadusest akadeemia presidendi, väikelaevade ehituse, õhu puhastamise, pakenditööstuse, geotehnika ja kommunikatsiooni vaates; saab teada, kuidas koolilapsed aitavad tööstust ja roheoskused kujundavad tulevikku, mida on õppida Šveitsi haridussüsteemilt ja kuidas piraadid ameeriklaste meetri ära varastasid.
Selle numbri kaanepersoon on Martin Thalfeldt, hoonete tehnosüsteemide professor, programmijuht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident. Intervjuus räägib ta, miks sisekliima on oluline ja kuidas see mõjutab nii meie igaühe igapäevaelu kvaliteeti kui ka rahvamajanduse koguprodukti. Medali teine külg on raha, kuid just Martini teadustöö tegeleb sellega, kuidas kvaliteetne sisekliima tuleks taskukohase hinnaga, optimeerides kütet, jahutust ja ventilatsiooni just nii, nagu konkreetses hoones inimestel tarvis.
Riikliku elutööpreemia saanud Tehnikaülikooli emeriitrektor Olav Aarna kirjutab arvamusküljel elukestvast õppest. Ta kirjutab, et süsteemiinsenerina näeb ta, et õppimine toimub olukordades, kuhu me satume või mida ise loome. “Hea elukestev õppija loob süstemaatiliselt enda arenguks vajalikke õpiolukordi ja analüüsib kriitiliselt enda toimimist nendes,” leiab Aarna. Milline on siin haridussüsteemi roll, loe artiklist.
8. detsembril astus Eesti Teaduste Akadeemia presidendina ametisse Mart Saarma, kes on olnud pikalt Tehnikaülikooli nõukogu liige ning ülikooliga seotud üle 30 aasta. Oma artiklis kirjutab ta Tehnikaülikooli tähtsast rollist Eesti tuleviku arendajana. Ta toob välja vajakajäämisi patenteerimises-litsentseerimises, innustab meelitama siia maailma tippteadlasi ja suunama noori teadlasi järeldoktorantuuri maailma tipplaboritesse. “Väikese riigina pole meil võimalik läbi lüüa massiga, vaid ainult kvaliteediga, nii teaduses kui ka tööstuses.”
Teadusrubriik on selles numbris eriti mahukas:
- Näiteks saab lugeda üle aastakümnete Eestis kaitstud doktoritööst geotehnika vallas, mis on abiks ehitussektorile ja loodetavasti aitab täita tühimikku ka valdkonna teadlaste järelkasvus.
- Professor Andres Krumme kirjutab pakenditööstuse väljakutsetest rohepöördes ja sellest, mida ootab ennekõike toidupakenditööstus teadlastelt.
- Tehnikaülikooli teadlased on leidnud uudse õhupuhastamise tehnoloogia, mis sobib nii tööstuslike heitmete vähendamiseks kui ka ventilatsiooniõhu puhastamiseks.
- Virumaa kolledžis sai põlevkivi kompetentsikeskusest kestlike keemiatehnoloogiate kompetentsikeskus, kus arendatakse näiteks tuulegeneraatorite kasutatud labadest vesiniku tootmise tehnoloogiat.
- Eesti Mereakadeeemias kaitstakse tänavu detsembris esimene doktoritöö, mis aitab arendada kiirekäiguliste väikelaevade astmelised laevakered tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks.
- Ning last but no least, „Teadus 3 minutiga“ konkursi võitja kirjutab, mida ta finalistide treeningprogrammist teaduskommunikatsiooni kohta õppis.
Tuleviku Loojate innovatsioonivõistlus paneb 7. ja 8. klassi noored lahendama kodukoha tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse küsimusi. 20 kooli üle kogu Soome ja Eesti tegid koostööd kohalike tööstusega, et lapsed otsiksid lahendusi tööstusettevõtteid vaevavatele probleemidele. Lahendused leiti, prototüübid valmisid ja osa laste tehtud väärt toodetest on juba mahagi müüdud! Võistluse finaal tuleb jaanuaris.
TalTechi delegatsioon käis külas ETH Zürichis, kust toodi kaasa hulk õppetunde. Neist ehk olulisim: Šveitsi haridussüsteemis sisuliselt puuduvad tupikteed, mis esimeste ebaõnnestumiste korral noorte haridustee katkestaksid, ja jagub võimalusi enda ümber profileerimiseks – “iga okas loeb!”.
Mis on roheoskused ja kellele neid tarvis on? Pikas artiklis räägime sellest valdkondade kaupa.
Tutvustame uusi nägusid uutel positsioonidel: rektoraadi strateegiabüroo juht Reijo Karu, Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu, keskkonna- ja hüdrogeoloogia nooremprofessor Leeli Amon ja küberkaitse tenuuriprofessor Risto Vaarandi.
Tudengielu rubriigist saad lugeda, mida ütleb tudengite hääl ülikooli juhtkonnale ja riigile ning miks ja kuidas aktiivsed majandustudengid korraldavad ettevõtluskonverentsi.
Kultuurikülgedel aga võtab tantsuansambel Kuljus kokku oma kolmveerandsajandi tähistamise aasta.
Maailmas on kolm riiki, kus ei kasutata meetermõõdustikku: Ameerika Ühendriigid, Libeeria ja Mianmar. Ajaloorubriigi artiklist saad teada, kuidas kujunes välja nii, et maailma suurim tööstusriik ei kasuta SI-süsteemi. Vihjeks võime öelda, et asjasse olid segatud mereröövlid.
Kogu ajakirja saad pdf-failina vaadata siin:
